Põhjanaela järgi. Põhiliseks mõõdistusmeetodiks oli mensulmõõdistamine (mensul e. plaanistulaud). Erinevate autorite poolt valmistatud kaartidel on Eesti rannajoon väga erinev. Tähtsamad kaardid ja autorid: · Venemaa kaart 1614,Hessel Gerritsz, Hollandi kartograaf, Eesti ala kohta on kaardil märgitud mitmed saared ja kohanimed. Peipsi järv on kujutatud väiksemana kui seda on Pihkva järv. · Rootsi kaart 1626, Andreas Bureus, Eesti alalt 150 geograafilist nime · Liivi- ja Kuramaa kaart 1680, Amsterdamis kaardigraveerija ja kirjastaja Justus Danckerts, maakondade nimed ja piirid, eesti ja läti keelealade piirid, välja toodud suured sooalad · Liivimaa kaart 1652, Saksa graafiku ja kirjastaja Matthäus Meriani, täpsem Läti alade jõestike ja järvede kujutamine, kaardipinnale paigutatud Kuramaa ja Eestimaa vapid.
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
(mh tänapäeva Minnesota, Wisconsini, Illinois, Ohio ja Michigani aladel, nt Detrioti rajamine 1701), Mississippijõe org kuni Louisianani · Prantsuse alad takistavad (PA idaranniku) inglaste valgumist läände: kindlused! · Ristiusu levitamine ja karusnahakaubandus · Pigem kaubateede võrgustik kui kompaktne koloonia: suurel alal vähe elanikke (1700: 25 000; 1763: 83 000) III HOLLANDLASED: · 1626 kaubakompanii ostis indiaanlastelt Manhatteni saare ja rajas Uus Amsterdami koloonia (1660. aastatel 10 000 el.) · Soovisid vahendada karusnahakaubandust ja arendada suurmajandeid: kompanii ja põllumehed · Inglismaale 1664-74: New York · Sallivus, rahvaste sulatusahi: 1644: 18 keelt IV ROOTSLASED: · Hollandlaste tiiva all asutati Rootsi kompanii 1637: Uus-Rootsi asutamine tänapäeva Delawares 1638
üks ilmus 1599 ja teine 1604. Kõik kelmiromaanid on kirjutatud mina-vormis jutustusena. Oluline on maine rahulolu. Mateo Alemani teoses on väga olulisel kohal moraalne kommentaar. Ta vaatab tagasi elule (enda omale?) olles ise muutunud. Peategelane on enamasti teenri rollis, kellestki sõltuv. Kelm pääseb isanda eraelule lähedale ja autor saab tema kaudu koguaeg ühiskonda paljastada. Kolmas tuntuim kelmiromaan Hispaanias kuulub Quevedole. Üks kõige tuntuim Quevedo proosateos ilmus 1626 (mahult üsna väike), ,,Vida del buscon llamado don Pablos" Kujutas võimalikult värvikalt inimese ja ühiskonna allakäiku. Quevedo teine oluline proosateos on ,,Sueos", proosa satiiri tipp. Koosneb mitmest erinevast osast. See ei ole romaan, vaid satiiride kogumik. 17.sajandil kirjutati kelmiromaane veidi üle 10, massikirjandus ta polnud. Nende hulgas on vaid üksikud teosed, mis väärivad tähelepanu. Vähehaaval hakkas kujunema ka olustikuliseks ajalooliseks seiklusromaaniks
Läänemaa Kullamaa 84 26 160 171 1012 3654 2027 Läänemaa Lihula 84 23 174 217 1334 4031 1940 Läänemaa Linnamäe 84 22 195 194 634 3760 2157 Läänemaa Martna 84 22 140 166 840 3720 1291 Läänemaa Ridala 84 25 163 178 636 3201 1098 Läänemaa Sprus 84 30 231 216 1106 4095 2442 Läänemaa Tuudi 84 24 180 152 1139 3284 1626 Läänemaa V.I.Lenini 84 23 178 228 742 3324 1132 Läänemaa Karuse 85 18 171 210 1037 3430 3429 Läänemaa Kasari 85 17 148 164 788 3722 666 Läänemaa Kullamaa 85 17 119 198 1018 3799 2246 Läänemaa Lihula 85 16 83 245 1378 4093 1623 Läänemaa Linnamäe 85 19 138 172 628 3869 2316 Läänemaa Martna 85 18 118 216 812 3975 1131
