Lämmastiku fikseerimine. Aminohapete metabolism 1. Millistes piirides võib lämmastiku metabolismis N oksüdatsiooniaste muutuda Tooge näiteid erineva N oksüdatsiooniastmega ühenditest. Muutuda võib siis III V. N2, NO2-, NH4+, NO3-. 2. Millised toodud organismidest on lämmastiku-fikseerijad (omastavad atmosfääri N 2)? a) kõik taimed b) kõik mulla mikroorganismid c) teatavad mulla bakterid d) kõik loomad e) mõningad tsüanobakterid [Anaeroobid. Liblikõieliste taimede juurtel resideerivad bakterid!!] 3. Ensüüm nitrogenaasi kompleks N-fikseerivates organismides (rohkem kui üks õige) a. koosneb peamiselt dinitrogenaasist ja dinitrogenaasi reduktaasist b. koosneb peamiselt glutamiini süntetaasist c. taandab õhus sisalduva N ammooniumiks 2 d. nitrifitseerib NH nitritiks 4
2013. aastal diagnoositi MRSA-bakteri levikut 4340 patsiendil, kellest 294 surid. Kus leidub? Kõige tüüpilisem on, et patsient saab MRSA-bakteri haiglast. Kui haiglatöötajad ei järgi õigeid sanitaarprotseduure, võivad nad bakteri edasi kanda patsiendilt patsiendile. Bakter levib ka looma- ja linnuliha kaudu. Baktereid on leitud näiteks marineeritud grill-liha pakenditest. Kuidas ennetada? Liha piisav kuumutamine (vähemalt 70 kraadi juures) tapab bakterid. Liha ei tohiks süüa pooltoorelt. Oluline on järgida hügieeninõudeid (pesta käsi pärast loomade või toiduga kokkupuutumist). Valmismarineeritud toote ostmise asemel tasuks ise liha marineerida. Salmonella Tegu on kõige sagedamini toidu kaudu leviva infektsiooniga. Eriti ohtlikud on salmonella bakterid rasedatele ja immuunpuudulikkusega inimestele. Salmonella võib põhjustada kõhukrampe ja rasket kõhulahtisust. 2013. aastal diagnoositi Saksamaal ligi 20 000 haigusjuhtu.
Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid- keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust. 11. Millega peab organism võitlema? Bakterite, haigustekitajate ja algloomadega. 12. Millised on inimese kaitsemehhanismid? 1. kaitseliin- nahk (+rasu, higi, bakterid), maohape, limaskeestad, sülg, pisaravedelik -Limaskestad ja nahk kaitsevad organismi sissetungijate eest. -Head bakterid vs halvad bakterid. 2. Kaitseliin- õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immuunsus ehk kaasasündinud immuunsus, põletik, leukotsüüdid (valgelibled) -Viirus pääseb siiski läbi -Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid -Suureneb verevool, temperatuur tõuseb, tekib punetus -Sissetungijad hävitatakse valimatult -Tekib põletik 3. Kaitseliin- lümfotsüüdid (valgelibled), antigeen, antikeha, omandatud immuunsus
Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoo...
