Villu ja Eevi istusid kahekesi kuusejuurikal ja kurtsid, üksteisel kaisus olles, muresid. Villu lubas Eevi omale naiseks võtta,juba lähipäevil minnakse õpetaja juurde.Kuidas sellest isale rääkida Villu ei teadnud.Möödus nädalaid ja Villu pole saanud isaga rääkida,isa on trotsis rohkem kui kunagi varem. Enam Villu Kivimäele ei läinud,vaid jalutas Kõrboja järveääres,otsides tuttavaid põõsaid ja puid. Kuid nende asemel olid nüüd ebamäärased tuhmid kujud. Kohtumine Annaga järve ääres oli seekord teisiti,Anna oleks nagu tavaline plika,mitte Kõrboja perenaine,olnud. Villu rääkis Annale tollest saatuslikust päevast kui ta Anna uppumisest päästis ja kui hiljem Anna eneseteadmata,Villul silma peast välja torkis. Anna aga kahetses, et polnud jaanipäeval Villut palunud, et too ei läheks põmmutama. Nüüd istusid nad mõlemad vaikselt. Järgmine päev Villu kahetses et oli Annale oma parema silma lugu rääkinud. Ta
Sellega lõppeb ka raamatu esimene osa, Juuliuse esimene eluetapp õppeaastad. Teine osa algab sellega, et Emmi õde Anna Neider saabud Peterburist. Emmi ja Julius olid selleks ajaks endale kasulapse muretsenud ning ka mamma Neider oli nende elust kadunud. Emmi oli oma kasutütre Liina suhtes alahindav, kuna Liina polnud tema lihane tütar. Samas tüdruk oli väga virk ja sõnakuulelik plika. Teisalt aga Juulius armastas ja hindas oma tütart väga. Juulius tundis oma naise õe Annaga lähedust ja talle meeldis rääkida teise haritud inimesega. Nimelt ta kurtis Annale, et ta ei sobi õpetajaks, aga ta ei sobi ka millekski muuks. Anna lohutas Juuliust ja julgustas teda ülikooli lõpetama. Annast sai Juuliuse väga hea sõber, kellega ta sai oma mõtteid ja tundeid jagada. Anna oli Peterburist tagasi põhjusega - ta ootas last. Naisel ei olnud aga meest, ning Emmi tegi Juuliusele ettepaneku, et Anna laps endale võtta. Emmi tahtis ikka last,
napsitada. Järeldus: Inimeste vahelised tunded võivad küll tugevad olla, kuid kui tähtsamaks peetakse väärtusi ja eesmärke, siis üks neist tunneb end maha jäätuna. 4. Alaidee: Armastuse pärast kannatakse ka siis, kui häbenetakse oma välimust ja võimeid. Ollakse kartlikud kohustuste ees ning loobutakse armastusest. Näide: A. H. Tammsaare teoses ,,Kõrboja peremees" on kannatustekoorem eelkõige Katku Villu õlgadel. Ta ei taha Annaga abielluda ega Kõrbojale peremeheks minna, kuna on pooleldi sant ning arvab, et ei saa Kõrbojal hakkama. Järeldus: Inimestel on kompleksid isegi isikute ees, kes neid armastavad. Kartes, et tulevikus jäetakse neid oma võimetuse pärast maha, loobuvad nad armastusest ning teevad nii endale kui ka oma armastatule haiget. 5. Alaidee: Armastus võib olla ka pime. Pime on see siis, kui armastatakse inimest, keda sa arvad tundvat, kuid tegelikult on sind petetud ja ära kasutatud.
kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Jaan Krossi romaan ,,Keisri hull" on ajaloolise taustaga ja see on esitatud ühe mehe , Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses
oli väga sõnakehv. Aga kui ta oli naiste hulgas, tundis ta end vabalt ja teadis millest rääkida ning kuidas käituda. Võis tunduda, et ta oli oma sellise eluga rahul, aga tegelikult tundis ta end üksildaselt. Oma abikaasaga ta väga palju koos ei olnud ning lastega tegeles lapsehoidja. Kuid kui ta tutvus Anna Sergejevnaga tundis ta esimest korda armastust ja täielikku õnnejoovastust. Teiste naistega ta nii hoolivalt ja tundeliselt ei suhelnud kui Annaga. Siit on näha Gurovi isiksuse kolme külge. Rohkem soovis Dmitri olla naistega koos nind nendega lõputseda. Südames oli ta kurb, aga välja näitas oma ülirõõmsat külge, kuid pigem nii öelda kohustuslikku maski, millest saab järeldada, et ta ei tahtnud, et teised teaks, mida ta päriselt tunneb ja mõtleb. Kokkuvõttes oli Gurov mitmepalgeline. Temas võib näha mitut erinevat külge lühikese aja vältel. Isiklikult tean ka paari noormeest, kes muudkui lõbutsevad mitmete naistega,
Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt sisseastumiseksamid Tartu kommertskoolis. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis seal eesti ja prantsuse keelt Johannes Aaviku käe all, koolidirektoriks oli aga tulevane haridusminister Harald Laksberg. Elulugu Albert Kivikas oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuaril 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel. Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 19. mai 1978) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina. Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all. Looming Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletuste kirjutamisega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure
Tantsimise käigus koperdab Villu kellegi tantsija jala taha, läheb marru ning tahab pisikest kaklust alustada, kuid Anna õigeaegne sekkumine hoiab ära jaanipäeva nurjumise. Anna sünnipäeva saabudes õhkab Villu põllupeal, mida tahab tulevikus viljakaks põllumaaks muuta, kive. Õhkamise käigus juhtub aga õnnetus ning Villu saab nii tugevasti haavata, et on oht suisa mõlemast silmast pimedaks jääda. Üks silm oli Villul juba varem pime tänu lapsepõlves Annaga metsas jooksmise tõttu. Villu raske seisund muudab Anna plaane ning tekib uuesti kartus et Kõrboja leiab endale võõrad peremehed. Kui Anna kuuleb, et Villu päris pimedaks silmist ei jää palub ta Villut Kõrbojale peremeheks, kuid Villu enesehinnang ei luba Kõrbojale sandist peast tulla, sest kellele ikka santi vaja on. Anna palub ikka Villut kuid Rein on absoluutselt vastu sellele, et Villu
meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine: Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja
kolm vallalist hulljulget ja ulakat onu (nendega koos ratsutamine, ujumine, kaklemine külapoistega), hellitav vanaema. S.Jessenin õppis lugema 5-aastaselt, esimesed luuletused kirjutas 9-aastaselt nind 16-17aastaselt hakkas ennast teadlikult luuletajaks pidama. Hariduse sai ta külakoolis ja vaimulikus koolis, kuid määrav oli kodune vaimsus: rahvaluule, lugemishuvi. 1912.a sõitis Jessenin Moskvasse ja töötas isaga trükikojas. Sealse korrektori Annaga sõlmib Jessenin oma esimese abielu, nende poeg Juri Jessenini saatus oli ajastule tüüpiline: mahalaskmine 1937.a nõukogudevastaste juttude levitamise eest. Jessenin kuulas poolteist aastat loenguid rahvaülikoolis, osales kirjandus- ja muusikaringi töös, huvitus poliitikas ning sattus seetõttu politsei järelvalve alla. 1915.a kolib Jessenin Peterburi ja abiellub 1917.a Zinaida Raihhiga (poeg ja tütar) 1917
ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja
ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Jaan Krossi romaan ,,Keisri hull" on ajaloolise taustaga ja see on esitatud ühe mehe , Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses
idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku. Põhiliselt sellepärast, et Jakob ei usaldanud tüdrukut, sest ta isaks oli Laming, kes oli Võisikul keisrile nuhiks. *Jakob abiellus Annaga ning nad said ka kaks last, kellest esimene suri sündides, teise nimeks sai Eeva. Vaatamata selleni, et nad olid koos kuni Anna surmani, ei armastanud Jakob Annat kunagi nii palju kui ta armastas Jettet. ,,Ja siis torgatas mulle äkitselt pähe, keda ma ju olin kõige selle juures pimeduse ja sõnatuse varjus mõelnud...Mitte teda. Vaid Jettet! [---] Ja ma olen Anna ning Jette püüdmatu sarnasuse toel kogu aeg ja eriti meie kõige ligemail minuteil mõelnud Anna asemel ikka
,,Vronski teadis väga hästi, et Betty ja teiste peenesse seltskonda kuuluvate inimeste silmis polnud tal vaja naeruväärseks muutumist karta. Ta teadis väga hästi, et nende inimeste silmis võis olla naeruväärne ainult tütarlapsesse ja üldse vabasse naisesse õnnetult armunu." (lk 148) Mida kättesaamatum Anna Vronskile tundus, seda rohkem Vronski veendus oma armastuses Anna vastu. Ka Anna polnud Vronski suhtes ükskõikne. Ainuke, kes oleks saanud Vronskit Annaga kohtamast takistada, oli Aleksei Aleksandrovits, kuid kuigi ta aimas Anna kõrvalepõikest, ei võtnud ta selles suhtes midagi ette. Seetõttu sai Anna ja Vronski romaan rahulikult oma rada edasi areneda. Vronski oli armukese rolliga rahul seni, kuni Anna teatas, et ta on rase. See muutus tunduvalt Vronski suhtumist nende suhetesse (lisaks lk 215). Anna ja Vronski vahelised suhted muutusid väga teravateks. Vronski kaalus isegi enesetapu võimalusi (lisaks lk 409, 474, 476)
lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu, kes nägid Wolfgangis ohtliku võistlejat. Isegi, kui teada, et Mozarti viiulisonaate trükiti Pariisis juba siis, kui Wolfgang polnud veel kaheksa- aastanegi ja tema esimesi sümfooniaid esitati Londonis, kui poiss oli alles kümnene, paneb hämmastama fakt, et kaheteistaastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500-leheküljelise ooperipartituuri . Ta tegi koos isa ja õe Maria Annaga mitu kontsertreisi Münchenisse, Viini, Pariisi, Londonisse ning tutvus paljude heliloojatega, kes on mõjutanud tema varast loomingut. Sai isikupära kujundavaid mõjutusi esimesel reisil Itaaliasse (1769-71), kus tutvus põhjalikult sealse ooperi- ja kirikumuusikaga ning õppis G . B. Martini juures kontrapunkti (kontrapunkt on õpetus mitmehäälsest muusikastiilist, kus kaks või rohkem iseseisvat meloodiat moodustavad ühe kooskõlastatud terviku) . Kuulsust
Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on temast lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub tugevamaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta küsitleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt
mai 1978 Lund Eesti kirjanik ja ajakirjanik, tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega peamiselt vene, vähesel määral ka saksa keelest Nooruses avaldas teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all Oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuar 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel 1944. aastal põgenes perega Rootsi, kus elas elu lõpuni Haridustee 1907 alustas kooliteed Reeguldi vallakoolis 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Keskendus kirjandusele, psühholoogiale, Põhjamaade ja üldajaloole Ajakirjanduslik tegevus 1922-1923 Ajakirja Odamees toimetaja
Sellegi poolest lahkus ta aasta varem, et minna Berliini. Seal õppis ta muusikat lühidalt, et kindlustada omale koht dirigendi Hans von Bülowi abilisena, et hiljem võtta üle tema koht Meinigenis. Hans von Bülow astus positsioonilt tagasi 1885. Tollal oli Richardi muusikalised kompositsioonid oma isa soovitud eeskujude Rober Schumanni ja Felix Mendelssohni mõjutustega, olles küllaltki konservatiived. 10. septembril 1894. aastal abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni eelistas Richard Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. Pea iga juhtiv roll Straussi kirjutatud loominguis on sopranile. Looming Straussi stiil hakkas muutuma pärast kohtumist Alexander Ritteriga, kes oli tuntud helilooja ja viiulimängija ning Richard Wagneri vennatütre abikaasa. Ritter oli see, kes rõhus Richard
Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Kuidas lõpeb? Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja
Fredile, et on armunud kuid mitte temasse vaid reisil tutvunud Manfredi, kes samal ajal seisis ukse taga ning plaanis mõneks ajaks Anetti ja Fredi juurde kolida. Fred oli sokeeritud, kuid armu kolmnurka lisandus ka neljas osa pool Anna ( naabri tüdruk ), kes oli olnud armunud juba aastaid Fredi. Kõigest sellest tekkib suur tüli, mille käigus Fred mitu korda lubab, et lahutab Anettist. Kuid näidend lõppeb siiski rõõmsalt, Manfred hakkab käima Annaga ja Anetti ning Fredi abueluga on kõik hästi, sest tegelikkues oli tegu vaid ühe põneva seigaga , et oma elu huvitavamaks teha. Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli ühe mõnusa ja kaasaegse lavastusega, mida oli hea ja lihtne jäglida ning mille jooksul sai palju naerda. Soovitan soojalt kõigil, kellel võimalus on seda vaatama minna , isegi kui ei ole tegu teatri inimesega, sest see ei ole igav ja kuiv näidend.
Leonardo da Vinci referaat 2007 Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452. aastal talus, mis asus Anchianos. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII sajandist. Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Umbes viis aastat elas ta Anchianos, siis kolis ta oma vanaisa juurde Vincisse. Vincis läks poiss ka kooli. Väike poiss oli uudishimulik ja sageli vaidles õpetajatele vastu. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo da Vinci elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt kolis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verocchio ateljees. Andrea del Verocchio oli tol ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta oli skulptor, kunstnik ja juveliir. Verocchio avaldas suurt mõju da Vinci arengule. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kuns...
Leonardo da Vinci Mona Lisa Marten Arandi Leonardo da Vinci • Itaalia kõrgrenessansi üks tuntumaid esindajaid. • Sündis 1452, Itaalias (Anchiano). • Suri 1519, Prantsusmaal (Cloux). • Tegemist polnud ainult kunstnikuga. Ta oli veel skulptor, arhitekt, moedisainer (unikaalne kott, kavand ilmselt aastast 1497) insener, loodusteadlane ning leiutaja. • Suured teened anatoomias, nimelt lahkas laipu ja kirjeldas nende põhjal inimkeha ehitust, samuti joonistas inimese kehaosasid. Inimese kehaosade (luude, liigeste, kõõluste) kujutamine • Ta koostas helikopteri, tanki, kalkulaatori jooniseid, kuid arvestades tolleaegse teaduse arengutaset, polnud võimalik neid ideid tollal ellu viia. • Küll võeti aga kasutusele mõned tema väiksemad leiutised: automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks. • Leonardo da Vinci IQ oli suhteliselt kõrge-180 Näiteid leiutiste ...
