Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof- Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste mõisa koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (1763-1811), kes 1792
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
mil poliitiline initsiatiiv läks kohtumõistmiselt lõplikult üle parlamendile, eelkõige alamkojale house of commons. 9 Uus monarh Charles I (1606-1649) kaitses oma eesõigusi, et näidata parlamendile oma võimu. See aga võitles oma sõnavabaduse ja saadikute immuniteedi eest. Sealjuures hoidis ta kinni õigusest lubada makse. Võitlus puhkes just selle parlamendi eesõiguse ümber, kui charles I krooni alalisest rahahädast päästmiseks kuulutas 1626. aastal oma võimutäiusest 9 Euroopa õiguse ajalugu (2004), Hans Hattenhauer, II raamat: Lüübeki õigusest kuni Code Civil de France' ni. Lk 258-260 välja uued koormised sundlaenu vormis ja asus neid sisse nõudma. Kui kusagil ilmutati rahulolematust uute maksude pärast, vastas kuningas vahistamisega. Sir Edward Coke mõõtuandev töö ,,Õiguste petitsiooni" sõnastamisel oli üks neid lauseid, kust võis välja kasvada ,,Bill of rights"
Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. 10 Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Liivi sõja ajal 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Siin töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärastTeist maailmasõda elas siin mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 19601961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes
Hispaania maalikunst Baroki ajal loodi Hispaanias peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühakulegendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. S...
Preestrid valiti haridustaseme järgi, roll ka välimusel. Räägiti kohalikus keeles. Ordu rajas Ignatius Loyola, hispaanlane, aadel. Luteri kirik Rootsi ajal Mis rolli etendasid luterluse juurutamisel.... ...Joachim Jhering? luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitaja, andis välja esimese eestikeelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristus süsteemi, ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõtlikumaks muuta. ...Hermann Samson? luterliku fundamentalismi esindaja, 1626. avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda Miks jäi Rootsi ajal luteri usk siiski eestlaste jaoks võõraks? Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrandumine polnud lihtne. Mis usku oli eestlane 18.saj? Muinasusku (maausku), muinasusu kombed, ebausu ilmingud, nõiad, maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja laulatusest, armulaual ei käidud, luteri usk jäi kaugeks, vastureformatsioon ebaõnnestus. 1642
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
aastal. Torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi muundunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, seda kasutati vanglana kuni 1626. aastani, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult umber ehitatud tornis avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata. Toompea loss ehk Väike linnus Väike linnus ehitati endise eestlaste linnuse asemele. Esialgsel kujul valmis see 1229. aastal. Toompea on nime saanud Toomkiriku järgi (1486). Varaseimad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh)
23 Peegliga töökoht 2 3140 6280 24 Sterilisaator 1 1570 1570 25 Tolmuimeja 1 3206 3206 26 Seinapeegel 1 1040 1040 27 Telefon 1 890 890 28 Laud 2 813 1626 29 Esmaabi pakk komplekt 390 390 30 Tuleohutus komplekt 705 705 31 Üleriiete nagi 2 899 1798 32 Laevalgusti 4 440 1760 33 Rätikud 100 40 4000 KOKKU 147103 (Sinikosmeetika 10.10.10) (Elion 10.10.10) (On24 10.10.10)
Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani mõjusid, kuigi enne Lastmaniga kohtumist õppis Rembrandt kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all. Rembrandti selle 2 perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. Aastal 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraažides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. Järgmised tööd tegid ta veel tuntumaks ning ja tellijate ring kasvas kiiresti.