2. mikrofauna asustab mulla õhuruume (lestad, hooghärnalised) 3. mesofauna uuristab käike mulla tahkete osade vahel (putukavastsed, vihmaussid) 4. makrofauna (mullamutt, pimerott) Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4
Huumus on must või tumepruun amorfne mass, mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, millede esialgne ehitus ja struktuur on täielikult muutunud Huumus sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat, need vabanevad huumuse lagunemisel. 3. Lagunemiskeskkonna niiskus kuiv seeneline lagunemine parasniiske aeroobsed bakterid märg anaeroobsed bakterid =) 4. Temperatuur tõus 10oC võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda. Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 5. Mulla reaktsioon (happesus): Happelises keskkonnad seeneline lagunemine, mineralisatsioon kiire, huumust vähe. Leelised keskkonnad bakteriaalne lagunemine, (Ca, Mg)karbonaatsed mullad 6. CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab
Ilma D-vitamiinita kaltsium ja fosfor ei imendu. Lindudel ja sigadel( ja kaladel) on D3 kümme korda efektiivsem kui D2-vitamiin. Vitamiin E Nimetus pikemalt on tokoferool. Tänapäeval peetakse E-vitamiini üheks olulisemaks antioksüdandiks. Ta hoiab ära raku membraanil rasvhapete oksüdatsiooni. E-vitamiini on suhteliselt palju õlikookides ja idanevates seemnetes. Kunagi söödeti sisse suguloomadele. Vitamiin K Tuntakse kahte isomeeri: K1 on taimedes ja K2 sünteesivad bakterid. Mäletsejalised ja hobused ei kannata selle vitamiini puuduse all, kuna nende soolestikus on piisavalt baktereid, kes seda vitamiini toodavad. K-vitamiini osaleb fibrinogeeni muundumisel fibriiniks, mille tulemusel veri hüübib. K- vitamiini on palju rohelistes taimedes. Mineraalelemendid(vt. raamatut ,,Mineraalelemendid"--Iivi Sikk) Makroelemendid ja mikroelemendid. Funktsioonid: Homoöstaasi tagamine, ioonse tasakaalu säilitamine, osmootse rõhu
oksüdeerumine Süsiniku Anorg. ühendid, eluta Raua-, väävli-, Teiste poolt tehtud allikas keskkond (co2 vesi, jms orgaanilised ained mineraalained) oksüdeerumisel Organismid Taimed, vetikad, bakterid, mikroobid Loomad, seened, samblikud bakterid, algloomad Energia Tõhus Vähe tõhus Orgaanilistes ainetes kasutamise sisaldub rohkem tõhusus energiat, hapnikuga
Äädikkärbsed otsivad elamiseks sobivat paika lõhna järgi. 5 Selleks et äädikkärbsest lahti saada, tuleks eelkõige vabaneda riknenud puu- ja köögiviljadest. Muud viisid äädikkärbsest lahti saamiseks nõuavad liiga palju aega ja tehnilisi vahendeid või on väheefektiivsed. Köögis leidub mikroorganisme, mis põhjustavad palju probleeme. Suurimad probleemide valmistajad on hallitus- ja pärmseened ning bakterid. Hallitusseened moodustavad hallituse. Hallitanud toitu süües võib haigeks jääda. Hallitus tekib tavaliselt halvasti hoitud ja vanale toidule. Hallitusseened arenevad eriti hästi niiskes, soojas kliimas. Hallitusseente tõrjeks kasutatakse keemilisi aineid. Süües rohehallitusega kaetud toitu võib see põhjustada inimesel ägedat allergilist reaktsiooni, mis võib lõppeda surmaga, paistetuse või hingamisteede tursumisega või hingamise puudulikkusega.
geenitehnoloogia on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO. Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks. Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Nokautorganism organism, kellel teatud geen on maha surutud. Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad "kleepuvad otsad". Selliste otstega DNA juppe on komplemen- taarsuse tõttu võimalik mugavalt liita. Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA. Miks bakterirakus ei hakka inimese geen kohe tööle? Meie ja teiste loomade, seente ja taimede geenis on intronid ja eksonid. Pärast transkriptsiooni lõigatakse intronid välja ja ainult
Sellest tulenevalt nimetataksegi protsessi ammonifikatsiooniks. Enamus aeroobsetest valgulagundajatest on sporogeenid. Nendest tähtsamad on Bacillus cereus, B. mycoides, B. mesentericus. Aeroobsetest spoore mittemoodustavatest bakteritest on esindatumad Pseudomonas fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgudpolüpeptiididaminohapped.
RAKENDUSBIOLOOGIA Fundamentaalteadused ja rakendusteadused Fundamentaalteadused püüavad välja selgitada loodusseadusi. Rakendusteadused otsivad avastatud loodusseadustele kasutamisvõimalusi. Tooge näiteid, kus sellest kasu saab? Bioloogias on samuti... fundamentaalteadused ... ja rakendusteadused... BIOTEHNOLOOGIA rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterid, seened, GM- loomad ja taimed. Biotehnoloogia eelised: Säästab energiat Vähem ja kahjutud jäätmed Odav tooraine ja puudused: Ajakulu vastavate organismide leidmiseks, kasvatamiseks. Tundlikkus keskkonnategurite suhtes. Noored "biotehnoloogid" Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteadustemaja õppelaboris Mida toodetakse biotehnoloogiliselt? Toiduainetetööstuses juba sajandeid: juust, kohupiim, jogurt jt. piimatooted. köögiviljade hapendamine (kurk,
Aine-ja energiavahetus 1. Selgita mõisted: • Autotroof- isetoituja, moodustab mineraalainetest orgaanilisi aineid, kasutades valgus- v keemilise siseme energiat nt. taimed, vetikad, bakterid( tsüano-, raua- ja väävlibakter) • Heterotroof- kasutavad valmis toitaineid nt. loomad, seened, bakterid, arhed, algloomad, parasiittaimed, putuktoidulised taimed • Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. nt. inimene võtab hapnikku, toitu ja vett, annab CO2, uriini, rasu, higi, väljaheiteid, soojust • Assimilatsioon- sünteesi protsessid nt. valgud, D vitamiin, glükogeen, rasvad, hormoonid, ensüümid, DNA, RNA • Dissimilatsioon- lagundamisprotsessid nt. suhkrud, rasvad, valgud
Viis riiki: looma r, taime r, seene r, mikroorganismide r(bakterid), protistid(ainur) Molekul molekulaarbioloogia Rakuorganellid rakupetus e tstoloogia Rakk rakupetus e tstoloogia. eelutuumsed e prokarioodid (bakterid, pristuumsed e eukarioodid(loomarakk) Kude histoloogia- hesuguse pritolu ehituse ja talitlusega rakkude rhm Elund,organ, elundkond anatoomia, fsioloogia Organism anatoomia, fsioloogia, sstemaatika Populatsioon koloogia rhm he liigi isendeid, kes mingil kindlal ajahetkel elab kindlal territ ja vimelised omavahel ristuma Liik sstemaatika, anatoomia kik sarnased isendid Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade...
AINE- JA ENERGIAVAHETUSE PÕHIJOONED Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (vajavad anorgaanilist ainet) Autotroofid: taimed, bakterid (tsüanobakterid), protistid (vetikad). Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vajavad orgaanilist ainet) Heterotroofid: loomad, seened, bakterid, inimesed. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jagatakse kaheks: a) assimilatsioon; b) dissimilatsioon. AUTOTROOFID (fotosünteesivad ehk valmistavad ise orgaanilisi ühendeid) Rohelised taimed saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. (Energiaallikad:) Selle toimumiseks on vaja väliskeskkonnast a) valgusenergiat;
) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal, kus on fotosünteesimiseks piisavalt valgust. Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed. Elukeskkond. Meres elav: haliplankton Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton. Järve elav ehk limnoplankton Jões elav ehk potamoplankton Lombi- ja tiigiplankton ehk telmatoplankton. Sooplankton ehk heloplankton Allikaplankton ehk krenoplankton Soolajärveplankton ehk salinoplankton Läänemere fütoplankton. Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine,
1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glükoosi veres peale seedimist glükogeeniks. Lipiidid ülesanded: 1 energia varuaine, Rakk Robert Hooke mikroskoobi vend Inimese kehas suurima läbimõõduga rakkudeks munarakud (K.E.von BAER) Pikemad lihasrakud Kõigeväiksemad rakud on bakterid (mükoplasmad) Suurimad rakud on lindude munarebud Rakud Prokarüoodid (eektuumsed) Eukarüoodid (päristuumsed) Bakterid Loomad Taimed Seened Protistid (vetkikad algloomad) 1.Loomarakk Organelid
Kogu Maal on ligikaudselt 5×1030 bakterit, ületades biomassilt kõiki taimi ja loomi kokku. Bakterid on väga olulised aineringes surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist (mügarbakterid) jm. Inimesel leidub umbes kümme korda rohkem bakterirakke kui tal on enda keharakke. Paljud nendest bakteritest leiduvad nahal ja seedetraktis. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud kaaslejad, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem ja osa bakterid on ka kasulikud. Paljudel bakteritel on üks või mitu viburit, mille abil liikuda. Tavaliselt puuduvad viburid tõvestavatel bakteritel. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, kuid on ka mitmeid muid mooduseid. 19 Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte.