Krahv Essexi protsessis oli Elizabeth I kaitsja. Bacon oli James I soosik. 1617 ülempitsatihoidja, 1618 lordkantsler. Saab lordiks, 1621 Püha Albany vikondiks. Kogub vaenlasi. Süüdistatakse altkemaksu võtmises - mõistetakse vangi, rahatrahv ka. Kuningas oma soosikut ei jäta - karistus tühistatakse paari aasta pärast. Ülemkotta. Küüditati oma maamõisa, mitte vangis. Kirjutab oma tähtsa(d) teose(d). 9.aprillil 1626 sureb. "Esseed moraalist, majandusest ja poliitikast" (1597). Esimeses väljaandes 10, viimases 58 esseed. Filosoofiaalane peateos "Instauratio magna". Esimene osa "Novum organum scientiarum" (1620) ("Uus teaduse organ") - loogikaalane, esmakordselt peale Aristotelest tuleb midagi uut, teaduslikust meetodist. Teine osa (1623) - teaduste süsteemist. Francis Baconi mõttemaailma üldilme. Humanistlik haridus, milleks olid seal head võimalused. Roomakatoliku kiriku taotlused murtud. Inglismaa
aadli eindajad · Balti seisused pidi sõlmima igavese liidu Rootsiga · Aadel pidi teenima ratsaväes (keskaegne traditsioon): - kohustus teenida Rootsi kuningat · Talupoegadele tuli tagada õiguskaitse (nagu Rootsis) ja pärisorjuse likvideerimine (tundmatu staatus Rootsile) · Rootsi seaduste kehtestamine (unifitseerimine) Rootsi keskvõimu II luhtunud reformikava 1626 · Rootsi-Poola sõja lõpus · Esitati rüütelkonna maanõunike kolleegiumile ja Tallinna raele · Leebem kui eelnev variant · Aluseks Rootsi keskvõimu soov, et Eestimaa peaks rahastama enda kaitset koos linnuste ja garnisonide ülalpidamisega (sõdurid olid peamiselt Soomest) · Rahaline kate sooviti koguda sarnaste (sise) tollimaksudega, mis juba kehtisid Rootsis-Soomes · EV-lut kiriku rahastamiseks sooviti taastada kirikukümnised
Läänemaa Kullamaa 84 26 160 171 1012 3654 2027 Läänemaa Lihula 84 23 174 217 1334 4031 1940 Läänemaa Linnamäe 84 22 195 194 634 3760 2157 Läänemaa Martna 84 22 140 166 840 3720 1291 Läänemaa Ridala 84 25 163 178 636 3201 1098 Läänemaa Sōprus 84 30 231 216 1106 4095 2442 Läänemaa Tuudi 84 24 180 152 1139 3284 1626 Läänemaa V.I.Lenini 84 23 178 228 742 3324 1132 Läänemaa Karuse 85 18 171 210 1037 3430 3429 Läänemaa Kasari 85 17 148 164 788 3722 666 Läänemaa Kullamaa 85 17 119 198 1018 3799 2246 Läänemaa Lihula 85 16 83 245 1378 4093 1623 Läänemaa Linnamäe 85 19 138 172 628 3869 2316 Läänemaa Martna 85 18 118 216 812 3975 1131
1605 1799 Soosaar Marti Tartu 04:26:07 M21 673 2409 Spalvins Intars Läti 03:39:47 M21 1478 1532 Speek Jüri Harju 04:19:16 M21 834 2796 Steinberg Tauno Tallinn 03:47:59 M21 971 1077 Steinbergs Martins Läti 03:54:58 M21 377 272 Strikholm Peeter Pärnu 03:23:43 M21 163 169 Subi Rivo Viljandi 03:07:37 M21 2324 1626 Suisalu Alvar Harju 05:36:05 M21 79 316 Suppi Ahti Tallinn 02:59:42 M21 295 359 Suppi Timo Harju 03:17:56 M21 298 282 Suurmägi Marko Viljandi 03:18:01 M21 187 199 Suvi Kristjan Tallinn 03:10:23 M21 2370 2824 Sõrmus Joel Harju 05:52:53 M21 2229 2432 Süsmalainen Kert Harju 05:18:01 M21 742 831 Süvari Alo Tallinn 03:43:13 M21
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · V...
· Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. · Linnakirjanduse kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos ''Rebaseromaan'' ???3.Ameerika Ühendriikide sünd · Konkistadoorid- 16. Saj Florida · Paljud lahkusid Euroopast usuvaenamise pärast · Koloonia- ümber asunute elupaik · Suur suremus 50% · Kolooniates olid juhtivatel kohal inglased ja prantslased · New York 1626 asutasid hollandlased · 1763 jäid prantslased ilma oma Põhja-Ameerika asumaadest · Quebeci provints prantsus keelne · 18.saj keskpaik Am idarannikul 13 kolooniat · Põhja pool kujunes farmerlus olulised aktiivsus ja ettevõttlikkus · Lõunas suured istandused · Lõuna poolsed pooldati kuningavõimu, põhjas vabariiklik · Plantaatorid · 1775 2mln +0,5 musta · 1775 aprill kokkupõrge Lexingtoni Forti juures · 1773 Bostoni teejoomine
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätes...