hukati hulk protestante ja katoliiklastele vastuhakkajaid. Hukatute varandus konfiskeeriti riigi heaks. Sama saatus tabas ka Böömi naabermaid Sileesiat ja Määrimaad. Sõja tagajärjed oli rasked. Enne sõda elas Böömimaal neli miljonit elanikku, pärast sõda vaid 800 000, kuna palju elanikke oli sunnitud põgenema katoliiklaste kättemaksu eest. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) 1.2.2 Taani periood See oli samuti edukas katoliiklastele. 1626. aasta augustis lõi Tilly Lutteri juures Saksamaale tunginud taani kuningaväge. Peale seda kuningas põgenes Elbe taha. Kui keisrivägede uus ülemjuhataja, geniaalne administraator Albrecht von Wallenstein, oli 6 kuud Starlsundi linna tagajärjetult piiranud, algasid rahuläbirääkimised Taaniga ja aasta hiljem sõlmiti viimasele soodus rahuleping Lüübekis. Taani pool oli enne seda rängalt Wolgasti juures lüüa saanud. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) 1.2.3 Rootsi periood
1575 jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. õpilasele Michael Schlaterile Tallinnas ostetakse laudaabits (bredern Abc bock). Oluline märk, mis kindlasti ei jää viimaseks. Hulk 3 aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. 1600 Tallinna aadel lükkab tagasi Rootsi kuninga Karl IX pakkumise avada Toompeal riigi kulul ülalpeetav kool mittesakslaste lastele. 1626 võtab Gustav II Adolf taas Tallinnas kooliküsimuse kõne alla ja määrab suure komisjoni otsustama, kas asutada Tallinnasse gümnaasium või akadeemia. Olles ise kõrgelt haritud mees, kes valdab mitut keelt tundis ta hariduse väärtust ja kasu riigile. Komisjon otsustab rajada endise tsistertslaste Mihkli naiskloostri hoonete ja varade alusel gümnaasiumi. 1630 avatakse Tartus kindralkuberner Johan Skytte (Skytte oli kuningas Gustav II Adolfi omaaegne õpetaja,
Küllaltki oluline 806 36,9 49,6 70,5 Väheoluline 387 17,7 23,8 94,3 Ei ole üldse oluline 92 4,2 5,7 99,9 11 1 ,0 ,1 100,0 Total 1626 74,4 100,0 Missing System 560 25,6 Total 2186 100,0 Huvitav väärtus on 11:D Siin on vaja võtta algankeet välja ja vaadata, kas on sisestusviga .Siis tuleb minna tabelisse ja 11 ära parandada 1- V.oluine 2- Küllaltki oluline 3- Vähe 4- Ei ole üldse oluline Väärtused on valepidi pandud, tavaliselt võiks ikka panna et 4 on rahul.
Antiik aiakunst Niiluse oru aiad ~2000 e.Kr Teebas vaaraoametniku Meket-Re aed, sammassaala, müüriga ümbritsetud, keskel tiik, ääristavad puud. 1400 e.Kr Teebas Amenhotep III väepealik, ruudukujuline, müüriga ümbitsetud, müürist väljapool allee, mille ees kraav, põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku 3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili,...
