500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam. Hollandi rahvuslikuks sümboliks on punane tulp, ütleb ju laulusalmgi, et tulbid ja Amsterdam... Tulbiväljad kirendavad siin kevadel, talvel peab leppima turuga, kus müüakse lillesibulaid. Detsembris - jaanuaris on hall ja porine, lund sadavat harva. Kui välja arvata tihe asustus, siis kogu maa
01.1954 36709230217 Olev Ploom 4.11.1996 mees 23.09.1967 36808250314 Rein Haab 5.09.1994 mees 25.08.1968 37001240217 Heiki Haavapuu 11.02.1999 mees 24.01.1970 37102010218 Alar Sarapuu 7.08.2000 mees 1.02.1971 36608130219 Jüri Pihlakas 26.07.1998 mees 13.08.1966 Palk Tööaeg Min palk Kesk_palk Max_palk 10000 14 6000 8000 10000 10000 24 8000 6 10000 17 10000 18 8000 7 10000 18 10000 14 8000 9 10000 17 10000 16 10000 13 6000 4 10000 19 10000 19 10000 19 8000 5 10000 19 10000 18 10000 13 10000 17 8000 6 10000 19 8000 7
$B$16 Toornafta 1 Bensiin 3000 0 25 $C$16 Toornafta 1 Kütteõli 2000 0 20 $B$17 Toornafta 2 Bensiin 2000 0 25 $C$17 Toornafta 2 Kütteõli 8000 0 20 $D$16 Toornafta 1 Barrelit kasutatud 5000 30 5000 $D$17 Toornafta 2 Barrelit kasutatud 10000 17,5 10000 $B$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Bensiin 40000 -2,5 0 $C$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Kütteõli 60000 -2,5 0 58,333333333 8,3333333333 8,3333333333 58,333333333 87,5 6,25 6,25 14,583333333 10000 2500 10000 6666,6666667 5000 20000 10000 6666,6666667
välisveo kindlustus 9000 11900 14875 17850 20825 23800 26775 eesti kindlustus 600 600 600 600 600 600 600 juhtide mob tel 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 jooksev remont sõidul 5250 7000 8750 10500 12250 14000 15750 üldremont 6000 7000 8000 9000 10000 11000 12000 Tootmiskulud kokku 175683 216666,3 257724,7 298783 339841,3 380899,7 421958 Juhtimiskulud: juhtimispalgad ja maksud 41000 41000 41000 41000 41000 82000 82000 mobiilid 6000 6000 6000 6000 6000 8000 8000 kontori rent 4000 4000 4000 4000 4000 6000 6000 bensiin 7000 7000 7000 7000 7000 9000 9000
Kõik isikud, kes on kolmandas nimekirjas (tulemuses kõik isikud ainult üks kord) Isikud, kes on nii esimeses kui teises ja kolmandas nimekirjas Isikud, kes on teises ja kolmandas, aga mitte esimeses nimekirjas Filter2 Isikud, kes on kolmandas nimekirjas rohkem kui üks kord (tulemuses kõik isikud ainult üks kord) Esimesel poolaastal tehtud väljamaksed, mis on väiksemad kui 10000 (kolmanda nimekirja alusel) Meestele makstud summad vahemikus 8000..15000 (kolmanda nimekirja alusel) Mehed teisest nimekirjast, kes on sündinud nädalavahetusel Naised teisest nimekirjast, kes on sündinud suvekuudel (juuni, juuli, august) Risttabel1 Inimeste arv sünni nädalapäevade lõikes (teise nimekirja alusel) Sama eesnimega isikute arv teises nimekirjas Sama perenimega isikute arv teises nimekirjas
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kursi Küla Autor: Riini Kose 10b Juhendaja: Kaie Konsap Tartu 2014 Sisukord 1. Koha lugu........................................................................................................................3 2. Põhikaart.........................................................................................................................5 3. Kultuurimälestised..........................................................................................................6 4. Kaitstavad loodusobjektid...............................................................................................7 5. Verstakaart...........................................................
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 10 000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2009. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Tulumaks = Tulumaksumäär*(Brutopalk-maksuvaba tulu) tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus töötuskindlustusmakse - 2,8% brutopalgast; TkM=10000*0.028=280kr pensionikindlustusmakse - 1% või 2% brutopalgast; Pk=10000*0.01=100 kr - kui ei esitanud 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Pk=0.02*10000=200kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-100-280)=1547.7kr kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-200-280)=1526.7kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=10000-1547.7-100-280=8072,3 kr - kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=1000-1526.7-200-280=7993,3 ...
