... TEES: Taimetoitlus nõuab toitumiseksperdi teadmisi ARGUMENDID: 1. Ilma vajalike taustateadmisteta võib jääda vajaka paljudest toitainetest 2. Taimetoit on enamasti energiavaesem, mis tähendab, et tuleks süüa suuremaid koguseid 3. Selline toitumisvalik sunnib vajalike toitainete kättesaamiseks võimalikult mitmekülgselt sööma 4. Kui toitu hoolikalt ei kombineeri, võib puudu jääda asendumatutest aminohapetest ja need on aminohapped, mida keha ei ole ise võimeline sünteesima ja peab kindlasti saama toiduga. 5. Kaltsiumi on võimalik saada taimedest, kuid mitte piisavas koguses 6. Energiadefitsiidi vältimiseks peab menüüs kindlasti sisalduma piisavas koguses teraviljatooteid seemneid ja pähkleid Argumendid on asjakohased. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks.
Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus vesiniku aatomid on asendatud süsi- vesinikega. Eristatakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine, kus orgaanilise ainega on vastavalt asendatud kas üks, kaks või kolm vesinikku. Amiinid tekivad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel [Aminohapped valgud (lagunemine) amiinid], eriti õhuhapniku puudumisel, levitades sealjuures ebameeldivat roiskumislõhna. Seetõttu nimetatakse neid ka laibaaineteks. Amiinidevahelised sidemed on nõrgad ning nad oksüdeeruvad kergesti mitmete ainete toimel. Lihtsamad amiinid on toatemperatuuril gaasilised, alates C12 tahked. Vähe süsinikke sisaldavad amiinid on vees lahustuvad, süsinike arvu kasvades lahustuvus väheneb. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Näiteks etüülamiin ja trietüülamiin takistavad raua roostetamist. Samuti on amiinidel mõju or...
Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, umbes 180 l ööpäevas, koostis: Aktiivne selle protsessi kägis imenduvad tagasi glükoos, aminohapped, valk. passiivne resorptsioon vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste süsteemis. Kokku imendub tagasi 99% esmasuriinis olevast veest. Nõrgad alused ja happed, vee elektrolüütide tagasiimendumine. Teisene e. sekundaarne uriin see tekib kui vajalikud ained on tagasiimendunud. Umbes 1,5 l ööpäevas. Neerude tegevuse regulatsioon · Osmootse rõhu regulatsioon- osmootne rõhk tõuseb kui inimene kaotab suhteliselt
Disahhariid-sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid-tselluloos, tärklis Tselluloos- Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C6H10O5) Kuidas jaotatakse kiudaineid. Too mõlema liigi kohta näide Mis iseloomustab valkusid? Too 4 kriteeriumi. Kuidas liigitatakse valke koostise alusel? Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Kus leidub ja milleks on vajalikud lipiidid? Leidub taimsetes ning loomsetes organismides. Lipiidid on kõige energiarikkamad komponendid. Millest koosneb nukleotiid? DNA ja RNA võrdlus 3 aspekti ulatuses Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatgrupp 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos) lämmastikalus
Komplementaarsus: Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A-T *2 sidet* C-G *3 sidet* (DNA) /// A-U *2 sidet* C-G *3 sidet* (RNA) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon- (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA liigid: Informatsiooni-RNA (mRNA)- toob tuumast kohale vajaliku info. Transport-RNA (tRNA)- toob tsütoplasmast kohale aminohapped. Ribosoomi-RNA (rRNA)- kuulub valke sünteesiva rakuorganelli kostisesse ehk ribosoomi. DNA ON TÄHTIS! Säilitab päriliku info, paljundab rakust rakku! RNA ON TÄHTIS! Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud! DNA RNA Lühendi tähendus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Suhkur Desoksüriboos Riboos
seemnetesse. Sellest saab näiteks suhkrut. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjaliks (rakukestad). Sellest saab näiteks puuvilla, paberit ja puitu. 18) Milleks lagunevad rasvad tugevate alustega keetmisel? Kui keeta rasva koos tugeva alusega saame seebi. 19) Millest koosnevad valgud? Milliste rühmade järgi tunneme ära valgu molekuli? Umbes 20 erinevat aminohapet. Ühes valgus on kuni 15 erinevat aminohapet ja kaheksa on asendamatud aminohapped. 20) Miks on võimalik saada palju erinevaid valke? 21) Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? Tahked on tavaliselt suure tükina ja seetõttu ei pääse hapnik sinna hästi ligi. 22) Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga? Leek tekib siis, kui põlevad mingid aurud või gaasid. Gaasilised põlevad täielikult, vedelad peaaegu täielikult ja tahked põlevad peamiselt mittetäielikult. Tahke
