Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
1 SISSEJUHATUS Igal erialal töötades on töötajal oluline teada töökohas esinevaid terviseriske. Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks. Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda: · müra · lokaalne ja üldvibratsioon · mikrokliima · elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus) · töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti juhul kui töökeskkonnas on ebapiisav ventilatsioon, ning ei kasutata isikukaitsevahendeid, nagu respiraator või näomask. Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindad...
Palmaroos - Õrn lillelõhn.Tugevdab ja elustab närvikava, tasakaalustab meeleolu. Nahahoolduses tasakaalustab rasueritust ja on desinfitseeriv, kasutatakse psoriaasi, ekseemi ja akne korral. Parandab vanu arme ja katkenud veresooni. Patshuli - Patshuli on tasakaalustav õli, mis tõstab meeleolu. Sobib hästi kaalust mahavõtmiseks, kuna vähendab söögiisu ja viib organismist välja liigvee. Kasutatakse põletike, haavade ja akne hooldusel. Must kuusk - Avab hingamisteed ja desinfitseerib õhku ruumis. Väga värskendav ja selletõttu aitab väsimuse vastu. Mähistena saab kasutada nihestuste, venituste ja nikastuste puhul. Must pipar - Musta pipra õli lõhn on soe ja hämmastavalt pehme. Mustal pipral on soojendav mõju, seetõttu sobib lihaspingete, lihasjäikuse ja valu leevendajaks ning krampide puhul. Parandab vereringet. Leevendab külmetust, nohu ja köha. Musta pipart soovitatakse ka seedehäirete ja kõhukrampide puhul. Võib tundlikele
satutakse kokku jälle samade allergeenidega, siis vallandub vastav immunoloogiline reakt-sioon. Reaktsiooni kulg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Erinevaid allergia väljendusvorme q Nina ja ülemised hingamisteed allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, nina sügelemine q Nahk dermatiit, nõgestõbi, angioödeem lööve, sügelus, turse q Häälekähisemine q Silmad konjunktiviit silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine. q Alumised hingamisteed kopsudes astma, köha, hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest ja võib olla eluohtlik.
Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet. Väikerasvik on maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni, ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel 85. Hingamisteed Ninaõõs Ninakõrvalurked Neel Kõri Hingetoru ehk trahhea Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Ninaõõs ja neelul toestuseks luud, kõrill, hingetorul ja bronhide seintes on kõhreline toestus. 87. Kõri ehitus Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred. Alumises
• Elupäästev esmaabi – elustamise ABC • 112 helistamine – helistan hädaabisse ja annan teada, mis on juhtunud ja kus on õnnetus toimunud • Jätkuv esmaabi – jätkan teisejärgulise esmaabiga Elustamise abc Inimese kehal on palju funktsioone, mõned neist on elutähtsad. Hingamine ja vereringe on kõige tähtsamad. Hapnikurikka õhu juurdevoolu katkemine kahjustab väga kiiresti inimese elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju. A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks
HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb
TEADVUSETA KANNATANU MIDA TEHA? Kontrolli kannatanu teadvust, rääkides temaga või õrnalt raputades. Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ning tema pulss on tunda, pane lamama külili asendisse. Ava hingamisteed ÄRA tõsta teadvuseta kannatanut kunagi istuma või seisma KUI KANNATANU EI HINGA Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga garanteeri avatud hingamisteed ja teosta suult-suule hingamist. Hingamisteede avamine: KÜLILIASEND Teadvuseta kannatanul vajub keel neelu, kui ta on selili asendis ja õhk ei pääse kopsudesse. Selle asendi eesmärgiks on hoida hingamisteed avatuna, võimaldada okse ja muude vedelike väljumist suust. KÜLILIASENDI TEOSTUS Pane kannatanu sinule lähemal asuv käsivars sirgelt keha alla Painuta kannatanu teine käsivars üle rindkere
·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles Kontrolli uuesti hingamist: kalluta oma pead nii, et sinu kõrv oleks 2-3 sentimeetri
keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud. Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend).
keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud – pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud. Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend).
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta
HINGASMISELUNDKOND Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuses vajaliku energia. Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. ...
Esmaabi Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust,
Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad
* kui kannatanu ei hinga alusta kunstlikku hingamist * kutsu abi, transpordi raviasutusse. 7. LUUMURRUD * luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas 8. NIKASTUS * aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära takista vereringet * hoia jäset kõrgemal ja liikumatult. ELUSTAMISE ABC * ava hingamisteed * alusta kunstlikku hingamist * alusta südame massaazi. 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu appi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast
tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Propaan, butaan
öelda aadress või võimalikult täpne teejuhatus. •kas keegi on viga saanud. öelda, mitu inimest on viga saanud, kirjeldada nende seisundit. •oma nimi ja telefoninumber, millelt helistatakse. vajadusel helistatakse lisainfo saamiseks tagasi (maja, korterinumbri, asukoha vms täpsustamiseks). •vastata küsimustele lühidalt ja täpselt ning mitte katkestada kõnet enne, kui ollakse selleks loa saanud. 3 Elustamise ABC A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine: • Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. • Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ning lükka teisega, mis asub laubal, pea kergelt kuklasse • Pane oma kõrv suu lähedale
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk
HINGAMISELUNDKOND Hingamisteed ninaõõs neel neel nina kõri kõri suu kopsud hingetoru hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Nina ja neel Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid hingetoru parem kops ...
