Kontroll: -16(-14) =224 2) olgu x = 14 (st I arv), II arv on siis x +2 x +2 = 14 +2 = 16 Kontroll: 14 16 = 224 Vastus:need arvud on -16 ja -14 või 14 ja 16 NB! Kahe järjestikuse paarisarvu vahe on 2 (ka paaritute järjestikuste arvude vahe on 2) 276 Analüüsi 275; x(x +2) =323; x² +2x -323 = 0 jne täpselt sama rada. 277 Olgu üks arv x, teine on siis 14-x x² +(14 x)² = 106 x² +196 -28x +x² = 106 2x² -28x +90 = 0/:2 x² -14x + 45 = 0 x = 7 49 45 = 7 4 = 7 2 x 1 = 5 või x 2 = 9 1) kui x 1 = 5 (üks arv), siis teine on 14 x =14 -5 = 9 Kontroll: 9 +5 = 14 9² + 5² = 81 + 25 =106 kui x 2 = 9 (üks arv), siis II arv on 14 -9 = 5
Kontroll: -16(-14) =224 2) olgu x = 14 (st I arv), II arv on siis x +2 x +2 = 14 +2 = 16 Kontroll: 14 16 = 224 Vastus:need arvud on -16 ja -14 või 14 ja 16 NB! Kahe järjestikuse paarisarvu vahe on 2 (ka paaritute järjestikuste arvude vahe on 2) 276 Analüüsi 275; x(x +2) =323; x² +2x -323 = 0 jne täpselt sama rada. 277 Olgu üks arv x, teine on siis 14-x x² +(14 x)² = 106 x² +196 -28x +x² = 106 2x² -28x +90 = 0/:2 x² -14x + 45 = 0 x = 7 49 45 = 7 4 = 7 2 x 1 = 5 või x 2 = 9 1) kui x 1 = 5 (üks arv), siis teine on 14 x =14 -5 = 9 Kontroll: 9 +5 = 14 9² + 5² = 81 + 25 =106 kui x 2 = 9 (üks arv), siis II arv on 14 -9 = 5
Crazy Benjamin Lebert Jutu peategelane on 16-aastane ühelt poolt halvatud Benjamin Lebert. Vaatamata nimelisele ja ealisele samasusele autoriga, ei ole tegu tõsieluliste sündmustega. Seljataga on tal neli kooli ja nüüd on ta Neuseeleni lossis asuvas internaatkoolis, lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta. «Kuidas kõik need ütlemised esimese korra kohta käivad? Et pärast esimest korda oled mees? Et seisad siis omil jalul? Õrn noorus on möödas? Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigu...
Hallhüljes Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A klass SISUKORD 3. Sissejuhatus 4. Kirjeldus 5. Levik, elupaik 6. Toitumine 7. Sigimine 8. Areng 9. Ohustus ja kaitse 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud materjalid 2 ´ SISSEJUHATUS Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. 3 KIRJELDUS Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210330 cm (isastel kuni 330 ja emast...
PRODUCT CODE). KOOD ON VÄLJA TÖÖTATUD TOOTEARTIKLI (SKU) KOODIDE GRAAFILISEKS ESITAMISEKS. SAMA LAADI KAUPADE MARKEERIMISE SÜSTEEM EUROOPAS ON EAN (EUROPEAN ARTICLE NUMBERING). PÕHILISEKS JA PRAKTILISELT KA AINUKESEKS KASUTUSVALDKONNAKS ON NEIL VÖÖTKOODISÜSTEEMIDEL KAUBANDUS. • KOODIDE ÜLESEHITUS ON JÄRGMINE: VVV – ETTEVÕTTE TUNNUS TTT – TOOTE TUNNUS KKKK – KAUBA KAAL HHHH – KAUBA HIND CODE 128 • CODE 128 TABEL KOOSNEB 106 SÜMBOLIST. LISAKS ANDMEMÄRKIDELE ON KOODIS NELI FUNKTSIOONIMÄRKI, KOLM LÄHTE- JA ÜKS LÕPUMÄRK, NELI KOODIVALIKU MÄRKI JA KONTROLLMÄRK. KOODIVALIKU MÄRGID VÕIVAD VAHETUDA KA KOODI KESKEL. VÖÖTKOODI RAKENDUS EAN-128 VÕIMALDAB TOOTJAL KANDA PAKENDILE KA ANDMEID (TEKSTIGA ESITATAVAT INFOT) TOOTE OMADUSTE KOHTA. • CODE 128 HEAKS OMADUSEKS VÕIB PIDADA INFO ESITAMISE TIHEDUST. KUI KOODIS ON ROHKEM KUI NELI NUMBRIT, VÕIMALDAB KOOD ESITADA NUMBREID PAARIS