100 külalise puhul? 2. Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu, ühiku püsikulu, kogukulu, ühiku kogukulu), kus x-teljel on külastajate arv ja y-teljel kulud. Kogu Ühiku Kogu Ühiku Kogukulu Ühiku muutuvku muutuvku püsikulu püsikulu kogukulu lu lu 50 (50*200) 200 10000 (10000/5 (10000+10 (20000/5 10000 0) 000) 0) 200 20000 400 75 (75*200) 200 10000 (10000/7 (10000+15 (25000/7 15000 5) 000) 5) 133,33 25000 333,33
Kui x= AB=3,5 m, siis v B=v=0 REEGEL: Universaalvõrrandisse jäävad vaid need koormused, mis mõjuvad antud koordinaadist x vasakul. Leitakse otsa siire: x= AB=3,5 m, siis v B=v=0 v 0 EI =0 Kui ja 4 4 10000 3 5700 5700 ( 3,5−0,875 ) 5700 ( 3,5−2,625 ) 0=v 0 EI +φ 0 3,5 EI − 3,5 + 3,54 − + 6 24 24 24 φ0 3,5 EI=46956 φ0 EI =13416 Kui x= AB=5,25 m, jav o =0 3 4
Kõige tavalisem voogi vorm,mis sobib GPGPU'le on 2D võrk, sest see sobib loomult CPU sisseehitatud visualiseerimise mudeliga. Paljud arvutused vastendavad end võrkudesse: maatriksalgebra, pilditöötlus, füüsiliselt põhinev simulatsioon jne. GPGPU Referaat 2010 3.2.3 Tuum Kui programmeerija loob võrku CPU'le,siis see võib välja näha midagi sellist: / / Sisendi ja väljundi võrgud on 10000 x 10000 või 100 miljonit elemente. void transform_10k_by_10k_grid ( float in [ 10000 ] [ 10000 ] , float out [ 10000 ] [ 10000 ] ) { for ( int x = 0 ; x < 10000 ; x ++ ) { for ( int y = 0 ; y < 10000 ; y ++ ) { // Järgnev rida täidetakse 100 miljonit korda out [ x ] [ y ] = do_some_hard_work ( in [ x ] [ y ] ) ; } } } 3.2.4 Voog reguleerimine
Kasum 5000 2 1.Ettevõtte eesmärk on teenida 25000 kasumit. Milline peaks olema: 1) Käive 2) Ettevõtte toodangu maht 2.Kui suur on kasum 100000 eurose käibe korral? 3.Ettevõte kavatseb suurendada juhtkonna palga- ja reklaamikulusid 15000 võrra. Muudatuste tulemusena eeldatakse käibe kasvu 25000 võrra. Kas muudatused on ettevõttele kasulikud? Ülesanne 3 Ettevõte müüb praegu 10000 ühikut hinnaga 285 tükk. Ühiku muutuvkulu on 185 Püsikulud moodustavad ### Vabad tootmisvõimsused on olemas. Pakutakse tellimu 15000 tootele tükihinnaga 195 Kas tellimus võtta töösse? Ülesanne 4 Ettevõte müüb praegu 3 tooteliiki (A,B,C). Kuna toodang B toob kahjumit soovitakse sellest loobuda, kusjuures püsiikulud säilivad. Kommenteeri
Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui töötaja saab brutopalka 10000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2010. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Brutopalk: 10000 kr Tulumaksuvaba miinimum/maksuvaba(MV): 2250 kr Pensionikindlustusmakse(Pk): 2% brutopalgast= 200 kr Töötuskindlustusmakse(Tk): 2,8% brutopalgast = 280 kr a) Tulumaks(TM): Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär
Lineaarne regressioonimudel kirjeldab mõõdetud suurusi hästi 0,8 0 88,5% sõltuva muutuja (sündinud laste) kogumuudust on kirjeldatud regressioo 7. X ja Y tunnuste graafik Abiellude arvu ja sündinute laste arvu korrelatsiooniväli koos regressioonisirg Sündinute 30000 laste arv 25000 20000 f(x) = 1.3411860293x + 5767.4714469089 15000 R² = 0.8853700495 10000 5000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 Abiellude arv 20000 f(x) = 1.3411860293x + 5767.4714469089 15000 R² = 0.8853700495 10000 5000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 Abiellude arv 8
4)) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6)) Aktsiad 3000 Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) 10 Varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital p 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed. Aktiva Passiva Kassareserv 5000 Nõudehoiused 10000 j Väljaantud laenud 7000 p Omakapital 2000
14 377 13 233 12 144 89 Column A 11 Column B 10 55 9 34 8 21 7 13 6 8 5 5 4 3 3 2 2 1 1 1 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 12000 10946 10000 8000 6765 6000 Column A
