allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmistelt sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. 3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu, eriti kui tunnistust kasutatakse
Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu. Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. Sahara liivaluited
Sellest lähtuvalt on antud ainetöö teemal personali värbamine ja valik samuti väga aktuaalne, kuna peab olema kindel, et ettevõtetes töötaksid kompetentsed ning vajalikud inimesed. Teema valikul on autor lähtunud ka isiklikust huvist, et tulevikus oleks olemas oskused antud teooria ka praktikaks muuta. Ainetöö kirjutamise eesmärgiks on uurida erinevate autorite seisukohti personali värbamise ja valiku protsessi kohta. Lähemalt käsitletakse personali värbamise allikaid ning personalivaliku meetodeid. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjeldatakse värbamise olemust ning seda, kuidas toimub personali värbamine kui protsess. Samuti tutvustatakse värbamise allikaid. Teine osa sisaldab endas personali valiku lahti seletamist, protsessi kirjeldamist ja erinevaid personalivaliku meetodeid. Kolmandas osas on välja toodud järeldused ja autori hinnangud. Töö teoreetiline osa on koostatud teaduslike allikate põhjale toetudes. Samuti on kasutatud
Sa lõpetad varsti kooli ja pead end ise majandama hakkama. Võib-olla oled juba täna majanduslikult iseseisev. Selleks, et tulevikuks valmis olla, koosta pere-eelarve järgmistel tingimustel: 1.Sa elad vanematest eraldi kas üksi või kellegagi koos. 2.Sa pead end ise majandama. 3.Sissetulekuks võid võtta summa, mida Sinu oskuste ja teadmiste juures on võimalik teenida. Allikaid võib olla mitu. 4.Kulutused tuleb prognoosida võimalikult täpselt ja nii, et kõik valdkonnad on kaetud. Mõtle, mille peale on vaja kulutada ja mis see maksta võiks? 5. Eluaseme puhul on võimalikud erinevad võimalused (üüritud, laenuga ostetud, päritud või kingitud). Kahekesi koos elades saab kasutada ka kahte sissetulekut ning kulude jagamist. Vormistus vali ise. Tähtis on, et tulud ja kulud on ilusasti kirjas.
taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid tavaliselt paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja võisid seetõttu vahel üsna täpselt ennustada. Kindlasti just väe olemasolu oli põhjuseks, miks mõningaid kive, allikaid ja puid hakati pühaks pidama, teisi väliselt isegi efektsemaid aga mitte. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid, kihvu, küüsi. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt.
armastusavalduse. Raamatu viimases pooles on ka dialoog, millest tuleb välja Ekke Moori isiksus: ,,Kes on Ekke Moor? Mitmepalgeline, erinevatest kildudest kiiruga kokkuklopsitud mees, ei päriselt see ega päriselt teine, üks kirglik püüd lahtiste allikate poole, üks armastust janunev süda. /../ Nüüd aga on ta alles nagu noorkuu sirp, ta peab veel kaua rändama ja igatsema, enne kui ta muutub sõõriks." Siin samastatakse juba otsesõnu lahtisi allikaid armastusega. Lapimaal leiab Ekke oma puhta allika. Selleks on lapi tüdruk Lassi, kelle poole Ekke tunneb tugevat tõmmet. Kahjuks jääb temast ilma,sest Ekke ei suuda kohaneda laplaste praktilise elukorraldusega. Ta müüb oma puhaste tunnete alged maha 50 põdra eest. Ekkesse jätab väga valusa armi lapslaste komme tunnetega kaubelda. Lõpuks on Ekkest saanud kogu eneseanalüüsi ja siiraste soovide kiuste iseenda vastand. Pärast taolise kadalipu läbimist on Ekke saanud suureks
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel
Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: Faculty Research University of Miami....clusty.com=> organic displey=> sites=> edu 7. Tutvu vajadusel WorldWideScience'i otsisüsteemi otsinguabiga aadressil http://worldwidescience.org/help.html. 8. Leia vastus järgmisele küsimusele: a. Leia materjale protsessori viiruste kohta. Millistesse klastritesse on vastused jagatud? Mis aastal on kõige rohkem allikaid ilmunud? Vastus: Topics; Authors; Publications; Dates 1997 on kõige rohkem allikaid ilmunud
ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „...teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon.“ 5. „...kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust.“ 3) Argumendid: 1
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 4 AMETIKOHTUMISE ETTEVALMISTUST KIRJELDAV ÜL EVAADA...............................................................................5 KOKKUVÕTE......................................................................8 ISESEISEVTÖÖ ANDIS ÜLEVAATE, KUIDAS KORRALDADA AMETIKOHTUMIST EESMÄRGIPÄRASELT. ..................................................... 8 ERINEVAID ALLIKAID LUGEDES SAI TEADA, KUIDAS AMETIKOHTUMISI ETTEVALMISTATAKSE, MILLEGA TULEB ARVESTADA, ET KÕIK HÄSTI SUJUKS. SAMUTI SAI TABELI ABIL SELGEMAKS, KUI SUUR ROLL ON TEGELIKULT SEKRETÄRIL KOHTUMISTE KORRALDAMISEL, SEST AMETIKOHTUMISE, OLGU TA KOOSOLEK, LÄBIRÄÄKIMINE VÕI NÕUPIDAMINE, HEALE ALGUSELE ANNAB TOONI IKKAGI SEE, KUI SEKRETÄR VÕTAB KÜLALISED VASTU TERVITADES JA HEATUJULISELT. NII MÕNIGI NORGUS KÜLALINE VÕIB SELLEST SAADA MÕJUVA SIGNAALI, MIS
Tänapäeval katab mets umbes 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Ta on üks peamisi energiaallikaid ja inimesele isegi koht, kust hankida toitu ja leida kaitset. Tänapäeval, suure metsade raiumise mahu juures, on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Mets on ju üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Tal on oluline roll globaalses aineringes. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada aga suuri globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjusi. Vihmametsade hävimise põhjuseks on nende põletamine, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks.
vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil, aluseks on eesti riigi suveräänsus. Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused.
1.1 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika Õiguse allikate all peetakse silmas õiguse esinemise vormi. Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks – vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e
Pärnu jõel on parempoolsed lisajõed nt Käru jõgi, Mädara jõgi, Lintsi jõgi, Reopalu jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Kurna jõgi, Navesti jõgi, Aruküla jõgi, Prandi jõgi, Vodja jõgi, Esna jõgi. Jõe alamjooks on tasane ja vooluhulk suudmes on 62,7 m3/s (jõe aastane äravool). Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed Halliste jõgi, Raudna jõgi ja Lemmjõgi koos Navesti jõega ujutavad üle Pärnu jõe vasakpoolse kalda. Pärnu jõgi toitub põhjaveest, sest tema lähtmes on palju allikaid. Seega on tema veetase üpris ühtlane, kuid kevadel, kui Pandivere kõrgustikul lumi sulama hakkab, mõjutab see siiski Pärnu jõe veetaset. 2. Madalvesi on talvel, sest vee peale tekib jää nind vet ei tule juurde nt. sademetest (va need jõed, mis põhjaveest toituvad). Madalvesi on ka suvel, sest siis aurab vet rohkem kui juurde sajab ja taimed vajavad ka vett. 3. 1) Narva veehoidla inimtekkeline
EESTI LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD Kristina Markii MIS ON PÜHAPAIK Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad.
6. Linnuste tüübid ja iseloomustus- Mägilinnus- linnus , mis oli igast küljest looduslikult kaitstud ning asetses künka peal. Neemiklinnus- Paiknes mäeseljakul ning oli neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Kalevipojasäng- rajatud voortest kõrgemale keskosale . Vallid ja kraavid otstes ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnus- Linnus mis ehitati tasasele maapinnale. Paekivist laotud vallidega linnus. 7. Milliseid allikaid saab kasutada muinasaja uurimisel ? Arheoloogilisi leide , suulisi allikaid ja kirjalikku allikat ,,Henriku Liivimaa kroonika" 8. Millised muudatused ühiskonnas tõid kaasa vajaduse kindlustatud asulate järele? Inimesed hakkasid tegelema maaviljeluse ja karjakasvatusega mille tagajärjel kujunes välja põllumaa eraomandus , mis suurendas varanduslikku ebavõrdsust, hakati vahet tegema vaestel ja rikastel ning see omakorda põhjustas vajaduse kindlustatud asulate järele. 9
meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on meie vaimutegevus. Meie vaim töötleb aistingute kaudu saadud infot ja talletab selle meie mällu. Sõna tegevus väljendab autorile nii vaimutegevust vaid ka sellele järgnevat tunnet. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuna kui me hakkame oma see olevaid ideede allikaid otsima siis me tavaliselt jõuama kummagi neist juurde. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus lmaailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik ideede allikaid on välismaailm, kuna lapse sündides pole tal ühtegi ideed nind ainuke võimalus neid saada on välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? See oleneb sellest, kui mitmekesised on need objektid, millega
september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks jutustamine kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud.