osaliselt lõhustatud olla peptiidid või üksikuteks aminohapeteks lõhustatud, need stimuleerivad üheltpoolt gastriini vabanemist ja gastriin stimuleerib pankreast ja teiseltpoolt mao venitust , vallandab mao ja pankrease vahelisi reflekse. Täidesaatvad kiud pankrease näärmetele. Tema osatähtus kõige tagasihoidlikum 10%. Soolefaas Olulisim faas. Käivitajateks on peensoolde jõudnud või seal juba järk-järgult tekkinud lõhustamise käigus aminohapped, lõpuni lõhustatud happed, peptiidid valgud, mis ei ole veel ühe aminohappeni väljalõhustatud tr-ni, rasvhapped ja monoglütseriidid glütserool. Ka soolde jõudnud HCl ja sapp. Need toidu hüdrolüsaadid aminohapped, rasvhapped, monoglütseriidid vabastavad peensoole limaskestas hormooni nimega koletsüstokiniin ehk CCK. See läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja koletsüstokiniin vabastab just ensüümid pankrease näärmerakkudes. Sekretiin vabastab vee, pestakse
Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad kui küllastunud rasvhapped: kaksikside asendatakse vesinikaatomiga(hüdrogeenimine) Ülesanded: 1. Varuaine 2. Energiaallikas 3. Ehitusmaterjal 4: Kaitse 5. Lahusti 6. Signaalmolekul 7. Lähteaine 6) valkude ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Nad koosnevad aminohapetest(20): keskne aatom on süsinikuaatom, millega on seotud vesinikuaatom, aminorühm (-NH2), karboksüülrühm (-COOH) ja kõrvalahel (R). Asendamatud aminohapped, mida rakkud ei suuda ise sünteesida (8) Ensüümid ehk valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvaid keemiliste reaktsioonide kiirust. Reaktsioone kiirendavad ained on katalüsaatorid. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone. Ensüümreaktsioone mõjutavad temperatuur (tõuseb-suureneb) ja keskkonna happelisus(pH 6-8). Ülesanded: 1. Ensüümid reguleerivad kiirust 2. Ehitusmaterjal (küüned, juuksed, kõõlused) 3. Transport(hmoglobiin ja hapnik) 4
algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ehk märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Trikloroäädihkappe toimel sadenevad reaktsioonisegust kõrgmolekulaarsed peptiidid (M > 10000) ning mittesadenevate produktide sisaldus lahuses määratakse spektrofotomeetrilisel meetodil. Lisaks kõrgmolekulaarsete peptiidide sadestamisele lõpetab TKÄ ka edasise hüdrolüüsi. Pärast sademe eraldamist jäävad lahusesse vaid vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (türosiin, trüptofaan, fenüülalaniin) sisalduse alusel. Need aminohapped omavad neeldumismaksimume UV- piirkonnas lainepikkustel 270–280 nm, tänu millele on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsalt detekteeritavad. Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldust väljendatakse türosiini
viroloogia, mikrobioloogia, mükoloogia, biotehnoloogia Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt : antibiootikumid, aminohapped, toidupaksendajad, ensüümid, orgaanilised happed, etanool, õlu, biokile, piimatooted; seente poolt: hallitusjuust, penitsilliin, ensüümid, pagaritööstus, õlu, vein, metaan Bioteh eelised : suur energiasäästlikkus, jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke, odav tooraine; puudused: kasutatavad organismid on tundlikud keskkonnategurite suhtes, teadlastel kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks
Tulemus tekib identne DNA mol moodustub teatud DNA lõiguga komplementaa- rne RNA molekul Kiirus aeglasem kiirem TRANSLATSIOON Toimub ribosoomis, kust RNA poolt saadava info põhjal moodustub valk VAJA: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energiat, ensüüme Translatsioon toimub nii eeltuumsetes kui ka päristuumsetes
Kosmeetiline keemia Koostajad: Liis ja Gerta Kosmeetiline keemia Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained
Rasvad ehk Lipiidid Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi 3. Gloobul 4. Kvarternaarstruktuur Valkude struktuuri võib muuta denaturatsiooniga ja renaturatsiooniga. Valkude ülesanded: 1. Ensüümide funktsioon 2. Ehituslik funktsioon, karvad, kabjad,sõrad 3. Kaitsefunktsioon 4. Regulatoorne funktsioon 5. Liikumisfunktsioon 6. Transportfunktsioon 7
omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Polüpeptiidid on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad. 15. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet. 17. Valke liigitatakse prosteetiliste rühmade järgi. Näiteks lipoproteiidid (bakterid), glükoproteiinid, metalloproteiidid. 18. Peptiidsideme ruumiline kuju. Valkude struktuur on väga ebapüsiv, sõltudes temperatuurist ja keskkonna PH-st.
