Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hit...
5. Laulev revolutsioon, mida nõuti. 1988. aasta aprillis toodi Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. November 1988 laulva revolutsiooni üks tipphetkesid Karl Vaino maha võetud ja asemele Vaino Väljas, kes kuulutas Eesti seadused kõrgemaks Moskva omadest. 1988 sügis Eestimaa laul. Suurim rahvakogunemine Eestis, osales u 300000 inimest. Nõuti Eesti vabastamist Nõukogude liidu koosseisust. 6. ERSP kirjelda ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, juhiks teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Oli esimene Eesti poliitiline erakond, mis loodi 1988. aasta augustis. 7. Interliikumine Moskvameelsete tööliste ühendus, mis oli Eesti iseseisvuse vastu. Eestimaa Rahvarinde moodustamine ja üldine poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha. Interliikumine asutati Tallinnas 19
Eesti Kongress-oli Eesti Vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. interrinne-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine oli Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. rahvarinne-Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Kodaniku kommiteede liikumine-24. veebruar 1989 Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada Eesti Vabariigi kodanike üldine registreerumine ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse, Eesti Kongressi. Isikud Mihail Gorbatsov- 1985. a sail uueks NLKP peasekretäriks, temast pidi saama uus parteiliider, kes NSV Liidu kriisist välja viib ja silitab sotsialistliku ühiskonda, tema uuenduskava oli perestroika. Boriss Jeltsin-vene Föderatsiooni president, tema eesrvedamisel ja tollase
Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust
TAASISESEISVUMISE ETAPID · fosforiidikampaania; · Hirvepargi miiting; · EMS ja ERSP loomine; · loominguliste liitude ühispleenum; · laulev revolutsioon; · iseseisvusdeklaratsioon; · üleminekuperiood; · IME majandusprogramm; · omariikluse taastamine. FOSFORIIDIKAMPAANIA 1987. aasta kevad Rahvas tunnetas esmakordselt ühtekuuluvuse jõudu. HIRVEPARK 23. august 1987 Poliitiline meeleavaldus, kus räägiti esmakordselt Hitleri- Stalini 1939. a
Üritusel osales 2000-5000 inimest, kuid MRP avalikustamise kirjalikule nõudele koguti küll vaid 584 allkirja. Üritus toimus organiseeritult ja läks ka rahumeelselt laiali. Peale üritust toimus laiaulatuslik vastukampaania. Hirvepargi miiting oli oluliseks tähiseks ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel, tegemist oli esimese koordineeritud ühistegevuse ilminguga. See protsess arenes oma korda mitmes suunas. ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene EKP-st sõltumatu poliitiline erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust. 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse "Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks", millele oli alla kirjutanud 14 isikut. Aprillis 1988 alustas tööd ERSP korraldav toimkond, mis valmistas ette partei põhikirja. ERSP asutamiskongress toimus 20
Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks. Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995)
oblastiks",moodustati streigikomiteed ning valmistuti "nõukogude võimu kaitseks". *1989 a.suvi-kohalike nõukogude valimisseadus-selle valimisseaduse tekitas suur streigilaine,mis leidis asset 1989.a suvel.Seadus sätestas põhimõtte,et valida saavad kodanikud,kes valitava nõukogu territooriumil elanud vähemalt kaks viimast aastat või Eesti NSV-s kokku viis aatat. *24 veebruar,1989.a-kodanike komiteede liikumine-liikumise algatasid ERSP,Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit.1989.aasta esimestel kuudel organiseerusid veelgi selgemalt rahvuslikud jõud,kes olid rahvuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu jätkuva okupatsiooni tingimustes,ning selle vastukaaluks algatasitki need organisatsioonid selle liikumise.Eesmärk oli selle poliitilise liikumisega Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.Kõigepealt aga tuli selle eesmärgi elluviimiseks registreerida Eesti Vabariigi
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiakt...
Taasiseseisvumine Esimene murrang 1987 fosforiidikampaania-suunatud moskva kava vastu,rajada lääne-virumaale kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne Kodanikukomiteed Iseseisvus. ...