Ei viibinud seal enam kaua ja jooksin postkontorisse, kus telegrammi saatmisega tegeleti. Side oli juba loodud. Tulistasin ühe lasu, kuid kuulid lõppesid. Nad jätkasid abi kutsumisega. Läksime Jurist Jaaniga kättpidi kaklema. Kindral Põderi ajastusaeg oli legendaarne. Ta jõudis kohale täpselt õigel ajal, tulistades maha naise ja riivates juristi, kes küll kahjuks minema pääses. Kindral lõpetas venelastega vestluse ja Eesti Vabariik oli selleks korraks päästetud. Me soovisime Annaga siiski reisida Pariisi ning läksime Balti jaama rongile. Kohvril istudes ja suitsu tehes saime teineteisest aru- me siiski ei vaja seda. Pariisil polnud mõtet, Eestil oli mõte. Me otsustasime oma enese isamaa kasuks ja läksime koju. Autor: Annabel Lõuke Tagasi vaadates tundub, et kui Tanel poleks läinud oma endiste töökaaslastega hüvasti jätma oleks kõik läinud nende jaoks hoopis teisiti
1.Kirjelda sündmust Villu lapsepõlvest, mille tagajärjel halvenes ta nägemine Villul oli väga vilets nägemine tänu lapsepõlves aset võtnud sündmusele. Nimelt jooksis ta koos Annaga ja too haaras joostes puuokstest kinni ja lasi need nagu vibuga Villule vastu silmi. Seetõttu jäi Villu ühest silmast ilma ja näeb kehvasti. 2. Miks oleks Villu Kõrboja peremeheks sobinud ja miks mitte? Nimeta 2+2 isikuomadust 1) Oleks sobinud, sest ta oli väga töökas. Ta nautis töö tegemist ning tal oli visioon, milline võiks Katku tulevikus välja näha ja oli valmis selle nimel pingutama. Isegi ta isa oli Villu jõu ja püsivuse peale rahul. 2) Ta oli ka väga kangekaelne
6. Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. 7. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta ühe rohkem meeldima. 8. Katku Villu tahab Kusti täis joota ja "vasika" võtta, kuid Kusti läheb ära ja ta jookseb ka jaanitulele ja laseb (tahab) raketid järvel õhku. 9. Anna ja Villu on järvel (lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida Kõrbojal teeks. 10. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku. 11. Kõrboja endine peremees mõlgutab mõtteid(Katku Villust, tütrest, jaanitulest ja meeste jutust). 12. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata. 13. Anna annab töölistele paremat sööki elu hakkab liikuma. Rein saab teada, et Villust võib saada peremees. 14. Villu tuleb haiglast
sellest midagi. Anna muudkui kiitis mu poega ja lõpuks oli Eevi minema jooksnud. Toimus järjekordne pidu järve ääres ning otsustasin pingete maandamiseks ka sinna minna. Algul pikutasin puu all niisama ja vaatasin niisama ja vaatasin, mis toimub.Poisid tulid mulle viina pakkuma, kuid ma ei tahtnud. Pikalt käisid nad mulle peale, kuid lõpuks ma ei suutnud vastu panna. Jõin end järjekordselt purju ja tantsisin Annaga. Läksime järve äärde jalutama ning ta tegi mulle ettepaneku hakata Kõrboja peremeheks. Ma ei tahtnud, et selline talu oleks minusuguse sandi peremehega ja keeldusin. Varsti jõudis kätte Pähklipüha. Pähklipüha öösel kadus Kõrbojal Mousi ning ka Katku Neero oli terve öö ulgunud. Keegi ei teadnud veel miks. Kuid omi mõtteid mõlgutades leidsin, et kellele minusugust santi siin ilmas üldse vaja on. Nüüd juba
kirglikku ja haritud naist Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist Poeg Serjoza mängib ta elus väga suurt rolli Ta elab põhimõtte järgi, et armastus on kõigest tugevam Vronsk Raamatu alguses kurameeris Kittyga Ta on tark, rikas, enesekindel ja võistlusjanuline Raamatu alguses polnud väga usaldusväärne, muutus teose käigus On valmis loobuma oma ühiskondlikust positsioonist armastuse nimel Annaga Kitty Ilus 18.aastane tütarlaps Vanemad tundsid muret ta mehelepaneku pärast Lükkas tagasi Levini abieluettepaneku Päras Vronski armumist Annasse jääb väga haigeks Taastub Saksamaal sanatooriumis Levin Äärmiselt töökas Armastab maaelu Unistab õnnelikust pereelust koos armastatud naise ja lastega Tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid said korvi Esimene jagu