1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Tegevusalade teisendamine, tihe suhtlemine naaberhõimude ja rahvastega. 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Sest muistseid uskumusi kajastavaid allikaid on väga vähe säilinud. 3.Milliseid muinasusundi põhimõistega vägi seotud ütlemisi, uskumusi olete kuulnud (näiteks muinasjuttudes)? Arvatakse, et mõningatel inimestel on nt ravitseja võimed. 4.Milliseid hingega seotud tavasid järgitakse veel tänapäevalgi? Kas ka teie neid järgite? Setudel on püsinud komme lahkunutele sööki-jooki kalmule viia. Mina seda kommet ei järgi. 5.Tooge näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Arheoloogilised kinnismuistised. 6
URAAN Mirjam Heldus URAAN • Hõbevalge • Raske metall • Keemiline element järjenumbriga 92 • Tähis: U • Tihedus 19 100 kg/m3 • On maa-sisese soojuse peamisi allikaid AJALUGU • Avastas Martin Heinrich Klaproth 1789 • Nimetatud planeedi järgi • Oli suurima massiarvuga element TÄNAPÄEV • Toodetakse kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas • Toodetakse Kanadas • Kasutatakse tuumareaktorite kütusena FÜÜSIKALISED OMADUSED • Aatomkaal on 238,0289 g/mol • Välimuse hõbevalge metall • Uraan kuulub aktinoidide rühma • Sulamistemperatuur on 1132 Celsiuse kraadi
olemasolevatele kirjandus- üldistused. allikatele. · Originaalsus peab sisaldama midagi uut. · Oluline on vastava teema erialase · Materjali kogumiseks kasutatakse kirjanduse otsimine ja sellega lisaks kirjandusallikatele otseseid töötamine. Võib sisaldada fotosid allikaid - küsitluste läbiviimist, jms näitmaterjale. intervjuusid, fakti-materjali kogumist vmt. Sarnasused · Kõikidele töös kasutatavatele teiste autorite väljaannetele tuleb viidata. Esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. · Töö vormistamise nõuded on vastavalt struktuurüksusele, kuid üldiselt on kasutusele võetud
naistesse ja meestese erinevad ja samuti ka suhtumine seksuaalvähemusse. Paljudes Euroopa riikides tähtsustatakse seksuaalsuhete puhul eelkõige vaba tahet ja turvalisust. Seksuaalsus ja meedia Seksuaalsuse tõlgendus meedias ja seksuaalsus reaalselt kipub rohekemal või vähemal määral erinema. Meediasõnumite ajel võib tärgata soov kogeda seksuaalkogemusi, ilma ise seesmiselt valmis olematta. Ül. Vihikusse kirja panna võimalikult palju meedia allikaid. pornografia Pornograafia-meelelahutuseks mõeldud toode, mis on kavandatud seksuaalse erutuse tekitamiseks Teha töövihikust teemale vastavad ülesanded
Erinevates testides on kasutatud erinevat hulka inimesi ja tabelid ei ole välja toodud süsteemses järjekorras. Töö arutelus on esitatud sooritatud testide vahelised seosed. Kõiki saadud andmeid on töö arutelu osas piisavalt käsitletud. Saadud andmeid on korrektselt omavahel seostatud ja neid on võrreldud ka teiste uurijate tulemustega. Töö tulemuste võrdlemiseks teiste samalaadsete, juba teostatud uuringutega, kasutati erinevaid kirjanduse allikaid. Kasutatud allikaid oli piisav hulk ja need olid oma sisult tööga sobivad. Töö järeldused on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Järeldustes kajastub vastus püstitatud eesmärgile ja ülesannetele. Järeldused tulenevad uurimistöö tulemusena saadud andmetest ja nende analüüsist. Järeldused on üldistava iseloomuga. Ühtegi tulemust ei ole eraldi esile tõstetud. On analüüsitud ja esitatud kõigi läbiviidud testide analüüsimisel tehtud järeldused. Töö tehnilises