20 € 532.00 € 7027 Toode 11 kast 45.00 € 7028 Toode 12 tk 4 54.50 € 218.00 € Harjutus 21.2 Esita punases kirjas suuremad arvud kui 4500 25 4875 451 6854 1542 612 454 145 1164 1626 242162 658 464 8547 2254 2552 6558 6854 21455 2442 22 68 747 851 9685 45781 5365 255 5565 5522 555 555 14 325215 5515 44 11994 irjuta "Väiksem" ning Võrdlemine Suurem kui 1000 Väiksem kui 1000 Väiksem kui 1000
/Norrman/ 1602 Poolakad põletavad Kolga maha. nälg, katk 19 sept Kuni 1620 Goeteeris joonistab Kolga mõisast pildi. Goeteeris on Hollandi 1615 saatkonna liige ja nad sõidavad Moskvasse rahukõnelustele. Jacob De la Gardie alustab uue kivist peahoone rajamist. Esimene 1626 arhitekt on Zacharias Hoffman. Alates 1636 lühemat aega Hans 1623-24 katk Langern. /Norrman/ Inventarinimestik mainib suurt kivimaja paari ruumiga, mis olid 1633 ja kohandatud härrasrahvale elamiseks. /Norrman/ Suur müüritud 1641 elumaja. /A-211/ Peahoone ehituse viib lõpule Hans Jacob Kristler. See oli varabarokne ehk renessansiaegne pikk ja kitsas kahekordne 1642
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis Hollandi kompanii laeval. Kui ka see reis ei õnnestunud, Novaja Zemlja jäämasside tõttu Hudson muudas kurssi, sõitis nüüd Gröönimma lõunatippust Põhja-Ameerika rannikule Nova Scotias. Ta avastas Hudsoni jõe suudmem kuhu ehitati 1626 a. meresadama, mis hiljem nimetati New Yorgiks. 17. aprillil 1610. a. sõideti Gröönimaa lõunatippu, avastati Hudsoni väina. Peale talvitumist kavatses Hudson reisi jätkata, kuid kaptenit, tema poega ja seitse ustavat meeskonnaliiget pandi paati ja jäeti saatuse hooleks. Rohkem ei nähtud neid kunagi. Põhja-Ameerikas asuvad Hudsoni laht, Hudsoni vain ja Hudsoni jõgi on nime saanud selle olulise meresõitja järgi. 12. Willem Barents sündis umbes 1550 ja suri 20
erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Liivimaal nimetati pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks vaimulikuks, s.o superintendendiks juba Poola ajal jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. 1626. aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. Taoline nõidade välimääraja andis hoogu uutele protsessidele. Kaebealuse suhtes rakendati kõigepealt "veeproovi": tal seoti käed ja jalad ning lasti nööri otsas vette. Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale.. Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, siis sunniti süüdistatavat julma piinamisega omaks võtma ka kõige tobedamaid süüdistusi.
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailm...
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
a.). Eesti lõikes on turbavarude jagunemine ebaühtlane - suurimad turbavarud asuvad Pärnu-, Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel, samuti väheneda varu kategooria muutmiste tulemusel eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute tõttu (Turba energeetiline ressurss, s.a.). Turbamaardlateks on Eestis praegu 1626 sood, millest majanduslikult huvipakkuvaks on 520. Turba varu on Eestis väga suur- aktiivset tarbevaru on 204 miljonit tonni ja aktiivset reservvaru 755 miljonit tonni. Sellele lisandub veel passiivne varu, mida hinnatakse 641 miljonile tonnile. Hetkel kaevandatakse Eestis umbes 700-900 tuhat tonni turvast aastas. Seadus on aga ka turbakaevandamisele piirid seadnud ning üle 2,65 miljoni tonni turvast aastas kaevandada ei ole lubatud
Nii jääb surnukirstu motiiv siiski ilmselt vaid ilusaks Alatskivi legendiks leinava isa kaotusvalust. Sangaste mõis (Schloß Sagnitz) -- rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723. aastal kinkis vene keiser Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile (16721737). 18. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid. Von Bergide omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. 1870-80tel aastatel Friedrich von Bergi poolt esinduslikult välja ehitatud mõis on Eesti üks
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool RENESSANSS referaat Koostaja: Juhendaja: 2013 Sisukord Perioodid............................................................................................................................................4 Renessansi suurkujusid.......................................................................................................................4 Arhitektuur (Eesti)..................................................................................................................................5 Renessanssmuusika................................................................................................................................6 Tähtsamad muusikateoreetilised jooned.....................................