moodustunud lämmastikalusest, riboosist ja fosfaatrühmast. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, U-uratsiil, C-tsütosiin ja G-guaniin Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. Teist järku struktuuris vahelduvad üksikahelalised lõigud kaksikahelaliste lõikudega. RNA ülesanded: Tagab geneetilise info realiseerimise informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info rakutuumast ribosoomi transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis
indikaatoriga, pH meetriga). Kui hapet on palju, siis kulub ka palju alust, et pH mingile tasemele viia (nt. neutraalseks). Nt. Kui 100ml lahusele (kus on tundmatus koguses HCl’i) lisades 100ml 2M NaOH muutub lahus neutraalseks, oli enne meil 2M HCl’i lahus. Tasakaalu konstant Puhvermahtuvus Henderson-Hasselbachi võrrand Tsvitterioon – dipolaarne ioon, st. sisaldab nii positiivse kui ka negatiivse laenguga rühma; summaarne laeng võib olla null. Nt. aminohapped füsioloogilistes tingimustes. Kiraalsus ja optiline aktiivsus – kiraalsus e. käelisus seisneb selles, et identse keemilise koostise ja kahemõõtmelise? struktuuriga molekulid erinevad üksteisest süsinikkude erinevate konfiguratsiooni poolest; st. kõikide süsinikkude küljes on samad aatomid, kuid asetsevad erinevate nurkade all (“erinevate” sidemete küljes). Sarnane vasaku ja parema käe kinda erinevusele. Nt. D- ja L-rea aminohapped või suhkrud
vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik ja hapnik,mono- sahhariidid Riboos-rna koostises Desoksüroos-dna koostises olev aine Polümeerid-ehituslikud üksused Tärklis-mugulates Tselluloos-taimeraku kestades Kitiin-seente ja puude rakkudes. Glükogeen-varuaine maksas Sahhariidide funktsioonid- Energeetiline,struktuurne,ligimeelitav,kaitsev,toitev funktsioon Valgud Valkude töös seisneb elu! 500 000 erinevat valku inimeses Valgud on polümeerid mille koostiseks on aminohapped Valkude struktuur- Esimese,teise,kolmanda,neljanda järgu struktuur Valkude denaturatsioon-valkude kõrgemat järku struktuuride lagnm Valkude renaturatsioon-kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs-pepitsiilsidemete lõhkumine Rna-polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid rna on üheahelaline Dna-t-c-a-c-g-a-t-g Rna-a-g-u-g-c-u-a-c rna tekib rakutuumas,kõikides rakkudes on 3me tüüpi rnasid Ribosoomides toimub valgusüntees ribosoomid on membraanidel
käärimise, hingamise, glükolüüsi, fotosünteesi käigus. GTP, CTP, UTP, TTP Fotosüntees 7CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O I valgusstaadium: toimub kloroplastide sisemembranides. 2H2O > O2 + 4H + 4e-. muudetakse valgusenergia keemiliseks en-ks(ATP); vabaneb O2; toodetakse NADPH2 II pimedusstaadium: toimub kloroplastide stroomas. C-allikas CO2, H-allikas: NADPH2. Sünteesitakse glc, kasutatakse ATP energiat. Glcst ja Calvini tsükli vaheüh-dest toodetakse vajalikud lipiidid, aminohapped Fotosünteesi tähtsus: orgaaniline aine-ained ja energia heterotroofidele; O2-hingamiseks, põlemiseks, O3; tagab aineringe Etapp glükolüüs tsitraaditsükkel hingamisahel Anaeroobne glükolüüs Kus tsütoplasmavõr mitokonder Mitokondri Lihaskoe rakud toimub? gustik sisemembraani
(secale). • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % ) • Kasvuala 6000-8000 ha, saagikusega 2,5- 3,5 t/ha. 3 Kasutamine/iseärasused • Nii tali- kui suvivormid. • Kasutatakse söödaviljana ( asendamatud aminohapped ja hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse). • Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ja tugevate ohetega. • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Suur proteiinisisaldus (kuivaines 14% ). 4 Kasvatamine • Omalaadsed iseärasused.
