Paljud loomad, näiteks inimene, karu jt. on aga võimelised ümber töötlema nii taimseid kui ka loomseid toitaineid. Need on segatoidulised loomad. Nii loomad kui taimed tarvitavad toitaineid sellekse, et saada energiat kasvamiseks, uute kudede ehitamiseks, liikumiseks, soojuse hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks. Loomad ei tarvita ära kogu taimede poolt toodetud toidukogust. Suurem osa sellest sureb ja hakkab kõdunema. Kõdunemisel osalevad mullas elavad seened ja bakterid. Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja loomades leiduvaid toitaineid. Suur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevad bakterid energiat ka käärimise teel. Surnud elusorganismide jäänustest moodustub mulla toitaineterikas kiht huumus. Inimesed on õppinud kasutama ka teist osa taimede poolt salvestatud energiast. Kunagi ammu taimedes salvestatud energia on teinud aja jooksul läbi mitmeid muundumisi kuumuse ja
võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1
Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond
JV 10-2 (coli)=0 JV 10-1 (coli)=2 Jõevees on mikroobe 3818 Kraanivees on mikroobe 102 TULEMUSED: Coli-laadsed bakterid puuduvad. Jõevees on 3818 PMÜ/ml ja kraanivees kordades vähem ehk 102 PMÜ/ml kohta. KÜSIMUSED: 1. MIS ISELOOMUSTAB COLI-LAADSEID BAKTEREID? TUNTUMAD ESINDAJAD? Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakteritesugukonda kuuluvatest
ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Looduslikes materjalides ühinevad tselluloosi üksikmolekulid umbes 60 kaupa kimpudesse, mida nimetatakse mitsellideks. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Kiudtaimedes ( puuvillas, linas, kanepis ) moodustavad mitsellid silmaga nähtavaid kiude. Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine, ta lahustub ainult mõningate soolade ja kompleksühendite lahustes. Tselluloosi kasutatakse peamiselt paberi tootmiseks. Tselluloosi saadakse eelkõige puidust ( 95% ), palju vähem kasutatakse õlgi, roogu, pressitud suhkruroogu ja muid taimi. Tselluloosi tootmine seisneb ebasobivate ühendite, peamiselt ligniini, lahustamises ja väljapressimises. Ligniini
Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu 17.Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid 19. 21. Plasmiid on rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. 22. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega 23. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. 24. Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine. 25. transformatsiooni all raku geneetilist muutumist, mis johtub vaba, valkude
KOOLERA Koolera (Cholera) on äge kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid. Ajalugu John Snow formuleeris hüpoteesi koolera põhjustajast ja edasikandumisest Ta vaatles haigusjuhtusid ja tegi oma vaatlusest loogilisi järeldusi Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatutakse joogivee või toiduks ettenähtud mereandide (austrid,
RISTVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad kahelt vanemalt) Eri liikide esinejad üldjuhul ei ristu (kui see peaks siiski juhtuma, ei saa selliseid järglasi mitteandvaid hübriide lugeda omaette liigiks. Nt hobune + eesel = muul) Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. MITTESUGULINE EOSELINE VEGETATIIVNE Eoseline paljunemine (spooridega paljunemine) suur osa protiste, seeni ning osa taimi. Vegetatiivne paljunemine bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi. Bakterid jagunevad otsepooldudes. Pärmseened paljunevad pungudes. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Loomariigis paljunevad vegetatiivselt käsnad, ainuõõssed jne. MITOOS - Päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes
· neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakterid V 12 Sõrmiksoolt <=soolenõre, seedenõre kõhunääre, peensoole algusosa, sapp, maks · peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.) · jätkub kõigi ülejäänud toitainete seedimine Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. VI Peensool · lõpeb seedimine · pind hatuline · Valkude/Süsivesikute lõhustumissaadused => hatud, kurrud VII Jämesool · kogunevad seedumata jäägid
Hambaharja harjased peaksid olema pehmed või keskmise tugevusega, et ei tekitaks liigset traumat suuõõne kõvadele ja pehmetele kudedele. Hambaharjade valik on lai ning endale võib soetada ka elektrilise hambaharja. Siiski tuleb rõhutada, et hambaharja liigist olulisemad on õiged hügieenivõtted ning tehnika. Tähtis on hambad pesemise käigus puhtaks saada. Hambaharja peaks vahetama iga 2-3 kuu tagant, sest selle harjastele kogunevad bakterid, millest ainuüksi kraaniveega lahti ei saa. Hambahari ei ulata puhastama hambavahesid, selleks on vaja hambaniiti, hamatikku või hambavaheharja. Toidukordade vahel on soovitatav närida suhkruvaba närimiskummi, mis neutraliseerib haperünnaku suus. Kindlasti ei ole mõistlik nätsu tundide kaupa mäluda, sest see võib lõppeda ülekoormusest tingitud valudega alalõualiigeses. Kui närimiskummil kaob maitse, kadugu näts suust.
blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9.nim. sekundaarse immuunsusüt. Org: adenoidid, põrn, lümfisõlmed, pimesool 10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus 11.nim. tutamise tekitaja-scigella dysentirae Variant4 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale haiguse läbipõdemist.(peale kaitsepookimist) 5
1.Mida nimetatakse geenitehnoloogiaks? Nimeta ja iseloomusta lühidalt 7 valdkonda, kus saab geenitehnoloogiat kasutada. Geenitehnoloogia- teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot. *ensüümide valmistame Baktereid muudetakse geenitehnoloogiliste meetoditega, et need seinsest rohkem ensüüme sünteesik. Bakterid toodavad ensüüme kas oma rakkudesse või eritavad neid vedelsöötmesse. Ensüüm kogutakse kokku kas baktereid lõhustades või ensüümi vedelsöötmest eraldades, misjärel ensüüm puhastatakse. Ensümide põhjal on töötatud välja pesu- ja nõudepesuvahendeid. *biokütuste tootmisel Biokütuste tootmiseks on vaja baktereid, mis lagundavad taimedes sisalduvaid süsivesikuid. Geenitehnoloogia abil püütakse jõuda selleni, et biokütus suudaks võistelda fosiilsete kütustega
G. Mendel- avastas geenid, nende pärandumise ja avaldumise seaduspärasused T.Morgan- geenide pärandumine kromosoomis, äädikakärbsed M.Calvin- pimedusstaadiumi reaktsioonid rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised- bakterid, protistid Hulkrakulised- taimed,seened,loomad Üks kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma Üherakulistel on iseloomiliku välimusega-kingloom, silmviburlane, amööb Eeltuumsed ehk prokarüoodid(ilma tuumata)- bakterid Päristuumsed ehk eukarüoodid- protistid, taime-, seene-, loomariik Loomarakk(päristuumne) Tsütoplasma-koostis vesi, selles on lahustunud orgaanilised, anorgaanilised ained.
Seejärel eemaldatakse liigmuda ning juhitakse eelsetitisse, kus tekib segamuda. Aktiivmuda protsessid jaotatakse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus (ööpäevane lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe), muda vanus (muda viibeaeg biopuhastis), hapnikutarve ja mudaindeks (muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe) 8. Reovete anaeroobne puhastamine Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis: Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Puhastustehnikas püütakse luua selliseid tingimusi, et kõik bakterid saaksid paljuneda. 1)
- Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakteid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid maismaale → - Molekulaarse O2 tekkimine → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga (membraani sissesopistumise tulemusena - 2-kihiline tuumamembraan) üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos (võttis aega umbes 2 mld. a.) - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega
5 kurgupõletikku ja bronhide ummistust, puhastab ja laiendab veresooni, alandab kolesteroolitaset, toimib ateroskleroosivastaselt, soodustab resistentsuse kujunemist infektsioonide vastu jne. Võtta üks tablett kolm korda päevas koos söögiga. Taruvaik ja mesi. Mesi on populaarne toode, mida tuntakse kui looduslikku antibiootikumi, mis aitab eemale peletada viirused ja bakterid. Taruvaik on kasutusel nina-, kurgu-, kõrva- ja hingamisteede vaevuste ning tundlike hammaste ja igemete korral. Taruvaik on mesilaste vaigutaoline eritis, mis kaitseb mesilasperet tarus viiruste, seente ja bakterite eest. Rahvameditsiinis on taruvaiku kasutatud kui seedetegevuse korrastajat ja immuunsüsteemi tugevdajat, sest see takistab mitmete haigustekitajate arenemist. Kuna preparaatide valik on lai, tuleks sobivaima leidmiseks kindlasti apteekriga nõu pidada.