kaudsed (aktsiisi ja käimemaks) ja otsesed (sotsiaal ja tulumaks) maksud, töötaja: brutopalk 10000.-, netopalk 7993.-, töökindlustus 2,8% ja kogumispension 2% - brutopalk (töökindlustus + kogumispension), sellest lahutad tulumaksuvaba maha 2250.-, siis saadud summast võtad maha tulumaksu 21% (ümardad ühelisteni), siis lahutad brutopalgast maha tulumaksu ja töökindlustuse ja kogumispensioni. (brutopalk 10000.-, töökindlustus 2,8% 280.-, kogumispension 2% 200.-, tulumaks 21%, tulumaksuvaba 2250.-, siis 1) 10000 280 200 = 9520, 2) 9520 2250 = 7270, 3) 7270 (21%) = 1527, 4) 10000 1527 480 = 7993.
pangalaenu. Tabel 2 Vajalikud vahendid Jaanuse puhkemaja äriplaan 7 Laen Nimetus Maksumus Olemas Ost Sissemakse Osamakse Arvuti 12000 12000 Käibevara 32000 Mööbel 10000 10000 Turismivarustus 12600 12600 Teler, muusikakeskus 10000 10000 Piljardilaud 30000 30000 Majapidamistarbed 10000 10000 30000 9205 Kokku 84600 32000 84600 30000 9205 7. Töötajad Palgakulude kokkuhoidmiseks tuleb esialgu läbi ajada võimalikult väheste inimestega ja
Analüütiline pindala määramine punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 6399587,577 653459,044 561,49 -592,02 3593298029,02 -386862130,15 2 6399624,480 653935,599 396,85 320,35 2539671776,01 209488923,08 3 6399267,226 653855,891 -85,60 744,48 -547770875,28 486782633,73 4 6398880,000 653850,000 -481,78 234,77 -3082858805,28 153503056,80 5 6399032,458 653374,110 -390,96 -707,58 -2501740133,65 -462312492,63 SUMMA 0,00 0,00 599990,83 599990,83 Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha Magistraaljoone tagune pindala kujundi nr. Ja pindala arvutamise ...
200-600 meetri pikkusi distantse. 5000/10000 meetri jooks Antiikolümpiamängude kavas oli pikamaajooks – dolichos, mille pikkus oli 12 või 24 staadionipikkust. Sportlased pidid jooksma peaaegu 5000 meetri pikkuse distantsi võimalikult kiiresti. 19. sajandil Inglismaal joostud 3 miili (4828 m) ja 6 miili (9656 m) jooksudest arenesid nende mugandused meetermõõdustikus: 5000 meetri ja 10000 meetri jooksud. 1912. aastal Stockholmi mängudel lülitati mõlemad jooksualad meeste olümpiaprogrammi. Naiste 10000 meetri jooks sai olümpiaalaks alles 1988. aastal Soulis, aasta pärast seda, kui ala oli võetud Rooma maailmameistrivõistluste kavva. Naiste 5000 meetri jooks oli esmakordselt olümpial kavas 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel, asendades naiste 3000 meetri jooksu, mis oli kavas olnud kolmel eelmisel olümpial. Huvitavat: 1
Iga lõpliku või perioodilise kümnendmurru saab esitada harilike murdude summana, lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurru aga vastava rea (e. lõpmatu summa) abil. Näited: täisosa murdosa 7 7 1) 3,7 = 3 + = 3 ; 10 10 Näited kümnendmurdudest 3 1 5 9 2) - 15,3159 = -(15,3159) = -15 + + + + = 10 100 1000 10000 3159 = -15 ; Geomeetrilise rea summa 10000 valemi põhjal 3 3 3 3) 3,333... = 3 + 0,333... = 3 + + + + ... = 10 100 1000 3 3 3 1 = 3 + 10 = 3+ = 3+ = 3 . 1 9 9 3
R-Studio Kontrolltöö Mitu proovitükki on kogu andmestikus? #Mitu proovitükki on kogu andmestikus puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read > #Mitu proovitükki on kogu andmestikus > puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed > puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D > length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read [1] 229 VASTUS: Kogu andmestikus on 229 proovitükki. Mitu puud on sinu proovitükil? #Mitu puud on sinu proovitükil? PRT332=subset(puud2015,PRT=="332") #Teen eraldi andmestiku PRT332-st length(table(PRT332$PUU)) #Loetlen puude arvu PRT-l > #Mitu puud on sinu proovitükil? > PRT332=subset(puud2015,PRT=="332") #...