eKr) · Leiutasid veel ratta, vankri, pronksi, paadid, võlvi, niisutuskanalid, põletatud ning glasuuritud tellised ja palju muud Araabia kõrb · Kuiv, viljatu ala · Asub Niiluse ja Punase mere vahel · Kaljukõrb · Enamasti peetakse teda Sahara kõrbe osaks · Tiheda kaljupinnase tõttu ei kogune seal kusagil suuremaid põhjavee koguseid ega ole püsivaid veerohkeid allikaid, mis võimaldaksid maa niisutamist nagu Liibüa kõrbes Iraani kiltmaa · Iraani kiltmaa e. mägismaa · Kõrgeim tipp Damvand · Asub Armeenia mägismaa, Mesopotaamia ja Induse madaliku vahel Gilgames · Uruki linna valitseja · Sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga · Gilgamesi ja Akka vaheline konflikt on esitatud lühieeposes "Gilgames ja Akka", kus Gilgames oma linna Kisi võimu alt vabastab
Huvitavaid fakte it-ajaloost Fakte 1989. aastal sai Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) Sveitsis netiühenduse. 1999. aastal loodi Napster, mis algatas failide jagamise. Napsteri põhimõte on aluseks tänapäevasele BitTorrentile. Praegu jagatakse torrentide abil u 1/3 failidest. 2000. aastal loodi Wikipedia, mis on praegu üks tähtsamaid info otsimise allikaid. Kuigi paljud koolid keelduvad Wikipedias asuvat infot aktsepteerimast, on see siiski üks suurimaid ja ligipääsetavamaid infoallikaid. Sajandivahetuse paiku sai alguse ka sõnumiedastussüsteemide populaarsuse kiire kasv. 1999 MSN Messenger (2006 nimetati ümber Windows Live Messengeriks) 2004 Facebook 2005 YouTube 2007. aasta septembris oli maailmas 135 166 473 toimivat veebisaiti. Kasutatud allikad http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA/loengud/loeng2 http://blogs.techrepublic.com
paljastuvad kõrged liivakivikaljud, mida ürgveed kunagi selliseks uhtunud on. Sellest ongi paik oma nime saanud kõrgeid liivaseinu on taevaskodadeks kutsuma hakatud. Kõrgeim paljanditest on Suur-Taevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. Suur -Taevaskoda Väike-Taevaskoda on madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Väike- Taevaskoda Devoni aegsetest liivakivist kaljuseintest voolab välja allikaid, mis on kaljuseina uuristanud koopaid. Sõdade ajal on neist varjupaika otsitud, samuti on legende koobastest algavatest salakäikudest. Väike-Taevaskoja Emaläte on teadaolevalt Riia linnani välja läinud. Emaläte Teist suuremat koobast nimetatakse Neitsikoopaks. Neitsikoobas Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku - liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Väiksemaid liivakivipaljandeid leidub veel mujalegi Ahja jõe kallastele. Merioone
suhtlemiseks ja andmesideks kasutatakse kohalikku IPd. Kui keegi püüaks häkkida mobiilset sidet siis poleks see võimalik, kuna nad ei tea tegelikku IP aadressi. Nõuanded ja teabe selle kohta, kuidas end ja oma andmeid telefonis kaitsta. Pääsukood, parool, turvamuster. Mitte salvestada kunagi isiklikke üksikasju oma mobiiltelefonis olevatesse sõnumitesse, meilidesse. Kontrollige enne allalaadimist kõikide oma failide ja rakenduste allikaid veendumaks, et need on ohutud. www.goog.le.com, www.google.com Lubage tundmatute allikate rakenduste installimised vaid juhul, kui kavatsete oma rakendused väga hoolikalt üle vaadata. Kui saate uue telefoni ja annate vana ära, siis tehke vanale telefonile kindlasti tehaseseadete lähtestamine, et kõik oma isikuandmed kustutada. Kui telefon läheb kaotsi, andke sellest kohe teada ja tehke koostööd oma teenusepakkuja või politseiga telefoni asukoha määramiseks. Muutke nende
2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab pool Hollandi pindalast (54%), sellest 29,8% on haritav maaja 24,2% on rohumaad. Elanike arv 17 282 163 Rahvastiku tihedus 416 in/km Sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta Hollandi osa SKTs on päris väike - 2.6% ja ainult 2.3% tööealisest rahvastikust on hõivatud sellel alal. Sellest saab jareldada, et põllumajanduse roll majanduses on väga väike Riigi põllumajanduslik potentsiaal Too välja, milliseid allikaid kasutasid teabe hankimiseks. Geograafia õpikj a wikipedia.
