Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaa...
Regioon Regio Loodusolud, Va Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus oni loodusvarad lit asustus üsteemid maailmamajan kuulu se dusse vad va riigid d us un di d Euroopa Eesti, Aastane keskmine Pe Väga tihe Arenenud Euroopa Väga heal Euroopa oli Saksa sademete hulk on a asustus kõigis põllumajandus majanduse tugev tasemel. ...
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe Sagedased vihmasajud o Suve ja talve temeratuuride erinevused pole väga suured Võrreldes idaosaga Idaosa o Talv ...
Põllumajandus Brasiilias Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56% Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Maaparandustöödest tehakse Bra...
Ukraina põllumajandus 1) Ukraina looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks. Ukraina erinevate maa tüüpide suurus 14% Haritav maad Rohumaad 17% Metsamaad 56% Muud 14% Ukraina on kaetud viljakate tasandikutega ja steppidega. Umbes 70% riigi territooriumist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja ainult 5% - mäestikud. Territooriumi keskmine kõrgus on 175 meetrit. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7 °C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaan...
Majanduslike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika MAJANDUSLIKUD TEGURID KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised ...kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses ...
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise t...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest ...
Saksamaa referaat Sissejuhatus Saksamaa on üks maailma jõukamaid riike. Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Lääneme...
PLASTMASSIDE Triin Teppe KASUTAMISMAHUST Tallinn 2016 PLASTIKUTE TOOTMINE SISUKORD Plastmassidest üldiselt Kasutusvaldkonnad Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PLASTMASSIDEST ÜLDISELT Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. On keskkonnale väga ohtlikud, sest enamik neist ei lagune. Enim kasutatav plastik maailmas on polüetüleen. MÜRGINE KASUTUSVALDKONNAD Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PAKENDAMINE 40% ...
2015 Mai Regiooni kuuluvad Kokku kuulub Euroopa regiooni 49 riiki. Näiteks Eesti, Hispaania, Soome, Saksamaa, Itaalia jt. riigid Loodusolud, Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas. Valitsevad usundid Peamiseks usundiks on kristlus. Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene õigeusk. Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates lin...
Ülerahvastumisega seotud keskkonnaprobleemid Kristi Mets TTÜ 2011 Maailma kasvav rahvaarv Viimase viiekümne aastaga on maailma rahvaarv tõusnud 3 miljardilt 6 miljardini Maailma kasvav rahvaarv Maailma inimpopulatsioon 2010. aastal 6,8 miljardit inimest 2050. aastal 9 + miljardit inimest Selle presentatsiooni esitamiseks kulunud aja jooksul sündinud laste arv: · http://www.overpopulation.org/impact.html Kolm suuremat ohupiirkonda Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia Ülerahvastumisest tulenevad keskkonnaprobleemid: · Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine ...
11. klass Pakistani põllumajandus Ülevaade 2015 1. SISSEJUHATUS Pakistan on huvitava asukohaga riik, kus põldu harida. Põlluharimine on seal üsnagi keerukas, aga seda tehakse seal ikka. Pakistan on madala arengutasemega riik, seetõttu on seal põlluharimine niivõrd levinud. Valisin Pakistani, sest sealne põllumajandus erineb väga tavapärasest põlluharimisest. 2. PÕLLUMAJANDUS Pakistani kliima on üsna kuiv (seal sajab aastas keskmiselt 200-500 mm) ja ta asub troopilises ja lähistroopilises kliimavööndis. Pakistanis on neli aastaaega: jahe, kuiv talv detsembrist kuni veebruarini, kuum ja kuiv kevad on märtsist kuni maini; suvel on vihmaperiood või edela mussoon, alates juunist septembrini ning mussoon taganeb oktoobrist kuni novembrini. Aastaaegade algus ja kestus sõltub mõnevõrra asukohast. Vihmasajud võivad esineda radikaalselt aastast aastasse ning hilisemad mudelid üleujutustest ja põudadest ei ole ebat...
Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus Heitveed (tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed). Juhitakse looduslikesse veekogudesse või pinnasesse. Ohtlikumateks tööstusaladeks veekogudele on nafta-, põlevkivi- ja ...
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
Ungari põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1.1 Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, metsamaa, rohumaa; joonista sektordiagramm Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. 1.2 Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõe äärseid lammialasid, kuna Ungarist voolavad läbi nii Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtlusek...