C 800 900 1000 1100 Tasakaaluhind ÜLESANNE Lineaarse võrrandi graafiline lahendamine On antud nõudlusfunktsioon qD (p) = -1000p + 120000 ja pakkumisfunktsioon qS(p) = 500p. Konstrueerida vastavad graafikud ja leida graafikult tasakaaluhind. Nõutav Pakutav Hind p kogus qD kogus qS - € 120000 0 10 € 110000 5000 20 € 100000 10000 Graafik teisel lehel 30 € 90000 15000 40 € 80000 20000 50 € 70000 25000 60 € 60000 30000 70 € 50000 35000 80 € 40000 40000 90 € 30000 45000 100 € 20000 50000 110 € 10000 55000 120 € 0 60000 Page 8 120000 110000 100000 90000 80000 70000 60000 50000
20.01 Müük 5 400 600 3 000 20.01 Müük 60 500 700 42 000 31.01 Lõppjääk 20 500 700 10 000 Arvutage jaanuarikuu müügitulu, müüdud kaupade kulu, realiseerimiskasum ja realiseerimise rentaablus, lähtudes: · Perioodiline varude arvestussüsteem ja FIFO: Lõppjääk: 500x20= 10000 Kauba kulu: 46000 10000= 36000 Müügitulu: 6000+3000+42000= 51000 ( Müük müügihinnas) Realiseerimiskasum: 5100036000= 15000 (Müügitulu kaubakulu) Realiseerimise rentaablus: 15000: 51000= 29,41% ( Kaubakulu/ Müügitulu x 100) · Perioodiline ja KKM (Kaalutud keskmine meetod) Keskmine hind 46000:95=484,21 Varu jääk: 484,21x20=9684,20 kr Kauba kulu: 460009684,20=36315,80 kr Realiseerimiskasum: 51000 36315,8= 14684,2
35 30 25 20 Axis Title Rs=100 15 Linear (Rs=100) 10 5 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 Axis Title 90 80 70 60 50 Axis Title Rs=0 40 Rs=100 30 20 10 0
Matemaatika ühikud Pikkusühikud Pinnaühikud 1km-1000m 1km²-100(ha)-1000000(m²) 1m-10dm-100cm 1ha-100aari (a) 1cm-10mm 1aar-100(m²) 1(m²)-10000(cm²) Ruumalaühikud Raskusühikud 1m³-10(hl)hektoliitrit-1000(L) 1t-1000kg 1l-10(dl)detsiliitrit-100(cm³) 1ts-100kg 1kg-1000g 1g-10000(mg)milligrammi Ajaühikud 1ööpäev-24(h) 1(h)-60min-3600sek 1min-60sek
Dolphin Bro M Mozilla Firefox Dolphin Browser Google Chrome 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 Sundspider Kraken Browsermark Peacekeeper Memory Usage (no page loaded) Memory Usage (5 pages open) eacekeeper Memory Usage (no page loaded) Memory Usage (5 pages open) 63 135 45 294
Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest · Eelarve tulude ja kulude plaan ( Eelarve koostamise kolm põhisammu: 1)finantseesmärkide püstitamine 2)tulude hindamine 3)kulude planeerimine ) · Reklaamist saadav kasu 1) info hindade ja uute toodete kohta 2)suureneb müüjate vaheline konkurents 3)alandab hindu tarbijate jaoks 4)maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote ja er...