kuid reaalselt liikudes tuleb ühest kohast teise jõudmiseks läbida oluliselt pikem teekond). Petra kaljulinn on rajatud enam kui 2300 aastat tagasi nabatealaste poolt oma riigi pealinnaks. Petra muutus kiiresti karavaniteede sõlmpunktiks ja hakkas kontrollima üpris suurt ala enda ümber. Linna tähtsuse kasvule aitas kaasa sinna rajatud hästi läbimõeldud veevärk, sh vee säilitamiseks kasutatud reservuaaride süsteem. 106. a. vallutasid Petra roomlased ja muutsid ta Rooma impeeriumi Arabia Petraea provintsi pealinnaks. Saatuslikuks sai linnale aga 363. a. toimunud maavärin, mis lõhkus linna hästitoiminud veevärgi ja peale mida linna tähtsus langes kuni ta lõpuks unustusehõlma langes. Petra taasavastati maailma jaoks alles 1812. a. Šveitsi ränduri Johann Ludwig Burckhardti poolt. El-Khazneh’i tempel figureerib muuhulgas 1989. a. loodud kuulsas filmis
Sõnavara. Peatükk 1. 1 1) el apellido- perekonnanimi 2) la avenida- puiestee 3) Buenas tardes. Tere õhtust. 4) Buenos dias. Tere hommikust. 5) la calle- tänav 6) ¿Cual?- Mis?/Milline? 7) De nada- Ei ole tänu väärt. 8) la direccion- aadress 9) ¿Donde?- Kus? 10) en- sees, peal 11) Gracias.- Aitäh. 12) mi- minu 13) Muchas gracias- Tänan väga. 14) No hay de que.- Ei ole tänu väärt. 15) No. Ei 16) el nombre- nimi 17) el numero (de telefono)- (telefoni) number 18) Por favor.- Palun. 19) el Sr. (SeÑor)- Hr/härra 20) la Sra. (seÑora)- Pr./proua 21) la Srta. (seÑorita)- Prl/ Preili. 22) Sí. Jah. 23) su- Teie oma (viisakusvorm)tema oma 25) el telefono- telefon 26) un momento üks moment 27) usted- Teie (viisakusvorm) 2 28) cero - 0 29) uno - 1 30) dos- 2 31) tres- 3 32) cuatro- 4 33) cinco- 5 34) seis- 6 35) siete- 7 36) ocho- 8 37) nueve- 9 38) diez- 10 39) once- 11 40) doce- 12 41) trece- 13 42) catorce...
3. Eemalehoidjad püüavad endale tähelepanu mitte tõmmata, kuid oma näilise neutraalse hoiakuga õigustavad nad kiusamist ja lasevad välja paista, et see ei puutu neisse; 4. Kaitsjad kaitsevad ohvreid. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 21) 2. Meetodid 2.1 Valim Käesolevas uurimuses osalesid Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. Klasside õpilased. Valimisse kaasasin kõik küsitluse päeval koolis olnud õpilased ehk 187 õpilast. 187. õpilasest oli 106 tüdrukut ja 81 poissi. Oma valimiks valisin just Tamme Gümnaasiumi üheksanda ja kümneneda klassi õpilased, sest soovisin kindlaks teha, kas koolikiusamine erineb enam õpilaste seas, kus on pikalt grupina koos tegutsetud või 10. klassis, kus klassikollektiiv on uus. 2.2 Uurimusinstrumendid Käesolevas uurimustöös kasutasin mõõtvahendina ankeeti (vt. Lisa 1). Küsimustiku koostasin ise. Kokku oli 7 küsimust. Ankeedis palusin vastuseid koolikiusamise sündmuskohtade ja põhjuste kohta