küs. Süüaluste üles otsimine ja hiljem nende karistamine aka otsuste täide viimine. Meeskohtutel ka ülekuulamisõigus. Meeskohtuid eestimaal kolm: Harjumaaga seot, Ii seot Viru- ja Järvamaaga, III seot Läänemaaga. Istungeid peetakse tln, pm igatipidi tallinna kesksed, kõik tegutsevad tln:Igalkohtul oma eesistuja, keda nim vasalliohtunikuks ja kaks kaasistujat e assesorit. Pm tegu aadlikohtuga, kuid aadliga seot kohtuasju seal ei arut, kõrgema astme kohtud. 1626 a kui Eestimaal viibib pikemalt Gustav II Adolf, siis ta plaanis meeskohtute töö ümber korraldada, tahtis 5 meeskohtut teha( Alutagusele üks+ järva ja virumaa eraldada.)Tahtis aadlivalitsuse alt ära tuua, kohtud oleksid hakanud saama riigilt palka, kuningas tahtis et nad mõistaks kohut rootsi õiguste alusel. Ei õnnestunud aadlike privieegide tõttu. Meeskohtute kompetents siiski suureneb. Üks saavutusi, mis kuningal oli mõttes oli see, et tp ei võinud mõisates kohut
Põgeneb · M.Luther oli tänu oma õpetaja Gabriel Bielile Münchenisse, Ta olevat keisrile öelnud: "Kaitse okkamist. mind mõõkadega, mina kaitsen sind sulega." · Omnipotentsuse põhimõte · Jumal võib igal ajal kõike, mis ta on loonud vahetult mõjutada. Niisiis valitsevad looduses nii · Francis Bacon loomulikud kui jumalikud põhjused. · 1561 - 1626 11 · Peamised teosed · Teadmised on selleks, et muuta inimesed · Instauratio Magna (Suur taasalustamine) loodusest sõltumatuks. · Uus Organon · Inimene vajab leiutamise meetodit.
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Kuna iga uusasunik sai 50 aakrit tasuta maad, tuli Marylandi ka palju mittekatoliiklasi. Järk-järgult hõivasid Inglise kolooniad kogu põlismetsaga kaetud rannikuala, kõige lõunapoolsema kolooniana rajati 17. saj. lõpul Carolina. Lisaks Atlandi ookeani idarannikule kujunes Inglise kolonisatsioon ka Hudsoni lahe lõunarannikule Kanadasse Inglased ei olnud kaugeltki ainsad kolonistid Põhja-Ameerika idarannikul. 17. saj. teisel kümnendil jõudsid Põhja-Ameerikasse ka hollandlased. 1626. aastal ostis kaupmees Peter Minnewit (Minuit) klaashelmeste eest Manhattani saare, pannes aluse tänapäeva New Yorgi linnale (tollal Uus-Amsterdam). Delaware jõe äärde kujunes rootslaste asundus Uus-Rootsi (Nya Sverige), mis sulas peagi kokku Hollandi kolooniaga. Hollandi koloonia nõrkuseks sai omavalitsuse puudumine ning ametisse seatud kuberneri autokraatlik valitsemisviis, mis ei soodustanud kolonistide koondumist. 1660
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
46 25.442 123905 123920 Baltezers 57.01943924.327185 123920 1624 21101-1 Balti jaam 59.44105124.738427 1624 Tallinn; BalPõhja-Tallinn 1234 10801-1 Balti jaam 59.44108524.737878 1234 Tallinn; BalPõhja-Tallinn 1983 21104-1 Balti jaam 59.43955524.737897 1983 Tallinn; BalKesklinn 1981 21102-1 Balti jaam 59.43970024.737583 1981 Tallinn; BalKesklinn 1982 21103-1 Balti jaam 59.43988224.737863 1982 Tallinn; BalKesklinn 1626 21105-7 Balti jaam 59.44108224.740717 1626 Tallinn; BalPõhja-Tallinn 131565 10009-1 Balti jaam 59.44116924.738185 131565 Tallinn; BalPõhja-Tallinn 136247 10801-2 Balti jaam 59.44212824.741573 136247 Põhja-Tallinn 9115 21105-1 Balti jaam 59.44059124.738872 9115 Tallinn; BalPõhja-Tallinn 9111 21105-2 Balti jaam 59.44080924.738743 9111 Tallinn; BalPõhja-Tallinn 9112 21105-3 Balti jaam 59.44094624
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
possibility of microscopes and telescopes, motorboats, horseless carriages, and flying machines. Popular legend credited him with great magical abilities, a reputation probably enhanced by his extensive writing on alchemy. He interests modern science because of his precocious emphasis on observation of natural phenomena, so unlike the a priori scholasticism of his time. He is not to be confused with Sir Francis Bacon, the English statesman who lived from 1561 to 1626, wrote the famous Essays, and largely shaped modern science through the influence of his philosophy—although that philosophy, insisting upon induction and experimentation, does bear a strange kinship to that of his medieval namesake. [Codebreakers 431.jpg] A page of the Voynich manuscript Presumably Roger Bacon would have written the manuscript in cipher to conceal secrets that, if publicized, would have left him open to the grave
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