Mälumine nõuab lõualuude, keele ja põskede tööd ja on esimene seedimise esimene tegevus. See ainult ei peenesta toitu, vaid niisutab ka süljega. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg koosneb üle 98% veest, sisaldab mutsiini – glükoproteiin, mis veega kokku puutudes muutub viskoosseks limaks.Niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Lima hulk sõltub toidust. Antibakteriaalne toime: lüsosüüm (gram+ bakterid - Bacillus, Streptococcus) ja antikehad. Algab tärklise seede, sest süljes on amülaas (omnivooridel, lihtmaoga herbivooridel, mõnedel lindudel). Lipaas esineb noorloomadel (nt vasikal) – rasvade seede, see kaob vanusega. Sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas, sest suus ei ole toit piisavalt kaua. Mao proksimaalses osas pole näärmeid – pH on sobiv amülaasi jaoks ja see ei inaktiveerita. Mao distaalses
inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omaduselt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millel on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaset teiste keemiliste ühenditega. Viiruste avastamine 19.sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgusmikroskoop ja spetsiifilised mikroorganismide (bakterid, protistid, seened) identifitseerimiseks. Sel moel suudeti näidata, et teatud kindlate omadustega bakterid on nakkushaiguste tekitajad. Järgnevalt võeti kasutusele bakterioloogilised söötmed, milles kasvatati ja iseleeriti terve rida haigusi tekitavaid iseloomulike geneetiliste omadustega baktereid. Kolm teadlast, Adolf Mayer (1843-1942), Dmitri Ivanovski (1864-1920) ja Martinus Beijerinck (1851-1931) uurisid tubaka mosaiikhaigust ja leidsid , et selle taimehaiguse tekitajad on oluliselt erinev kõigist senituntud bakteritest. -5-
selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid.
baktereid. 3. 1970-tel eluslooduse viie riigi aktsepteerimine. Hakati vahet tegema prokarüootidel (bakterid) ja eukarüootidel (taimed, loomad, seened ja protistid). (NB! Mittemolekulaarsed tunnused) 1970-te lõpus tabas teadusüldsust suur üllatus avastati täiesti uus organismide rühm, mida hakati nimetama arhedeks (Archaea). Dr. Carl Woese (Illinoisi Ülikool) uuris molekulaarsete meetodite abil prokarüoote. Leidsid, et nn. bakterid mis eelistavad kõrget temperatuuri või toodavad metaani on molekulaarsete tunnuste põhjal väga erinevad nii nn. tavalistest bakteritest kui ka eukarüootidest. Woese ettepanek jagada elusloodus komeks domeeniks (domain): eukarüoodid, eubakterid ja arhebakterid. Hiljem lihtsalt arhed. Morfoloogia-anatoomia versus molekulaarsed tunnused. Bakterid ("tõelised bakterid", mitokondrid ja kloroplastid) Arhed (nn. arhebakterid) Eukarüoodid (protistid, taimed, seened, loomad)
Aine- ja energiavahetus Põhijooned: Aine ja energiavahetuse järgi jaotatakse organismid 2 rühma: a)autotroofid organismid, kes valmistavad ise anorgaanilist ainetest orgaanilisi aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid. Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assi ja dissimilatsiooniks. 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, m...