5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85 Kokku 212888,53 42887,891 170000,63 Põhivara amortisatsiooni arvestusus kroonides Nimetus Maksumus Kulum aastas Kulumi % Mööbel 100000 5000 5,0 Kassaaparaat 8000 800 10,0 Arvuti 30000 3000 10,0 Stend 10000 2000 20,0 Külmkapp 10000 2000 20,0 Telefon 4000 800 20,0 Telefon 3000 510 17,0 0 0 0 KOKKU 165000 14110
2012 8523 8122 8405 8010 2016 8643 8236 8642 8236 Rahvaarv 2 8613 8209 8520 8119 20000 15000 LAST-UPDATED SOURCE: Andmed 10000 COPYRIGHT 5000 UNIT: 0 MATRIX: 2012 Mehed Naised Rahvaarv 3 Mehed Naised 2016
SISSETULEKUD 6992 5600 6540 7327 müügitulud 67875 5 0 0 5 99375 76975 84375 89750 76125 67575 79925 906575 50000 omakapital 0 500000 10000 10000 muud tulud 0 0 200000 66787 6992 5600 6540 7327 17697 Sissetulek kokku 5 5 0 0 5 99375 5 84375 89750 76125 67575 79925 1606575 VÄLJAMINEKUD 25000
5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85 Kokku 212888,53 42887,891 170000,63 Põhivara amortisatsiooni arvestusus kroonides Nimetus Maksumus Kulum aastas Kulumi % Mööbel 100000 5000 5,0 Kassaaparaat 8000 800 10,0 Arvuti 30000 3000 10,0 Stend 10000 2000 20,0 Külmkapp 10000 2000 20,0 Telefon 4000 800 20,0 Telefon 3000 510 17,0 0 0 0 KOKKU 165000 14110
Tallinna teletorn Kehra Gümnaasium Tiina Pirogova 9c. klass Ajalugu Ehitustööde algus 1975 a. Ehitustööde lõpp 1980 a. Ehitise arhitekt on David Basiladze Torni ehitamiseks kasutati: 10000 ³ 10000 ³ betooni betooni 1900 1900 tonni terast tonni terast Mõõtmed Kõrgus 314m Vaateplatvormi kõrgus 170 m Kaal 20 000 m Läbimõõduga visuaalne ala 38 m Sügavus kelder 8,5 m Paksus kelder 2,5 m
Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. ...
Esiaja kunst GAG, Marju Liidja, 2005 Kiviaeg jaguneb: 1) a) Vanem kiviaeg e.paleoliitikum (2 milj.- 150000 a. tagasi) b) keskmine paleoliitikum c) noorem paleoliitikum (40000-8000 a. e.Kr.). 2) Mesoliitikum (7000-4000 a. e.Kr.) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (6000-2000 e.Kr.). GAG, Marju Liidja, 2005 Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15000-10000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias. Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal, u. 15000-10000 a. e.Kr. (Maalingud avastati 1940. a. Kujutatud metshobuse...
Saksamaa ja Hispaania metsad Helena Berzinš Metsad (mHa) Saksamaa 11076 Hispaania 18173 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000 20000 Metsasus (%) Saksamaa 32 Hispaania 36 30 31 32 33 34 35 36 37 Raiutud puidu kasutus Saksamaal 50000 46808 45000 40000 35000 30000 25000 23060 22842 20000 14674 15000
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Maamõõtmise alused Laboratoorsed tööd Tartu 2007 Sisukord 1. Mõõtkavad.......................................................................................................................3 2.Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määrmine..........................................................5 2 1. Mõõtkavad Ülesanne 1. 1:50000 1:10000 1:5000 1:2000 AB=4,6cm 2300m 460m 230m 92m BC=4,55cm 2275m 455m 227,5m 91m AC=3,1cm 1550m 310m 155m 62m Ülesanne 2. 1:2000 1:5000 1:1000 88.22m 4,4cm ...