Eesti põllumajandus, metsandus ja kalandus. Käes oleval teemal vaatleme Eesti põllumajanduse, metsanduse ning kalandusega seotud teemasid. Nende kasutuslevikut Eestis, importi, eksporti jne. · Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Eesti põllumajandus tööhõive moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Tähtsaimad põllukultuurid on nisu, kaer, rukkis, oder, kartul, suhrupeet. Tähtsaimad loomakasvatus saadused on muna, liha, piima ja vill. Eesti on teada tuntud transiidimaa, me oleme nagu vahendajad. Eestile on suureks kahjuks see, et me impordime mitmeid tooteid nt puuviljad ja villa, kuna meil on kõik see tegelikult siin kohapeal olemas. Mis meil see välja ja mis teistel see sisse. Kuigi kvaliteet on sama, või isegi parem. Toidu probleemid on Eestis minimaalsed, kuna oleme...
Itaalia rahvastik ja majandus Maila Meldre 9a Jõhvi Gümnaasium Itaalia rahvastik Andmeid Itaalia rahvastikust Itaalias elab 59 546 696 elanikku Rahvatihedus on 194,5 inimest/km². Linnades elab 67% rahvastikust Umbes 20 mln. Itaalia päritoluga inimest elab välismaal Peaaegu viiendik Itaalia elanikest on üle 65 aasta vanad Rahvulik koosseis 94,5% itaallased 2,5% sardid 1% retoromaanid (Alpi rahvad friuulid ja ladiinid) 0,5% tiroollased 0,3% frankoprovanssaalid Suurema elanikkonaga linnad: Rooma 2 541 000 elanikku Milano 1 247 000 elanikku Napoli 1 008 000 elanikku Torino 862 000 elanikku Palermo 683 000 elanikku Genova 605 000 elanikku Rahvastiku tihedus Click to edit Master text styles Tänu mägisele Second level pinnamoele paikneb Third level ...
TAANI Üldandmed Pindala: 43 000 km2 – põhiterritoorium Autonoomsed piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared. Rahvaarv: 5,6 miljonit Pealinn: Kopenhaagen Suuremad linnad: Orhus, Odense Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) ...
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandus...
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vah...
PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus hõlmab taimekasvatus, loomakasvatus, mesindust, kalakasvandust, metsadest kui taimekasvatust. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Maa : · Põllumaa - põllumajanduslike kultuuride saavutamiseks sobiv maa. · Rohumaa rohurindega kaetud maaala kus kasvavad peamiselt mitme aastasest mitme aastased rohttaimed ehk mis sobiks karjamaale. · Põllumajanduseks sobimatud maad kõrbed, pool kõrbed, igilumi- ja jää. 2. Agromaatilised näitajad ehk põllumajanduseks sobiv või sobimatu kliima. Näitajad: · Päikesekiirguse hulk; · Õhu- ja mulla temperatuur; · Niiskus; · Vegetatsiooni perioodi pikkus. Vegetatsiooniperiood on aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elu tegevuse. Enamikutele taimedele sobib perioodi pikkuseks vähemalt 90 päeva. Kultuuritaimedele ...
Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud maades ja arengumaades ANDRES ZIRK RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Loodusli...
Austraalia Joosep Tiismus Austraalia vapp Austraalia lipp Rahvastikukasv Austraalia majandus SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 4,1% Tööstus 26% Teenindus 70% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal Põllumajandus 3,6% Tööstus 21,1% Turism Sydney ooperiteater Uluru
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus TOIDUAINETELE OMISTATUD TUNNUSMÄRGID Referaat Õpilane: Liisi Pernik K-08A Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2008 TUNNUSTATUD EESTI MAITSE Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997.aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega (Deutsche Landwirtshafts- Gesellschaft - DLG) sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt. Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sügisel. 2000. aastal tuli kasutus...
Kontrolltöö Põllumajandus 1)Mida kujutavad endast segatalud ja spetsialiseerunud suurtalud? Too välja erinevused. 2)Mis on ekstensiivsed teraviljatalud? Mida neis kasvatatakse ja kus nad on levinud? 3)Mis on istandused? Mida neis kasvatatakse ja kus on levinud? 4)Mida kujutavad endast rantšod ja loomavabrikud? Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 8)Mis on elatusmajandus ja turumajanduslik tootmine? Milline neist on omane arengumaadele ja arenenud maadele? 9)Nimeta nisu, teepõõsaste ja suhkruroo kasvupiirkondi ja suurimad tootjad. 10)Nimeta maisi, riisi ja kohvipuude kasvatuspiirkondi ning suurimad tootjad. 11)Miks arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine? 12)Miks arengumaade...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Melissa Alliku Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sisukord ................................................................................................ ......................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................ .................. 3 Toidu raiskamine ................................................................................................ ........ 4 Põllumajandus ...