kahe äärmuse vahele jääb veel tohutult jaotusi, kuhu iga üks neist ennast kuskile paigutada püüab. On keeruline järeldada, mille järgi keegi end kuskile heaks arvab kuuluvat, kuid siiski on nad kõik mingil salapärasel moel endale siin ilmas koha leidnud. Naised on ettearvamatud ning keerulised. Nende mõttekäik üllatab vahel ka neid ennast. A.H. Tammsaare raamatus "Kõrboja peremees" on Madli öelnud oma vennatütre Anna kohta nii: "Niisama on lugu ka Annaga: teda peab aimama, teda peab mõistma, muidu põle temaga miskit hakkamist." Anna oli Kõrboja Reinu tütar, kes oli otsustanud tulla maale elama. Külaelanike seas tekitas see suurt elevust, ometigi oli naine vaid tavaline inimene nagu iga teinegi, kuid ta oli linnast. Anna oli õppinud saksa keelt ning suhelnud peenete inimestega. Tema riided olid pitsist ning keegi ei kujutanud ette kuidas üks üdini linnavurle maatöödega hakkama saab. Ka Madli ei
õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristan ja Isolde (Wagner)Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1933. määratai Strauss riigi muusikadirektoriks. 1934 kirjutas hümni Saksa olümpiamängudele (1936), kuid tagandakse ametist, kuna ilmsik tulevad sidemed juutidega. 1945 emigreerub Sveitsi ning tegutseb seal dirigendina. Suri 8 september 1949 pärast 8 nädalast haigust ja südameatakki
Villu oli riiakas, ta läks alati külameestega tülli tühiste asjade pärast.Katku Villu oli tapmise eest vangis olnud. Ta tappis ühe mehe(Künka Otto) teibaga ära, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. 3. Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. . Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga.Tema elukäiku mõjutas väga tema lapsepõlv. Kord Annaga heinapõllul joostes puudutas tema silma oks. Ta jäi oma silmast ilma. Samuti mõjutas teda aastapikkune vanglakaristus. 4.- 5. Villu ehitas keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval läks Villu täis peaga kive laskma kivimäele. Ta tahtis näidata Annale kuidas ta dünamiitidega kivid taevasse laseb. Tal läks midagi nässu ja kivi plahvatas enne kui Villu oli jõudnud end ära peita
kellega ta hakkas oma meest petma. Kuidas oleks pidanud sinu arvates Anna käituma, et ta teguviis oleks olnud kõigi suhtes õiglane? Abielludes lubatakse olla teineteisele truud ning austada partnerit. End pühendatakse vaid ühele - inimesele, kellega jagatakse tervet oma elu. Mõnikord mõistetakse alles pärast abiellumist, et inimene, keda peeti oma hingesugulaseks, ei olegi talle see üks ja õige. Nii juhtus ka Annaga. Gurovisse armudes unustas ta, kuidas väärika naisena tegutseda. Kuigi ta ei olnud oma mehega õnnelik, ei olnud petmine õigustatud käitumine. Austusest oma mehe vastu, oleks ta pidanud oma armusuhte talle üles tunnistama ning seejärel temast lahku minema. Selline teguviis oleks olnud õiglane nii ta mehe kui ka Gurovi suhtes. Vaevalt, et Gurov oleks tahtnudki jääda Anna niinimetatud teiseks meheks, armukeseks. Lahutamine oma mehest, oleks minu
Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb temas tõelist soovi 66. Levin kohtub Vronskiga ja tahab välja selgitada, miks too temast parem on 63.Vronski ei tahtnud tegelikult abielluda, käis ns külas 68. Vronski läheb rongijaama emale vastu, kohtub Stepaniga, kes ootab õde Annat. Mees jääb rongi alla: Anna peab halvaks endeks 76. Anna lohutab Dollyt (alguses oli tüli) 80. Kitty tuleb Dollyle külla, kohtub Annaga ja hakkab teda oma iidoliks pidama 86.Anna liigub kõrgseltskonnas kolmes eri ringis145. Vronski otsib teda pidevalt üles ja räägib oma armastu, sest 146. Seltskond ei salli Anna meest, kuid Annat nad armastavad. Lõpus palub Levin Ky kätt. II OSA Ky-Le abielluvad; Le jääb pulma hiljaks-kortsunud pluus(18). A-V rändavad mööda maailma ringi; elavad Roomas, käivad kunstniku juures. V maalib ise ka (50). Kyl on majamutiga probleeme, teenijad ei austa teda Levini mõisas 61
