Halogeenid bioelemendina Liina Põlme 2009 Fluor - F fluororgaanilised plastid (teflon) HF klaasi söövitus jahutusvedelikud, propellandid freoonid F - hambapastades Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaC...
Bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse taimekaitsevahendina ja umbrohu tõrjeks. Näiteks DDT Positiivne on see, et DDT on väga mürgine taimekahjuritele. Negatiivne aga see, et lahustub hästi rasvades, kandub edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasv- koes ja kutsub esile mürgituse. Kuna mullas ja vees väga püsiv, siis negatiivne toime võib avalduda alles mõne aasta pärast. Freoonid Fluori ja kloori sisaldavad alkaanid. Mittepõlevad, mittemürgised Kasutatakse aerosooltoodetes, külmutusmasinates soojust neelava ainena. On keemiliselt püsivad. Sattudes atmosfääri ülemistesse kihtidesse, muutuvad reaktsioonivõimelisteks ja tekitavad osooniauke.
intensiivistunud kõrbestumine,tänu millele on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Lisaks veel süsiniku lisandumine aktiivsesse aineringesse,tänu soode kuivendamisel ja sooturba ulatusliku lagundamisele Aineringesse võib lisanduda süsiniku veel fossiilsete kütuste põletamise teel. Tõusnud on veel teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, nagu näiteks: Metaan, Lämmastikoksiidid ja freoonid. Globaase soojemine tagajärjed võivad olla nii positiivsed, kui ka negatiivsed. Positiivsed,siis kui näiteks jää sulab,siis see annab võimaluse tegeleda paremini põllumajandusega,tööstusliku kalapüügiga,hüdroelektri kasutamisega. lisaks lühiajaliselt vähenevad ka küttearved,turismihooaeg pikeneb. Globaalse soojenemisel on häid positiivseid pooli,kuid see,mida põhjustab see loodusele,loodamadele ja elanikele on väga laastav ja halvati mõjuv
Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri sattunud saasteained. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori. 1. jaanuarist 2015 on igasugune halogeenitud klorofluorosüsivesinikkude lisamine seadmetesse keelatud. Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud.
PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed OLEMUS: sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam ehk siis väiksem kui pH5 PÕHJUSED: reostunud õhk (lämmastiku- ja väävliühendid)
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad m...
osake · Lahkuv rühm asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake · Katkev side kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+leelis Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer · Pestitsiidid taimekaitsevahendid DDT ·Mutageen ·Kantserogeen ·Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa Pestitsiidid kiire toime valikuline toime kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to
Probleem teki siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju Kuumus kasvuhoonegaase, mis põhjustab Maa temperatuuri tõusu. "Kasvuhoonegaasid" · Süsihappegaas eraldub kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel, vulkaanipursetel · Metaan eraldub soodest, rabadest, loomakasvatustest, prügilatest · Lämmastikoksiid eraldub auto heitgaasidest, põlluharimisest · Freoonid eralduvad aerosoolidest, külmikutest jne Globaalsed tagajärjed · Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine · Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused · Loodusvööndite nihkumised · Haigustekitajatele soodsam keskkond · Ilmastikuanomaaliate sagenemine · Organismide ökoamplituudid kahanevad Mida tuleks teha? · Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist · Vahetada välja vana tööstustehnika kaasaegsema vastu
Kuusalu biopuhasti Kasvuhooneefekt Õhus tekkinud süsihappegaas ei võimalda Maal tekkinud CO2 N 2O soojusel tagasi peegelduda maailmaruumi ja sellega kaasnev Maa kliima globaalne soojenemine. Lisaks süsinikdioksiidile on kasvuhoonegaasideks ka, freoonid ja teised ühendid Kasvuhooneefekt Kasvuhoone on Maa mudeliks. Kogu energia ei eemaldu vaid osa peegeldub tagasi. Osooniauk Osooni tekkimine Maapinnalt 20 ... 40 km kõrgusel asub nn. O2 + O O3 osoonikiht, mis takistab Päikeselt tuleva UV
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilse...