3) O3 (osoon) UV ekraan. ,,Osooniauk" (50% või vähem) metaan, freoonid. 14. Pilet. 1.Rakumembraan koostis, ehitus, ülesanne. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. 2.Bakterite ehitus, kuju, ainevahetus, paljunemine. * Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja saja tuhande kordse suurendusega
BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase
- nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses peavad töötama erinevatel temperatuuridel - võetakse kuumaveeallikatest bakterid Bakterid toiduainetööstuses: - laktoosivabad toituained = lisatake ensüüm laktaas = see lõhustab laktoosi ära - juustu valmistamine = kümosiini tootmine - kääritatud piimatooted = piimhappebakterid kääritavad laktoosi piimhappeks Bakterid ja Biokütus - biogaasi, biodiisli ja etanooli tootmine õlitaimedest, suhkruroost ja suhkrupeedist - vaja baktereid = lagundvad süsivesikuid - geenitehnoloogiaga üritatakse, et :
Rakendusbioloogia põllumajanduses · Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda. · Biotõrje (taimekaitsevahendid) - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. Feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu. Bakteritoksiin tapab putukaid ja inimesele mõju ei avalda. Silotorn Rakendusbioloogia tööstuses: · Bioplast laguneb looduses kiiremini. · Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil. Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. · Bakterid toodavad puuvilla. · Bakterid puhastavad maaki. · Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Kütused: · Kasutatava kütusena on arvestataval kohal madala kvaliteediga etanool ja metaan. · Biotehnoloogiline lähenemine kütustele on kasulik kahel eesmärgil: vabanetakse loodust reostavatest tootmisjääkidest ning saadakse kvaliteetne kütus. Rakendusbioloogia harud: · Funktsionaalne toit
kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. - Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnda aega peremehe arvel toituma ( sooleussid ) - Fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodasil juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt ( voodilutikas ) Kõrgeltarenenud parasiidid ka : seened, bakterid jt. mikroorganismid, mis kutsuvad esile haigusi nii taimedel kui ka loomadel. Praktiliselt igas suures organismide grupis, kaasaarvatud imetajad ( nahkhiired vampiiride perekonnast ), on kasvõi mõni liik parasiite. Detridofaagid ja redutsendid Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid detriidist toituvad organismid ( vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt. )
molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Valkude denaturatsioon valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel). Eukarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. DNA replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesugusenukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Teadlased.
(süsteemibioloogia) Suuremaid organismide rühmi käsitlevad viroloogia (viirused), mikrobioloogia (bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad) Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika. Elusolendite tähtsamad rühmad Viirused · Viirused Viiruste loend · Prioonid, Viroidid Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened
Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist. See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna.. Jämesoole peenehitus: Soolenäärmed, kus toodetakse lima. Näärmed on tubuloossed torujad, peamiselt karikrakud. Teatud määral imendub vesi, mineraalained, lühikeseahelalised rasvhapped. 20 40% välajheite kuivmassist on bakterid. Bakterid lagundavad seedimatuid taimseid produkte. Bakterid sooltes on anaeroobid, nt. soolekepike E. coli. Gaasid on CO2, N2, metaan; O2 tõrjutakse välja. Gaasid imenduvad tavaliselt verre, kuid võivad ka teisel kujul väljuda.
Tooge näiteid suguliselt ja mittesuguliselt paljunevatest organismidest! Suguliselt Mittesuguliselt · Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis?