10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4 Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan esmaabisse, kontrolliksingi pulsi, kui ei ole, siis hakkan elustama ja vaatan kas hingamisteed on avatud, üritaks saada aru, mis juhtub. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti, siis panen poolistuvasse asendisse ja kutsun kiirabi 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Väike haav: väike kriimustus
Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus lä...
SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Organism võib suitsetamisele reageerida: Oksendamisega Peapööritusega Südamelöökide rütmi häiretega Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEEL...
...........................................................................24 Mineraalained.............................................................................................................................26 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID Saun Saun on lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. Soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev
AM17 Esmaabi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin, et hingamisteed oleksid vabad, kontrollin pulssi, helistan kiirabisse ja alustan südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust
Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Selle limaskesteal on ripsmed, mis lükkavad tolmu ja mikroobe väljapoole (need köhitakse välja). Ka hingetorus soojeneb õhk. Täiskasvanu hingetoru on 10-15 cm pikk. Lastel on hingetorud lühemad ja seetõttu ei jõua sissehingatav
Hingamine ainevahetus protsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia, ül tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2
Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot
võib täielikult kõik organismi funktsioonid. (hingamise lakkamine, vereringeseiskus, teadvusetus) BIOLOOGILINE SURM- pöördumatu staadium, elustamise korral võivad taastuda vereringe, harvem hingamine, aga mitte kunagi ei taastu teadvus! (mahajahtumine, sarvkestade hägunemine, koolnulaigud, koolnukangestus, koolnulagunemine) MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta)
· Informeeri juhtunust lapsevanemaid. · Informeeri lasteaia juhtkonda. · Kui kadunud laps leitakse, informeeri sellest kõiki osapooli, otsimine katkestatakse. Liiklusavarii · Hinda olukorda ja jaga ülesanded. · Võimalusel tee õnnetuspaik teistele liiklejatele nähtavaks · Kui keegi on saanud kannatada, teata kohe häirekeskusesse numbril 112; · Anna esmaabi: *Elusta *Teadvuseta kannatanud pööra külili asendisse ja ava hingamisteed *Sulge verejooksud surudes haav riidetombuga kinni · Vestle pidevalt kannatanutega, sellega kontrollid nende teadvuselolekut, rahusta, kata soojalt käepäraste vahenditega. · Kui puudub otsene vajadus kannatanu sõidukist välja tõsta, on parem oodata, kuni saabuvad päästeteenistus ja kiirabi; kui kannatanu vajab elustamist, tõsta ta sõidukist välja vaatamata vigastustele, ava hingamisteed ja alusta elustamist. NB
3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega
Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist
resistentsus halvenevad veelgi pikali/külili asendid. · Vistseraalne rasv surub diafragmat kraniaalsele (eriti lamades). · Krooniline hüpokseemia tõttu polütsüteemia, mille tõttu veremaht tõuseb ja võivad areneda pulmonaalne hüpertensioon ja cor pulmonale. · Obstruktiivne uneapnoe (OSA) enam kui 10s hingamispausid. Enam kui 50% rasvunutest -> hüpoventilatsiooni sündroom. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: Hingamisteed: · Uneapnoest tingituna rasvumis- · Kaela piiratud liikumine hüpoventilatsioon (Pickwick sündroom) tundlikkus · Lühike ja jäme kael hingamisdepressantide suhtes suurenenud. · Hingamisteed visualiseerivad · KATE risk suurem paremini poolistuvas asendis · Atelektaaside risk suurem. · Maskventilatsioon keerulisem, · Postoperatiivselt: · Ülekaalulistel 30% rohkem
elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- bakterite võime põhjustada haigust Bakterite haigused: · Antraks ehk Siberi katk( sügelevad kupud ja mügarikud, hingamishäired, iiveldus) · Läkaköha( köhahood ja halb enesetunne) · Difteeria( hingamisteed on kahjustatud) · Salmonelloos( kahjustab seedeelundkonda) · Düsenteeria( kõhulahtisus) Bakteriaalseid haiguseid saab ennetada vaktsineerides ja ravides antibiootikumidega
küünarliigesest ja randmeliigesest (pilt 7) külje alt välja. Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 3. Lasta patsient kõhuli, vabastada hingamisteed ja asetada käsi padjale. 4. Sirutada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 8). Pilt 8 5. Nihutada patsiendi keskosa voodi keskele pöördvõttega (pilt 9, 10). Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Pilt 9 Pilt 10 6. Nihutada patsiendi ülakeha voodi keskele kätel tõmmates A): asetada peatsi
Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust;
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida.
Hingamiselundkond Rakuhingamine Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes löplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 a...