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Sissejuhatus - Test 1 1. Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast a. kõige vähem informatiivsem nimiskaala b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? ...
võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Liivimaal nimetati pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks vaimulikuks, s.o superintendendiks juba Poola ajal jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. 1626. aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. Taoline nõidade välimääraja andis hoogu uutele protsessidele. Kaebealuse suhtes rakendati kõigepealt "veeproovi": tal seoti käed ja jalad ning lasti nööri otsas vette. Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale.. Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, siis sunniti süüdistatavat julma piinamisega omaks võtma ka kõige tobedamaid süüdistusi
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
tammi ning veski. Kohale saadetud sõjavägi rahustas küll ärritunud talupojad, aga kohalik pastor tõdes, et talurahvas on väga jumalakauge ega tunne tema õpetust. Rootsi võimu toetusel ilmutas kirik erilist agarust nõidade jälitamises. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Ohvriks langesid paljud aktiivsed ja andekad inimesed rahva seast. (nt rahvaarstid) Inimesi kahtlustati nõidumises salakaebuse alusel. 1626. aastal andis kindralsuperintendent Samson välja üksikasjalise juhendi selle kohta kuidas käituda nõiaga, ja ta ära tunda. Kaebealuste suhtes rakendati esmalt ,,veeproovi". See tähendas seda, et tal seoti käed ja jalad kokku ning lasti nööri otsas vette. Arvati, et süütu vajub põhja, nõid jää pinnale. Juhul kui veeproov tõendas, et tegu on nõiaga sunniti piinamisega neid üle tunnistama ka absurdseid süüdistusi. Levinuim karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal
Hollandi merevõimu aeg saab läbi ja maailma juhtivaks mereriigiks tõuseb 18.saj. Inglismaa. Majanduselu 17. saj. - Antwerpeni asemele Amsterdam, millest sai 17.saj. Euroopa rahanduse ja koloniaalkauband. keskus (1609 Amsterdami pank) - 1602 Hollandi Ida-India Kompanii Hankis Hollandile uusi kolooniaid keskuseks on Jaava (Indoneesia) - Kompaniil oma erasõjavägi. Vallutused Ceylon (Portugalilt), Malaka poolsaar ja Maluku saared - Uus Amsterdam 1626, kaplinna (1652) - Naabermaade usuline sallimatus oli kasulik Hollandi majandusele. Usulise sallivuse pioneerriik Euroopas. - Hollandi reformeeritud kirik (Calvin ja Zwingli) , anabaptistid, katoliiklased, juudid Pagulased: Portugaali juudud (1580) Prantsusmaa Hugenotid (1658) - Weber 20 saj. alguses: (Hollandi) kalvinismi (Prot. tööeetika) seos varakapitalismi arenguga (invest.) 17.saj. Hollandi Kultuuri Kuldajastu
lõpetati jesuiitide tegevus Eesti aladel. Jesuiidid avaldasid suurt mõju maarahvale. Luterik kirik rootsi ajal- Liivi sõja tõttu olid paljud kirikud varemetes, puudu oli õpetajaid. Muinasusu kombed hakkasid taas talupoegade keskel levima. Luterlik piiskop Joachim Jhering andis välja eesti keelse aabitsa, samas lõi ka sellele ajastule omase kirikukaristus- süsteemi. Toimusid mitmed nõiaprotsessid. Tekkis nn luterlik fundamentalism. Hermann Samson andis välja 1626 juhendi nõidade äratundmise kohta ja kuidas temaga käituda. Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus Eestis 1699.17. saj luterlus jäi eestlastele paljuski võõraks. Katoliiklus, mis oli segunenud muinasusundiga püsis veel kuni 18. sajandi lõpuni. *venestamine19sajandil vene impeerium tahtis endaga liita äärealasi riike. Seda teostasid kubernerid eestis oli selleks sergei sahhovskoi. Ta ehitas kuremaale nunnakloostri. Vallaametnikud kes olid eestlased ja
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosa...
Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Liivi sõja ajal 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Siin töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärast Teist maailmasõda elas siin mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman. Paul ja Kristjan Rauale on Neitsitorn kõrval Taani Kuninga aias püstitatud ka kivist mälestustahvel. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 19601961
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri · Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). · Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju lii...