Esimise (0) taseme, ehk eelelulise tasemena võib välja tuua kromosoomse taseme, kus on koos teatav hulk omavahel kooskõlas kromosoome, mis ei taga tervikorganismi tööd, aga võimaldavad soodsas keskkonnas eluavaldustena ilmneda. Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid. Vajab kindlasti teise elusorganismi olemasolu. Järgmine tase oleks eeltuumne tase, eh nö ühikraku tase, kuhu alla saab paigutada kõik bakterid, sinivetikad, plastiidid, mitokondrid, rakutuumad. Kahe membraaniga ümbritsetud ühikute evolutsiooni puu. Kui panna eeltuumseid ühikud kokku, saadakse päristuumne rakk. Edasi tulevad sümbioossed organismid. Kui erinevaid kompleksustasemeid vaadata, siis mida aste edasi, seda autonoomsemaks elemendid seal muutuvad. Tervikorganism on evolutsiooni käigus muutunud üha hägusemaks, aga ka keerulisemaks. BAKTERID 28/09/09 Esimeses 1-2 miljardit aastat valitsesid elu arhebakterid
Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sündivuse. Põhjused populatsiooni muutustes: kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimtegur. Populatsioonilained- arvukuse muutus mingi perioodi jooksul ( kiskja ja saaklooma sõltuvus teineteisest) Ökosüsteem Isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane
Rakuline ehitus- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jaot: *ainuraksed(bakterid) nt pärmseen *hulkraksed nt puravik. Biomolekulide esinemine- Keerulise ehitused ained, mis väljaspool organismi ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelin...
Rakendusbioloogia Fundamentaalteadus- Teaduse sisu, faktid, teooriad jne. Nt haiguste uurimine ning nendele vaktsiinide planeerimine Rakendusteadus- Teadmiste rakendamine praktilisse tegevusse. Biotehnoloogia kasutusalad · Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks o Põhilised kasutatavad organismid on: Bakterid Seened · Biotehnoloogia o Eelised Suur energiasäästlikkus Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke Odav tooraine o Puudused Kasutatavad organismid on tundlikud kekskonnategurite (t0, keemiliste ainete kontsentratsioon jt) suhtes. Teadlastel kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks · Antibiootikumid
aatom suudab endaga liita kuni 4 aatomit Cahel võib olla sirge, hatunev või rõngakujuline ja ka selle pikkus võib varieeruda Cühendite kaudu reguleeritakse eluprotsesside kulgu organismides Cd saavad organismid keskkonnast AUTOTROOFID (nt taimed)-- sünteesivad ise eluteg.ks vaj. org. üh. väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest. (VALMISTAVAD TOITU ISE). saavad en ka anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisest. valgusen--taimed, vetikad, tsüanobak. fotosüntees keem.en-- bakterid kemosüntees VALGUSEN.t saavad kasutada TAIMED, VETIKAD, MÕNED BAKTERID fotosünteesis nt vee lagundamiseks vesinikuks ja hapnikuks=saadud vesiniku abil redutseeritakse CO2, mille tulemusena CO2st saadakse org. üh.did muundatakse fotosünteesi käigus keemiliseks energiaks HETEROTROOFID (nt kõik loomad)-- organismid, kes kasutavad Callikana teiste organismide toodetud orgaanilisi Cühendeid. ei oska ise anorg. üh.st org. üh.eid valmistada. en
Prokarüoodid e eeltuumsed Jagunevad: -bakterid (kõikjal) -arhed (ekstreemsed tingimused) nende ühiseks tunnuseks on tuuma ning üldse kõigi membraansete organellide puudumine Bakterite leidumine: -aineringe maailmas ei toimu ilma nendeta -bakterid (ja arhed) asustavad ka piirkondi, kus teiste organismide elu ei ole võimalik -bakterite olulisimaks rolliks on orgaanilise aine lagundamine -inimeses on sümbiootilisi baktereid (maos, soolestikus jne) ning teised bakterid põhjustavad haigusi -baktereid kasutatakse toiduainetööstuses, ravimitööstuses, biopuhastuses Bakteriraku ehitusest: 1. geeneetilise aine info: -bakteritel puudub rakutuum -bakteri DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi -piirkond bakteris, kus DNA rõngaskromosoom paikneb, nimetatakse nukleoidiks -lisaks võivad bakterites olla ka plasmiidid, mille omadusteks, ülesanneteks on: 1. liiguvad kergelt rakust rakku ning omastavad võõraineid kergesti 2