• Ei kasuta eeluudist oma laiskuse varjamiseks. Reporteritöö • Eetiline ajakirjanik tunneb oma valdkonda, ei avalda kontrollimatuid fakte, valib uudiseid uudisväärtuse, mitte kõhutunde järgi. • Eetiline ajakirjanik on vahendaja, mitte mõjutaja. • Eetiline ajakirjanik teadvustab endale oma tundeid ja eelarvamusi ning kontrollib, et need ei sega teda reporteritöös. • Eetiline ajakirjanik kasutab kontrollituid kirjalikke allikaid ja kontrollib neid. • Eetiline ajakirjanik valib asjatundlikud püsiallikad. • Eetiline ajakirjanik kaitseb oma allikaid ja ei riku nendega sõlmituid kokkuleppeid infopiirangute kohta. • Eetiline ajakirjanik ei satu sõltuvusse oma allikatest. • Eetiline ajakirjanik kasutab alati võimalikult usaldusväärseid ja sündmusele lähedasi allikaid. Ta ei vali allikaid lihtsalt kõrge positsiooni, kättesaadavuse, hea kõneoskuse
allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1.) Empiristid kinnitavad, et vaatlus ongi teadmiste ülim allikas. 2.) Empiristide pika küsimustejada jõudmine lõppvastuseni, vaatluseni, ei anna meile kunagi lõplikult rahuldavat vastust. 3.) Teadmistel on igasuguseid allikaid. 4.) Empiristi küsimus “Kust te teate? Mis on teie väite allikas?” on esitatud valesti. 5.) Vaatlus ega põhjendus ei ole läbinisti usaldatav. 6.) Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme. Tekstist väljatulevad argumendid väidete tõestamiseks: 1.) Kõigepealt põhineb enamik meie arusaamu erinevatel allikatel: ajalehtedest, ajakirjadest, entsüklopeediatest. Sealt edasi minna, kuskohast saavad need
Kliimamuutusi põhjustavad kasvuhoonegaasid, sest nad ei lase päikesekiirtel maalt tagasi peegelduda ja nad jäävad siia lõksu ning soojendavad maad . Eestis tekkib suur osa kasvuhoonegaase põlevkivi põletamisel, et toota elektrit. Palju kasvuhoonegaase tekitavad ka autod kütuse põletamisel. Eesti saaks aidata ära hoida kliima soojenemist. Eesti võiks lõpetad põlevkivist elektri tootmise ja kasutada taastuvaid ja keskkonnasäästlike elektri allikaid. Autod võiks töötada keskkonnasäästlikult ja inimesed võiksid rohkem jala või jalgrattaga liigelda, sest see ei kahjusta nii palju keskkonda.
Isegi, kui vahel tehaks vigade parandusi. Autor tõi näiteks olukorra, kui Aktuaalne Kaamera oli lasknud eetrisse loo, et koos põgenikega võivad Euroopasse imbuda ka terroristid, ning isegi näidati pilte, mis kujutasid relvadega mehi, kes teesklesid põgenikke. Kuid see lugu ei olnud tõsi. Autori pakutud lahendused: Antud probleemile pakkus Velmet lahenduseks seda, et ajakirjanikud peavad olema topeltkarmilt allikakriitilised ning ei tohiks kasutada ebausaldusväärseid allikaid. Pealkirja sõnastus ja tekstiga sobivus: Minu arvates sobib pealkiri “Põgenikekriisi käsitlemine meedias - hindeks kolm miinus” artikli tekstiga üsna hästi kokku, sest terves artiklis autor räägib, et meedia on maalinud põgenikest ülejäänud maailma jaoks vale pildi. Pealkiri ise on võibolla natukene liiga pikk, aga kindlasti äratab see inimestes tähelepanu niiet nad tõesti loeksid artiklit, mitte ei jätaks seda vahele.