füsioloogiliste protsesside hoidmiseks (nt ajutöö, südametöö) Organismide metabolism-organimis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse Dissimilatsioon/katabolism/lõhusta Assimilatsioon/anabolism/sünteesim mine ine Orgaaniliste ühendite lõhustamine Vajalike ainete sünteesimine Tekivad: glükoos, aminohapped, Tekivad: nt tsütoplasmavõrgustikul glütserool, rasvhape ribosoomid Energia vabaneb Energia neeldub Näited: valkude, lipiidide, süsivesikute, Näited: valkude, süsivesikute, glükoosi lagundamine vitamiinide, süntees Rohkem esineb füüsilisel koormusel, Esineb: kasvavatel, noorematel vanematel organismidel, haiguse organismidel, magamise ajal
4. genotüüp - organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime 5. DNA replikatsioon - protsess, mille käigus kopeeritakse DNA molekul 6. transkriptsioon - protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel 7. translatsioon - valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele 8. promootor - geeni algusosa 9. terminaator - geeni lõpuosa 10. geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidkolmikutele vastavad aminohapped 11. koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik 12. antikoodon . mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi 13. initsiaatorkoodon - algusosa, algab valgussüntees 14. stoppkoodon - mRNA lõpuosa, valgussüntees lõppeb 15. Milliselt geeniosalt algab transkriptsioon? promootor 16. Millisel geeniosal lõpeb transkriptsioon? terminaator 17. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? lugemisraamiga 18
Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone täna iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid
3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · Na: reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine · K: lihaste toonus · Ca: ülesehitusmaterjal, vere hüübimine, ainevahetus · Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine · Fe: hemoglobiini koostises · I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu 5
kvantitatiivselt maailmas teisel kohal peale shampinjone. Seda toodetakse umbes 4.milj.tonni. Soomes shiitake kasvatus on hetkel üsna algstaadiumis kogemuste ja oskuste puudumise tõttu. Soomes toodetakse umbes 85 tonni shiitakest aastas. Shiitaket kasvatatakse peamiselt lehtpuu purualustel. Shitake seene viljaliha on kreemikaskollane ja suhteliselt tiheda viljalihaga. Seene hea maitse on samaaegselt nii peen kui ka tugev. Shiitakes on palju kasulikke toitaineid, nagu valkained, aminohapped (leutsiin ja lüsiin) ja vitamiinid (D-vitamiini, B1- vitamiini, B2-vitamiini ja PP-vitamiini). Selles on vähe kaloreid, kuid seda võrra rohkem maitset. Shiitakes on hulgaliselt tervist mõjutavaid toitaineid, mis lisavad immuunsust, alandavad vere kolesterooli sisaldust ja vererõhku. Seene niiskusesisaldus on umbes 85%, nii et ta on kuivem kui enamus seened, mille tõttu säilib shiitake kõige paremini võrreldes teiste seentega
Moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Toimub 3 osas: 1) rakku sisenevad aminohapped(glükoos, orgaanilised happed, nukleotiidid). 2) rakku sisenenud ainetest saadakse(valgud, süsivesikud, DNA ja RNA) 3) raku organellide ehitamine, parandamine Dissimilatsioon Moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid(nt. glükoosi lagundamine mitokondrites). 3 vormi: 1)hüdrolüüs(polümeeride lõhustamine väiksemateks molekulideks, vabaneb energiat, suhteliselt vähe, sest aminohapped pole lõpuni lagunenud). 2)hingamine(org. ained lagunevad energia vaesteks ühenditeks). C6H12O6 --> CO2 + H2O 3)käärimine(hapnikuta keskkond=anaeroobne, org. ainete lagundamine ei lähe lõpuni, energiat vabaneb suhteliselt vähe. Vabanev energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse ehk ATP-sse 40% kasuteguriga, 60% eraldub soojusena). Organismi varustamine energiaga Energia vabaneb sahhariidide, lipiidide, valkude ja teise orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil
jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeem: Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. (hemoglobiin sama nii inimesel ja simpansil). Kui organism sarnane eluviisilt ja ehituselt, sis sarnasem ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega.Biograaf-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest. Molekulaargeneet:Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.Mol. gen
5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos 10. OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed ühendid, mis on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sahharoos, maltoos e linasesuhkur, laktoos e piimasuhkur 11. POLÜSAHHARIIDID on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille ehituslikeks osadeks on monosahhariidid. Need tekivad alates 4-st monosahhariidist. Tärklis (kartulimugulates), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (lülijalgsete väliskestas) 12. AMINOHAPPED on amfoteersed ühendid, mis tähendab osalt alusena ja osalt happena toimivad. Aminohapetes on: NH2- aluseline aminorühm ning COOH- happeline karboksüülrühm. 13. VALKUDE ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON- ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad või aeglustavad biokeemilisi reaktsioone. Neil on kõrge spetsiifilisus, st et iga reaktsiooni jaoks on oma kindel ensüüm. Mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vajalik vitamiinide juuresolek. 14. VALKUDE ????????