rasedus katkeda. Kui mees tarvitab antibiootikume, siis see mõjutab spermatogeneesi ning tulevane laps võib sündida defektiga. Peale antibiootikumide kasutamist hakkab kiiresti vohama pärmseen. Pärmseen põhjustab tugeva väsimuse, tõõjõu languse, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus ning seedimis häired. Pärmseen tekib, sest antibiootikumid hävitavad esimesena piimhappebakterid ning teised head bakterid soolestikus. Pärmseenele tavalised antibiootikumid ei mõju. USA viidi hiljuti läbi uuringud mille järgi on antibiootikumid seotud ka rinnavähi riski tõusmisega. Uuringu käigus uuriti enam kui 10 000 naist, kes olid 17 aasta jooksul võtnud antibiootikume enam kui 500 päeva vältel või kellele oli antibiootikume välja kirjutatud enam kui 25 korral. Neil naistel oli rinnavähi risk kaks korda suurem kui neil, kes polnud üldse antibiootikume võtnud. Isegi
· Nukleotiid-DNA monomeer · Piilid-aitavad tahkele pinnale kleepuda · Kapsel-kaitseb raku kuivamise eest · Rakukest-ümbritseb baktereid · Rakumembraan-ümbritseb baktereid (kahe või ühe kihiline) Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. · Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke) · Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. Põllumajanduses (silo, bakteriväetised) Heitvete puhastamine Bakteriraku mikroskoobifotod Seeneraku ehitus Seeneraku ülesanded · Lagundajad- tagvad aineringe maal · Sübiondid-aitavad talitleda teistel organismidel
- 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi järve suurtaimestik o Peipsis mõnevõrra rohkem harulasi liike kui Võrtsjärves. o Kõrgematel liivkallastel: - liiv-vareskaer - villane katkujuur - rand-seahernes - lääne-mõõkrohi o Suurvetikad: - rohevetikas - punavetikas o Esinemissageduselt: - harilik pilliroog (u 83%) - kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad * paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga * liigirohke perekond Anabaena - ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica - rohevetikad
järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena. Mutatsioonid on muutused organismi genoomse DNA nukleotiidses järjestuses, mis kinnituvad ja millega võivad kaasneda vaadeldava kogumi tunnuste muutused. Looduses on mikroorganismide kasv limiteeritud, kuna keskkonnatingimused on enamasti ebasoodsad. Põhilised kasvu limiteerivad tegurid on ebasoodne temperatuur, pH ja osmolaarsus. Samuti on piiratud toitainete kättesaadavus. Seega ei saa bakterid looduses pidevalt paljuneda ja on puhkavas seisundis ehk statsionaarses faasis. Sellises olukorras on eelistatud bakterid, kes suudavad piisavalt kiiresti kohaneda olemasolevate keskkonnatingimustega. Mutatsioonide tekkesageduse tõusu põhjustavad näiteks erinevad kemikaalid, kiirgus, oksüdatiivsed kahjustused. Et toime tulla erinevate DNA kahjustustega, on mikroorganismidel välja kujunenud mitmeid
Fütoplanktoni hulk ja liigiline koosseis erineb ajas suuresti (kevadel kõige mitmekesisem). femtoplankton diameeter 0,02-0,2 mikromeetrit ,väikseim pikoplankton diameeter 0,2-2,0 mikromeetrit nanoplankton diameeter 2,0-20 mikromeetrit (enamus üherakseid vetikaid) mikroplankton diameeter 20-200 mikromeetrit mesoplankton ehk keskhõljum diameeter 0,2-200 millieetrit. Prokarüoot eeltuumne; algelised organismid - bakterid, sinikud (süaanabakterid) mis on tekkinud u 3 miljardit aastat tagasi. Kõikide nende vetikate kasvupiiranguks on valgus, millele lisanduvad süsinikdioksiidi hulk, hapnik ja makrotoitained(fosfaat, räni, nitraadid). Samas vajavad need organismid veel miroelemente(raskemetalle), kui pole piisavalt, on areng piiratud. Fotosüntees Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimedes lühilainelise kiirguse energial kulgev protsess, milles