= = 0,3306 > 𝑒 𝑉𝐹𝑟 1497,1 𝐹𝑎 495 = = 0,01854 𝐶0 26700 e = 0,2092 𝐹𝑎 ≥ 𝑒 𝑡äℎ𝑒𝑛𝑑𝑎𝑏, 𝐹 = (𝑋𝑉𝐹𝑟 + 𝑌𝐹𝑎 )𝐾𝑑 𝐾𝑇 𝑉𝐹𝑟 Y = 2,1 V=1 Fr = 1497,1 N Kd = 1,15 KT = 1 𝑭 = (0,56 ∗ 1 ∗ 1497,1 + 2,1 ∗ 495)1,15 ∗ 1 = 𝟐𝟏𝟓𝟗, 𝟓𝟔 𝑵 5.4. Laagrite arvutuslik tööiga 5.4.1. Aeglasekäigulised laagrid (kerg seeria) 106 32000 3 𝐿10ℎ = 1 ∙ 0,8 ∙ ( ) = 𝟏𝟐𝟓𝟑𝟐, 𝟕 𝒉 60 ∙ 76,2 7705,43 Tööiga ei ole piisav! 5.4.2. Kiirekäigulised laagridv (raske seeria) 106 47000 3 𝐿10ℎ = 1 ∙ 0,8 ∙ ( ) = 𝟓𝟔𝟗𝟐𝟗𝟓, 𝟕 𝒉 60 ∙ 304,8 2159,56 Tööiga liiga suur! 5.5. TEINE VERSIOON 5.6. Aeglasekäigulised laagrid: 𝐹𝑎
ilmastikumuutusi ,virmalisi, biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab pinna
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid ...
Loodetav käive 112 000, tasakaalupunkti käive 108 000, Ohutusvaru=(112 000-108 000):112 000=4% Tahaksite laiendada oma äri, kuid selleks vajate täiendavat ruumi, kulud 4000 kr kuus ja arvutite renti tuleb tasuda 10 000 kr. Täiendavad reklaamikulud on 3000 kr kuus. Muutuvkulud on samad nagu 1 ruumi puhul. Loodate leida täiendavalt 15 kuulajat kuus (lisaks seni kalkuleeritud 28-le). Kas laiendusel oleks mõtet? Püsikulud suureneksid 17 000 kr ehk laienduse puhul jääks püsikuludeks 106 100 kr. Kui loengus osaleks 28 inimest, oleks kasumi osatähtsus müügitulust 3%, kuid kui ettevõtet laiendada ning loengus osaleks 42 inimest oleks kasumi osatähtsus 21%. Müügitulu muutus oleks (172 000-112000)/112 000=54%, püsikulude muutus aga (106100-89100)/89100=19%. Müügitulu kasvas kiiremini kui püsikulud, mis on väga positiivne. Minu arvates oleks laiendusel küll mõtet, kuna tulu kasvaks kiiremini, kui kulud.
NB! Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel on väärtuselt väiksem, kui pingekontsentratsioonitegur STAATILISEL koormusel. Ja nii ongi. 4 Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: 5 Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6 Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kk on koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist 1. Antud juhul . Tabel Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Tabel Kp on pinnakaredustegur. Selle vajalikud andmed tabelist 3 Tabel Astme pinnakaredustegur:
Iseseisev kodutöö aines Ehitamise alused KB- 12 Koduse töö ülesandeks on järgnevale tööriistade nimekirjale iga nimetuse juurde internetist õige pilt otsida ja nimetuse alla kopeerida ning lisada selle tööriista iseloomulikud kasutuskohad näitena. Kui te leiate mõne tööriista pildi ja te ei tea milleks või kuidas seda kasutatakse, soovitan selle toote nime youtube-sse kopeerida (soovitavalt inglise keeles). Nii näete kuidas neid kasutatakse. Valmis töö saatke minu e-mailile ([email protected]) , võtke esmaspäeval (4.03) mälupulgaga kaasa või tõstke see dropboxi ehitusaluste kausta. Töö on arvestuslik. Abimaterjalid internetist: http://www.tooltechnic.ee/ www.makita.ee www.tremix.com www.stokker.ee http://www.wackerneuson.eu/en/environmental-protection/home.html www.rothenberger.com www.pipelife.ee http://m.husqvarnacp.com/ee/products/ 1. Lattvibraator 2. Rootorsilur 3. Kõrgsagedusmuun...
Tartu Descartes´i Lütseum Austraalia rahvastiku ja majanduse analüüs miniuurimus Tegija: juhendaja : Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Austraalias elab 2010 aasta seisuga 22 106 112 inimest. Austraalia on keskmise suurusega riik ja selle pindala on 7 704 366 km2. Rahvaarv kasvab kogu aeg, sest näiteks pere on planeerima hakatud. Lapsi planeeritakse alles siis kui on olemas majanduslik kindlustatus. Kui inimestel puudub majanduslik kindlustatus siis ka pere juurdekasvu ei planeerita. Veel mõjutavad rahvaarvu kasvu traditsioonid ühiskonnas ja suguvõsas, pereväärtused ja kooselu traditsioonid. Kõike, mis on seda väärtustatakse
Arvukus Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid minetatakse ka lihtsalt komideks. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas samal territooriumil umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi. Viimase rahvaloenduse järgi, mis oli 2010. aastal oli neid vastavalt 156 099 ja 63 106. 1 Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi hulka. Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi
1. Latter – Tagumine, viimane 2. Revealing - Paljastav 3. Encounter - Põrkama 4. Imperative - Kõneviis 5. Give rise to - Põhjustama 6. Denote - Tegema 7. Oblique - Kaudne, viltune 8. Average - Keskmine 9. Transmitter - Andur 10. Sales figures – Müügi näitaja, müügi hind 11. Lagged for behind – Selja taha jääma 12. Aggregate - Ühendama, kogum 13. Aptly - Võimekalt, asjakohaselt 14. Highlighted – Esile tõstma 15. Leverage - Mõjujõud 16. Proliferate - Vohama 17. Concurrent – Kaasnev tegur 18. Overall - Üldine 19. Stages - Staadium 20. Flagging - Nõrgenev 21. Alliance - Liit 22. Pinpoint – Täpselt ära näitama 23. Dozen - Tosin 24. Interdependent - Olev 25. Bidirectional - Kahesuunaline 26. Handsome - Nägus 27. Dissociate - Lahku lööma 28. Bias - Kalduvus, eelarvamus 29. Entity - Isik, olemus 30. AiAplification - Võimendus 31. Gazillion - Mustmiljon 32. Equipped - Varustatud 33. Sifting - Sõelumine 34. Failure - Luhtumine 35. Holesaler - Hul...
,,Gilgames" Oli üks valitseja, kes ei meeldinud enda rahvale. Inimesed pöördusid jumalate poole ja jumalad lõid metsmehe Enkidu. Gilgames saaatis hetääri(vabade kommetega haritud naine) teda võrgutama. Siis Gilgames võitles temaga ja võitis ja neist said sõbrad. Nad olid võrdsed mehed. Pärast seda tegi taeva jumala tütar gilgale abieluettepaneku aga ta keeldus ja ja tahtis et tema isa saadaks taeva härja peale talle aga gilga sai enkiduga võitu. Nad saatsid härja jala tagasi ja istar tahtis tema elu põ'rguks teha ja siis enkidu suri ära ja siis gilga leinis teda aga samas pani teda mõtlema et ta sureb ka ise kunagi ära ja tahtis siis surematuks ära selleks läks ta ühe targa juurde.selleks pidi ta minema läbi mesi värava, mida valvasid skorpion inimesed, kelle pilgud tapsid siis gilga sai läbi sealt ja siis oli 12h õõnes tee siis ta jõudis targani. Siis ta pidi tegema mingi riituse mille so...
1. (Broader) array laiem valik, 2. Abnormal- ebanormaalne 3. Adaptable - Kohanemisvõimeline 4. Additive - something that is added . lisaaine 5. Administratation - haldamine 6. Advantage eelis 7. Advice nõustama 8. Agency - agentuur 9. Agenda - päevakord 10. Analysis analüüs 11. Anticipated oodatud 12. Apply kandideerima 13. Assimilate- millelegi saraseks muutuma 14. Business äri 15. Campaign kampaania 16. Capability - võimekus 17. Capacity võimsus 18. Caution - Ettevaatlikus 19. Certainly kindlasti 20. Citizen kodanik 21. Coalition - koalitsioon 22. Coherent sidus 23. Collegue - kolleeg 24. Common tava 25. Complex keeruline 26. Conduct- läbi viima 27. Confront- vastu astuma 28. Consequense - tagajärjed 29. Consortia - konsortium 30. Continent maailmajagu 31. Contribute- kaasa aitama, soodustama 32. Conversely - ümberpööratult 33. Conveyi...
