BAROKK 16.-18.SAJAND 1600-1750.AASTAD KUNST NARCISSUS (CARAVAGGIO) GIRL WITH A PEARL EARRING (JOHANNES VERMEER) · PALJU ON NEIS MAALIDES EBATAVALISI POOSE, ÄGEDAID LIIGUTUSI, ZESTE, TAEVASSE TÕSTETUD PILKE. · BAROKK NIMETUST OLEKS KÕIGE LIHTSAM SELETADA SÕNAGA "EBATAVALINE" - OMA HOO, KIRE, TUNNETE NING ISEGI ÜLEPAISUTUSTE JA LIIALDUSTEGA PAKUB SEE KUNST VAATAJALE PALJU OOTAMATUT, RABAB JA ÜLLATAB TEDA. · BAROKKMAAL TEKKIS ITAALIAS. · TA VALLUTAS PEAAEGU KOGU EUROOPA NING JÕUDIS HISPAANLASTE KAUDU ISEGI AMEERIKASSE, KUS TEDA PRAEGUSENI KUULSAIMAD KUNSTNIKUD MICHELANGELO CARAVAGGIO DIEGO VELÁZQUEZ BAROKIST NENDELE MAADELE KUS AGARALT TEGUTSES KATOLIKU KIRIK, PÜÜDES TAGASI VALLUTADA REFORMATSIOONI AJAL KADUMA LÄINUD KOHTA INIMESTE HINGEDES - SEEGA ITAALIA, HISPAANIA , MADALMAADE LÕUNAOSA (EHK FLANDRIA) JA LÕUNA-SAKSAMAA. · VÕIB NIMETADA PÄRISBAROKIKS. · BAROKKI PEETAKSE ÜLDISELT 17. SAJANDI STIILI...
Barokk Barokk (sissejuh) · Ajaliselt levis barokk 17.saj · Barokk tähendab tõlkes korrapäratut, poolümmargust pärlit · 17.saj Euroopas: 1. poliitilised nägelused, mis kulmineerusid 30-aastase sõjaga 1. 2. omavahel võitlesid kaks usuvoolu - katoliiklased ja protestandid 1. 3. positiivsemat mõju sajandile avaldas teaduste ja filosoofia jõudmine lihtrahva juurde. · Kõik see mõjutas kunsti · Barokkile on iseloomulik : 1. . emotsionaalsus 2. . teoste üldmulje rahutu, liikuv, jõuline 3. . kaunistuste kuhjumine · Barokk ei ole ühtne üle Euroopalik stiil vaid jaguneb: 1. Tõeline barokk levib seal, kus on tugev katolik kirik (Itaalia, Hispaania, Fladia) 1. Prantsusmaal Inglismaal võesti vastu rahulikum stiil ja kannab nime vana klassitsism 1. Holla...
Sissejuhatus. Madalmaade vokaalpolüfoonia ja koos sellega ka kõrgrenessanssi hiilgeaeg lõppes 1520- aasta paiku. Sellele järgnev aeg kuni sajandi lõpuni ei toonud Euroopa muusikasse küll veel päris uut stiili, alguse said aga mõned arengusuunad.. Humanistliku hariduse tugevate mõjude tõttu nimetatakse seda ajajärku muusikaloos ka humanismiajastuks. 16. sajandil hakkas muusika lisaks jumalikule harmooniale e. abstraktsele esteetikale kujutama ka inimlikku ja käegakatsutavat: looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine. Ka 17. sajandil uuritakse õpetust inimese tundeseisundeist- afektiõpetus. " Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" Barokk tähistab kunsti ja musikastiili 16. saj. Lõpust kuni 18. saj. keskpaigani s.o. 1600-1750. Murrang oli järsk, lühikese aja jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed : 1.1597-1600 loodi esimesed ooperid 2. 1600 - esimene oratoorium 3....
1. Lapsepõlv ja kujunemine muusikuks G .F. Händel sündis Saksamaal Halles 23.veebruaril 1685.a. Poiss tundis juba varakult huvi muusika vastu kuid isa ei kiitnud seda heaks. Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg ja soovis pojale paremat tulevikku ning õhutas teda õigusteadust õppima. Händel õppiski aasta Halle ülikoolis õigusteadust. Ühel perekondlikul visiidil Saksi-Weissenfelsi õukonda kuulnud hertsog noore Händeli orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Tänu sellele õnnestus Händelil õppida orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni aluseid kuulsa Halle organisti Zachow`juures. Seal kirjutas ta ka seitse kirikukantaati, mis pole säilinud. Samaaegselt Halle ülikoolis õigustedust õppides töötas ta ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a. siirdus Händel Hamburgi, Saksamaa võimalusterikkamasse muusikalinna. * Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, pea...