Samal aastal kuulutati välja anglikaani kiriku loomine. Poegi ei sünnitanud Henryle ka Anne. 1534. aastal supremaadiaktiga: riigipea kuulutati kirikupeaks ning kõik sidemed Roomaga olid Inglismaa poolt läbi lõigatud. 1536.aasta abiellus Henry Jane Seymouriga. Temaga õnnestus tal ka viimaks kaua igatsetud järglane saada: 1537. aastal sündis Walesi prints Edward. Kuid juba paari päeva pärast suri Jane. Samal aastal abiellus henry uuesti, protestandisst Cleave hertsogi õde Annaga. Nende abielu ei toiminud samuti. See lahutati. Juba samal aastal abiellus Henry uuesti ja sedakorda sai tema abikaasaks Cathrine Howard, kes oli Thomas Howardi sugulane. Ent too osutus vananevale kuningale truudusetuks ja ta hukati seetõttu 1542. aastal. Henry VIII langes sellest depressiooni. 1530. aastate lõpus süvenesid kuninga tervisehädad. Lisaks sellele ta muutus julmemaks ja hoolimatumaks. Kuinigas hoidis kirikuasjadel väga kindlalt silma peal ning kirjutas ise anglikaani
ee/kris tlikkultuur/puehakud/naispFChakud/pF Cha_veronica.php St. Sebastian 1576-79 Ülesanne: Kes oli Püha Sebastian ja mis on tema atributika? http://kristlus.varstukk.edu.ee/kris tlikkultuur/puehakud/meespFChakud/pF Cha_sebastianus.php Kristuse lahtiriietamine (El Espolio) 1577–1579 Neitsi ülestõusmine 1577–1579 Apostlid Peeter ja Paul „Kristuse lahtiriietamine“ Püha Kolmainsus 1577–1579 Püha perekond Püha Annaga 1590-1595 Kristus risti kandmas 1590-1595 DIEGO VELÁZQUEZ (1599- 1660) Peetakse kuulsaimaks hispaania kunstnikuks, nn. „tagasihoidliku baroki“ esindaja. Kunstnik sündis Sevillas, mis oli tollal Hispaania tähtsaim kunstikeskus. Juba 20. aastaselt oli ta leidnud oma stiili, mille iseärasuseks oli kõige otsekohesem ja võltsimatum loomutruudus ning naturalism. 1623. a. asus Hispaania kuninga Felipe IV õukonda kunstnikuks, kus
poisile endale ja kõigile juuresviibinuilegi- toimus otsekui mingi kahevõitlus väikese kuuleka poisikese ja imperaatori vahel. Seistes otse klavessiini kõrval, andis valitseja lapsele ühe raske ülesande teise järel. Väike Wolfgang tuli kõigega hiilgavalt toime. 1763. aastal alustas Mozartite perekond kontsertreise Euroopas. Sissepääs kontserdisaali oli kõigile avatud ja kõik oli tasuta. Mozartite perekonna esinemise peamiseks tõmbenumbriks oli väike imelaps Mozart koos õe Maria Annaga. Tormilise edu osaliseks said nii nende pillimäng kui ka Wolfgangi kompositsioonid. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas ta oma esimese. 1767.aasta kevadel kirjutas Mozart Salzburgi ülikooli iga-aastasele üliõpilasetenduste väikese ladina keelse ooperi ,,Apollo ja Hyacinthus" Oma esimese täiemõõdulise ooperi " La finta semplice" ehk ,,Teeseldud lihtsameelsusele" kirjutas Mozart kaheteistaastasena
* Tuli linnast Kõrbojale Rein: Eelarvamustega( Ei taha Villut Kõrbojale ), unistav( raamatust lk. 31), kannatlik(premehe suhtes lk 26), illusioonidega(mõtles ideaalse Kõrboja peale) * Anna isa Jüri: Otsekohene( Ei pea Villut meheks), oma arvamustega( Kivimäe suhtes ), ei näita välja oma tundeid( peale Villu surma), vihakandev( Suhted Kõrbojaga- peale pikki aastaid ikka ei ole viha jätnud) Eevi: Hella südamega , hooliv, mõjutatav( rääkimine Annaga ), hoolitsev( hoolitses Villu ja ta lapse eest), emotsionaalne( nuttis palju ), armunud(tahtis, et Anna hoiaks Villust eemale). Teoses oli ka ära mainitud Villu ema, kuid nime ei öeldud. On teada, et oli hoolis Villust väga ning olid temaga head suhted. Mousi: Oli Anna koer. Suri enamjaolt sama aeg mil Villugi.
Paljudel juhtudel koliti armastatuga mujale linna, et rahus armastust nautida, sest elatud kohas oleks armunuid altkulmu vaadatud ja neist seljataga räägitud. Ka Kitty ja Levin abiellusid suurest armastusest. Sellel ajal jäädi abiellu varanduse ja laste pärast, lahutusi esines harva. Kuid kui Anna ja Vronski suhtest Aleksei teada sai, ei mõelnud Aleksei lahutuse peale, vaid lubas Annal ja Vronskil kohtuda nii, et kogukond sellest teada ei saaks. Kui Vronski hakkas Aleksei majas Annaga kohtuma ja Aleksei Anna rasedusest teada sai, vihastas Aleksandrovits ning otsustas naisest lahutada ning võtta nende abielust sündinu poeg endaga kaasa. 21. sajandil ei suhtuta petmisesse nii leebelt. Kui suhtes üks osapool teist petab, puruneb suhe või abielu 90protsenti. 10-ne protsendi suurune on juhus, et paar kokku jääb, sest antud juhul ei suudeta probleemist üle olla ning osapoolt, kes pettis ei suudeta enam usaldada. 19