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL
..................................................................22 LISAD Lisa 1 pealkiri .......................................................................................... 23 Lisa 2 pealkiri .......................................................................................... 24 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjendus Töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest Iseloomustatakse põhilisi allikaid (n. töö põhineb mälestustel, ankeetküsitluse andmetel, ajakirjanduses ilmunud artiklitel vms) Ülevaade töö peatükkideks jaotamise põhimõtetest Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli Teema perspektiivikus (n. materjali kogunes nii palju, et on otstarbekas tulevikus jätkata vms) Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. TÖÖ LIIGENDAMINE PEATÜKKIDEKS Liigendamisest oleneb töö selgus,
● Värviseen ● Moodustab mükoriisa kaheokkaliste mändidega. Pildid: Video: https://youtu.be/qqM4R93khX8 Millisel pildil on liivtatik? Kasutatud allikad: ● http://www.wikiwand.com/et/Liivtatik ● http://ceened.pbworks.com/w/page/9255593/liivtati k ● https://mariliisilover.com/2012/08/petite-tender- liivtatikud-ja-lehtpeet/ ● http://www.naturephoto-cz.com/liivtatik-picture_e t-17173.html ● + Korilase käsiraamat (Tarmo Niitla * Valdislav Koržets) Veel kasutatud Allikaid: ● http://identification.growing-mushrooms.com/isedible/suil lus-variegatus-1541/ ● http://toidutare.ee/v/tööriistad/sõnastik/seened/söögisee ned/13E64/ ● https://public.fotki.com/vardi2/loodus/seeneretked-tiheme tsas/seen4sept2011-037.html ● http://nagi.ee/photos/Mels/9735327 Tänan kuulamast!
Küsimused 23.09 1. Miks on Eesti muinasusundi uurimine keeruline ja raskem? Sest muidseid uskumusi, nagu ka üldse kaugema mineviku inimsete vaimumaailma kajatavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid nappid vihjed vanemates kirjalikes allikates. 2. Mõisted: Vägi- Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolenid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse
lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on lõpetatud. Sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte peavad olema selgelt eristatavad, st algama taandreaga. Ka põhiosas peab uus mõte algama uuest lõigust, taandreaga. Enne arutluse kirjutamist veendu, et mõistad teemat õigesti uuri allikaid (õpik, konspekt) koosta arutluse kava Veel jälgi, et väljendud selgelt, arusaadavalt järgid õigekirjareegleid ei kasuta slängi, parasiitsõnu kirjutad loetavalt Arutluse soovitatav pikkus on üks A4 lehekülg. Arutluse hindamine Arutluse hindamisel pööratakse tähelepanu töö struktuurile (ülesehitusele) teemale vastavusele arutlemis- ja analüüsioskusele näidete olemasolule ja faktoloogia tundmisele
põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid. - Nende kõrvale tõusid kristlikud, pühakur, aga ka neile kanti üle mainasusu jumalatele. - Iseloomujooni. - Austatakse edasi pühasid hiisi, allikaid, aga ohvriande viiakse ka kabelisse ja kirikusse.
Teada mis põhjustab enesetapu. Teada saada kas 7.-12. klassi õpilaste seos enesetapuga. SUITSIIDI PÕHJUSED Depresioon, stress, elukeskonna tegurid, haigused. SUITSIID EESTIS JA EUROOPAS 2000. aastal tegi 100 000 elaniku kohta enesetapu 26,2 inimest. Alates 2001.a on suitsiidi arv Eestis hakanud langema. Euroopas on Eesti ikka esimese kümne riigi hulgas, kuid kõige kõrgem näit on Leedul. ANDMETE KOGUMINE JA RASKUSED Raske oli leida usaldusväärseid allikaid, kuna seda teemat pole piisavalt käsitletud. Meeldis otsida selle teema kohta uut informatsiooni. KÜSITLUS Küsitluses oli 3 küsimust. Küsimustele vastas 188 õpilast, kellest naisi oli 92 ja mehi oli 96. KÜSITLUS Kas oled mõelnud enesetapule? KÜSITLUS Kas oled üritanud enesetappu teha? KOKKUVÕTE Suitsiidi põhjustavad paljud erinevad faktorid. Üle poole Parksepa Keskkooli 7.-12.klassi õpilased on mõelnud suitsiidile. Tahtsin näidata, et rohkem peaksime sellele
lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on lõpetatud. Sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte peavad olema selgelt eristatavad, st algama taandreaga. Ka põhiosas peab uus mõte algama uuest lõigust, taandreaga. Enne arutluse kirjutamist veendu, et mõistad teemat õigesti uuri allikaid (õpik, konspekt) koosta arutluse kava Veel jälgi, et väljendud selgelt, arusaadavalt järgid õigekirjareegleid ei kasuta slängi, parasiitsõnu kirjutad loetavalt Arutluse soovitatav pikkus on üks A4 lehekülg. Arutluse hindamine Arutluse hindamisel pööratakse tähelepanu töö struktuurile (ülesehitusele) teemale vastavusele arutlemis- ja analüüsioskusele näidete olemasolule ja faktoloogia tundmisele
New Roman fonti • Pealkirjad kindlasti suuremalt kui tekst • Teksti suurus, font läbi kogu esitluse peab olema ühesugune Aktuaalsus, suunatus ja läbiv teema • Sport on oluline • TKG õpilastele • Keskkond ja jätkusuutlik areng Töö eesmärgid: • Töö eesmärgiks oli vaadelda Lasnamäel elutsevaid linde • Valmistada puidust linnumaja • (Need on lihtsalt näited, lähtu oma tööst!!!!) Allikad • NB! Siia ei pea kirjutama kõiki kasutatud allikaid Töö jagunemine • Esimese peatüki nimi • Alapeatükk • Alapeatükk • Teise peatüki nimi • Alapeatükk • (NB! See võib ka olla mitmel slaidil) Peatüki nimi • Kirjutad märksõnadega millest sa seal peatükis räägid • Iga peatükk pane eraldi slaidile! • Lisa pildid, joonised, diagrammid NB! Kui valmistasid midagi praktilist, siis kindlasti lisa foto. (Kõik tuleb allkirjastada!!! Nagu tööski) NB! Kõik pildid,
kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Pinnamood Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu. Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. Loomad Kohastumused
1200 – 1700 murrangueesti keel 1700 - … uuseesti keel vanaeesti keele muutused eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest murrangueesti keeles toimus palju keelemuutusi, lõpuks juba praegusega sarnane uuseesti keeles taas vähe muutusi Vanaeesti keel o pole säilinud kirjalikke allikaid o muutusi näitab võrdlev-ajalooline meetod o õ nii eesti kui liivi keeles – pidi tekkima enne keelte eraldumist o I saj-l kujunesid murretevahelised erinevused: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti o häälikujärjendite erinev areng (kt – ht, tt; pts – ps, ts) kõhtu lapsi (põhjaeesti) kõktu laptsi kõttu latsi (lõunaeesti) Algkeelest kujuneb uus keel siis, kui
,,Miks on internet õpilastele kasulik`` Internet on kõigile kasulik infomatsiooniallikas. See on kindlasti õpilastele suureks abimeheks koolitöödes.Tihti leidub seal isegi õpilastelesuureks abimeheks koolitöödes.Tihti leidub seal isegi rohkem infot kui teatmeteostes.Kui õpilased peavad tegema mitmeid sisukaid uurimistöid,siis enamuse vajalikust infost saab just internetist.Tuleb vaid otsingusse lisada lihtsalt otsitav teema ja hetkega võib leida erinevaid allikaid, kus on koolitöödeks vajalik info.Enamus allikatest on sisutihedad, mis on muidugi hea.Tööde tegemise halvaks küljeks on loomulikult see, kui õpilased lihtsalt kopivad teksti ega õpigi iseseisvalt tööd tegema.Õpetajad saavad tavaliselt aru, kui on midagi sõna-sõnalt internetis maha võetud. Alati ei kasutata internetti ainult tööde tegemiseks.Seal saab ennast ka omamoodi harida.Interneti pealehel on kirja pandud põhiteemad, mis on veel omakorda jaotatud