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;...
BAROKK · Kirjanduse juhtteema Baroki kirjanduse ja kunsti juhtteema oli maise elu tühisus ja kaduvus. Maailma kujutati absurdse ja mõttetu näitelavana. Kirjanduses valitses pessimistlik elukujutus. · Suhtumine inimesse võrreldes renessansikirjandusega Inimest kujutati barokis moraalituna ja hingelt tasakaalutuna. KLASSITSISM Eeskuju võeti antiikkirjandusest · Kardinal Richelieu' taotlused Võitles individualismi vastu. Püüdis maksma panna riigi huvidele vastavad põhimõtted. · Kunstiteostele esitatavad reeglid 1. Eristati ,,madalat" ja ,,kõrget" kunsti. 2. Tragöödias (,,kõrge") ei tohtinud olla midagi labast. Tragöödia aine pidi olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast, kangelased kõrged isikud. Tragöödia pidi olema viievaatuseline, keel värsistatud, ülev ja pidulik. 3. Komöödia (,,madal") pidi olema õpetliku sis...
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimuliku...
Barokk Eestis. Sissejuhatus · Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Barokk Eestis · Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 164050ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. · 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. · Põhjamaiselt tagasihoidlik oli barokk PõhjaEuroopas, nagu ka Eestis. · Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. · Sealsed väheldased, lihtsad, kuid oma raidportaalide,...
BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektid...
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa o...
Barokk 17-18 saj Alguse sai Itaaliast Barocco - portugali keeles. kasutati juveelikunstis - ebakorrapärane pärl. itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile. 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks. Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik, efektne Riietus - ebaloomulik. Pargiarhitektuur - moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) - pinge, viha, ekstaas, kurbus Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju. Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest. Louis XIV 200 muusikut Pillimängi...
BAROKK. XVII-XVIII alg. Kasvas välja renessanssist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine.Eur. riikides monarhia, seega absolutism.Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1)riigid,kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega.Näiteks Habsburgide dünastia maad Aust.,Ita.,Belgia,Hisp. 2) iigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Ing,Pr,Põhja-Saks.Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3)Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.N: Skand,Est. Stiilipuhtale barokkile vastavad ainult 1-se rühma maad. B-ki sünnimaaks on Ita. ja B-ki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Arhitektuur Itaalias.Kirikud.Mindi üle ladina ristile.Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel mille alla jäid aknad.Lõuna ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel.Ne...
Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina barok...
Barokk ajastu Barokki murranguperiood on XVII-XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust...
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja i...
Barokkajastu kunst, mood,teadus ja kultuur Tekkis 16-17 sajandi vahetusel ja kestis 18 sajandi keskpaigani . Barocco tähendab portugali keeles korrapäratu poolümmargune pärl , Itaalia k. barocco eris kummaline, veider. Baroki sünnimaaks on Itaalia. Barokk jagunes kolmeks: 1580 1630 varabarokk uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 80 keskmine barokk, piirkonniti eri stiilide teke 1680 1750 hilisbarokk, zanride kõrgaeg Barokki on nimetatud basso continuo e. generaalbassi ajastuks, samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke ja edendas haridust. Moe näide: Barokiajastut iseloomustab:...
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati ...
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalü...
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
Barokk ja klassitsim (17.saj.) KONSPEKT 10.märts. Maailmapilt: o Humanismi ammendus pettumine o loodus- ja täpisteadus o 1543 Kopernik avastas, et maa keerleb ümber päikese. o Reformatsioon o ,,Looduse raamat" Platon loodusfilosoofia (poeesia) o G. Bruno maksis oma tõekspidamiste eest tuleriidal o Campanella solaarid (teda ei toetanud G.Galilei ta arvas et loodusraamatud tuleb kirjutada matemaatilises keeles) o 16.saj. loodi Fausti kuju o Unkvisitsioon- G.Galileil käsiti kirikust lahti öelda o ,,muistsed" ja ,,moodsad" (kaasaeg vs. traditsioon) o Prantsuse Akadeemia kõige tähtsam koht prantsuse keele puhtuse säilitamiseks o Boileau antiik oli ideaaliks o Ch. Perrault ,,Punamütsike", ,,Sinihabe", ,,Saabastega kass" o Herodotes ajaloo isa 11.märts Klassitsismi filosoofilise idee võtab k...
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kott...
1. Barokk (16 saj lõpp 1750 a) 1.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus renessanssiga Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljend...
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Carava...
Barokk. Instrumentaalmuusika. 10. klass Vasta õpiku (lk 102 105) küsimustele: 1) Milline pill kujunes 17. saj armastatuimaks soolo- ja ansamblipilliks? Miks? 2) Nimeta heliloojaid, kes kirjutasid 17. saj muusikat klavessiinile! 3) Nimeta veel pille, mis olid barokkorkestris olulisel kohal! Mis liiki pillidega on tegemist? Basso continuo Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võim...
BAROKK 1718saj I pool Konspekt Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Barocco portugali keeles ebakorrapärane pärl kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus ebaloomulik. Pargiarhitektuur moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapik...
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle ...
Küsimused (Barokk) 1. Seleta mõistet ,,Renessanss" Tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16. saj. kultuuriga. 2. Mida tähendab ars nova? - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. (oli töös 1. Real) 3. Kirjelda ars nova koolkonda, nimeta silmapaistvaim helilooja. 3- ja 4-häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütm. Guillaume de Machaut (1300-1377). ( oli töös 1. Real) 4. Kirjelda Madalmaade koolkonda Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, ühised meloodiakujundid. (oli töös 2. Real) 5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis m...
Barokk-kirik Sisukord Barokk Kirik ja kunst Baroki rahvalikkus Kiriku ülesehitus Kiriku siseruum Kiriku välisilme Barokk-kirikud Kasutatud allikad Barokk 17.sajandi iseloomustamiseks Mõiste pärit portugali keelest (barocco), tähistas korrapäratu kujuga pärlit Barokne iseäralik, korrapäratu Baroki tunnustele vastas vaid Portugali kunst Kirik ja kunst Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia Kunst pidi olema esinduslik ja tore, sümboliseerima usu ülevust ja jõudu Kirik soosis elulähedast kunsti Kunst pidi kirikus kujutama usulist ekstaasi, märtrisurmasid ja imesid Baroki rahvalikkus Toetus meeltele ja tunnetele Suutis köita laia publikut On jätnud sügavaima jälje Näiteks on äratuntav rahvariietes Kiriku ülesehitus Valitsevaks tüübiks pikergune hoone Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali Külglööve asendasid kabelid põhja- ja lõunaküljel Val...
Barokk Prantsusmaal 17. sajandi teisel poolel sai Prantsusmaa majanduslikus ja poliitilises elus juhtivaks jõuks. Ka vaimuelus, kirjanduses ja kunstis, samuti kommete ja maitse küsimustes hakkas Prantsusmaa Itaalia ja Hispaania mõju kõrvale tõrjuma ning omandas Louis XIV ajal tooniandva asendi. Arhitektuur Kõige barokilikumad kalduvused ilmnevad Versailles' lossi ehitamisel. Seal töötasid Louis XIV tellimisel kõige paremad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Versailles' lossi põhiplaan sai hiljem eeskujuks kogu Euroopa palee ehitusstiilile. Sisekaunistused on toretsevad ja suurejoonelised. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune PEEGLIGALERII, RAHUSALONG ja SÕJASALONG. Tihedas ühenduses lossiga on prantsuse stiilis park , mis aiakujunduse abil suurendab hoone mõjukust. Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised nt. Louvre'i idafassad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis. Baro...
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda baro...
Barokk Klassitsism Klassitsism (1770-1830) • See on viimane suur kunstistiil, mis hõlmas kõiki kunstistiile. • Prantsusmaal olid suured muutused. • Olid vastuolud vaimulike ja aadlike vahel. • Samuti olid levima hakanud valgustusaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. • Algas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) • Ateena ja Rooma vabariiklik kord sai poliitiliseks ideaaliks. • Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi. • Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu. • Algas täielik antiigivaimustus. • Ka kunst sai ühiskonnas uue tähenduse - see muutus enam avalikuks ja kättesaadavaks. Kuzminki igh Maulle Room chât in the eau d'Am oise ova Antonio Can ...
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
1. BAROKK KUNSTIS: 17.-18. saj. I pool Sünnikohaks peetakse Itaaliat Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoo...
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: ...
Barokk muusikas Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaasiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See sai alguse Itaaliast. Barokki iseloomustab kõik, mis on ülepaisutatud ning äärmuslik. Senise harmoonia ja tasakaalu asendas pingestatud dünaamika, efektne teatraalsus ning äärmuslik tundelisus. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted kontsert ning kontsertstiil. Muusikat hakati lõpuks esitama ka avalikes saalides. 17.sajandi alguse ideaaliks sai instrumentaalsaatega soololaul (-heliteost esitab üks laulja). Väga tähtsaks kujunes ka aaria (-heliteost lauldi kas soolona või duetina ning saatjaks pisut suurem ansambel või pillirühm). Vokaalmuusikas oli aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat (- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult saatis ka instrument). Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile...