Igas organismi, seega ka minu oma koostises on orgaanilisi aineid. Ilma nendeta polekski elu. Enamik orgaanilisi ühendeid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enam levinud keemilised elemendid veel lämmastik ja fosfor. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Minu kehas on ka biomolekule, mis on orgaanilised ühendid. Nendeks on sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Samuti leidub seal bioaktiivseid aineid, mis erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad. Nad mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Põhiliseks orgaanilisteks aineteks minu keharakkudes on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. Nad osalevad rakkude omavahelise koostöö regulatsioonis ning aine- ja informatsioonivahetuses keskkonnaga
Tsütoloogia (64-82) Plastiidid on 4-6 nanomeetri suurused ovaalse kujuga organellid, Ülesanne: annavad taimede osadele värvuse (kloroplastid- roheline; kromoplastid- kollane,punane; leukoplastis- värvusetu) Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku....
OH - ja H+ ioonide kontsentratsioonide korrutis on alati konstantne (10 -14), järelikult võimalik arvutada teine pool. pH’st sõltub enamik bioloogilisi protsesse. Homeostaas – optimaalse pH taseme hoidmine kudedes protsesside stabiilsuse tagamiseks puhversüsteemide abil Puhversüsteemid – tagatakse happelisuse-aluselisuse tasakaal teatud vahemikus 1) Bikarbonaatne – piimhappe prootoni sidumine ja kehast välja viskamine 2) Aminohapped – võib siduda aluseid või happeid Vesinikside -Nõrk side. Hoiab valgusideme stabiilsena nii et geneetiline kood ei läheks kaduma. Veebilanss - veetasakaalu hoidmine toimub negatiivse tagasiside abil Vere osmootne kontsentratsioon tõuseb -> signaal vee kaotamisest on vee saamisest suurem -> hüpotalamus 1) stimuleerib ajus asuvat janukeskust või 2)stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni -> mida rohkem hormooni, seda rohkem imatakse
1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused: Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur. · Kogu valgumolekuli ruumilne struktuur on tertsiaarne struktuur.
aminohappejäägist. Esimene aminohappejääk on nüüd teisega seotud ja teine aminohape on omakorda teisele koodonile vastava tRNA küljes. 4. mRNA kulgeb läbi ribosoomi, tehes ruumi järgmistele tRNAdele. Nii kandub moodustuv valk ühelt tRNA molekulilt teisele edasi, kasvades järjest pikemaks. Stoppkoodonile ei vasta ühtegi tRNAd. Valguga seotud tRNA väljub ribosoomist ning valk eraldub omakorda sellest. Kasutatud tRNAde külge seotakse uued aminohapped, loetud mRNA on valmis uuesti ribosoomile kinnituma ja saab edasi küpseda.
Liha ja lihatooted Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped. Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%. Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks.
AINE- JA ENERGIAVAHETUS ÜLDPÕHIMÕTE Ainevahetus e. metabolism: Organismis asetleidev sunteesi- ja lohustumisprotsesside kogusus, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse ubritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks Metabolism on anabolismi ja katabolismi integratsioon: Anabolism: Sunteesiprotsesside kogusus Katabolism: Lohustumisprotsesside kogusus Organismi metabolism holmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide suntees...