Eestlaste elu enne ja pärast Vabadusvõitlust sarnasused ja erinevused Oma arutluses annan ülevaate eestlase elust enne ning pärast Muistset vabadusvõitlust, tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Käsitlen järgnevaid aspekte: talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus. Enne Vabadusvõitlust oli valdav osa eestlasi talupojad. Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit. Esines samuti maata talupoegi, kes rentisid endale maad või töötasid sulastena. Pärast Vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Põhiosa moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid nende koormised olid tunduvalt väiksemad. Järgmine liigendus o...
Põllumajandus 1.Põllumajanduslikku tootmist iseloomustatakse: o Peamine ressurss on põllumajandusmaa haritav ja rohumaa o Sõltub looduslikest tingimustest o Sotsiaalmajanduslikest suhetest o Rahvuslikest traditsioonidest o Tänapäeval elatav end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust o Toodang saab suureneda produktiivsema tootmise arvelt 2. Põllumajanduseks sobivad piirkonnad + tegurid LOODUSLIKUD kliima(t, niiskus, kasvuperiood), mullad(viljakus, paksus, põuakindlus), reljeef(tasane, mägine, nõlva kalle) MAJANDUSLIKUD kapital(hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud(kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika(toetused, tollipoliitika) NISU- Euroopa, USA RIIS Hiina SUHKRUROOG india, usa KOHV usa, aafrika 3.Põllumajanduse osatähtsus tööhõives ja SKT-s eri piirkondades o Arenenud maades vaid 2-3% töötajatest t...
8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud. Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõr...
Ameerika Ühendriikide põllumajandus Põllumajandus on Ameerikas suurim tööstusharu. Kogupindalast on põllumaa all umbes 44.4 protsenti. 2007. aasta seisuga on USA-s 2.2 miljonit põllumajandusettevõtet, mis võtavad enda alla ligikaudu 3,73 miljonit ruutkilomeetrit. Ameerika suure pindala tõttu tegeletakse põllumajandusega kogu riigis, aga suuremad paigad on Great Plains’i ala ning Suur-järvede piirkonnas. Põllumajandus moodustab umbes 1.2% SKT-st. Ameerikas leidub rikkalikult põllumaad ja sealt tuleb umbes pool kogu maailma teraviljaekspordist. Osa maad on küntud põlluks, et kasvatada teravilja, või kasutada veiste ja lammaste karjamaana. Tähtsad põllukultuurid on mais, soja, puuvill, maapähkel, kartul, päevalilleseemned,nisu ja lina. Leidub ka banaani-, kohvi-, puuvilla- ja suhkrurooistandusi ning suuri õuna-, apelsini-, kirsi- ja muid puuviljaaedu. Enamus toorainest saadakse riigisiseselt, kuid tooraine impo...
Kordamine geograafia kontrolltööks Maailma põllumajandus Õp lk 85-97 · Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandus...
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Tai...
Majanduse referaat Eesti maamajandus Koostas: S. Meltsas Juhendas: L. Kurg Avinurme 2009 Maamajanduse looduslikud eeldused. Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Läänemere lähedus ja Atlandi ookeanil aset leidvad intensiivsed tsüklonilised protsessid. Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega. Suve esimene pool on tavaliselt suhteliselt kuiv ja mõõdukalt soe, hiljem vihmane, millele järgneb soe ning pikk sügis. Aasta keskmine temperatuur Eestis on +5 C, kõige soojem kuu on juuli ja kõige külmem veebruar. Vegetatsioon Eestis algab mai alguses ja kestab septembri lõpuni. Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine temperatuur on üle +5 kr...
Põllumajnduse võrdlus Maroko ja EGIPTUSE vahel MAROKO Kliima Maroko põhjaosas on lähistroopika kliimavööde ja keskosas on troopikavööde. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved kuumemad ja talved külmemad. Marokos asuv Atlase mäestik on kaetud lumega enamuse osa aastast. Vihma sajab aprillis ja mais ning ka oktoobris ja novembris. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23...28 °C, jaanuaris 9...12 °C,sademeid 600800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam. Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 34 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 °C, lumikate püsib 45 kuud. Maroko kliima vaheldumises mängib väga suurt rolli külma Kanaari hoovuse jahutav toime, mis on üheks suuremaks kliima kujundajaks Atlase mägede ja...
Põllumajandus ja toiduainetööstus 1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid 2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi...
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS Pärnu Vanalinna põhikool, 9.b Elin Hein Laura-Johanna Jõesalu Anna Kissametova Kahro Koit Koitla Kristofer Mäger Põllumajandus Mida see endast kujutab? Millega see tegeleb? Suurimadmuutused põllumajanduses Teraviljakasvatus Teravilja kasvatus Eestis Ilmastiku tingimused teravilja kasvatamiseks Peamised teravilja liigid Loomakasvatus Põllumajanduse tähtsaim haru Edukaimad põllumajanduspiirkonnad Hobusekasvatus Kolhoos Mis on kolhoos? Kolhoos enne ja praegu Kuidas on arenenud kolhoos praegu? Kalandus Kalatööstused Peamised kala liigid Kala rohked mered ja järved AITÄH KUULAMAST
EESTI KIVIAJA KULTUURID KUNDA KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA AEG u. 9000a eKr u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr u. 3000a. eKr PÄRITOLU Pärnu ligidalt, Sindi-Lodja Ida-euroopa kaguosast, asulast, Pulli Asulast indoeuroopa päritolu sisserändajatega. ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid ...
Portugal Portugal asub Pürenee poolsaare lääneosas ja tal on pikk merepiir Atlandi ookeaniga. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Tejo jõgi jagab maa mägisemaks põhja- ja tasasemaks lõunaosaks. Põllumajandusega tegeletakse rohkem lõunaosas. Portugalis valitseb soe vahemereline kliima, mille teeb mõõdukamaks Atlandi ookeani mõju. Suvi on kuum ja niiske, talv suhteliselt soe. Sisemaa ilmastik on ranniku omast tunduvalt vahelduvam. Põhjaosa mägedes sajab palju rohkem kui keskpiirkonnas. Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur umbes 20-28 kraadi, talvel aga umbes 10-15 kraadi. Rannikumägedes sajab kuni 2500 mm aastas, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Vegetatsioonipikkus on umbes 7-9 kuud ja saaki saab aastas kaks korda. Põhja-Portugalis on valdavalt metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Lõuna-Portugalis on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmul...
Iseseisev töö geograafias: Põllumajandus Minu valitud riik:Taani 1.1.) 2.), Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas,mis annab eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus põllutegevust ei saa toimuda.Ka mere äärsetes kohtades ei saa tegeleda kuna pool...
Triin-Eliis Süld Tiina Adamson VHK 2012 Kliimavööde: lähistroopiline, põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veis...
Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt Viljaliikidest tõusis esikohale talirukis ja lina ...
Austraalia põllumajandus. Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobiv ala (või on täiesti võimatu) põllumajandusega tegeleda. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingilmääral ka kagu- ja edelaosas. Kuid siiski, koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademet...
Riigi tööleht 3 – metsandus, kalandus, põllumajandus. Märts 2010 Riik:Suurbritannia Nimi: Metsandus 1. Ava järgmine link. http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ . Vali oma riik. Leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Kui suure osa riigi pindalast katavad metsad (%)? 2. Millised on valdavad puuliigid?Leidsin esimeselt töölehelt, et peamised puuliigid on tamm, pöök, mänd, kask. 3. Leia 2-3 riigi metsa/metsanduse kohta sobivat fakti/iseärasust/probleemi, mis Sinu arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafili...
Põllumajandus Põllumajandus on majandusharu, kus tegeldakse taime ja loomakasvatusega, et saada toorainet toiduainetööstusele ja mõningal määral ka muudele tööstusharudele (naha, tekstiilitööstus jt.). Põllumajanduses on peamiseks tootmisvahendiks maa. Kaasaegne põllumajandus vajab ka mitmesuguseid teenindavaid harusid nagu tõu ja sordiaretus, maaparandus, teadusnõuanne, koolitus ja täiendõpe, toodangu säilitamine, turustamine ja reklaam, pangateenused, jpm. Nii kujuneb kompleks majandustegevusi, mis on omavahel tihedalt seotud. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja KaguEesti lavamaal ning KeskEesti tasandikul. Kuid peale looduslike tingimuste mõjutava...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist....
LAV · Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? · Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes, põhja osa jääb troopilisse vöötmetesse Keskmine temperatuur maapinnal jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