Jogurt: Jogurt on piimatoode, mille valmistamiseks kasutatakse väga kvaliteetset piima ja vaid jogurtile omaseid mikroobe, mis annavad jogurtile tüüpilise maitse ja konsistentsi. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid, mett jm. Õige jogurt on nn ,,elav jogurt" - see on jogurt, mis on hapendatud jogurtibakteritega ja mida pole pärast hapendamist enam kuumutatud. Kuna bakterid on elus, saavad need meie organismi heaks toimida. Seepärast ongi päris jogurtite säilivusaeg ca kolm nädalat ning neid müüakse külmletist.(Jogurtist räägib pikemalt töövihikus leheküljel 14). Juuretis: Juuretis on rikkalikult mikroorganisme sisaldav käärinud aine, mida tarvitatakse käärimise tekitamiseks. Seda valmistatakse vanaks jäänud leivast. Juuretise ülesanded on piimasuhkru lõhustamine ja sellest orgaaniliste hapete tootmine, piimavalkude
punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel bakteritel, esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest, säilitab niiskust, seob rakke kolooniaks, aitab liikuda 2. Viburid koosnevad valgust, millest on flageliin, viburitel on korrapäratu siseehitus, neil on ketasülekande printsiip. Nende abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda 3. Piilid on rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, mille ülesanded on raku kinnitamine tahketele pindadele ja plasmiidide ülekanne teistesse rakkudesse 4. Rakukest koosneb peptidoglükaanist (valgud + süsivesikud). Rakukesta ehituselt jagunevad kaheks: a) bakterid, millel on paks rakukest ja 1 membraan b) bakterid, millel on 1 õhuke rakukest ja 2 membraani
kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur Süstemaatika- teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate elusorganismide kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadesse liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda , mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Eluriigid Maakeral- Eelrakulised, Arhed, Bakterid, Esiviburlased, Seened, Ainuraksed, Protistid, Taimed, Loomad Eelrakulised Virophyta obligatoorsed : RNA ja, või DNA ja valk; Suurus 10-20 nm; Kuju: isodiameetriline, pulkjas, liitehitus; Rühmad: RNA, DNA või RNA+DNA; Päritolu: eeleluline, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter?; Olelusvormid ja peremeesorganismid; Ülekanded ja siirutajad viirused- on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub
rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Alkohoolsete jookide, samuti aga pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Ka meditsiinipraktika ulatub aastatuhandete taha. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Kindlasti tulid ammu kasutusele ja aja jooksul täienesid paljude haiguste ravivõtted tiamede ("rohtude") abil. 3. VALDKOND BAKTERID SEENED Toiduainetetööstus Probiootilised bakterid - lisatakse Pagaritooted pärmitaigen piimatoodetele Hapendamine hapukapsas, hapukurk Kääritamine etanool, Kääritamine vein, õlu Pintselhallik - veiniäädikas hallitusjuust ja salaami
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugura...
amülaas ja maltaas kaudu. Esimene kiirendab tärklise hüdrolüüsi maltoosiks, teine maltoosi hüdrolüüsi glükoosiks. Suus toimubki peamiselt sööda ettevalmistamine tõeliseks seedimiseks maos ning soolekanalis. Mäletsejatel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku, mis ongi põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Tervel loomal on vatsas tasakaalus kiudu seedivad ning süsivesikuid seedivad bakterid. Kui ratsioon järsku muutub ning vatsas on normaalsest rohkem kiiresti seeduvaid süsivesikuid, muutub normaalse fermentatsiooni kord ja vatsa mikroobide tasakaal häirub. Piimhapet toovad ja tarbivad bakterid, milleks on peamiselt streptokokid, hakkavad kiiresti paljunema. Streptokokkide poolt toodetud laktaat alandab kiiresti vatsa pH ning vatsa gramnegatiivne mikrofloora ja algloomad surevad. Piimhappe produktsioon suurendab vatsas osmootset rõhku ning vatsa koguneb teistest