Barokk 11.a 16. saj lõpp Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessans...
BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREE...
Barokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku u...
Kl.bar.k1 BAROKK. KÜSIMUSED. (11.kl.õpik #17,22,24-25) 1.Nimetage tuntumaid barokiajastu prantsuse arhitekte. C.Perrault, F.Mansart 2.Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Kes on prantsuse pargi kujundaja? Milliseid elemente tead prantsuse pargis olevat? Prantsuse park-geomeetriliselt korrapärane, pügatud hekid, purskkaevus, kujud, Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1.Peeglisaal (tundub suurem, valgem) 2...
Essee Barokk Barokk on kunsti- ja muusikastiilis, mis tekkis 16 sajandil. See sõna on ise pärit portugali keelest barroco, mis tähendab ebäkorrapärast, midagi kummalist, tavatud ja lopergust pärlit. Miks tekkis barokk. Suurmeistrid barokkiajastul. Barokki esimeseks tekkimise põhjus oli kiriku lõhenemise ja kirikuosatähtsuse vähenemise tõttu. Kirikuosatähtsuse vähenemisega tuli esiplaanile inimene. Minu arvamus on, et kirk ja usud on tekkitanud palju erimeelsusi, mis on kaasa toonud totaalse muutumise tänapäeva, kuigi usk on toonud endaga kaasa ususõdad, selle pärast olekski targem hoiduda usust. Teiseks põhjuseks olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi ja otsustasid tähtsama. Kolmandaks põhjuseks, aga barokki uue stiili kujunemise periood (1600- 1750). Barokk- kultuur oli rahutu, dünaamiline, liialdatud ja teatraalne, mi...
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? Euroopa jagunes kolmeks piirkonnaks: 1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kog...
Barokk Baroki mõiste võeti kasutusele 18. - 19. sajand kunstikriitikute poolt. (Barokk- itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider). Uut kunst ei saa pidada kehvemaks cinquecento kunstist. Barokk- kunsti sünnimaaks sai Itaalia. Siin asus vastureformatsiooni vaimne keskus- Rooma. Kunstnikule anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore, ta pidi olema absolutismi fassaadiks ning sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Barokki iseloomustab: • korrapäratu, • liialdatud, • maitsetu, • ebaloomulik, • eriskummaline, • moonutatud, • tujukas, • tundepaisutused, • emotsioonid, • peenutsemine, • toretsev pidulikkus, • kaunistuste- ja detailiderohkus, • lopsakus, • dekoratsiivsus. Barokk kunsti puhul tuleb mainida ka tema suurt rahvalikkust. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita massilist publikut k...
Barokk (arhitektuur) Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Barokk-kust sündis Itaalias. Itaalia arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb ra...
Barokk Hollandis Hollandis tekkis 17.sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlik, väiksemõõtmelised malid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud anrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: · Rembrandt Harmensz van Rijn. Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. Oli ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja p...
BAROKK AJASTU Barokk sai alguse juba 16.sajandi lõpul Itaalias. Sobivaim sõna selleajastu kunsti kirjeldamiseks oleks ebatavaline. Sõna barokk tähendab korrapäratu kujuga pärli, mis sümboliseerib väga hästi barokki ajastut. Kunsti kirjeldavad veel värvid, kirg, hoog ja tohutu ülepaisutamine ning liialdamine, selline kunst on vaatajale huvitav ja tollal ka väga ebatavaline. Barokk-kunsti kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes sellega suurendada rahvahulkade usutunnet. Barokki stiil oli levinud ka isevalitsejate seas, kes proovisid seda sama, suurendada usku neisse, läbi sellise kirgliku kunsti, proovisid nad näidata inimestele oma võimu. Barokk oli stiil mida said ära kasutada katoliku usu maad, tänu sellele, et valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuid...
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17. 18. Sajand. Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokok...
Sheet1 STIIL MAA KUJUNEMISAEG VOKAAL M. Grigooruselaul, Rüütlilaul, KESKAEG Frangi suurriik 5-17 saj. Kangelase laul. Ilmalik laul, Ilmalik polü- Madalmaad ja fooniline laul. RENESSANSS Itaalia 14-17 saj. Kaanon, Villa-Nella. Kujunesid ooperid. BAROKK P-Itaalia 1600-1750 nt. koomiline ooper KLASSITSISM Euroopa 19 saj. Dramaatiline kõnelaul Page 1 Sheet1 INSTRUMENTAAL M. VÕIMUKANDJAD ESINDAJAD VARIA Kuningavõim Richard...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