huvitus sügavalt ka katoliiklusest, siis kandusid need sümpaatiad mõnevõrra ka pojale üle. Isa kasvatas temast sama veendunud absolutismi pooldaja kui ta ise seda oli. Õde Elizabeth Perekond Algul pidi abielluma Hispaania kuningatütre Maria Annaga. Kuid abiellus siiski Prantsusmaa kuninga Henri IV noorima tütre HenrietteMariaga. Maria Anna HenrietteMaria Lapsed: Charles James (sündis ja suri 13. märtsil 1629) Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685) Mary (4. november 1631 24. detsember 1660) James II (14. oktoober 1633 16. september 1701) Elizabeth (28. detsember 1635 8. september 1650) Anne (17. märts 1637 8. detsember 1640)
,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Analüüsi Levini karakterit, tema positsiooni, vaateid, seisukohti ja arengut. 2. Nimeta ühiskondlikke probleeme, mida Tolstoi teoses käsitleb. Kelle kaudu ja kuidas need avatakse? 3. Analüüsi Vronski karakterit, tema positsiooni, vaateid, käitumise motiive ja suhet Annaga. 1. Levin ei sarnane ühegi teise Tolstoi karakteriga. Ta oli siiras, aus ning ei omanud ainsatki armukest terve teose vältel. Tema jaoks oli armastus harukordne ning abielu polnud vaid üks igapäevastest elu toimingutest. See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles. Levin oli endas ebakindel ning tema enesehinnang oli väga madal
Tegelikult ei olnud Aleksei Kirillovitsil plaaniski Dolly õega abielluda. Järgmisel päeval saabuvad Peterburist Oblonski õde Anna Arkadjevna Karenin ning krahvinna Vronskaja. Oma emale vastu tulnud Aleksei silmad Annat ning kiindub koheselt. Kodus õnnestub Annal Stepan Arkadits ja Dolly lepitada. Ta kohtub ka vennanaise õe Kittyga ning neist saavad sõbrannad. Mõne aja pärast toimub balli, kus Vronski suhtub oma endisesse kiindusobjekti küllaltki jahedalt, kuid tantsides Annaga lööb justkui särama. Kitty saab aru, et tema armastatu on armunud teise, ning kurvastab väga. Samal ajal külastab Levin oma venda. Ta näeb oma sugulase armetut olukorda ja kutsub enda juurde elama, kuid saab eitava vastuse. Järgmisel õhtul jõuab mees koju, kus sukeldub jälle endisesse töökasse ellu. Ballile järgnenud hommikul otsustab ka Anna Karenina koju tagsi sõita. Ta kardab Vronskiga uuesti kohtuda, kuid näeb teda peagi raudteejaamas
1967.aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsooni. Üks olulisemaid jazzmuusika propagandiste ja tutvustajaid on Eestis olnud Valter Ojakäär, kes on mitme raamtu, paljude artiklite ja raadiosaadete autor. Hedvig Hanson (s. 1975): Hedvig Hanson on Eesti jazzlaulja, kes kogub kuulsust ka välismaal. Hedvigi ema oli laulja ja isa laulev näitleja, ilmselt sealt see pisik edasi kandunud ongi. Tõrvas sündinud Hedvig elas oma elu esimesed 12 aastat vanaema Annaga. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinnasse ja asus õppima 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkoolis õppis Hedviga 60. Keskkoolis Lasnamäel ning jätkas õpinguid ka Tallinna Lastemuusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. Aastal lõpetas hindega viis. Linnaelu aga väga ei meeldinud noorele andekale muusikule ja ta ise kippus tihti koju tagasi, kuid erinevad muusikaõpetajad suunasid teda pidevalt klassikalise muusika poole.
Jamesi allakäik aina jätkus ja ta oli lõpuks sunnitud allkirjastama lepingu, mis tühistas pea kõik katoliiklaste vastu suunatud ettekirjutused. Keset ettevalmistusi pulmadeks aga podagrahaige suri James I (27.03.1625). Võimule tuleb Charles I, kuid tegelikuks riigijuhiks saab nüüd George Villiers, kes on aja jooksul muutunud rangeks ja tõsiseks. Richelieu suutis aga kriitilisel hetkel valla päästa sõja nii riigi sees kui ka selle piiridest väljas. George kohtus Austria Annaga, kellega tal esimesest pilgust peale sümpaatia tekkis, kuid see tekitas pahameelt nii kardinal Richelieus kui ka kuningas Louis XIIIs. George Villiers oli teinud neist kahest oma isiku ja eelkõige oma maa veendunud vastased. George tahtis jällegi parlamendilt sõja jaoks raha küsida, tal oli vaja üle miljoni naelsterlingi, kuid talle anti vaid 140 000 naela suurune krediit. Samal ajal küsis Sir John Coke laevastiku jaoks 293 000 naela ja Taani kuninga jaoks 273 000
Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud.