13. Milline makroelemendi liig põhjustab turseid? Na 14. Milleks on Fe organismile vajalik? Hgb koostises, seotud O2 transpordiga 15. Mis on biokeemia? Teadusprotsessid elusorganismis 16. Tähtsaim bioelement organismis? C süsinik, põhielemendid C, H, N, O2,S,P 17. Millised on makrotoitained organismis? Valgud, lipiidid, süsivesikud 18. Mis on katabolism? Ainete lõhustumisprotsess 19. Organismi mitmekesisus on tagatud? Valkude tõttu 20. Millest valk koosneb? Aminohapped 21. Kas organism vajadusel sünteesib valke süsivesikutest? Jah 22. Kus on glükogeeni varu? Maks, lihased vähem 23. Luude tugevus on seotud? Ca 24. Vesi organismis ei ole jagunenud võrdselt 25. Organismi sisse- ja väljatulev vesi peab olema tasakaalus 26. Mis põhjustab häireid seedekanalis vedeliku näol? Vesi ja elektrolüüdid 27. Ainevahetuse roll on organismis elunditel - soolestik, peensool peamiselt
RühmaTÖÖ Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad. Mitmed vitamiinid osalevad teatavate kudede ja elundite struktuuri kujundamisel, nii näiteks kujundab D-vitamiin luustumisprotsessi ja saadakse päikesest. D-vitamiin C27H44O Vitamiinid ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja tran...
• Neid aineid on vaja organismi funktsioneerimiseks o Võivad tekkida lihaskrambid o Kiire väsimus o Kontraktsiooni nõrgenemine • Mineraalide taastamiseks o Mineraalvesi o Isotoonilised spordijoogid o Toit (puu- ja aedviljad) Toidulisandid Taastusjoogid o Spetsiaalsed segud, mis aitavad kiiremini taastuda o Erinevad arvamused koostisest, kuid levinuim süsivesikute valkude suhe 2:1 o Võivad sisaldada: • Vitamiinid • Mineraalid • Aminohapped • Kreatiin Kokkuvõte • Pingutuse järgselt on tähtis vajalikud toitained kehas taastada o Mõjutab järgnevat sooritust o Parandab enesetunnet • Kogused ja tarbimise õige ajastamine sõltub erinevatest teguritest o Individuaalsed iseärasused o Keskkond o Treeningu tüüp • Kindel on see, et õige toitumine aitab suuresti lihaste taastumisele kaasa Tänan tähelepanu eest!
Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped türosiin (Tyr), trüptofaan (Trp) ja fenüülalaniin
Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1
tänapäeval ei ole see enam võimalik, sest Maal olevad tingimused on muutunud. Tänapäeval on kõikjal elusorganismid ning nad teeksid spontaanselt tekkinud organismidele lõpu peale. 1953. aastal testisid Oparini teooriat Stanley Miller ning Harold Urey Chicago Ülikoolis ning näitasid, et näiteks H20, NH3, H2 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu mõjul aminohappeid. Katses loodi tingimused, mis võisid olla planeet Maa algusjärgus. 2% süsinikust oli moodustanud aminohapped, mis on vajalikud elavatesse rakkudesse proteiini tekkimiseks. Samuti tekkisid suhkrud, vedelikud ning muud eluks vajalikud ühendid. Eelnev oli Oparini nägemus elu tekkest Maale, kuid ma ise isiklikult siiski ei oska küll välja valida ühtegi kindlat teooriat elu tekke kohta, mida ma rohkem usun, kui teisi. Mulle tundub, et seda on ka peaaegu võimatu täpselt kindlaks teha. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Abiogenesis http://en.wikipedia
Puudus mullakiht, sest ei eksisteerinud veel elu, mille tulemusena saaks üldse muld tekkida. Kuna atmosfääris puudus hapnik, siis asendasid seda igasugused vesinik- ning lämmastikühendid, mis tekkisid vulkaani gaasidest. Meie planeet nägi välja kui maapealne põrgu. See on ka üks põhjustest, miks elu siis tol hetkel veel ei eksisteerinud. Lihtsatest molekulidest hakkasid tekkima lõpuks keerulisemad orgaaniliste ainete kompleksid. Nendeks oli algul näiteks aminohapped ning nukleotiidid. Hiljem hakkasid tekkima polümerisatsiooni teel esimesed orgaanilised polümeerid ning need moodustasid omavahel kogumikke. Reaksioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Elu tekkis vees. Esimesed isepaljunevad molekulid olid RNA-molekulid. Nende võime replitseeruda oligi elu tekkimise aluseks. RNA- molekulidest arenes ajajooksul välja kolm organismi rühma: prokarüoodid, arhed ning eukarüoodid