Plankton Bakterplankton: Baktereid leidub nii vabalt veekihis hõljuvana kui ka veetaimedele, -loomadele ning orgaanilise ja anorgaanilise aine osakestele kinnitunult. Vees vabalt elavaid baktereid nimetatakse bakterplanktoniks ehk hõljumiks. Kõik põhilised aineringed: süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, väävli- ja rauaringe saavad toimuda vaid bakterite vahendusel. Võrtsjärves elavad peamiselt hapnikku vajavad ning tarbivad aeroobsed bakterid. Nad on enamasti heterotroofsed organismid, kes saavad vajaliku süsiniku ja energia vees lahustunud orgaanilistest ühenditest. Ainevahetuse käigus muudavad bakterid orgaanilised ühendid ka vetikatele kättesaadavaks, viies need mineraalsesse vormi. Samas vajavad bakterid mineraaltoitaineid ka ise, et kasvada ja areneda. Mõningatel juhtudel võivad vetikad ja bakterid anorgaaniliste N- ja P-ühendite pärast konkureerida. Teiselt poolt on bakterid ise
diagnoosida alles peale teiste haiguste (näiteks gonorröa) välja ravimist. Gonorröa bakterid, mida * mädane rohekas voolus, Gonorröad tekitavad põhjustavad bakterid, mida nimetatakse Neis millega võib kaasneda valu bakterid, mida saab enamasti ravida ("Tripper") seria alakõhus nimetatakse Neisseri penitsilliiniga. Tihti ei allu gonorrhoea. *temperatuuri tõus, a gonorrhoea. gonorröa bakterid sellisele
.........................................................................................12 Eukarüootne rakk................................................................................................................ 12 Taime ja loomaraku võrdlus................................................................................................14 Seenterakk............................................................................................................................ 14 Bakterid................................................................................................................................ 14 Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus:........................................................................15 Looma-, Taime- ja Seeneraku võrdlus................................................................................ 15 Metabolism..................................................................................................................
Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusaige väljaheidetetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigustekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade
5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast Liikide vaheline konkurents on ainult elupaikate ja toidu pärast
AEG ISELOOMULIKUD AEGKOND KESKKOND OLULISED SÜNDMUSED (milj. a.t.) ORGANISMID neanderataallane kromanjoonlane mandrite kerkimine, kliima inimese arenemine (2) Homo sapiens 65 0 UUSAEGKOND jahenemine, mandrite inimlaste eristumine ...
Haigusetekitajad SALMONELLA Põhjustab salmonelloosi, kõhutüüfus. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. SHIGELLOOS Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja
Juhi tähelepanu nii koostisele kui toiteväärtusele. 1. Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Toote ostmine või ostmata jätmine jääb kliendi enda otsuseks. Soovital kliendil teha valik enda äranägemise järgi. 2. „Aus kaup“ märge tootel tähendab, et toode ei sisalda kondilihamassi. 3. Kasulikud bakterid on Lactobacillus GG, mida võib leida erinevates jogurtites, keefirides, kohupiimatoodetes ja muudes piimatoodetes. Need kasulikud bakterid suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet haigustele. Soovitaksin kliendile Valio Gefilus jogurtijooki, sest Valio Gefilus jogurtijook on parim näljapeletaja kui oled teel või Sul on kiire. Selles käepärases purgikeses on peidus just paras kogus
tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum I Ohurühm ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist küll aga allergiat näiteks mõningad hallitusseened II Ohurühm on ka küllaltki vähe ohtlikud, kuid võivad ikkagi põhjustada inimese haigestumist. Selle ohurühma vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Selle ohurühma hulka kuuluvad niisugused bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. Parasiitidest kuuluvad II ohurühma –toksoplasma, laiuss, giardia (toksoplasma põhjustab naistel viljatust, raseduse katkemist on ka vesipea üheks põhjuseks levib kasside, koerte ja ka inimese kaudu. Giardia haigestumine toimub nakatunud vee ja toidu kaudu tulemuseks vesine kõhulahtisus ja oksendamine) Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi)
Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng Biomolekulide esinemine – Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleotiidhapped, vitamiinid. Molekulid, mis moodustuvad organisimis metabolismi (ainevahetusprotsesside) käigus.