Rakendusbioloogia harud : · meditsiin · põllumajandus · toideainete tööstus Biotehnoloogia Rakendusbioloogia teadusharu, mas kasutab erinevate elusolendute elutegevuse tuginevaid protsesse, et toota inimesele vajalike aineid Lühidalt: Rakendusbioloogia valdkond, kus kas. organisme, et toota inimesele vajalike aineid Biotehnoloogias kastutatakse järgmiseid organimse seened, bakterid ja mikroobid Biotehnoloogia eelised : · Säästab energiat · Odavat toorainet saab · Palju valdkondi kus saab kasutada · meditsiin( antibiootikumid), toiduainete valmistamine( hallitusseened- juust, bakterid funktsionaalne toit, GMO), keskkonnakaitse ( biotõrje, reovette puhastamine, biogaasi kokkuhoidmine, biojäätmete kasutamine) tekstiiltööstus (värvid), metallurgia (maagi puhastamine)
• Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 3.Kuidas uuritakse rakke? • Valgusmikroskoop • elektronmikroskoop • Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus Ülesanne Rakumembraan • koosneb valkudest, • Eraldab raku fosfolipiididest, sisekeskkonda
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline kaltsiumivaegus võib tekitada hilisemas elueas luude vaevusi. Kuidas mõjuvad piim ja piimatooted inimese soolestikule? Soolestikule vajalikud bakterid saab hapupiimast, jogurtist ja teistest hapupiimatoodetest. Otsekohe vähendavad need ka kõhukinnisust, mis enamikel juhtudel liigese haigustel süveneb. Öeldakse, et surm on peidus jämesooles ja luudes peitub elujõud. Halvasti töötava jämesoole tõttu võib hävida luudes peituv elujõud, sest sooltest kaltsiumi mitteimendumise tõttu muutuvad luud nõrgaks. Tänapäeval on müügil elusbakteritega rikastatud hapupiimatooted. Nende bakterite abiga
muld tema põllul oleks huumuserikas. Et huumuse teket soodustada, väetatakse põldu emanasti sõnnikuga, kuid põllule võib jätta ka taimede jäänuseid eelnevast aastast. Et huumuses sisalduvad toitained oleks taimedele kasutatavad, peab huumuse lagundama mineraalaineteks. Ka seda teevad mullabakterid. Lagunemise protsess võib toimuda aeroobselt ehk õhuhapniku kaasabil. Sel juhul nimetatakse seda protsessi kõdunemiseks. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi käärimiseks või roiskumiseks. Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne kui ta midagi teadis selliste organismide olemasolust. Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt samuti alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Ka roiskumine, sealhulgas toiduainete riknemine, on bakterite tegevuse tagajärg.
värvusega Staphylococcus sp Gram-positiivsed kepikujulised, violetne värvus Echerihia coli Gramnegatiivsed kepikesed, roosa värvusega Sarcina sp. Gram positiivsed kooslusi moodustavad Bakterid või kokid violetse värvusega Etapp2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvuse uurimine 1. temperatuurist: · võetakse tardsöötmetel eelkasvatatud organisme ehk 2 bakterit ja pärmi · tehakse väljakülvid joonkülvi meetodil, jälgides järgmise skeemi Bakterid: 4 tassi PCA-söötmega Pärm: 4 tassi Malt agariga. · inkubeeritakse järgmistel temperatuuridel: külmutuskapis +5 ºC,
· Üherakulised organismid · Hulkraksed organismid · Üherakulisi rohkem · Väikseim organism- mükoplasma. · Looduses suurimad rakud on lindude munarebud. · Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest ( kromosoomide rRNa süntees, ribosoomide moodustamine)- Tuum Teguleerib raku s toimuvaid protsesse. · 46 kromosoomi
juuretisega. 6.Pasteuri teened inimkonnale, eluaeg (saj.). Prantsuse teadlane, kes elas 19.sajandil avastas ta marutõvevaktsiini,pastöriseerimise,avastas käärimise olemuse ja vaktsineerimise põhimõtte(-süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. 7.Mis on pastöörimine? Spoor? Anaerobioos? Pastöörimine- toiduainete kuumutamine lühiajaliselt, et bakterid häviks. Spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Anaerobioos- bakter,kes elab ilma hapnikuta. 8.Nimeta (iseloomusta#) kaks anaeroobset bakterit. Batulismibakter kõige ohtlikum, Metaanibakterid 9.Mis on antibiootikum, miks ei mõju inimese rakkudele, viirushaiguste puhul? Millised organismid toodavad?
Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine. Kinglooma peamine toit on bakterid. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust, pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Enamasti aga paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. 9.Koppvetika ehitus ja paljunemine. Suvel paljuneb koppvetikas mittesuguliselt - eostega. Koppvetikas paljuneb ka suguliselt. Tema munakujuline keha eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asub punane silmatäpp. 10.Selgita mõistet``Vee õitsemine``, millal see toimub? Vetikate ajutine vohamine veekogus
Viimaste omavahelisel ristamisel aga punaseõielised lõvilõuad. Millise genotüübi ja fenotüübiga lõvilõugu oleks veel võimalik saada? Milliste juustega võivad olla lapsed, kui üks vanem on lokkis ja teine laineliste juustega? Milline on töenäosus, et järgmisena sünnib perekonda lokkisjuukseline poeg? Kodominantsus - avalduvad mõlemad tunnused heterosügootses olekus. Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid, väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine,
) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi aineid väliskeskkonnast. Vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Vastavalt sellele jaotatakse organismid auto- (organismid, kes sünteesivad elutegevuseks orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest (fotosüntees, kemosüntees; rohelised taimed, bakterid, protistid)) ja heterotroofideks (organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil; loomad, seened). Metabolismiks nimetatakse organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, jagatakse assimilatsiooniks (organismi kõik sünteesiprotsessid; saadakse sahhariide, lipiide, valke jt.; vajatakse energiat; fotosüntees,
c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuuma tähtsus: 1)sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2)juhib raku elutegevust 3)reguleerib rakus toimuvaid protsesse
Nad panid andsid tõuke realismile kunstis ja kirjanduses. Kuulsaim bioloog 19.saj oli Karl Ernst von Baer, kes rajas võrdleva embrüoloogia. Saksa keemik Justus von Liebig uuris mulla ja taimede keemilist koostist ning määras kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforiidisisaldusest. Seega pani ta aluse kunstväetiste kasutuselevõtule. Antony van Leeuwenhoek avastas 1676. aastal bakterid, kuid läks veel kaua aega kuni neid hakati seostama haigustega. Kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis paneb haava mädanema ja põhjustab surma, kuna kinnised luumurrud paranesid palju kiiremini kui lahtised. Veinis leiduvaid baktereid, mis panid veini roiskuma, uurides avastas Louis Pasteur, et bakterid hävivad kuumutamisel. Seda protsessi hakati nimetama pastöriseerimiseks.
3)Tehke graafiku alusel kaks üldistatud järeldust uurimistulemuste kohta-Süsihappegaasi sisaldus on kasvanud 0,03% lt - 0,28%-ni. 0,03-lt % on see väga kiiresti tõusnud 0,18% peale, ning sealt edasi on protsess ühtlaselt aeglustunud 0,28%peale. 8. A.Fleming avastas penitsilliini 1928.aastal. Kasvatades uuringute jaoks baktereid, leidis ta fotol kujutatud olukorra: agar-söötme alaosas on näha hulgaliselt bakterite kolooniaid, ülaosas aga hallitusseene koloonia. Bakterid ei ole asunud elama hallituse lähedale. Mis uurimisprobleemi püstitas A. Fleming? Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale. Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hüpoteesi teadlane püstitaks? Et penitsilliin on aine, mida hallitusseen eritab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja hallitusseente kasvatamisel - 1)et päike neile peale ei paistaks 2) toatemperatuuril hoida. A
· Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. · Binokulaarsed mikroskoobid, stereomikroskoobid, valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid. · Neli põhilist koe tüüpi: o Epiteelkude o Lihaskode o Närvikude o Sidekude · Kogu eluslooduse võib jagada kaheks: o Üherakulised organismid o Hulkraksed organismid · Bakterid on kas kerakujulised, pulkjad, niitjad või mõned ka kruvikujulised. · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud: o Eeltuumsed e prokarüoodid (bakterid) o Päristuumsed e lükarüoodid (protistid, seened, taimed, loomad) · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Karüoplasma tuumasisene plasma. · Tuumake Piirkond, kui kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia - fotosünteesijad (rohelised taimed, tsüanobakterid) keemiline energia kemosünteesijad ( mõned bakterid näiteks väävlibakterid, rauabakterid) Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainetHeterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid on loomad, seened, bakterid Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse
Rohutirts konn uss/madu kotkas TODUAHELATE ERI VORMIS : * NUGIAGEL e. parasiittoiduahel * Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela erineval lülil. * Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirus * LAGUAEHEL * Algab alati surnud orgaanilisest ainest (leht). * Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajates. * Lõppeb alati DESTRUENDI e. lagundajatega (seened ja bakterid) * Kõdunenud lehed vihmauss lestad bakterid ja mikroseened * * * * TROOFILISED TASEMED e. * toiduahela lüli. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli ARVUKUST JA SÕLTUB SELLEST * esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