Õhus tekkinud süsihappegaas ei võimalda Maal CO2 N 2O tekkinud soojusel tagasi peegelduda maailmaruumi ja sellega kaasnev Maa kliima globaalne soojenemine. Lisaks süsinikdioksiidile on kasvuhoonegaasideks ka, freoonid ja teised ühendid Kasvuhooneefekt Kasvuhoone on Maa mudeliks. Kogu energia ei eemaldu vaid osa peegeldub tagasi. Osooniauk Osooni tekkimine Maapinnalt 20 … 40 km kõrgusel asub nn. O2 O O3 osoonikiht, mis takistab Päikeselt
Keskkonnaprobleemid Happesademed Sadamed, mille pH on võreldes looduslike sademetega madalam. SO 2 ja NOx paisatakse õhku (tavaliselt autode, tööstuste, elektrijaamade poolt) ja need reageerivad veega, moodustades H2SO3 ja H2SO4. Happesademed on tõsine keskkonnprobleem, mis muudab keskkonna happeliseks ning mis põhjustab suurimaid probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Eutrofeerumine – veekogude rikastumine toitainetega (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega) ning seejärel taimestiku äkiline vohamine ja kinnikasvamine, mis toob kaasa hapnikupuuduse veekogus ja veekvaliteedi halvanemise. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid” (CO2, NO2, metaan, freoonid), mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik näh...
bioproduktsiooni. Tänapäeval on arenenud riikides keskonna säästmiseks välja toodud erinevaid lahendusi, mis on leidnud ka rakendust. Näiteks on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, tootmise ja kogumisega seotud asutused ja kord, millega seoses peavad riigid vähendama CFC-ühendite tootmist. Samuti vähendati CFC-ühendite kasutamist kosmeetika ja aerosooltoodetes ning ka külmutuskappides asendati freoonid butaani ja propaaniga. Ka transpordis vähendatakse kahjulike ainete paiskumist õhku ning vähendati lennukite arvu ja kõrgust. Selle kõige eest vstutab Montréali protokoll, mis loodi 1987. aastal ja on sisuliselt neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist, et kaitsta osoonikihti. Leping allkirjastati 16. septembril 1987 ja see jõustus 1. jaanuaril 1989. Leppe on ratifitseerinud 196 riiki, ehk kõik ÜRO liikmed, ja ka Euroopa
kristallaine, palju kasutusalasid, nt Al-tööstuses, metallide keevitamisel, ehituses, hambapastades. Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega ning äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid, fluorosüsinikühendid, mida kasutatakse palju erinevates tööstuse ja tehnika harudes, kuid need on kahjulikud osoonikihile. Orgaanilistest fluoropolümeeridest on olulisemad kuumuskindlad ja vastupidavad fluorikautsukid ja fluorokiudained, eriti teflonid. KASUTUSALAD Esimene tähtsaim F rakendus möödunud sajandil oli seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. Tänapäeval toodetakse selle abil Al ja veel mitmeid metalle.
atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Osooniau nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule.. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C
Halogeeniühendid kasulikud või kahjulikud? Halogeenid asuvad perioodilisustabeli VII A rühmas. Nendeks on fluor, kloor, broom, jood. Looduses leidub halogeene nende suure keemilise aktiivsuse tõttu ainult ühendites: kristalsete sooladena litosfääris ja ioonidena lahustunult merevees ning mõnede järvede vees. Merevees on kõige rohkem kloriide, kuid seal leidub ka bromiide, fluoriide ja joodiühendeid. Halogeenide kasutusalad on laialdased. Fluoriühenditest ühed tähtsamad ja kasulikumad on freoonid ( jahutusained külmikus, sooja neelav aine; leidub tarbekemikaalides ) ja teflon ( kuuma kindel plast ). Teflonit tuntakse ka fluoroplasti nime all. Fluoroplastid on polümeerid, mis on väga püsivad temperatuuuri ja keemiliste mõjutuste suhtes. Fluoroplastide mittemürgisus, hüdrofoobsus ( vee-tõrjuv ), lõhna ja maitse puudumine võimaldab neist valmistada toidunõusid. Fluoroplastiga kaetud pannil võib toitu...