Kontrollt Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Lisa teemadele sobivad selgitused ja daatumid. 1. MRP- AEG *1987.aasta augustis loodud eesti esimene poliitiline hendus,eesmrgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu teline sisu ja selle tagajrjed Baltimaadele.Selle eesmrgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 20.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus,kus osales le 2000 inimese. 2. Muinsuskaitseseltsi loomine, eesmrk *1987.aasta lpul loodi muinsuskaitseklubisid hendav Eesti muinsuskaitse selts(EMS)-esimene demokraatlikele phimtetele tulginev le-eestiline massiorganisatsioon.(Samal ajal tusis pevakorrale Vabadussja mlestusmrkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude teprane ksitlemine). 3. Loominguliste liitude hispleenum (aeg, millest rgiti?) *1988 aasta aprillis kujunes Eesti hiskonna jaoks paljuski murranguliseks.Aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude hispleenum,millega loovintelligents ll...
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine AEG SÜNDMUS EESMÄRK/SISU 1986/87 Fosforiidikampaania Protestida fosforiidikaevanduste vastu 1987 aug MRP - AEG Avalikustada MRP salaprotokoll 1987 sept IME viia Eesti isemajandamisele 1987 dets EMS Eesti rahva ajaloolise mälu ,,äratamine" 1988 alg ERSP Eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade tähistamine 1988 apr Loominguliste liitude ühispleenum Pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi 1988 apr Eestimaa Rahvarinne toetada perestroikat 1988 apr- Uus ENSV juhtkond. saada eestimeelne juhtkond juuni Karl Vaino -> Vaino Väljas
Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid. 1988.a Eesti NSV eesotsas Vaino Väljas Eesti NSVs kolm poliitilist suunda: suund Rahvuslikud jõud- Impeeriumimeelsed Rahvarinne ja EKP ERSP, EMS jõud (interliikumine) rahvuskommunistlik osa eesmärk Omariikluse taastamine Nõukogude Liidu Autonoomia saavutamine, kooshoidmine iseotsustamis õigus. ,, Eestimaa laul" * 1988.a septembris * massiüritus * Rahvarinde eestvedamisel * toimus Tallinna Lauluväljakul * osa võttis ligi 300 000 inimest * üleskutse oma riigi taastamisele
28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil). Vastavalt põhiseadusele valiti 20.sept. 1992. Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest. Kõige rohkem kohti sai "Isamaa". Presidendikandidaatideks olid: A.Rüütel "Kindel Kodu" 42,67 % L.Meri "Isamaa" 28,77 % R.Taagepera 23,83 % L.Parek ERSP 3,85 % 1. ringis ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50 % häältest. II voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai L.Meri - 59 häält, A.Rüütel sai 31 häält. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti sai "Isamaa", siis tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine.Võimule tulnud valitsus oli koalitsioonivalitus ("Isamaa", ERSP, Mõõdukad). Peaministriks sai M.Laar. Valitsus oli võimul muutumatul kujul 1994. kevadeni. 1992
Presidendi valimised: Arnold Rüütel (Kindel kodu) Lennart Meri (Isamaa) R. Taagepera Lagle Prael (ERSP) I voorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50% häältest ja II voor toimus riigikogus. Presidendiks sai Lennart Meri. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti sai Isamaa, tehti temale ka ülesandeks valitsuse moodustamine. Võimule tulnud valitsus oli koalitsioonivalitsus: Isamaa, ERSP, Mõõdukad. Peaministriks sai Mart Laar. KOV valimised toimusid 1939.a oktoobris. 1992. juunis viidi läbi rahareform. Vene väed pidid Eestist lahkuma 31.augustiks 1994. Venemaa alustas kohe kontrolljoone märkimist. TV lk 62 ül 4 1988. a algus 1988. a lõpp EKP Keskkomitee Karl Vaino Vaino Väljas esimene sekretär ENSV Ülemnõukogu Arnold Rüütel --- Presiidiumi esimees
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (...
tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi kommunistlikus parteis tekis vastuseis parteijuhi Karl Vaino ja teiste liikmete vahel. Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva
IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991). 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegeuses. 1988- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamine. MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: A) Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus. B) Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. Vanameelsed kohalikud võimurid üritasid esimest üritust traditsioniliselt jõuga maha suruda (miilitsaüksused koerte ja kilpidega)
1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil. Perestroika - Projekt muuta Nõukogude majandust. Mis võimalusi andis? Iseseisvumisele Tulemused/mõju Kuidas eestlased seda ära kasutasid? Kihutuskõned, Mis olid, mis rolli mängisid Eesti taasiseseisvumise protsessis? IME Isemajandava Eesti programm. ERSP - Eesti rahvusliku sõltumatuse partei EMS Eesti muinsuskaitse selts Poliitilised jõud Eestis Eesti kommunistlik Rahvarinne ERSP Interrinne partei -Et Eesti jääks -Liidulepingu sõlmimine -Täielik sõltumatus -Venelased Eestis Nõukogude Liitu ja -Nägi autonoomsust -Soovisid NL võimu kommunistlikuks. suuremana, kui EKP jätkamist -Liidulepingu sõlmimine -Hetkeseisu jäämine -Status Quo
Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 18. augustil 1989. Nii Res Publica kui Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise
kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha. Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses. 1988- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamine. MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV
Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised 23.08- Balti kett, 600 km, 2 mlj inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust, Vilniusest Tallinnani. nov- anti välja Eesti isemajandusaluse seadus
Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-NSV Teise maailmasõja ajal okupeeris NSV-Liit Balti riigid ja ka mitmed teised Ida-Euroopa ning Aasia riigid. Alates sellest ajast oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik formaalselt suverääne riik, kuid tegelikult iseseisvus praktiliselt puudus. Eesti NSV kodanikel polnud võimalik tavalise passiga reisida välisriikidesse. Selleks oli vaja erilube, mille hankimine oli peaaegu võimatu. Riigis puudus sõnavabadus. Kodumaa, riigipea vms solvamine ja taga rääkimine tõi kaela suure karistuse (tavaliselt oli igas asutuses spioon, kes seda kontrollis, näiteks koolis õpetaja). NSV-Liidus olid keelatud jõulude pidamine ja kirikus käimine. Keelatud oli kuulata raadiosaadet "Ameerika hääl" ja vaadata Soome televisiooni. Kuna NSV-Liit välismaalt kaupu sisse ei ostnud ja müügil olev toodang oli riigis endas toodetud või valmistatud, oli palju defitsiittooteid. Defitsiittoode on toode, mis oli tavainim...
president Suveräänsus deklaratsioon - 16.novmebril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument Edgar Savisaar - rahvarinde idee autor ja IME programmi üks algatajest Karl Vaino - EKP esimene sekretär kuni aastani 1988 Fosforiidikampaania - 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID 1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika.
Nii kujunes välja võimukriis, mis lahenses 1988 a juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Korraldati üritus ,,eestimaa laul" kus lauldi 5 Alo Mattiseni isamaa laulu. Tallinna Vanalinnapäevad kujunesid öölaulupidudeks, kus 100 000 inimest(enamasti noored) tantsisid ja lualis sinimustvalgete lippude lehvides terve öö. Suveräänsusdeklaratsioon 1988 a lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud 3 arvestatavat suunda: 1. EMSi ja ERSP kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida impeeriumi meelsed jõud välistasid 2. RR ja rahvuskommunistlik osa EKPst . Nad pooldasid liidu lepingut , millega loodeti saada suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NSV liidu . Moskvas ei tahetud sellest midagi kuulda. · 16 november 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus
IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja, IME programmi üks algatajatest. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) - Esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei ENSV ning kogu NSV Liidus. Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Lagle Parek – ERSP esimees 1988-1993. Eesti NSV Ülemnõukogu valimised - Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Arnold Rüütel - Ülemnõukogu presiidiumipresiidiumi esimees. Jaanuarikriis 1991 - tekkis reaalne oht, et Balti riikide vabadusliikumine lämmatatakse sõjaväe ja julgeolekuorganite poolt vägivalla abil.
Kordamine ajaloo kontrolltööks 22.mai Tuuli Varik Juuni Nn Laulev Revolutsioon EKP esimene peasekretär Karl Vaino asendati Vaino Väljasega August Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP loomine September Massiüritus ,, Eestimaa laul", kus esitati omariikluse nõue 16. november ENSV suveräänsusdeklaratsioon, millega sätestati Eesti seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees 1989 jaanuar Eesti keel sai riigikeeleks 29
kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud. 23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG. 1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 külastas Gorbatsov Eestit. Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas. Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum. Avaldatakse rahulolematust ENSV juhtkonnaga. Nõutakse avalikustamise süvendamist, immigratsiooni tõkestamist, IME
Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon.
Väljas. • 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. – laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega ülemnõukogu kuulutati kõrgemaks organiks Balti kett 600 km pikk inimkett 1989.aast...
majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest.Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts loodi1987a. ERSP- 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse „Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks”, millele oli alla kirjutanud 14 isikut. ERSP asutamiskongress peeti 20. augustil 1988 väikeses Kesk-Eesti asulas Pilistveres. Partei esimeheks valiti endine poliitvang Lagle Parek. Erakonna eesmärgiks seati okupeeritud ja annekteeritud Eesti iseseisvuse taastamine RR- Rahvarinne (ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne) loodi 1988. Liikumise idee käis välja selle hilisem juht Edgar Savisaar aprillis 1988 Eesti Televisiooni populaarses telesaates
Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganis...
Hando Runnel 2012 Kärt Erikson Elulugu Sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal ( Võhmuta vallas Luitsalu külas Vainu talus) Õppis Jalgsema algkoolis. Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis Tartu 1 keskkool ja Paide keskkool. elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja I...
2. Ühiskonna politiseerumine Olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel etendas Hirvepargi miiting. Esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon loodi 1987. aasta lõpul Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS). Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. ERSP korraldas Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algus toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurtllase tähelepanu rahvuskultuurile ning avaldati rahuolematust Eesti juhtkonna tegevuse üle. Pleenumit toetas lai avalikkus. Aprilli keskel
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsus...
Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsave...
NSV Liidu lagunemine: Idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisv...
Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988
analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pin...
milles osales 600 kilomeetrises inimketis ligikaudu 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja omariiklust Balti liiduvabariikidele. Erimeelsused poliitikas Impeeriumimeelsed jõud töötasid Eesti omariikluse ideele ägedalt vastu. Protesteeriti keeleseaduse vastu, korraldati streike ja nõuti Kirde- Eesti muutmist autonoomseks oblastiks. Moskva toetas nende tegemisi majandusblokaadiga.Vastukaaluks sellele tulid ERSP, EMS ja Eesti Kristlik Liit 24. veebruaril 1989 välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. Selle eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki eesti vabariigi kodanikke kutsuti üles valima endale esindusorgan- Eesti Kongress. Rahvarinne ja EKP suhtusid sellesse tõrjuvalt ja üleolevalt, kuid valimised toimusid ja nendel osalesid ka väliseestlased ning üle 500 000 registreeritud Eesti
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suverää...
12) IME Isemajandav Eesti, majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus. 13) EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. 14) ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates. Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine. 15) Rahvarinne kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. 16) ENSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16
1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa R...
Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis
juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Rahvarinde loomine 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne- RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev revolutsioon Ühiskonna politiseerumine ( ERSP, RR, Interrinne ) 1988.aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). 1988.aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused. Suveräänsusdeklaratsioon
Eesti taasiseseisvumise mõte eestlaste seal liikus juba perestroika ajal mil karmimad tinimused olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus o...
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbats...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