Plekid üksikud kinnistunud plekid, eemaldatav erimeetoditel. Mustuse tüübid 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohtlik mustus 1 : Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus Ohtlik mustus 2: Eritiste plekid (lima, väljaheide, okse, veri jms): - plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist; - kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid;
Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, olemas kõik elu omadused, sünteesivad vajalikud org. ained. Erinevused: autotroof sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja. Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d
reuterini ja bakteritsiinide tootmist. · Need faktori mängivad suurt rolli mikroobidega võitlemas. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja ethanol · Orgaaniliste hapete otsene antimikroobne effekt on tingitud piimhappetest, äädikhappetest ja propioonhappetest, mis võivad olla toodetud piimhape bakteriaalsel fermenteerimisel. · Äädikhape on rohkem pärssiv kui piimhappe ja võib takistada pärmseened, hallitusseened ja bakterid · Propioonhape pärsib seened ja bakterid · Atsetaaladehüüdi ja etanooli mõju antibioosile on minimaalne. Vesinikperoksiid · Vesinikperoksiid võiks olla inhibiitoriks mõnedele mikroorganismidele. · Inhibeerimine on võimalik tänu tugevale oksüdeeruvale effektile membraani lipiididele ja raku valgudele. · Vesinikperoksiid võiks ka aktiveeruda laktoperoksidaasi. · Laktoperoksüdaas on peroksüdaas ensüüm mis asub toores piimas.
*päranduvad vegetatiivsel paljunemisel. 4. spontaansed/indutseeritud mutatsioonid- Spontaansed mutatsioonid e. iseeneslikud Indutseeritud mutatsioonid e.kuntslikult esilekutsutud *võivad olla tingitud nii välistest kui ka *tehakse bioloogilise eksperimendi käigus nt:kiiritus, sisemistest teguritest. keemikaalidega mõjutamine *tegurid põhjustavad häireid replikatsioonil *kõige tavalisemad on bakterid aga ka laborihiired ja rotid *nende sagedus on suhteliselt väike *tekkesafedus on tunduvalt suurem (100 ja 1000 kordi suurem) 5. erimunakaksikud/ühemunakaksikud- Ühemunakaksikud Erimunakaksikud *viljastatakse üks munarakk ühe spermi poolt *ühel ja samal ajal viljastatakse kaks munarakku kahe *lootelise arengu alguses jaguneb loode kaheks,kes spermi poolt
ei muuda, kuid töötava masina sees toimuvad protsessid. · Masina käivitamiseks või seiskamiseks on masinal olemas lüliti. Ka rakus peab valk omama võimalust olla vastavalt ,,välja lülitatud" või ,,sisse lülitatud". · Fosforüülrühma lisamine (lüliti) valgu koostisse ongi üks võimalus, mis lubab pöörduvalt muuta valgu ruumilist kuju. (Darja Lavõgina) Ainuraksed ja hulkraksed Ainuraksed bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas, silmviburlane. Kes on protistid? Hulkraksed - ... Kolooniad? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg
Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. 3. Milles seisneb klassifikatsiooni hierarhiline süsteem? Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klasse ja muud sellist see on hierarhiline süsteem. 4. Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi? Loomariik, taimeriik, proteistid, bakterid, seened. 5. Mille alusel eristas C. Woese organismide evolutsiooni suurharud? Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks neist (bakterid ja arhed) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks. 6. Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse? Bakterid ja arhed. Mõisted
ei muuda, kuid töötava masina sees toimuvad protsessid. • Masina käivitamiseks või seiskamiseks on masinal olemas lüliti. Ka rakus peab valk omama võimalust olla vastavalt „välja lülitatud“ või „sisse lülitatud“. • Fosforüülrühma lisamine (lüliti) valgu koostisse ongi üks võimalus, mis lubab pöörduvalt muuta valgu ruumilist kuju. (Darja Lavõgina) Ainuraksed ja hulkraksed Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas, silmviburlane. Kes on protistid? Hulkraksed - ... Kolooniad? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