* Kõrgrõhkkond (antitsüklon): - Laskuvad õhuvoolud - Õhurõhk kõrge - Õhk liigub keskelt servaaladele - Talv külm, selge - Suvi soe, kuiv *SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. *KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. *KASVUHOONEGAASID - Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on: CO2, CH4, Naerugaas N2O, Freoonid, Veeaur, MaalähedaneO3 jt gaasid *Õhumasside omadused: - POLAARNE ÕM külm ja kuiv - PARASVÖÖTME MERELINE - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe - MANDRILINE ÕM - kuiv, suvel soe ja talvel külm - TROOPILINE ÕM kuiv ja palav - EKVATORIAALNE ÕM niiske ja palav *ÕHURINGLUST MÕJUTAB: - Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) - Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine - Reljeef
madalamad, ~90° laiustel langeb taas. Õhuliikumisi mõjutab maa gaaside. Tagajärjeks on maakera kliima soojenemine (paisub ookean, pöörlemisest tingitud Goriolise jõud ekvaatori suunalised tuuled sulavad liustikud, võivad kaduda mõned jõed ja tekkida veepuudus). kalduvad vasakule. Kohalikest tuultest kõige suurema ala võtab enda alla Osoonikihi hõrenemine (mis asub ~25km kaugusel). Freoonid on kerged ja Musoon (India aladel), tekib maismaa ja ookeani erinevatest lenduvad, UV kiirguse toimel võtavad osoonilt ühe hapniku aatomi. UV temperatuuridest: suvel soojeneb maa kiiremini, õhk tõuseb ja asendub kiirgus on ohtlik ja põhjustab vähki. ookenilise tuulega (sisaldab palju niiskust, kaasneb palju sademeid), talvel Happevihmad tekivad väävli ja lämmastikuühendite reageerimisel
Maapinnale jõuab umbes pool kogukiirjusest. Suurem osa neeldub maapind soojeneb, alles siis soojeneb õhk. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Värskel lumel kõige suurem (0,8-0,95), musta pöetud põllu albeedo 0,15. Kiirgusbilanss maapinnalt peegeldunud ja maapinnal neeldunud kiirjuste vahe. Positiivne maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab mp soojeneb, soojus läheb sügavamale. Osooniauke tekitavad freoonid ehk tugevad katalüsaatorid. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Globaalprobleemide tagajärjed: kliima soojenemine, veetemp. tõus alad ujutatakse üle, kõrbete teke, taimede suremine, tervise halvenemine. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1
orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või ...
Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti. 4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid. Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu.
Looduslike tingimuste korral on see aineringe tasakaalus. Kui neid gaase on palju, tekivad keskkonna probleemid. Suureneb kasvuhooneefekt. Ülle Krigulson Osoonikiht Osoonikiht on tähtis, sest neelab Päikese lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Ülle Krigulson Saastetasud Saastetasu on , mida tasub või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest. Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Saastetasu ei ole sundinud ettevõtteid muutma oma
süsihappegaasist. lämmastikoksiidid NOx moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); NO eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) 2 Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades
Pilet 10 1. Ideaalse gaasi olekuvõrrand Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1] Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul pV=nRT kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 2. Harmoonilise vvõnkumise energia Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2A2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirusmuutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. 3. Ohmi seadus Vaata netist 4. Mis on helilaine Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz ku...