1.3 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Taani Kuningriik 2010 21000 10500 1.4 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Norra Kuningriik 2010 22000 11000 1.5 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Saksamaa 2010 20000 10000 1.6 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Läti Vabariik 2010 17000 8500 1.7 Ettevalmistustööd ja esitamine sertifikaadile Leedu Vabariik 2010 18000 9000 1.8 Tööohutus-kasutusjuhendite vastavusse viimine vastavalt kohalikule 2009-2010 22000 seadusandlusele
1.Võlad töövõtjatele 0 2.Dividendivõlad 120 PÕHIVARAD 3.Intressivõlad 33 1.Ehitised 22000 2.Inventar 1340 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 3.Põhivara kulum -2300 1.Pangalaen Swedbank 10000 OMAKAPITAL IMMATERIAALNE PÕHIVARA 1.Osakapital 10000 1.Asutamisväljaminekud 320 2.Eelmiste perioodide kasum 4720 2.Ostetud patendid, litsensid 120 3.Aruandeaasta kasum (-kahjum) (2010) -573 AKTIVA KOKKU 43650 PASSIVA KOKKU 43650 Bilanss seisuga 01.03.2011
spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil.Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid kui ka pikkade distantside sõitjad. Distantsid 3000 m 10000 m nõuavad uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.Aastast 1997 on kasutusel niinimetatud klapp-uisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klapp-uisuga on jala liikumisulatus palju
unwanted, in a conductor connecting two points that are supposed to be at the same potential, often ground, but are actually at different potentials. Ground loops created by improperly designed or improperly installed equipment are a major cause of noise and interference in electronics. A ground loop occurs when there is more than one ground connection path between two or more pieces of equipment (see picture below). 7. 5 MHz / 10000 = 500 Hz 5,0001 MHz / 10000 = 500,01 Hz Using this formula, the Fs = 1250,30 MHz
Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=p*q=45*550=24750 TC=30 000+45*100=34500 P=TR-TC=24750-34500= -9750 (kahjum) ATC(45)= (1000 + 45*100)/45 = 14500/45 = 433,3 AVL = 100 AFC = ATC - AVL = 433,3 - 100 = 333,3 Muutub keskmine kulu (Pm-ATC)* Qm Kogus Q=100-0,1P , P =100 AVC(90)=(1000 + 90*100) / 9...
Number of counts in 2ms: N 36,000 0.000055556ms 18 MHz result 4000 counts less than 20 MHz. Question 2 (10 marks) Consider the following diagram The frequency changes from 20 MHz to 18 MHz and the system samples at an interval of 100ns. a) What is the difference in terms of number of counts detected by the microprocessor? b) Explain why this method results in higher resolution. Solution: a) 20 MHz divide by 10000 producing 2000 Hz or time length = 0.5 ms. Number of counts = 0.5ms/100ns=5000 counts 18 MHz divide by 10000 producing 1800 Hz or time length = 0.5555 ms. Number of counts = 0.555ms/100ns=5555 counts The difference is 555 counts. b) Because that the second method has increased the sampling rate. Question 3 (10 marks) Consider the following simple mixer circuit. a) Why do we require a low-pass filter when using this mixer circuit? b) Name another disadvantage of such a mixer circuit.
1 t= (tundideks) 24 Lahendus: Q = q * A*t q = k*I Q = k * I * A*t 3m I= = 0,6 5m 1 Q = 2,0 * 0,6 * 20m 2 * = 1m 3 24 Vastus: Süvendist tuleb tunnis pumbata 1m3 vett välja. Variant 2: Ülesanne 1 Leida tugevusparameetrid () Antud: 1 = 100kPa 3 = 30kPa c = 20kPa Lahendus: 3 = 1 Ka - 2c Ka - 1 Ka + 2c Ka + 3 = 0.....( .) 2 - 1 Ka 2 + 4c 2 Ka + 3 = 0 2 2 - 10000 Ka 2 + 800 Ka + 900 = 0 - b ± b 2 - 4ac 2a - 800 ± 800 2 - 4 * ( - 10000 ) * 900 - 800 ± 6000 Ka = = 2 * ( - 10000) - 20000 Ka1 = -0,26 - ei.sobi Ka2 = 0,34 Ka = 0,583 Ka = tan( 45 - ) 2 0,583 = tan( 45 - ) 2 arctan 0,583 = 45 - 2 = 45 - arctan 0,583 2 = 2( 45 - arctan 0,583) = 29,5 o