1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse. Tänu isa tutvuste kaudu kohtus helilooja mitmete päevakajaliste muusikutega, sealhulgas Hans von Bülowiga, kes oli vaimustunud Straussi töödest ning tegi ettepaneku asuda tööle dirigendi assistendina. Esimese sümfoonia dirigeeris Richard 17. aastasena Münchenis. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1930. aastatel püüdis Strauss rahulikumat ning vaiksemat elu elada. Tuli arvestada tollaseid olusid, kus Natsisaksamaa jälgis valvsalt helilooja tegevust. Strauss oli pettunud, et ei saanud enam koostööd teha juudi päritolu libretistidega
jaanuaril 1422. aastal ühega seitsmest suurimast gildist Firenzes, sai ta uues elukohas omale hüüdnime ,,Saamatu Thomas". Sellise hüüdnime sai ta hoolimatuse pärast oma maiste armulugude ning välimuse vastu, kuigi ta oli väga heasüdamlik inimene. Esimene too, mis omistati Masacciole, oli San Jovenale triptühhion 1422. aastal, mis kujutab Madonna troonilepühitsemist koos inglite ja pühakutega. Üks esimestest töödest Masacciol oli ka Madonna ja laps koos St. Annaga, mis valmis umbes 1424. aastal ning praegu asub teos Uffizi kunstimuuseumis, mis on üks kuulsamaid muuseume tänapäeval. Mõlemad maalid olid juba väga kõrge kvaliteediga. Teine maal oli koostöö ühe vanema ning juba tunnustatud meistriga, Masolino da Panicale'ga. Firenzes oli Masacciol võimalus õppida Giotto di Bondone pealt ning seal sai ta sõpradeks ka Alberti Partido, Brunelleschi ja Donatelloga. 1423. aastal reisis Masaccio
Kareninit ei häiri niivõrd naise tunded teise mehe vastu vaid seisab pigem vastu naise reageerimisele nendele viisil, et see võiks olla teistele nähtav. Karenini jaoks on tunnete väljatõrjumine, mahasurumine eluviisiks: ta on hoidnud oma tundeid nii, et tema lähenemine armastusele ning elule on täielikult külm ja mõistuslik. Karenini osavõtmatus kujundas perekonnaelu ning oli loomulik jätk Anna armastuseotsingule. Jääb mulje nagu oleks kihlus Annaga samuti osa kohustustest, mis olid määravaks tema elus. Ta ei näi hindavat Anna silmapaistvust ning erinevust teistest naistest. Ta hindas naist ainult emana ning abikaasana. Karenini suhtumine pojasse oli külm ja ametlik. Ta soovis kasvatada kohusetundliku mehe nagu ta ise arvas end olevat. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle. Kui Anna lahkus, ei hüljanud ta mitte
armastusväärsele Emmile. Tuli talle ikka ja jälle kinnitada, et ta teda homme niisama armastab kui täna, täna veel rohkem kui eile." Abielus tuleb ette nii teineteise mõistmatust kui ka armukadetsemist, isegi kui Juulius lõpuks täielikult Emmi tahtele allub. Peterburist saabub aga Emmi noorem õde Anna, kes on seal, et oma elu võib elada hoopis teistmoodi ja tema mõtted erinevad radikaalselt Emmi väikekodanlikust suhtumisest. Juulius sobib Annaga vaimselt palju paremini kokku, naine inspireerib meest otsima taas oma kaotatud Arkaadiat, end harima, püüdlema uuesti unistuste poole, mis tal kunagi olid olnud. Sõprusest sirgub armastus, seetõttu on Anna on sunnitud Tallinnast uuesti lahkuma. Juulius küll sõidab talle järgi, kuid pärast vestlust ühe tuttavaga rongis otsustab ta ümber ja pöördub tagasi oma naise juurde. Emmil ja Juuliusel on ka kaks last, tütar Liina on lapsendatud, juba noorest east peale on ta
uskunud... Nagu öeldud, valdas kuueaastaselt Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ja teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Silmapaistvalt andekas oli ka Mozarti õde Maria Anna, keda hellitavalt kutsuti - Nannerl. 1763. aastal alustas Mozartite perekond kontsertreise Euroopas. Sissepääs kontserdisaali oli kõigile avatud ja kõik oli tasuta. Mozartite perekonna esinemise peamiseks tõmbenumbriks oli väike imelaps Mozart koos õe Maria Annaga. Tormilise edu osaliseks said nii nende pillimäng kui ka Wolfgangi kompositsioonid. Kuueaastase Mozarti helitööd on kõige varasemad, mis on säilinud. Oma esimesed sümfooniad kirjutas ta siis, kui oli kaheksa aastane. Mõned aastad hiljem valmisid esimesed ooperid. Mozart oli 14-aastane, kui talle langes osaks au võtta vastu Rooma paavsti rüütelkonna aumärgid. Sellist autasu on saanud vaid vähesed heliloojad. Imelapse elu ei ole kerge
Jututeema aga keerleb kaugel selle ümber. Kordagi ei võetud Villut jutuks. Rääkisid Villu ja Eevi pojast Villust, kes juba oma esimesi samme tegi. Rääkisid ka Eevi emast kuni Eevi hakkas nutma ja läks minema. Alguses suutis Villu oma lubadusest mitte juua kinni pidada, kuid kui teised noormehed käisid talle peale, et ta ikka jooks, ei saanud Villu tahtele vastu ning jõi ennast purju. Kui tantsimiseks läks tantsis Villu mõnda aega poiste seltskonnas ning seejärel jälle Annaga. Paar tantsu said korralikult tantsida kuid siis Villu kukkus ja sai teiste naerualuseks. Anna ütles, et nad katsuks uuesti ja seekord olid nad tantsuplatsil kahekesi. Peale tantsimist kõndisid nad järve suunas. Järve juures kutsus Anna, nüüd juba tõsiselt, Villut Kõrbojale. Villu pidas end liiga sandiks ja ei tahtnud enam Kõrbojale minna vaid pakkus igasuguseid muid variante. Anna hakkas nutma ja rääkis Villule ausalt, mis ka temaga kunagi ammu juhtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