⃗⃗⃗⃗ ⃗ | ⃗ | Küsimused 1. a) Magnetvoog moodustab piirväärtusest Suurim magnetvoog 7,3 nT. Seega b) Magnetvälja tugevus moodustab piirväärtusest Suurim magnetvälja tugevus 0,006 A/m. Seega 2. Laboratoorse töö põhjal võib öelda, et magnetväli on tugevam elektriliste seadmete läheduses ja väheneb kauguse kasvades. 3. Jah, elektromagnetvälja allikaid oli näha, näiteks valgustid, seinakontaktid ja muud elektrilised seadmed. 4. Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervisele kahjustavalt. Võivad tekkida väsimustunne, krooniline peavalu, kasvajad, mälu nõrgenemine ja muud sarnased kõrvalmõjud. Elektromagnetväljas paiknevate osakeste liikumine põhjustab muutusi inimorganismis. 5. Magnetväljade mõju puudutavate uuringute tulemused pole ühesed, sest täielikke tõendeid magnetväljade kahjulikkusest tervisele pole
mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Kehtivad külvikeelud nagu teiste augustipühade puhul - külvata tuli enne ja pärast pärtlipäeva. Toidud Soku- ja lambaliha, mesi Loomad ja põllusaadused Pärtlipäevast hakkavad sokud haisema: paaritusaja alguse tõttu peeti vajalikuks lihaloomad tappa enne või samal päeval. Antakse hinnang kapsakasvule: ,,Laurits laotab lehti, Pärtel pöörab päid." Pärtel paneb ka
ajalooallikatele ning sellele, mis on ajalooallikad. AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Mis on ajalooallikas Ajaloo uurimine ja kirjutamine tugineb ajalooallikatele. Ajalooallikaks võib olla kõik inimese loodu, nii esemeline, kirjalik kui ka suuline allikas. Sõltuvalt ajastust on ajalooallikate paljusus erinev. Tänapäeval on allikate hulk plahvatuslikult kasvanud ning infoühiskonnast tingituna tekib suurel hulgal audiovisuaalseid ja digitaalseid allikaid. Kui keskajal jäädvustati väike osa ühiskondlikust elust ning paljud kirjalikud allikad on ka hävinud. Ajalooallikad jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks allikateks. Sekundaarseteks allikateks peetakse esmaallikate töötlusi. Seonduvalt sekundaarsetest allikatest räägitakse ka tertsiaalsetest allikatest, milleks peetakse mitmesuguseid sekundaarsete allikate töötlusi. Ajaloouurija seisukohast on tähtis kasutada võimalikult mitmekesiseid ja erineva päritoluga allikaid
paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana. Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust. · Kasutada võib erinevaid allikaid, kuid kõik algallikad tuleb viidata. Kasutada võib suulisi allikaid nagu: 1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused; 2. intervjuud; 3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg.
Minu jaoks toimib kõik vastastikuliselt maailm, mina ning teised käime kolmekesi käsikäes. Arvamused erinevad üksteisest; mitte keegi ei mõtle täpselt samamoodi. Kõigil on omad huvid, hobid, meelehead, prioriteedid. Igaüks omab isesugust isikupära. Meid ümbritseb mitmekesisus, mis muudab maailma mitmeid kordi värvikamaks, kuid samas algatab ka paljusid lahendamatutena näivaid konflikte. Konfliktide allikaid on palju. Suurimaks tülide tekitajaks läbi aegade võib siiski lugeda inimest ennast. Näiteks, juba vanasti koheldi mustanahalisi kohatult nende rassi pärast. Rikkamad nautisid odavat tööjõudu ega hoolinud nende alluvatest. Kõik toimis meelepäraselt kuni päevani, mil olukord muutus. Tulid seadused, mis kehtestasid inimõigused. Pika aja vältel on rahvas muutunud sallivamaks üksteise suhtes. Rassiline diskrimineerimine pole enam nii sagedane kui vanasti
avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil. Selle järve pikkus on 4,33 km ja laius 435m, sügavus aga 11m. Peamised kalad järves on latikas, särg, ahven ja haug. Järv ja tema kaldaala moodustavad Viljandi maastikukaitseala. Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning tugevasti soostunud. Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 meetrit. Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid. Kaldad koosnevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