eksa E 1018 milli m 10--3 peta P 1015 mikro µ 10--6 tera T 1012 nano n 10--9 giga G 109 piko p 10--12 mega M 106 femto f 10--15 kilo k 103 atto a 10--18 hekto h 102 zepto z 10--21 deka da 101 jokto y 10--24 Suuruste väärtuste esitamisel on soovitatav kasutada selliseid eesliiteid, mille korral arvväärtus jääb
tervikuks.14 Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. See on aluseks naudinguvõimele. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas.15 10 Grant 1996, lk. 106 11 http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet 12 Koemets, E., Tamm, L., Elango, A., Indre, K. Psühholoogia ja pedagoogika alused. Valgus. Tallinn 1981, lk. 125 13 Grant 1996, lk. 125-126 14 Grant 1996, lk. 106 15http://www.amor.ee/39425#8 Murdeeaga seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest eristatakse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia. Kromatograafiat kasutatakse lipiidi, süsivesikute, valgude, aminohappete jt biomolekulide lahutami...
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...
Konkreetsekohustuste rikkumine tuleks teistest sätetest Vastutus - kõikide ÕKV sätete on vastutuse norm sama - Vastutusstandard – Reeglina võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi. - Vastutuse välistamine – kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, sest võlgnik ei rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2 - Kokkulepped – Pooled ei ole sõlminud vastutusest vabastamise või selle piiramise kokkulepet VÕS § 106 lg 1. - VÕS §88 lg 8 – ei leppinud kokku, kokkulepet ei saavutatud, järelikult rakendub ikka see järjekord. Reguleerib ühe kohustuse sees olevaid kohustusi, see §on laiem kui pealkiri näitab. Kui oleks mitu laenulepingut siis kohalduks lg 4. kui kumbi ei vali ss lg 6. - 397 ög 1 ja lg 3- nad on kokku leppinud intressimäärs - 113 lg 1- ei täinud õigeks ajaks - 113 lg 6 – ei saa a nõuda v-lt põhivõla ja kuni 1.01 arvestatud intressilt viivise
http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikese...
26 86 0,257 27 88 0,362 28 90 0,478 29 92 0,604 360 30 94 0,696 31 96 0,722 32 98 0,702 33 100 0,654 34 102 0,582 35 104 0,480 36 106 0,384 37 108 0,223 38 110 0,185 1 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 0 20 40 60 80 100 120 Vxmin on eluaadi maht, kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni
1. ? . 2. . , , , . , . . 3. ? , . 4. ? , . 5. ? 6. ? ., , . 7. ? ,, ., , . 8. ? , . 9. ? - . 10. ? , , . 10. ? , , . 11. . , . , , , . 12. . . , . 13. . . . 14. ? . ,. . 15. . , . 16. ( ). , . 17. ? - 18. ? , . 19. ? . 20. ? , , . 21. . , . 22. . 0, Fx=0 , 0. Fix=0,Fiy=0,Fiz=0 23. . , , 24. ? r- - 25. ?Mo(F)=/r*F/=rFsin=Fd, - .( ) 26. ? , , 27. ? ( , 28. . Mx(F)=yFz-zFx, My(F)=zFx-xFz , Mz(F)=xFy-yFx *29. , ? ½ m, m=1/2pml 30. ? F=F1-F2, ...
Elektrostaatiline väli-teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vast.mõj. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise + laenguga kehale. E-vektor-väljatugevus. Väljatugevus-E. +E on +. + laenguga keha korral E-vektor on suunatud sellest kehast eemale. - ..poole. Superpostitsiooniprintsiip e liitumise pm-laengute süst väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita.| Elektrivälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.| Homogeenne-elektriväli, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt, kui suunalt. Jõujooned||.| Töö-jõu ja nihke korrutis. Ei raskusväljas ega elektriväljas ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Pot. väli-väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Pot. e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Pot.e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehad...
1. ? . 2. . , , , . , . . 3. ? , . 4. ? , . 5. ? 6. ? ., , . 7. ? ,, ., , . 8. ? , . 9. ? - . 10. ? , , . 10. ? , , . 11. . , . , , , . 12. . . , . 13. . . . 14. ? . ,. . 15. . , . 16. ( ). , . 17. ? - 18. ? , . 19. ? . 20. ? , , . 21. . , . 22. . 0, Fx=0 , 0. Fix=0,Fiy=0,Fiz=0 23. . , , 24. ? r- - 25. ?Mo(F)=/r*F/=rFsin=Fd, - .( ) 26. ? , , 27. ? ( , 28. . Mx(F)=yFz-zFx, My(F)=zFx-xFz , Mz(F)=xFy-yFx *29. , ? ½ m, m=1/2pml 30. ? F=F1-F2, ...
Jüri Gümnaasium ÜLETREENITUS Referaat Koostaja: Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: Martti Pent SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 MIS ON ÜLETREENITUS?................................................................................................. ..3 SÜMPTOMID.................................................................................................................. ........3 KUIDAS TEKIB ÜLETREENITUS?.....................................................................................4 TAASTUMINE..........................................
1. Distribution Levik, levitamine, jaotus Tõsiseltvõetavus, 2. Credibility usaldusväärsus Kohtuma, kokku 3. Encounter põrkama Kohustus, käsk, käskiv 4. Imperative kõneviis 5. Give rise to Põhjustama Märkima, teatavaks 6. Denote tegema 7. Oblique Kaudne, viltune 8. Utilization Kasutamine, kasutus 9. Transmitter Andur 10. Subsequent Järgnev 11. Unobstruced Avatud 12. Aggregate Ühendama, kogum 13. Aptly Võimekalt, asjakohaselt 14. Semantic agreement Sisuline ühildumine 15. Leverage Mõjujõud 16. Proliferate ...
Variant 3 1. Laengute vastastikune toime (Coulomb`i seadus)- jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne(tõukuvad) ja erinimeliste laengute korral on jõud negatiivne(tõmbuvad). 2.Elektrivool- Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f = q E .See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas. Seda nim. elektrivooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I = dq / dt Voolutugevuse ühikuks on amper ( A ). Voolutihedus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j = dI / dS ; j = e n v , kus e - laengukandjate laeng n - laengukandjate arv v - laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 3.Dielekt...
Soome ja Balti riikide iseseisvumine Soome kodusõda. Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda. Soome kodusõda olid Soome Senati e. Soome valgete vägede ning Soome Rahvavabariigi e. Soome Punakaardi vaheline sõjategevus, mis toimus jaanuarist maini 1918.a. 25. jaanuaril 1918 pöördus Soome valge valitsus teda tunnustanud riikide poole abipalvega, et vaatamata venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele...
Sissejuhatus Eesti majutusettevõttes ööbis 2004. aastal 1 922 126 turisti ja 2009 aastal 2 147 133. Majutusettevõtetes olid 2004. aastal ülekaalus väliskülastajad. Majutatud Eesti külalisi oli 547 712 ja turiste 1 374 414. 2009. aastal oli majutusettevõtetes Eesti elanikke 766 593 ja väliskülastajaid 1 380 540. Majutusettevõtetesse saabusid kõige rohkem külalisi Soomest, Lätist, Rootsist ja Venemaalt. Reisi eesmärgid Puhkusereisil Lääne Eestis peatusid 2009. aastal 43 106 inimest ja kogu Eestis 1 387 909. Tööreisi Lääne Eestis 11 936 inimest ja kogu Eestis 497 324 Osavõtt konverentsist Lääne Eestis 901inimest ja kogu Eestis 94 320 Muu reisi pärast Lääne Eestis 25 507 ja kogu Eestis 261 900 Majutuskohad Lääne Eestis oli 2004. aastal 256 majutusettevõtet. Kogu Eestis 609. 2009. a oli peaaegu poole rohkem uusi ettevõtteid. Lääne Eestis 394 ja Eesti peale kokku 1091 Toad 2004.aastal oli Lääne Eestis 4700 tuba, kogu Eestis aga 14 953 2009
Euroopa riigid: Aasia riigid: 1. Island, Reykjavik 44. Afganistan Kabul 2. Suurbritannia, London 45. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New...
1. Latter tagumine, viimane 2. Impend- tulekul olema 3. Credibility- tõsiseltvõetavus, usutavus 4. Rigorous- karm 5. Ostracize- tõrjuma 6. Decay- lagunema, kõdunema (bakteri või seene tõttu) 7. Encounter- kokku põrkama, kohtumine 8. Restorative- taastav 9. Prosthesis- protees 10. Longevity- pikaealisus, kestvusaeg 11. Plasticity- plastilisus, vormitavus (organismi võime kohaneda uue keskkonnaga) 12. Mastication- närimise, toidulagundamise protsess suus 13. Biocompatible- Kude mittekahjustav 14. Implement- rakendama, kasutusele võtma 15. Rational- mõistusepärane 16. Initiation- tõuge, aje 17. Odontogenesis- hamba areng 18. Counterpart- teisik, dublikaat 19. Confront- vastu astuma 20. Bone marrow- luuüdi 21. Imperative- kohustus 22. Taciturn- sõnaaher 23. Give rise to- põhjustama 24. Differentiate- eristuma, diferentseerima 25. Odontoblasts- rakud, mis sünteesivad dentiini 26. Enamel- hambaemail 27. Erupt- vallanduma 28. Formation- kuju...
1. David Fincheri film “Gone Girl“ Metaandmed: Pealkir: Gone girl Osatäitjad: Ben Affleck , Rosamund Pike, Neil Patrick Harris, Tyler Perry, Kim Dickens, Missy Pyle, Patrick Fugit, Sela Ward, Scoot McNairy Lavastaja: David Fincher Stsenaariumi autor: Gillian Flynn Tootja: 20th Century Fox Žanr: Draama, thriller, mystery Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ Kirjeldus: 149 minutit Ilmuimisandmed: 3.10.2014 USA-‐s Informatsioon: Päeval, mil nad oleks pidanud tähistama oma viiendat pulma-‐aastapäeva, annab Nick Dunne teada oma kauni abikaasa Amy ootamatust kadumisest. Juhtumi ümber kihama lööv meediatsirkus ja üha kahtlustavam s...
2) Central park is an urban park in the central part of the borough of Manhattan, New York City. It was initially opened in 1857, on 778 acres of cityowned land, later expanding to its current size of 843 acres. Central park is one of the most famous sightseeing spots in New York. 3) Central park which has been a National Historical Landmark since 1962, was designed by landscape architect Frederic Law Olmsted and the English architect Calvert Vaux in1858. It is bordered on the north by Central Park North, on the south by Central Park South, on the west by Central Park West and on the east by Fifth Avenue. The park contains several naturallooking lakes and ponds which have been created artificially, extensive walking tracks, bridle paths, two iceskating rinks, the Central Park Zoo, the Central Park Conservatory Garden, a wildlife sanctuary, a 106 acre billiongallon reservoir and an outdoor amphitheater. Indoor attract...
FÜÜSIKA KONSPEKT/KORDAMISMATERJAL Küsimused 1. Mis on vastastikmõju? 2. Mis on resultantjõud? 3. Mis on inertsiseadus (Newtoni I seadus)? 4. Mis on inertsus? 5. Mis on Newtoni II seadus? 6. Mis on Newtoni III seadus? 7. Mis on keha impulss? 8. Gravitatsiooniseadus ja gravitatsioonikonstant? 9. Raske ja inertne mass? 10. Mis on raskusjõud? 11. Maa mass ja Maa raadius? 12. Mis on raskuskiirendus/gravitatsioonikiirendus? 13. Mis on kaal? 14. Mis tähendab kaaluta olek? 15. Mis erinevus on raskusjõu ja kaalu vahel. 16. Mis on rõhumisjõud? 17. Mis on toereaktsioon? 18. Mida nimetatakse rõhuks? (p=F/S Pa) 19. Mis on hõõrdejõud? (takistusjõud) 20. Mis on seisuhõõrdejõud? 21. Mis on liugehõõrdumine? 22. Mis on deformatsioon 23. Mis on elastsusjõud? 24. Mis on ringjooneline liikumine? 25. Mis on pöörlemine? 26. Mis on periood? 27. Mis on sagedu...
Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8 2012 220 110 200 2013 275 110 250 2014 375 125 300 2015 390 130 300 2016 500 125 400 Arvutamisel tuleks lähtuda baasaastast 2010, sest selle aasta nominaalne ja reaalne SKP on
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2 Fmax 180∗103 f c, 0= = =46,5 MPa A 43∗90 1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel 200 180 160 140 ...
28 86 0,057 29 88 0,123 30 90 0,239 31 92 0,375 360 32 94 0,465 33 96 0,513 34 98 0,485 35 100 0,403 36 102 0,293 37 104 0,195 38 106 0,116 39 108 0,066 40 110 0,040 Vxmin on eluaadi maht, kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Vx on eluaadi maht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni ja Vxmax on eluaadi kogumaht kuni DNA-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Leian müoglobiinile liikuvusteguri Rf . Täpsuse mõttes võtan andmed tabelist.
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 2 DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaa...
looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana."3 1 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 52 2 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 106 3 vaba entsüklopeedia ,,Wikipedia" -1- Poeedi kuulsust, realismi tasanditel tõestab luule kogumik «Kauge ring», 1935, parimad teosed 30-ndatest aastatest. Romaan «Kirves ja kuu», 1935, on kujutatud peene irooniaga kunstniku- idealisti poolt. Romaanis «Turg», 1937. valjendub rohkes osas juba tanapaevast kultuuri. 1940. a. Raud enda luutestustes tervitas rahva võimu ja tänapaeva kuju
132 Cs 0 132 6,48 päeva 133 Cs 100 133,905 - 134 Cs 0 134 2,065 aastat 134m Cs 0 134 2,91 tundi 135 Cs 0 135 2,3 · 106 aastat 136 Cs 0 136 13,16 päeva 137 Cs 0 137 30,17 aastat 138 Cs 0 138 32,2 minutit 139 Cs 0 139 9,3 minutit Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,79 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president t...
nr 3. Elanikud käivad sisse ja välja See lause tundub väga muhe 29. nagu putukad proast prakku. ning tõsijutt. Vahest on ka endal selline, kui ühe külalises järel tuleb järgmine ning otsa ei paista ollagi. 2. Niisama luhtava luulevõimega Väga hea kirjeldusega lause. 106. nagu põrgu tuld ja tõrva, neetud Silme ette tuli selge kujutluspilt hingede ulgumist ja hammaste lause mõttest. kiristamist, kujutas Andres ka viimsetpäeva ning selle koledusi. 1. Liisike, tark laps, oli paremaks Selle lause mõte on nii kurb ja 158. arvanud siit hädaorust, kuhu ta hakkab hingele. Kuna aeg oli oma tahtmise vastu oli sattunud, nii vaene, ei jagunud kellelgi aegsasti lahkuda
5 8000-3 261 30 53 49.8 I_0 - Mõõtebaasi pikkus/algne pikkus u - pikenemine purunemise hetkel Maksimaalne jõud - jõud purunemisel b - katsekeha riba laius Joonis 1. Katsekehade tõmbetugevused Tabel 3. Katsekehade liimliite tõmbetugevus Katsekeha max F [N] l_0 [mm] u [mm] b1 [mm] b2 [mm] 4000 126 88 66 50 49.5 4000S 157 106 135 50.5 50 8000 252 74 34 50.8 51 Tabel 4. Katsekehade pragunemine vähemalt 180 kraadise painde puhul Materjali tüüp Katsekehade arv Pragunes/ei pragunenud 4000 3 katsekeha ei pragunenud 4000S 3 katsekeha ei pragunenud
5 18.9 164 2009 45 1 MA 97 13.4 15.2 164 2009 46 1 MA 102 15 16.8 164 2009 47 1 MA 102.5 14 13.5 164 2009 53 1 MA 103 8.7 11.6 164 2009 51 1 MA 105 9.9 11 164 2009 54 1 MA 106 8.2 12.6 164 2009 48 1 MA 106.5 14.3 15.7 164 2009 26 1 MA 110 3 14.2 164 2009 52 1 MA 110 10 18.2 164 2009 56 1 MA 116 4.9 23.1 164 2009 153 1 MA 125 15 24.5 164 2009 57 1 MA 132.5 5.1 14.9 164 2009 67 1 MA 134.5 14.7 9.7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