ANAFÜLAKTILINE ŠOKK Kristel Kõiv Anafülaktiline šokk- mis see on? ● Tegemist on raske allergilise reaktsiooniga, mis haarab kogu keha. ● Kujuneb välja mõne sekundi või minuti jooksul. ● Võib lõppeda surmaga. Mis toimub organismis? ● Verre eralduvad keemilised ained, mille tulemusena laienevad veresooned. ● Vererõhk langeb ja hingamisteed ahenevad -> põhjustades hingamisraskust. ● Lisaks võivad tursuda keel ja kurk. ● Hapniku transport organismis väheneb -> hapnikuvaegus. Tunnused: Üldised tunnused: Raskematel juhtudel: ● Punetav sügelev lööve või ● Hingamisraskused; tursunud nahapiirkond; ● kahvatu või punetav nahk; ● punased sügelevad silmad; ● keele, kurgu ja silmade ● käte, jalgade ja/või näo ümber nähtav turse;
vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud (traumad, pneumotooraks, teadvusetu patsient või haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid patsient vajab käsitsi ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks. N: hüpokseemia, hüperkapnia, hingamisteede kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline (narkoosid) mis on haaratud hingamisse hingamisse - on haaratud ainult alumine hingamissüsteem, ülemised hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum” mida hindame muutusi kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui adekvaatselt toimub ventilatsioon, perfusioon; hindame CO2, O2 sisaldust astrupis 1 O2 maskide erinevused Ninakanüül – patsiendi poolt saadav O2 kontsentratsioon varieerub sõltuvalt O2pealevoolust. Enim kasutatav
Küsimusele, misk ta ei ole söönud vastab patsient nii:“ Ma ei saa sellest aru. Ma olen näljane ja hakkan sööma ja siis ma ei saa enam hingata. Ma pean lõpetama“ Anna patsiendile soovitusi, kuidas seda olukorda lahendada. 1. Patsiendil peab olema istuv asend, kas siis voodis või toolil. 2. Õpetada tuleks patsienti, kuidas kasutada elektrivoodit. 3. Paluda patsienti, et ta köhiks ning sellise tegevuse käigus puhastada hingamisteed. 4. Inhalatsioonide tegemine (2-4korda päevas) 5. Öelda patsiendile, et ta ei neelaks sülge alla vaid sülitaks selle neerukaussi. 10. Milline strateegia aitaks parandada patsiendi toitumist, et te saaks vajaliku kaloraaži kätte. Patsiendile on vajalik energiarikas toit ning vähemalt 5 korda päevas. Lisaks peaks patsient saama vajalikke toidulisandeid. 11. Mida sa soovitaksid abikaasale? Millised on perekonna probleemid ja õendusdiagnoosid? Kuidas seda peret aidata?
2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine 4. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.
Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes 4. Mida mõistetakse koehingamise all? gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine 5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? Päris-hingamiselundid- kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)?
ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldavad liikumist Vereringeelundkond · Süda- koosneb lihastest ja ta paneb vere soontes liikuma · Veresoontes voolav veri kannab toitained ja hapniku keha rakkudeni · Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND · Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. Hingamiselundkond · Hingamisteed: nina, kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool · pärasool Meeleelundid · Meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruse kohta · Silmad- nägemiselund · Kõrvad- kuulmis- ja tasakaaluelund · Nina- haistmiselund
7. Täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi. 8. Ta kogub anamneesi ja dokumenteerib selle. 9. Osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires. 10. Parameedik võib iseseisvalt läbi viia esmast ja teisest ülevaatust, osutada esmaabi, defibrilleerida poolautomaatse defibrillaatoriga, määrata glükoosi taset veres, kanüleerida veeni ja teostada hapnikravi, tagada vabad hingamisteed kasutades vajadusel intubeerimist vereringeseiskusega patsiendil. 11. Vajadusel alustab ravimite manustamist vastavalt kardiopulmonaalse elustamise või traumaga kannatanu käsitlemise juhisele. 12. Ta omab üldiseid teadmisi erakorralises meditsiinis kasutatavate ravimite omadustest, 13. ravimvormidest ning oskab neid manustada. 14. Parameediku teadmised ja oskused võimaldavad töötada meeskonna juhina. 15
TUNNUSED. Tavaliselt inimene kes on narkootikumitega mürgistanud, lamab või asub istuvas seisundis ja ei anna elumärke. Ohvri nägu muutub siniseks hapnikupuuduse tõttu. -teadvuse kaotus -oksendamine ja kopsudesse okse hingamine -hingamise lõpetamine -pulssi kaotamine. ESMAABI. -palpeerin pulssi -kutsun kiirabi - proovin elustada teda rääkimisega või karjumisega, põsede peksemisega. - kontrollin hingamisteed: - keeran inimest selili, pöörates pea küljele - vaatan ringi kannataja suu ja eemaldan sealt võõrkehi või oksendamise jääk.Võib tekkida tüsistus – inimene ei ava oma suud selle pärast et tema lõuad on kinni. Sel juhul vajutan punkti, kus ülemine ja alumine lõualuud lähtestavad ja pigistan alalõua allapoole. - panen kannataja pea taha ja tõstan õrnalt lõua et kergestada hingamist. Kui hingamine on ilmunud, panen inimest küljeli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