DNA-l on võime kahekordistuda. 5. RNA ehitus ja ülesanded enamasti ainult primaarstruktuur ehk nukleotiidide järjestus molekulis, transport rna-l on ristküliku kujuline sekundaarstruktuur. Ülesanded päriliku info realiseerimine organismi ja raku tunnustena. mRNA-informatsiooni rakutuumast tsütoplasmasse, tRNA-vajalike amino hapete tootmine valude jaoks, geneetilise info lahti mõtestamine, rRNA-selle sees liituvad aminohapped valgumolekuliks, osaleb valgusüsteemis. 6. Komplementaarsusprintsiip- A=U;U=A ja C=G;G=C 7. Nukleotiidi joonis;
Valkude biosüntees Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud täidavad erakordselt palju ülesandeid orgnismis. Sellepärast on vaja ka toota uusi valke. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. See tähedab, et valkudel on kõigis organismides ehituslik funktsioon. Väga tähtis on valkude signaalfunktsioon. Signaalfunktsiooni ajal toimub signaalide vastuvõtmine väliskeskkonnast ja käskluste andmine rakku. Valkude kaitsefunktsioon on näiteks, kui inimorganismi on sattunud võõrvalk, siis selle vastu hakkavad moodustuma veres antikehad. Transportfunktsioon on see, kui valgud transpordivad organismis aineid. Näiteks, kui vere erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Ensüümid on biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Näiteks mõnede ensüümid aktiv...
Teadlastel kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks · Antibiootikumid o Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatake bakterhaiguste raviks o Tootjateks aktinomütseedid ja seened o Rohehallitus tetratsükliin · Alkaloidid o Tungaltera toodab alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Pakinsoni tõve leevendamiseks. · Vitamiinid · Hormoonid o Insuliin · Aminohapped · Vaktsiinide tootmine · Ensüümid o Taimekaitsevahendid o Pesuvahendid o Toiduainetetööstuses o Tekstiilitööstus · Toiduainete tootmisel o Juustu tootmisel erinevad bakterid, selle tõttu erineva suurusega augud juustus · Toidu omaduste parandamine o Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu tootmisel, parandavad leiva ja õlle omadusi
putorius furo Tuhkur ref|XM_004784212.1| 4596 2 760/898(85%) 40/898(4%) Ceratotherium Valge simum simum ninasarvik ref|XM_004422188.1| 3924 1 2874/3124(92%) 28/3124(0%) Valgujärjestuste võrdlus Homo Sapiens FoxO3 järjestusega Identsed Organism Järjestuse ID Pikkus aminohapped Positiivsus Tühikud Pan troglodytes Simpans ref|XP_003311562.1| 673 671/673(99%) 672/673(99%) 0/673(0%) Sumatra Pongo abelii Orangutan ref|XP_002817265.1| 672 670/673(99%) 671/673(99%) 1/673(0%) Gorilla gorilla gorilla Gorilla ref|XP_001093593.1| 672 669/673(99%) 671/673(99%) 1/673(0%) Macaca mulatta Reesusmakaak ref|XP_003898392.1| 672 665/689(97%) 671/673(99%) 1/673(0%)
ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side. Enamjaolt reageerivad aldehüüdid kiiremini kui ketoonid. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 4. Mi...
enne raseduse planeerimist ja pärast seda. Nimeta evolutsiooni põhivormid! V: 1. Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon 2. Keemiline evolutsioon, 3. Bioloogiline evolutsioon, 4. Sotsiaalne evolutsioon. Kirjelda lühidalt keemilise evolutsiooni etappe. V:Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? V: 1. Settekivimites leidub fossiile. 2. Paleontoloogilised uurimused, 3
ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub
farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhilist – asendamatud ja asendatavad. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel, eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis. Proteinogeensed aminohapped:
monosahhariidideks toimub peensooles. Soolenõre sisaldab ka rasvu lõhustavaid fermente, mida sapihapetega emulgeeritakse ja aktiveeritakse. Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina. Sealt edasi liiguvad monosahhariidid ja aminohapped verre. Jämesooles toitainete imendumist enam ei toimu, va. süsivesikud ja vesi. Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, südinikdioksiidi ja vett. 19. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?) Seedetraktis lõhustatakse süsivesikud monosahhariidideks, et nad saaksid imenduda verre, sealt edasi liiguvad maksa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