Kui lähtuda kirjasõna mahust, siis on eesti keel suur keel. 1-10 10-100 100- 1000- kõnelejat kõnelejat 1000 10000 kõnelejat kõnelejat 10000- 100000- 1-10 milj üle 10 100000 milj milj Maailma keelte arv kõnelejate arvu poolest, üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. On teada, et ainult umbes koolmandikul keeltest on olemas kirjakeel
3.1 Kasumifunktsioon: R(q)=pq =(180-3q)q=180q-3q2 3.2 Kasum 40 toote valmistamisel: R(40)=180·40-3·402=4800 3.3 Tulud katavad kulud, kui P(q)=0, st R(q)=C(q) 180q-3q2=120q+48000, 3q2-60q+48000 Ülesanne 4. A: CF=5000, c=12, p=30, C=30q-(12q+5500)=18q-5500 B: CF=4400, c=15, p=30, C=30q-(15+4400)=15q-4400 Leiame q väärtuse, kus mõlema variandi kulud on võrdsed: 18q-5500=15q-4400 3q=1100, q=366,6667 V: tootmismahtude juures alates 367 tk on kasulikum variant B. Ülesanne 6. p = 10000 - q Missugune müügilolevate pirnide arv viib tükihinna 4 kroonini? p = 10000 - q ( )2, p2=10000-q, q=9984 V: tükihinna viib 4 kroonini 9984 pirni müügilolek. Ülesanne 14. c=100, CF=100000, q=100 tootmiskulude lineaarfunktsiooni avaldis : C(q)=100q+100000 C(100)= 100·100+100000=110 000 1 000 000kr eest saab valmistada 11 000 eset. 1 000 000=100q+100 000 , q=11 000 Ülesanne 29. A: CF=4 000 000, c=5 B: CF=2 000 000, c=7 p=20 CA=5q+4 000 000
16 Toodetud raami 1000 0 0 1000 17 <= <= <= <= 18 Maksimaalne müügikogus 1000 2000 500 1000 19 20 Tootmisteguripiirangud Kasutatud Saadaval 21 Tööjõutunde 4000 <= 4000 22 Metalli (un.) 6000 <= 6000 23 Klaasi (un.) 8000 <= 10000 24 25 Tulude-kulude andmed 26 Raami tüüp 1 2 3 4 Kokku 27 Tulu $28 500 $0 $0 $21 500 $50 000 28 Sisendite kulud 29 Tööjõud $16 000 $0 $0 $16 000 $32 000 30 Metall $2 000 $0 $0 $1 000 $3 000 31 Klaas $4 500 $0 $0 $1 500 $6 000
1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 INVESTEERINGUD PÕHIVARADESSE Kohe väljaostetavad materiaalsed põhivarad (soetusmaksumuses) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 Maa 10000 8000 6000 Hooned 4000 0 0 Ladu 4000 Maa1 0 0 0 Maa2 0 0 0 Hoonete renoveerimine Masinad ja seadmed 25500 0 0 T25 3000
Tõnu 9 Uljana 13 Urmas 8 Veiko 12 Virve 15 Üllar 11 Üldkokkuvõte 1184 Nimi Isikukood Kuu Palk palgavahemik Natalja Niitsoo 46706257905 Juuni 16 900 15000 .. 20000 Hannes Ratassepp 36103067928 Mai 20 700 20000 .. 30000 Kairi Svarts 48210063825 Juuli 15 400 15000 .. 20000 Toomas Kivima 36907204776 Juuli 11 100 10000 .. 12000 Jaanika Luhakooder 47711229647 Aprill 11 300 10000 .. 12000 Kaie Vaask 47501101788 Märts 29 800 20000 .. 30000 Pirjo Kuhi 46303304443 Juuni 24 600 20000 .. 30000 Marek Tammik 38911226764 Jaanuar 24 800 20000 .. 30000 Natalja Ots 48001217413 Oktoober 9 700 8000 .. 10000 Kaarel Öpik 35112174520 Jaanuar 3 300 0 .. 4000 Uljana Keerup 48503119367 Mai 27 600 20000 .
I I K I 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5.Kust riigist võttis Vladimir vastu uue usu? 6.Kes krooniti esimeseks tsaariks 1547. aastal? 7.Kes kaotas pärisorjuse? 8.Mis linn sarnanes kõige rohkem Lääne – Euroopa feodaalriikidega? 9.Kelle väed küüditasid üle 10000 eestlase Siberisse? (mees, 1701-1708.a.) 10.Kes vallutas 1030.a. Tartu ja rajas sinna oma kindluse? 11.Keiser ehk..... 8. 7. 1. 3. 5. 11. 6. 9. 10. 2. 4. 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4
4 4.59 5.15 4 15 1075 6754 14.95 3.76 4.63 2 16 1200 7540 9.98 2.26 3.42 17 1350 8482 6.95 1.39 2.71 0 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 18 1450 9111 5.76 1.08 2.43 19 1600 10053 4.66 0.79 2.16 ω, s^-1 20 1850 11624 3.5 0.52 1.91 21 2000 12566 3.11 0.42 1.82 R= 50 Ω (generaatori sisetakistus) ωr= 6126 Hz resonantssagedus tabeli järgi (voolutugevus on max)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