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
Paljudel ajavahemikus 1617—1622 maalitud ma-donnapiltidel ja mütoloogilistel maalidel esineb Isabella Branti võluv kuju. Rubensi suhtumine oma abikaasasse kui modelli oli äärmiselt lugupidav. Metsikutesse bakha-naalidesse on Rubens oma naise kujul too¬nud killukese seltskondlikku väärikust. Tema naiseideaal noil päevil oli Isabella Brant. Kõik tol ajal loodud madonnapildid on pühendatud tema laste emale. Isabella Brant suri 1626. aasta 26. juunil. Koos sellega lõppes Rubensi esimene suur loominguperiood. 1635. aastal, kui Helene Fourment tõi ilmale kolmanda lapse, ostis Rubens Brüs¬seli ja Mechelni vahel asuvas Steenis maa-lossi. Seal, perekonna keskel, möödusid geeniuse õnnelikemad päevad. Kestis Peter Paul Rubensi teine suur loominguperiood, kus peakangelannaks oli noor, elurõõmust pakatav Helene Fourment. Kunstniku Antverpeni töökojast väljusid üha uued maa¬lid. Neis
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
7026 Toode 10 kast 35 15,20 kr 532,00 kr väiksem 7027 Toode 11 kast 45,00 kr 7028 Toode 12 tk 4 54,50 kr 218,00 kr väiksem Harjutus 21.2 Esita punases kirjas suuremad arvud kui 4500 25 4875 451 6854 1542 612 454 145 1164 1626 242162 658 464 8547 2254 2552 6558 6854 21455 2442 22 68 747 851 9685 45781 5365 255 5565 5522 555 555 14 325215 5515 44 11994 iis kirjuta "Väiksem" ning Harjutus 22 Kuupäev Valuuta Operatsioon Kurss Ostu/müügihind Kogus Summa (EEK) 15.02
00 6.00 35.00 3.00 62.00 1.00 s näitaks summade muutumist aastate lõikes. Summa 3 Ülesanne 4 Esita punases kirjas suuremad arvud kui 4500 Leia kõige suurem arv Leia kõige väiksem arv Leia arvude keskmine Leia arvude summa Leia mitu korda esineb arv 668 Leia arvude mood Leida arvude mediaan Mitu arvu on tulbas kokku? ANDMEBAAS: 25 4875 451 6854 1542 612 454 145 1164 1626 668 658 464 8547 2254 668 6558 6854 21455 2442 22 68 747 851 9685 45781 5365 255 5565 668 555 555 14 325215 5515 44 11994 668 7895 548 957 845 668 125 213 654 195 752 645 4465 4545 144 255 987 5564 145 1643 954 5856 2616 544 252 521 213 624 668 451 22 251 951 85 751 654
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasoleva...
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
Optilised omadused ja optilised materjalid Version: 30. aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus ...
" Ei kiida heaks jäljendamist. Liberaalse kasvatuse poolt. Peab saama vastu võtta teadmisi erinevatest allikatest ja ise otsustada. Vankumatust, usk ja siirus on tõeline filosoofia, teised, mis teenivad muid eesmärke on ainult põsepuna. Filosoofia lõppeesmärgiks on voorus. Tasso Itaalia renessanssi viimane suur kirjanik. M ütleb, et mõistus ei ole see, mis määrab in-se väärtust. Francis Bacon. Inglise filosoof. ,,Uus atlantis" 1626. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" 1623. 17. saj alguses on järjest rohkem traktaadilikkust. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist" 1637. see filosoofia on kandnud uuemate aegade filosoofiat. Temal juba pealkirjas süna diskursus arutlus. Hakkab tõrjuma loodust, elu, meeli. Tema filosoofias mõistus on tõekriteeriumiks. Ideede elu on tähtsam ja kõrgem kui muu elu. Baruch Spinoza. Portugali-juudi päritolu hollandi filosoof. ,,geomeetrilise
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
