Rahvastiku analüüs (0)

1 Hindamata

Kodutöö : rahvastiku analüüs

Riigis on elanikke ligikaudu 8 miljonit, nendest umbes 1,8 miljonit on välismaalased. Pindala poolest on Šveits väike riik 41 285 km² . Vahemikus 1988-2013 on riigi rahvaarv kasvanud umbes 2 miljoni võrra, sündimuste arv on alati olnud tunduvalt suurem kui suremuste arv, oluline sündimuste langus toimus 2001. aastal, millele järgnes väike tõus, keskmiselt 1,4 last naise kohta. Sündimuse tase 2010. aastal on kõrgem kui 1999 aastal, mis on ligikaudu 2,4%, selle ajajooksul kasvas elanikkond üle 10%. 2007 aasta lõpus oli sveitsis 7,593,494 elanikku, ajavahemikus 1860 kuni 2014 on rahvaarv neljakordistunud, viimastel aastakümnetel isegi väga kiiresti. http://fr.wikipedia.org/wiki/G%C3%A9ographie_de_la_Suisse#mediaviewer/File:D%C3%A9mographie_de_la_Suisse.PNG

Šveitsi asustustihedus on riigi erinevates kohtades erinev, tihedama asustusega on kanton (maakond) Basel -Stadt ligikaudu 5072 inm/km² ja hõredama asustusega on Graubünden ligikaudu 26 inm/km². Basel-Stadt on pindalalt väikseim Šveitsi kanton, ning sellest tingitult on suur asustustihedus, kanton Graubünden on küll pindalalt suurim Šveitsi kanton kuid maastik on seal mägine ning sellepärast ka hõredalt asustatud. Rahvastiku keskmine tihedus kogu riigis on 174 inm/km², ta piirneb põhjast Saksamaaga, lõunast Itaalia, läänest Prantsusmaa, idast Austria ja Liechtesteiniga

Rahvastikupüramiid : http://www.indexmundi.com/switzerland/age_structure.html

Aastal 2014 alla 15a kodanike arv on ligikaudu 1,2 miljonit, nendest 15,8% poisse ja 14,5% tüdrukuid. Tööealiste kodanike arv on ligikaudu 5,4 miljonit, nendest 68,7% meessoost ja 66% naissoost . Vanemaealiste arv on ligikaudu 1,4 miljonit, nendest 1,5% meessoost ja 19,5% naissoost. Naiste keskmine eluiga on 84,8a. ja meeste keskmine on 80,1a. Mis on oluliselt kõrge vanus võrreldes näiteks eestiga.
Viimase kümne aastajooksul on sündimus suurenenud 9,9 protsendilt 10,3 protsendile, sündimuse suuremad langused toimusid aastatel 2004-2006 ja 2010-2012.
suremuste protsent on selles ajavahemikus jäänud peaaegu samaks 3,8 protsendilt langenud 3,7 protsendile. Viimase 10 aasta sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,6/1. Täiskasvanud naisi on riigis vähem kui mehi, seda põhjustab suur sündimus , vanemate inimeste soolises jaotuses on naisi rohkem 19,5% kui mehi 15,5%, sest naised elavad kõrgema eani. Šveits on rahvastiku vananemise etapis kus eakate arvu kasvanemisega väheneb ka noorte arv.
Mari-Liis Bergman , 15.11.2014

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eliise1987 Õppematerjali autor

sündimus asustustihedus kodanike arv rahvastiku analüüs

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne)  Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid  Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk  Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 93 3.2 Tulemused 95 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused 95 3.2.2 Arvutustulemused 96 3.2.3 Keldriseinte lisasoojustamise arvutuslik analüüs 101 4 Hoonepiirete õhupidavus 106 4.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine 107 4.2 Õhupidavuse hindamise meetodid 109 4.3 Tulemused 111 5 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 115 5.1 Seestpoolt lisasoojustatud rõhtpalkseina soojus- ja

Ehitusfüüsika

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi