Keemia (Uraan) (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Referaat: Uraan

Sisukord Füüsikalised omadused Ajalugu Rakendused ja saamine Katsetused uraaniga Kasutatud allikad  Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: 232 poolusteaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat 238 ehk uraan I, poolestusaeg 4,468 miljardit aastat, 99,275%. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm 3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega

Keemia

9

pptx

Metall - Uraan

Uraan  Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 kraadi. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida.  Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940

Geograafia

8

doc

Tuumaenergia ja selle kasutamine.Radioaktiivsue kahjulikkus.

Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraandioksiid, mitte puhas uraan *1841.a sai Eugen Peligot esmakordselt metallist uraani *1896 tegi Henri Becquerel avastuse, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri. Ta nimenat selle kiirguse uraankiirteks *Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn uraanikiired on omased ka mõnedele teistele ainetele ( nt tooriumile) ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks *1898a. Avastas abielupaar Curie veel ühe radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi *1911a. avastas E

Füüsika

4

odt

Uraan

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Uraan Karin Merevits Lm-08 URAAN ÜLDISELT Orbiit: 2,870,990,000 km Päikesest Diameeter: 51,118 km (ekvatoriaalne) Mass: 25kg Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on Päikesesüsteemi suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha

Füüsika

16

doc

Uurimustöö Radioaktiivsus

.............lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12 7.1 Raadium.....................................................................................................lk 12-13 7.2 Uraan...............................................................................................................lk 13 7.3 Radoon............................................................................................................lk 14 8. Kokkuvõte.............................................................................................................lk 15 9. Kasutatud kirjandus..............................................................................................lk 16

Keemia

9

doc

Ag, Cd, Ts

Tartu Kivilinna Gümnaasium Ag,Cd,Ts Tartu 2008  Sisukord Kaadmium (Cd) 3 Tsink (Zn) 5 Elavhõbe(Ag) 7 2 Kaadmium-nimi ja selle saamis ajalugu Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 Kloriidid: CdCl2

Keemia

11

pptx

Raud

Iseseisev töö Raud Robert Rootsi LE10 2013 Sisukord. 1. Üldiselt raua kohta. 2. Raud looduses. 3. Raua füüsikalised ja keemilised omadused. 4. Raua saamine soomaagist. Üldiselt raua kohta. Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud looduses. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus maakoores on 6%. Ehedal kujul eksiste

Analüütiline keemia

19

pptx

Tuumaenergia powerpoint

S Click to edit Master text styles uri aastal 1817. Second level Third level Fourth level · Metallist uraani sai Fifth level esmakordselt alles Eugen Péligot aastal 1841.  Tuumaenergia ajalugu 2 Aastal 1896 avastas Henri Click to edit Master text styles · Bacquerel, et uraan kiirgab Second level nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi Third level tumenemise. Selle kiirguse ta Fourth level nimetas uraanikiirteks. Fifth level ·. Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn "uraankiired" on omased ka mõnedele teistele ainetele ja nad nimetasid need kiired ümber

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)