Osoon ja osooniaugud Katrin Olhovikov Mis on osoon? Normaaltingimustes on osoon sinakas gaas, mis neelab punast valgust ja ultraviolettkiirgust. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone
Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. 3) Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. 4) Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H 2O ning trihapniku ehk osooni O3. Probleemid ja tagajärjed Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid on: 1) Aurumine veekogudest 2) Vulkaanipursked
Ülerahvastatus Toidupuudus Jäätmeprobleemid Happevihmad Veekriis Osoonikihtide hõrenem. * Maailmas on praegu probleemi lahendused: Probleemi põhjused: Probleemi põhjused: Vett tuleb tarbida Probleemi põhjused umbes 7 miljardit tuleks muuta inimeste rahvastiku kasv, kütuste põletamine; mõõdukalt!! :Atmosfääri paisatud inimest toitumisharjumusi; tarbimise suurenemine, põlevkivi põletamine; Probleemi põhjused: saasteained. aerosoolid; Probleemi põhjused: täiustada tootmise suurenemine tööstuste saaste; magevett on kogu vulkaanipursked . suremuse langus, maaharimisviise ja Probleemi tagajärjed: transpordist pärinev maakera veevarudest Probleemi tagajärjed: teaduse areng, tehnoloogiat. vä...
Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. · lämmastikoksiidid NOx moodustuvad peamiselt sisep õlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosf ääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad l ämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); NO eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) 2 · freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), k ülmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist
Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Osooniauk Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi
need inertsed, kuid stratosfääri ülakihtidess lagunevad UV-kiirguse (alla 220 nm) toimel. Vabaneb kloor, mis on ülimalt efektiivne osooni lagundaja. CFCl3 + h = CFCl2 + Cl Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 Analoogselt klooriga toimib broom, mille katalüütiline toime on kloori omast tugevamgi. Kuna seda leidub atmosfääris oluliselt vähem, kantakse broomi arvele 10 -20 % katalüütilisest lagunemisest. Freoonid ja haloonid Freoonid-1 ehk klorofluorosüsivesinikud (CFC) -- ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (ei reageeri ühegi ainega). Avastati 1930. aastatel. Neid kasutati külmutusagendina külmutus- ja kliimaseadmetes, lahustina elektroonikatööstuses, vahtplasti, värvi ja laki tootmisel, tulekustutusvahendites ning parfümeeria- ja ravimitööstuses. Atmosfääri sattunud freoonid jäävad sinna ringlema 10200 aastaks.
tekib olukord kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur. Selle tulemusena hakkab sulama jää poolustel ja veetase tõuseb, samuti mõjuvad klimaatilised muutused elusloodusele. Kasvuhoone efekt oli ka peamine põhjus Kyoto Lepingu allakirjutamisel. Osooniaugud Teadlastele on alati olnud mureks, kuidas peatada osooniaugu suurenemist. Osooniauk asub Antarktise kohal. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta, kivisöe ja maagaasi põlemine. Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine. Kui osooniaugu laienemine jätkub sama hooga, siis 2030. aastaks on kliima soojenenud 5 kraadi võrra ja veetase on 166 cm võrra kõrgem. Kui ultraviolettkiired pääsevad läbi osooniaugu, siis taimede kasv aeglustub ja see tähendab hapniku vähenemist, mille järel tuhanded inimesed võivad surra hapnikupuudusesse.
süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Lämmastikoksiidid - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. Lämmastikoksiid paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. Lämmastikoksiide eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru ning trihapnikku ehk osooni. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on
peegeldavad tagasi maapinnal tekkinud soojuse kiired. Nende gaaside hulka kuuluvad süsihappegaas, mis tekib fosiilsete kütuste põletamisel nagu puit, nafta, maagaas ja lubja (tsemendi) tootmisel. Metaan, seda paiskub õhku märgaladelt, eriti riisikasvatustest, loomade väljaheidetest ning prügilatest. Kuigi metaani eraldub vähem on selle peegeldav toime suurem. Lämmastikdioksiidi tekib enamasti sisepõlemismootorites ja põlluväetise lagunemisel mullas. Freoonid, tulenevad aerosoolidest, külmutusseadmetest ja keemilistest puhastusvahenditest. Kõik need gaasid on seotud rahvastiku kasvuga, mida rohkem on inimesi, seda rohkem on prügi, peab rohkem loomi karjatama, rohkem taimi kasvatama, rohkem autosid. Enim põhjustab probleeme süsihappegaas, kuna seda eraldub kõige suuremas koguses. Selle hulk on kasvanud viimase 100 aasta jooksul 17%. Ümmardatult eraldub aastas 730 miljardit tonni CO2-te fosiilsete kütuste põletamisel
polaarpöörise olemasolu, polaarsete stratosfääripilvede teke ning heterogeensed protsessid nende pilveosakeste pinnal ja katalüütilsed protsessid kevadises päikesevalguses. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat. Gardient- on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalana rõhuga ala suunas. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk madalamal 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd. Ekvaatori
Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk ...
maastikulist struktuuri. Sagedane maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks. Ulatusliku maaparanduse tagajärjel kannatab kõige enam niiskemad kasvukohad Keemiatööstuse mõju keskkonnale Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada oodetavaid kemikaale tolmuosakesten. Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt lokaalne. Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. Läänemere keskkonnaseisund Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine Eutrofeerumist põhjustavad fosfori ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavait aineid. Keskkonnaseisund järvedes Kaitsealad Eestis on üle 390 kaitseala, mis moodustavad umbes
laseb läbi päiikesekiirrgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär isse toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Arvatakse ,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Osoonikiht- osooniaugud on osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Tekitajateks on freoonid ,mis lenduvad külmutuskappide ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Osooniaukude tekkimised, maale jõuab liiga suur hulk UV kiirgust. Happesademed- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekiva atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes. Muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks.See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks.
Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes.Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. Kliima soojenemine-Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis. Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud tema energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega
Kõige enam suureneb inimtegevuse tagajärjel süsihappegaasi hulk. Seda eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%), tekib metsade mahavõtmisel (11%) ja eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%). Metaan eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%) ja prügilatest. Samuti paiskub õhku seda loomade väljaheidetest. Lämmastikoksiid paiskub atmosfääri reaktiivlennukite düüsidest (35%) ja eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%). Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud) ja külmikute ning külmutussüsteemide kasutamisel. Kokku on sellised gaase üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Neist tuleneb ka kasvuhooneefekt, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral koguaeg. Ilma kasvuhoonefektita oleks Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis praeguse +15 asemel 18 kraadi C. Globaalne soojenemine on põhjustanud sademete muutused. Sademete hulk on
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt....
soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Osoonikihi kahanemine · Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. · Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine · Mõiste bioloogiline mitmekesisus (ka biodiversiteet) viitab eluslooduses toimuvatele erinevatele muutustele. · Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade
Inimeste põhjustatud kahjud on suured. Kallale on mindud ,,Maa kopsudele" ehk metsadele, mille puit küll annab meile mööblit, paberit, muid tarbekaupu, aga ka näiteks soojust ja valgust. Ometigi on selle põletamise saadus ehk süsihappegaas suurim oht meie kliima säilimisele. Lisaks on tihti uudistes kuulda jälle mõnest naftatankerist, mis karile sõitnud ning millest nafta merre voolanud. Selle tulemusena hukkuvad kalad ja linnud. Reostus on kalda pealgi suur. Freoonid, mis näiteks meie külmkappegi töökorras hoiavad, on meid ultraviolettkiirguse eest kaitsva osoonikihi hävitajaks. Kui aga osoonikihis on augud, jõuab elule ohtlik kiirgus maale intensiivsemalt, tekitades inimestel vähki ning hävitades ka teisi looduse osi. Kui osoonikihti meie planeedi atmosfääris poleks, suudaks elu eksisteerida vaid sügaval ookeani põhjas, kuid ilmselt sealgi mitte just väga järjekindlalt. Loodus on karistanud meid hoolimatuse ning reostamise eest
orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. 9. Milleks kasutatakse halogeeniühendeid? Too näiteid. Hüdrofoobsete ainete lahustitena. Freoonid: külmikutes ja propellandina aerosoolpakendites (loobutakse kaasajal). Meditsiinis: jodoform hambaravis, varem ka kloroform narkoosiks(loobutud). Pestitsiididena (lindaan, DDT). Uute ainete sünteesil. 10. Mis on alkoholid? Orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). 11. Kuidas nimetatakse alkohole? Alkoholidel on järelliide ool (metanool,
gaasiline. HCl keemilised omadused: 1) reageerimisel metalliga tekib sool ja eralduv H2 (Fe + 2HCl FeCl2 + H2). 2) reageerimisel happelise oksiidiga tekib sool ja vesi (2HCl + CaO CaCl2 + H2O). 3) reageerimisel alusega tekib sool ja vesi (HCl + NaOH NaCl + H2O). · Vesinikfluoriidhape tugev hape, väga agressiivne, sööbiv ning mürgine. · Metallide halogeniidid tüüpilised ioonilise sidemega ained (soolad). NaCl, FeCl3, freoonid (CF2Cl2). Enamik lahustub hästi vees. Palju kasutusalasid (keemiatööstuses - mitmete ainete saamiseks). 4. Kloori hapnikuühendid · On kloori ühendid, mis sisaldavad hapniku. Maksimaalne kloori o.a. võib olla VII. · Saadakse näiteks: Cl2 + H2O HCl + HClO (hüpokloorishape, tugev oksüdeerija). Veeltugevam hape on HClO4, kus Cl o.a. on VII (maksimaalne). · Soolad: kloorlubi (Ca(ClO)2) desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend, KClO3
Esikohal on väävel- ja lämmastikoksiidid. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine-okaspuude hukkumine eriti 7)Kasvuhooneefekt-Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid( metaan, CO2, N2O). Metaani eraldub soodest, riisikasvandustest. CO2 eraldub mootorikütuse põlemisel. Freoonid tulevad külmutusseadmetest.Freoon suurendab ka osooniauke. 8) Eesti põhiliseim keskkonna probleem on seotud põlevkiviga. Seda jätkub vaid 40 aastaks. Lisaks see tekitab palju kasutuskõlbmatut maad, tuhamäed, õhusaaste. 9) Liikide hävimine- Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Inimesed elavad seal kus on soe, paljud taimeliigid tahavad samuti sooja, kuid rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide vähenemise.
lüli plankton, mis on ultraviolettkiirgusele kõige haavatavam. Siis võivad hukkuda kõik loomad, kes sõltuvad sellest toiduahelast. Kui osoonikiht õheneb, siis jõuab Maale lühiajaline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimestel nahavähki ja katarrakti, ta hävitab nukleiinhapped ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki. Põhjused: Kui inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), hakkab osoonikiht lagunema ning tekivad osooniaugud. ¨ Kui inimesed heidavad prügi hulka osooni lagundavaid aineid, võivad osooniaugud suureneda. ¨ Suurettevõtete korstnatest paiskuvad kuumad gaasid tõusevad vaikse jaheda ilmaga kiiresti kõrgustesse ja võivad põhjustada lokaalseid osoonihõrendusi. ¨ Klooriühendeid, mis lagundavad osooni, satub atmosfääri ka vulkaanipursetel ning mereveest. ¨ Ka lämmastikuühendid lagundavad osooni. (nt
Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine
ja lõplik jäätumine. Tänapäeva kliima soojenemine ei ole põhjustatud tänapäeval mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, vaid maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest. Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. On kindlaks tehtud, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Kasvuhooneefekt on looduslikprotsesss, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevustest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku