juuli lõpp jakobiinide langus. Tühistatakse 1793. aasta põhiseadus ja kuulutatakse väljapoliitiline amnestia. Giljotineeritakse paljud jakobiinid. DIREKTOORIUM 1795-1799 1795. a. august Rahvuskonvent võtab vastu uue Põhiseaduse varalise valimistsensusega. Seadusandlik võim läheb SEADUSANDLIKULE KORPUSELE, mis koosnes kahest kojast ja valiti piiratud hääleõiguse alusel. Täidesaatev võim oli 5 liikmest koosneval Direktooriumil. Nüüd liikus Prantsuse revolutsioon paremale, direktoorium toetus uusrikastele. Need isikud olid kujundanud oma positsiooni ja hankinud varanduse revolutsiooni algusaegadel ning ei soovinud monarhia taastamist. Demonstreeriti varandusi, nauditi elu. Kujuneb ampiirrõivas. Ühiskon polariseerub. Hinnad lasti vabaks. Kirikud ja kloostrid kaotatakse. Uut sotsiaalhoolekande süsteemi välja ei kujundatud ja see tekitab pingeid. Direktooriumivastased mässud vasakult ja paremalt. ,,Võrdsete vandenõu", mille juht on F. Babeuf
1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon krooniti keisriks 1804.a Revolutsiooni algus 1789.a 14juuli Bastille vallutamine1789 14 juuli Monarhia kukutamine 1792.a Jakobiinide diktatuuri algus 1793a Tilsiti rahu1807a Viini kongress1814-1815a Rahvaste lahing(Laitsigi)1813a Borodinoo lahing 7.sept 1812.a Venemaa-Prantsusmaa Trahvalgori lahing 1805a Prantsusmaa-Inglismaa
rahvapäästekomitee. Juhtiv roll komitees kuulus Maximilien Robespierre´il. Pärast jean Paul Marat tapmist 13.juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorile. Giljotiini alla saadeti zirondiinid, samuti palju tuntuid tegelasi. 1794 aastal saadeti giljotiini alla isegi itmeid jakobiinide juhte, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Terroriohvrite üldarvuks on pakutud umbes 40 000 ja umbes 85% hukatutest kuulus endisesse kolandasse seisusesse. 11. Direktoorium Seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ehk valitsuse. Direktooriumi esimene president oli Palu de Barras, kes enne revolutsiooni oli aristrokraat ja jakobiinide ajal terrorist. Riigi juhtimiseks määrati ametisse 7 ministrit. Direktooriumi toetasid uusrikkad, kes olid revolutsiooni ajal kokku ajanud suure varanduse, rahva seas direktoorium toetust ei leidnud. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. Aasat riigipöördeni. 12
Prantsuse revolutsiooni põhjus. Esimene ja teine seisus ei pidanud makse maksma ,aga kolmas pidi maksma enda makse ja 1. ja 2. seisu makse.Kuningakoja priiskav elu ja sõjad nõudsid palju raha,seega tõõsteti makse,lõpuks tekkis ikaldus.Talupojad pidid kandma mitmesuguseid koormisi,tava kodanikud soovisid võrdseid poliitilisi õigusi=vastuolud ühiskonnas. Revolutsiooni käik Bastille vallutamine 1789 . 4 juuli Prantsusmaa ümberkujutamine. Võeti vastu `'Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Võeti vastu esimene põhiseadus ehk kontitutsioon Uus riigivõimuorgan-Seadusandlik kogu Monarhia kukutamine Kuulutati vabariik välja Hukati kuningas Jakobiinid tulid võimule M.Robespierre tuli võimule Kukutati jakobiinide dikatuur Tühistati põhiseadus ning kuulutati välja poliitiline amnestia Dirketooriumi aeg Revolutsiooni lõpp 1799.9 november Revolutsiooni tagajärjed: Murdis vana feodaalsüsteemi,kaotas aadli ja vaimlike eesõigused,kukutanud monarhia...
osaks olid kodaniku õigused)->seadusandliku kogu kokkutulemine-> monarhi kukutamine(tõsines tööpuudus, ning prantsusmaast sai vabariik)->vabariik->jakobiinide klubi lõhenemine(jakobiinideks ja zirondiinideks)->Louis XVI hukkamine->jakobiinide diktatuur->uus põhiseadus->Marat'i tapmine->jakobiinide kukutamine->rojalistide mäss->kehtima hakkas kolmas põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium.->riigipööre Pariisis- >konsulaadi kehtestamine ja napoleoni võimuletulek. Tähtsus: Vana feodaalsüsteemi kukutamine Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja) Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng) Meetrisüsteem
AJALOO KT Revolutsiooni 4 põhjust: Ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis, majanduskriis Talupojad olid ra ei olda rahul võlad kasva- pikaajalised ulolematud, ku absolutismiga sid, eelarve sõjad,priiskav na pidid palju oli tasakaalust elustiil, kehvad makse maksma väljas viljaastad viisid majanduskriisini Revolutsiooni algus: aeg ja sündmused 14. juuli 1789.a vallutati Bastille'i kindlus august 1789.a kaotati seisulikud eelisõigused, võrdsustati maksustamine, talupojad vabastati teotööst 1798.a võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Muutused ja ümberkorraldused revolutsiooni I aastal Kaotati seisulikud eelisõigused,võrdsustati seisuste maksustamine ning õigused riigiametisse astumisel, talupojad vabastati teotööst, "Kodaniku ja inimese õiguste deklaratsioon" ...
Rahvuskonvent võttis vastu uue põhiseaduse- seadusandlik võim kuulub Seadusandlikule Korpusele (alamkoda 500 nõukogu; ülemkoda Vanemate Nõukogu) Vabariik säilis • Täidesaatev võim kuulus direktooriumile ( riiki valitsesid 5 direktorit) • 1795 Napoleoni karjääri algus- surus maha rojalistide ülestõusu Konsulaat- Prantsusmaa valitsus 1799-1804 • 9. novembril 1799 Napoleoni väed hõivavad Seadusndliku Korpuse hoone • Saadikud otsustavad sõjaväe survel saata direktoorium laiali • Täidesaatevvõim läheb kolmele konsulile • Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik • Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud • Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus
8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaalu jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 27. või 28. juulit 1794 on mõnikord peetud ka revolutsiooni lõpuks, ent kui üldse vaadelda Prantsuse revolutsiooni kui terviklikku sündmust, oleks loogilisem selle lõppdaatumiks siiski pidada 1799. aasta 18. brumääri riigipööret, mil võimule sai revolutsiooni ajal kiiret karjääri teinud kindral Napoleon Bonaparte, kes järk-järgult
Et päästa revulutsioon ja selle saavutusi. 11.Milline oli Robespierre´i roll Prantsuse revolutsioonis? *üks tuntuim tevulutsiooni juht *terrori teostaja *rahva pääste komitee juht 12.Milles väljendus Robespierre´i terror? Ta kuulutas kõik kes ei olnud ustavad revolutsioonile ja samuti temaga mittenõustunud kaaslased vaenlasteks ja hukkas nad giljotineerimise teel 13.Millised olid 1795.a. PS peamised ideed? 14.Millal ja mis sündmusega lõppes revolutsioon? 9. november 1799 a. Direktoorium saadeti laiali 15.Kuidas muutus riigikord Prantsusmaa revolutsiooni käigus? 16.Kuidas suhtusid Euroopa riigid Prantsusmaa revolutsiooni sündmustesse? Revolutsiooni algul võeti teade Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades , mis olid võõra võimu all. Revolutsiooni süvenedes aga hakkas esialgne maimustus kustuma ja selles nähti ohtu Euroopa senisele olukorrale 17
g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror Trafalgari lahingus purustasid inglased Prantsuse laevastiku. Tilsiti rahu tulemusena liitus Venemaa kontinentaalblokaadiga Inglismaa oli koigi Pr.-vastase koalitsioonide liige. Jakobiinide diktatuuri ajal hukatud inimesed kuulusid valdavalt 3 seisusesse Robispierre ja Danton kasutasid giljotiini. Reasta ajaliselt järgnevad sündmused: konsulaat, jakobiinide diktatuuri algus, direktoorium, Generaalstaatide kokkukutsumine, Napoleoni ajajärk...... 1) Generaalstaatide kokkukutsumine 2) jakobiinide diktatuuri algus 3) direktoorium 4) Napoleoni ajajärk 5) konsulaat Seleta mõisted a) revolutsioon - Rahva ülestõus kehtiva võimu vastu, eesmärgiga muuta riigikorda. b) diktatuur - üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. c) restauratsioon - kukutatud riigikorra taaskehtestamine
7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule? Kuidas nimetati uut valitsust? 14. Millal ja miks algasid revolutsioonilised sõjad? Kelle vahel? Mis need on? Millised olid esimese sõjaaasta tulemused? 15. Millal ja kuidas muutusid revolutsioonilised sõjad vallutussõdadeks? Millal ja millised alad vallutati? 16. Millised olid peamised Prantsusmaa vastased? Mitu koalitsiooni moodustati? 17
3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1. Miks Louis XVI ajal Prantsusmaa majanduslik olukord langes? Laristas raha, ikaldus, kaitsekulud 2. Miks kutsuti kokku generaalstaadid? Et kirjutada makse (muuta põhiseadust) 3. Millal kaotati seisuslikud eesõigused Prantsusmaal? 1789 august
.. 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07.1794 Robespierre & Saint-Just hukati 1794-1799 Direktoorium 9.11.1799 Riigipööre 1799-1804 Konsulaat 1804-1814 Keisririik 1814-1815 Viini kongress Tagajärjed: · Turumajandus · Seisuste kaotamine · Inimõigused · Natsionalism · Maade riigistamine · Kultuuri (osaline) hävitamine · Kiriku riigistamine · Ateismi levik
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsam...
1793 21. jaan Louis XVI hukkamine 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. juuni uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) 13. juuli Jean Paul Marat' tapmine (üldise terrori algus) 1794 27. juuli jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre) 1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele Seadusandlik Korpus, 2. nov täidesaatvaks võimuks Direktoorium 1797 4. sept riigipööre Pariisis (vabariiklaste võit reaktsionääride üle) 9.10. 1799 Konsulaadi kehtestamine ja Napoleoni võimuletulek (brümääri riigipööre) nov
· Majanduslik olukord jäi samaks ja Direktooriumi ei suudetud kukutada Maximilien Robespierre Revolutsiooni lõpp · Kui Direktooriumi võim nõrgenes, muutusid rojalistid järjest aktiivsemaks, et taastada monarhia · Napolèon Bonaparte surus kindlakäeliselt maha rojalistide mässukatse · 1795. sai Napolèonist Pariisi garnisoni ülem ... · Napolèon tahtis aga enamat ja hakkas ette valmistama riigipööret · 9. novembril otsustati, et Direktoorium läheb laiali ja võim jaotatakse 3 konsuli vahel · Sellega lõppes Prantsuse revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu Napolèon Bonaparte · Ta oli üks kolmest konsulist, kelle vahel jaotati võim peale Direktooriumi laiali saatmist
1. Miks? Kehtestati makse, Inglismaa tahtis Ameerika maid, kolonistid ei olnud esindatud parlamendis. Kuidas? Britid alahindasid vastukäiku ameeriklaste poolt ning kaotasid lahingu. 04.07.1776 2. Põhjused: Maksusüsteem oli ebavõrdne, kritiseeriti absolutismi, 3. seisus sai hääli vähem kui 1. ja 2. seisus Tagajärjed: Seisused kaovad, terror, võrdsuse suurenemine ühiskonnas 3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või...
24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj
kalender 1793 21 jaanuar- LouisXVI hukati 2 juuni- algas jakobiinide diktatuur 24 juuni- võeti vastu uus põhiseadus mida reaalselt kunagi ei rakendatud 13 juuli- tapeti jean-paul marat 1794 27 juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati jakobiinid 1795 1 aprill- toimus zerminaali ülestõus. 29 mai- toimus preriaali ülestõus 25 juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant ? 10 oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2 november- loodi direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus 1796 2 märts- algas napoleoni sissetung itaaliasse 1797 4 september- toimus 18 fruktidoori riigipööre 1798 1 juuli- prantsuse väed tungisid egiptusesse 1799 9-10 november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai napoleon Bonaparte ja kehtestud konsulaat. Seda loetakse ka rev lõpuks.
Jakobiinide diktatuur · 1973. a aprillis loodi Rahvapäästekomitee; · Tähtsal kohal kõikide feodaalkohustuste kaotamine; · Juunis 1793. a võeti vastu uus konstitutsioon; · Loobuti parlamentlikust valitsemisviisist; · Ajendatuna Jean Paul Marat´tapmisest 13. juulil 1792 läksid jakobiinid üle terrorile; · Kaotati tunnistajate ülekuulamine kohtupidamisel; · Septembris 1793. a võeti vast seadus nn kahtlaste kohta; Termidoorlik Konvent ja Direktoorium · Prantsuse väed muutusid tugevamaks; · 27.juulil 1794 viis opositsioon läbi riigipöörde; · Kaotati terror ja vabastati kahtlased; · 1795. a võeti vastu uus konstitutsioon; · Presidendiks valiti Paul de Barras; · Uus süsteem oli ebastabiilne; Allikad · http://cdn.dipity.com/uploads/events/cd00ac481 9912fdd61e0c308e6e42d39.jpg · http://cincinnatiartistsblog.files.wordpress.com/2 009/06/jpg_bastille2.jpg Tänan tähelepanu eest!
Napoleon Napoleoni võimuletulek ja monarhia taastamine Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid
lähikondlased arreteeriti ja hukati. Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796-1799 · 1795 võeti vastu uus põhiseadus, taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli esimene vabariiklik seadus mis hakkas reaalselt kehtima. · Täidesaatvaks võimuorganiks saab Direktoorium. · 1799 tuleb Prantsusmaal võimule Napoleon Bonapartealgas konsulaadi ajastu. Kasutatud allikad · http://web.zone.ee/prantsusmaa1789- 1815/prantsuse_revolutsioon.html#Kriisi_p .C3.B5hjused Tänan tähelepanu eest!
Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind https://www.youtube.com/watch?v=lTTvKwCylFY&feature=youtu.be Jakobiinid ja terror Sise-ja välispooliitiline olukord. Rahvapäästekomitee Diktatuur Maximilien Robespierre Revolutsiooni lõppvaatus Revolutsiooni taandumine 1795.a uus põhiseadus Riigikord-vabariik Seadusandlik Korpus Viieliikmeline Direktoorium Napoleon Bonaparte(1769-1821) 18. brümääri riigipööre Revolutsioonikalender Revolutsioonikalender Sügisk vande viinam (22.09 uud: mjäär arjaku - brümä u 21.10) är uduku (22.10 frimää u - r külma 20.11) kuu (21.11 - 20.12) Talvek nivoos lumek (21.12 uud: plüvio uu -
juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20. mai toimus preriaali ülestõus. 25. juuni inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 2. märts algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 9. november10. november toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. Revolutsioon algas 14. juuli 1789 a vallutati Bastille kindlus. 1789. aastal tehti järgmised
1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre. Jakobiinide valitsusaeg oli verine. Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda. Ulatuslik terror. Robespierre ise tapeti koos oma 115 toetajaga 1794. aastal. Napoleoni võimuletulek: Pärast Robespierre hukkamist moodustati 1795. aastal viiest liikmest koosnev Direktoorium. Vaja oli taastada kord, kuid säilitada võrdsus ja vabadus. See ülesanne läks Napoleon Bonaparte'ile. Hakati pidama vallutussõdu. 1799. aastal korraldas mees riigipöörde ja kuulutas end esimeseks konsuliks. Nii lõppes revolutsioon ja pöörduti ainuvalitsuse juurde. Revolutsiooni tagajärjed: Lõhkus varasemalt kehtinud feodaalkorra (seisuste ja privileegide kaotamine) Kuninavõim asendus vabariigiga (rahva võimalused poliitikas kaasa rääkida suurenesid;
mittenõustunud kaaslased Danton jt. c) Jakobiinide diktatuuri lõpp (27. juuli 1794) · Rahvas soovis terrori lõppu. · Opositsiooni riigipööre Konvendi dekreet, millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi.
Kuidas vastuseis lõppes? Olid teovõimetud, milles juhil ehk diktaktooril on piiramatu võim. 11. Mis on diktatuur ja miks jakobiinid selle kehtestasid? Kas Sinu arvates oli diktatuur vajalik? Põhjenda. Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. 12. Millal ja miks kukutati jakobiinid? Millised ümberkorraldused sellele järgnesid? Jakobiinid kukutati 1795. See tõi kaasa muudatused kirikupoliitikasse,uus konstitsioon,moodustati direktoorium. 13. Kuidas muutus rahvaesinduste nimetus revolutsiooni eel ja ajal? ENNE: generalstaadid,rahvuskogud ja asutavkogu PEALE: seadusandlik kogu(1791) , rahvuskonvent(1792) 14. Millisteks perioodideks võib jagada Prantsuse revolutsiooni? Milliste sündmusega lõppesid perioodid? Revolutisooni algus, konstitsiooniline monarhia, revolutisooniline vabariik. Perioodid lõppesid rahvuskonvrendiga, doktatuuriga ja direktooriumiga. 15
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning ...
See oli Prantsusmaale ja selle kodanikkudele mässuline ja raske aeg. 1792. aastal kuulutati välja Prantsuse vabariik, kolm aastat peale revolutsiooni algust ning aasta hiljem hukati kuningas Louis XVI. Kõik need teod ässitasid üles Maximilien Robespierre ning millest sai põhiliselt avaliku turvalisuse komisjoni diktatuur. Aastad 1793 ja 1794 tuntakse õuduse valitsusajana, mil tapeti üle 40 000 inimese. Lõpks Jakobiinide võim langes ja Robespierre hukati. 1795. aastal võttis Direktoorium riigi üle võimu ja see kestis 1799. aastani. Kõik need mässud pakkusid võimalusi ambitsioonikale sõjaväe juhtile nagu Napoleon. 1795. aastal päästis ta valitsuse võitlevate revolutsiooniliste jõudude eest, peale mida tasustati ta ameti kõrgendusega. Lisaks sellele usaldati ta Direktooriumi sõjaliste mateeriate nõuandjaks. 1796. aastal võttis Napoleon Itaalia armee juhtiva positsiooni, mida ta oli juba pikalt himustanud,
Jakobiinide diktatuur · Apr. 1793- Rahvapäästekommitee e. Erakorralise võimu organ.Jakobiinid. 12 liiget · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine- talupoeg sai maa endale. · Juuni 1793- uus konstitutsioon- demokraatlikum üldse. · Seadusandlik korpus- · 13.juuli 1793- Marat'i tapmine, üleminek terrorile. · Surmanuhtlus- kahtlastele, zirondiinid. Kaotati kohtumõistmisel tunnistajad. Dermitoorlik konvend ja direktoorium · 27. juuli 1794 viis opositsioon läbi riigpöörde, Robesbierre ja kaaslased hukati. · 1795- Seadusandlik korpus(viiesaja nõukogu, vanematenõukogu) · Drektoorium- viis liiget, riigipea ül.(Riiki juhtisid 7 ministrit, kuid nad ei loonud valitsust.) · Riik väga ebastabiilne · 1799 uus riigipööre. Kirik ja kontrevolutsioon · Tunnustati ainult kondanlikku abielu, sünnid ja surmad regrist. Riigiametnik;
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL
eluaastast. Rahvapäästekomitees juhtiv roll Robespierrel. Kui tapeti revolutsiooni üks juhte , Jean paul Marat, läksid jakobiinid üle terrorile. Vähimagi asja, nt ettevaatamatu väljaütlemise eest võidi panna vangi . Sageli kasutati surmanuhtlust, giljotiin läks eriti kasutusse. Kaotati kohtupidamisel tunnistajate ülekuulamine. Võeti vastu seadus kahtlaste kohta, inimesi sattus vangi vaid sellepärast, et arvati, et nad olid ,,kahtlased" . Termidoorlik Konvent ja Direktoorium Lihtrahvast muserdava terrori ja talupoegade rahulolematuse tõttu kujunes opositsioon jakobiinide diktatuuri vastu. 1794 viis opositsioon läbi riigipöörde. Pärast seda lakkas Rahvapäästekomitee olemast valitsus. Vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Demokraatia huvides oli püütud luua tasakaalu riigiorganite vahel, aga tegelikult tõi uus süsteem kaasa ebastabiilsuse. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. aasta riigipöördeni
konstitutsiooniline monarhia. Uueks võimuorganiks sai Seadusandlik kogu, kuhu kuulusid monarhia pooldajad ja vastu olijad (jakobiinid). Nad kehtestasid revolutsiooni päästmiseks vägivallavõimu – diktatuuri. Nende valitsemisajal hukati üle 50 000 inimese. Kuna nende terroripoliitika teostamisel ilmnesid nende endi seas vastuolud, siis kauaks nad võimule ei jäänud. Peale seda jäi Prantsusmaa vabariigiks ja võimuorganiks sai direktoorium, kuhu kuulusid uurikkad, kes ei olnud huvitatud monarhia taastamisest. Rahulolematus ühiskonnas aga siiski ei vaibunud, populaarsust hakkas võitma Napoleon Bonaparte, kelle väed saatsid direktooriumi laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.18. brümääri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon. Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus
Enamus (435 saadikut) aga toetas kord üht, kord teist jõudu. 1792 süvenesid monarhiavastased meeleolud, kuningaloss vallutati, kuningast sai tavakodanik Louis Capet. Toimusid valimised, mille käigus kaotasid oma mõju monarhistid Seadusandlik Kogu- Rahvuskonvent, kus oli saadikut 760 . 1792 Kuulutati välja Prantsusmaa vabariik. Jakobiinid jagunesid: 1793. oli nii sise kui välispoliitiline olukord pinev- toetus kandus radikaalisele, kes selle koheselt ära kasutasid. 3) direktoorium ja revolutsiooni lõpp Jakobiinide vastased poliitilised jõud pehmendasid terrorireziimi.1793 tühistati põhiseadus ja kuulutati välja poliitiline amnestia.1795 võttis rahvuskonverent vastu uue põhiseaduse.Prantsusmaa jäi vabariigiks kus seadusandlikku võimu teostas seadusandlik Korpus.Viimane valis omakorda DirektooriumiDirektooriumi võim nõrgenes 1796-97.järjest Aktiivsemaks muutusid rojalistid, kes lootsid teiste Eur
-Rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierre -poliitiline vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine -dekreet- võimalused piiramatuks terroriks -1794 juulis Robespierre ja tema lähedased arreteeriti ning hukati, diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine: -algas jakobiinide kukutamisega -kukutati põhiseadus, kuulutati välja poliitiline amnestia -1795 võeti vastu uus põhiseadus -esinduskogu seadusandlik korpus -võimuorgan 5-liikmeline direktoorium -Napoleon Bonaparte -täidesaatev võim läks kolmele konsulile Napoleoni riigipööre: 9.11.1799 hõivasid Napoleonile ustavad väed seadusandliku korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks 3le konsulile Konsulaadi ajastu: 18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal. PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA Revolutsiooni vastukajad:
1789-1791 1792-1793 1793-1794 1794-1799 Kellele 1. Generaalstaadid Rahvuskonvent Rahvapääste Kahekojaline kuulus 2. Rahvuskogu kommitee seadusandlik korpus seadusandlik 3.Asutav kogu võim? 4. Seadusandlik kogu Kellele Kuningale ja kuninga Valitsusele Valitsus Direktoorium kuulus poolt määratud täidesaatev ministritele võim? Nimetage · Kehtestati · Likvideeriti monarhia · Kaotati · Kaotati terror kolm teie konstitutsiooniline ja Prantsusmaast sai talupoegade · Vanglatest vabastati arvates monarhia vabariik feodaalkoormised inimesi
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes v...
Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran. Jääb India kolooniatest ilma. Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid maksud; Asutav kogu inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu zirondiinid ja montanjaanid; Rahvuskonvent riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee absoluutne võim, kõrvaldavad zirondiinid; Direktoorium tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele zirondiinid pooldasid vabariiki ja vaba ettevõtlust, montanjaanid e jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist Muutused eluolus 'sina', loobuti aristokraatlikust rõivamoest, juuksed kammiti siledaks, rõhutati vooruslikkust, üritati usku väljajuurida, meetersüsteem, koondati kunst, raamatud kokku, ajateenistus, uus kalendrisüsteem
Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis EGIPTOLOOGIA - kutsus kaasa väga palju arheolooge jne. Kaevas välja vanu haudu ja muumiaid, müüdi maha Euroopas.Tekkis suur huvi Egiptuse vastu. Inglismaa blokeeris Prantsusmaa ja Egiptuse vahelise sõidutee,ei saandu enam saata toitu ega vasrustust.Napoleon lahkus salaja Egiptusest, võttis kaasa mõne meekonnaliikme ja suutis pääseda tagasi Prantsusmaale. Direktoorium ei julgenud teha midagi talle,sest ta oli rahva seas väga populaarne.9. november 1799 ,,Napoleoni riigipööre", suleti seadusandlik korpus,vahistati direktoorium, sunniti ütlema ,et Napoleon on edaspidi Prantsusmaa juht.Seda kuupäeva loetakse Suure Revolutsiooni lõpuks. Tulemused: Loodi vabariik esmakordselt, konstitutsiooni loomine ja võimudelahusus, nn. rahvavõim. Liberaalsed demokraatlikud põhimõtted.Kaotati seisused, pärisorjus, maksustati kõik.
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
priiskava elustiiliga ja halb valitseja Käik: 1. 14.juulil 1789a. vallutati Bastille vangla Pariisis 2. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon (1789) 3. 1791a. valmis ja jõustus põhiseadus, mis nägi ette konstitutsioonilise monarhia. 4. 1793 Prantsusmaa kuulutati vabariigiks ja kuningas hukati. 5. 1795 tuli võimu direktoorium, algab võimu piiramine 6. 1799 Napoleon Bonaparte´i haaras võimu Tagajärjed: Prantsuse revolutsiooni tulemusena sai alguse kaasaegne rahvusriikide teke Napoleon Bonaparte'i tõus võimule: Prantsuse väejuht Pr R ajal, kes tõusis võimule ja kuulutas ennast keisriks. Viis läbi riigipöörde ja tuli ainuvõimule. Paistis silma võitluses rojalistidega, järgnes edukas Itaalia kampaania, kus löödi korduvalt Austria vägesid.
et uus põhiseadus õigustab seda, aga see oli alles valmimisel,ja ei jõudnudki avalikkuse ette. Tekkis vaheperiood, kus revolutsioonilained pidurdusid. Võim oli ebastabiilne, konstitutsioon puudus, poliitilised intriigid. 1795 augustis võeti vastu uus konstitutsioon. Sellega kinnitati uuesti võimudelahususprintsiip. Seadusandlik võim- seadusandlik korpus ja täidesaatev võim oli Direktooriumile- kuulus 5 direktorit. Seda aega nim kuni 1799 DIREKTOORIUMI AJAKS. Ebastabiilsus jätkus, direktoorium haaras endale suurema võimu. Direktooriumi liikmed kõik äraostetavad, tohutu korruptsioon. Sisepoliitiliselt tohutult suured probleemid, ja tekkis isegi mäss kus nõuti kuningriigi taastamist. Mäss suudeti maha suruda. Töötus oli väga suur ja ka inflatsioon kõrge. Ära olid kadunud sisuliselt eksport ja import, riiki sisse raha ei tulnud ja suhted teiste riikidega olid halvad. See tõi kaasa suure vaesuse ja õnnetuse. Tsensuur oli suur ja ei räägitud, mis tegelikult toimub
Loodi Ühiskondliku Julgeoleku Komitee,mis tegeles siis poliitiliste politsei ül.Jakobiinid läksid üle terrorile siis kui tapeti Marat.Kehtestati surmanuhtlus.Giljotiini alla saadeti väga palju zirondiine.Hiljem ka jakobiine.Jakobiinide diktatuur lõppes Robespierre hukkamisega.1794aastal pidas Konvent kõne ja kuulutas Robespierre türanniks,kuna ta lihtsalt hukkas inimesi kes talle ette jäid,või olid talle sobimatud. 9.Millal,kuidas valiti direktoorium,kes sinna kuulusid? 1795aastal loodi Direktoorium.Sinna kuulusid viis liiget.Esimeseks presidendiks oli Barras,kes etendas olulist rolli 9.termidoori riigipöörde ettevalmistamisel.95aastal võeti vastu uus põhiseadus,taastati vabaturumajandus ja varanduslik tsensus.Konvendi asemele loodi Seadusandlik korpus,mis koosnes kahest kojast Viiesaja nõukogust ja Vanematekogust.Direktooriumis olid kõik 5 liiget võrdsed.See loodi sellepärast,et vältida ainuvõimu kujunemist
TERROR vagivald poliitilises võitluses, mis viib sageli ka surmani. Jakopiinide diktatuuri ajal hukati väga palju ka neid, kes esialgu olid ka revulatsiooni pooldajad : käsitöölised, talupojad, kaupmehed jne. ROJALISTID kuningavõimu pooldajad. Revulatsiooni ajal võeti kasutusele drikoloor. Proespierre hukati 1794, sellega algas revulatsiooni taandumine. 1797 muutusid aktiivsemaks uusrikkad ja rojalistid. Moodustati valitsus ehk DIREKTOORIUM. 1799 korraldas riigipöörde Napoleon Bonaparte koos oma kaaslastega ja võttis võimu prantsusmaal enda kätte, nimetades end KONSUL Uuendused 1.uus aja arvamine revulatsiooni kalender. 2.võeti kasutusele meetermõõdustik. 3.kõnetlusvormiks sai kodanik ja sina. 4.kirikumõju vähenes. 5.uuendused moes. Revulatsiooni positiivsed tagajärjed : 1.monarhia kukutamine. 2.rahvustunde tõus. 3.valgustusideede leving teistesse maadesse. Negatiivsed tagajärjed : 1.suur vägivald ja terror
vabadust. Leidis palju vastukaja kuid olles eeskujuks paljudele teistele riikidele · Kolm seisust- sinna kuulusid 1) vaimulikud 2) aadlikud ja 3) talupojad, käsitöölised, kaupmehed jne. Makse pidi maksma algul ainult 3 seisus, aga kui riigil tekkisid rahalised probleemid pidid seda tegema ka ülejäänud 2 seisust. · Revulutsioonisõjad- sõjad mille eesmärk oli revulutsiooni lämmatada ja monarhia taastada. · Direktoorium täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, kuhu kuulusid enamasti uusrikkad · ´´marseljees```- laul, mis edutas rahvast võitlema isamaa eest revolutsioonisõjade ajal, täna prantsuse hümn. Isikud: · Louid XVI- prantsusmaa valitseja. 18 sajandi lõpul valitsenud absolutsilik prantsuse valitseja, kes lähtus põhimõttest: peale mind tulgu või veeuputus · Marie Antoniette Louisi abikaasa, tänu tema rikkalikule elustiilile tekkisid riigis
juuli 1794 hukati Orjade sisseveokeeld 1808 Robespierre, võim läks taas Rahvuskonvendi kätte. Kontinentaalkongressid 1795 uus põhiseadus Seadusandlik Korpus, 2 koda: I kongress 1774 katkestati kaubandussidemed Viiesajanõukogu alam ja Vanematenõukogu ülem; Britanniaga riigipea Viieliikmeline direktoorium. II kongress 1776 regulaararmee, ülemjuhataja 49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood George Washington (I USA president 1789-1797) Napoleon 1769-1821 4.juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsiooni 9.november 1799 Napoleoni riigipööre Suure vastuvõtmine Prantsuse revolutsiooni lõpp
� 1789. aastal kutsuti üle pika aja uuesti kokku generaalstaadid, kellest osa moodustasid asutava kogu, puhkesid rahutused – vallutati Bastille ja võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. � Kuningat kahtlustati riigi reetmises – ta giljotineeriti, rahva meeleolu muutus aina revolutsioonilisemaks – giljotineeriti peaaegu valimatult. � Edukas väejuht, Napoleon Bonaparte, otsustas, et suudab riiki juhtida paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad � Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning kuulutati välja kontinentaalblokaad.
juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. 1795. aastal võeti vastu uus põhiseadus, mis oli sarnanes pigem 1791. aasta kui 1793. omaga taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, mis Prantsusmaal reaalselt kehtima hakkas. Selle kohaselt muudeti ka valitsusasutuste struktuuri: Konvendi asemel loodi Seadusandlik Korpus, mis koosnes alam- ja ülemkojast: Viiesaja Nõukogust ja Vanemate Nõukogust. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrdse võimuga direktorit. Lisaks olid ka ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus aga Direktooriumi kätte. See astus ametisse 2. novembril 1795. 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiku...
ajal silma paistnud ning kõiki Robespierre'iga mittenõustuvaid kokku hukati revolutsiooni päästmise ettekäändel mitukümmendtuhat inimest. Lõpuks viis opositsioon siiski läbi riigipöörde Robespierre ja tema pooldajad kukutati, arreteeriti ning hukati järgmisel päeval. Rahvuskogu võttis vastu uue põhiseaduse, mille järgi jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, kuid seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus ning täidesaatvaks võimuorganiks oli Direktoorium, kuid ka see ei suutnud riiki stabiliseerida ning nelja aasta pärast haaras võimu Prantsuse väejuht Napoleon Bonaparte koos kahe enda toetajaga. 1802. a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804. a. kuulutas Senat ta keisriks ehk imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhia ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Napoleoni valitsusajal peeti Euroopas palju edukaid vallutussõdu, mis aitasid lagundada feodaalkorda, levitada revolutsiooniideid ning ümberkorraldusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
