Voltmeetri kaliibrimine Laboratoorne töö õppeaines: Füüsika Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused.
RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD 12/22 Juhendaja: Karli Klaas Tallinn 2017 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja (............................................), mõõtelint, fotoväravaga ühendatud taimer (........................ ......................................) Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T, mille jooksul antud pendel sooritab ühe täisvõnke, avaldub järgmiselt: T =2 l g kus l pendli pikkus (m), g raskuskiirendus (m/s²). Valem kehtib ...
Elektrivoolu töö Elektrivool teeb väga mitmesuguseid töid, töö seisneb laetud osakeste ümberpaigutamises elektriväljas. Kokkuleppeliselt öeldakse, et tööd teeb elektriväli. Voolutöö , antud vooluringi osas on võrdne voolutugevuse, pinge ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=IUT Kuna soojushulk on võrdne tööga siis võib kirjutada ka Q=IUT Veel mõningaid valemeid: I Voolutugevus (amprites ) U Pinge ( voltides) T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetaks...
Saturn Füüsilised omadused Saturn on kuues planeet Päikesest Suuruselt teine Päikesesüsteemis Saturni läbimõõt (120 600 km) ületab Maa oma umbes 9 kordselt ning mass (5.6846×1026 kg) 95 kordselt Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni ...
Maa tüüpi planeedid Maa tüüpi planeedid Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid on: 1. Merkuur 2. Veenus 3. Maa 4. Marss Suuruse võrdlus Maatüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. ...
Päikesesüsteem ja selle ehitus Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa planeeti (alates Päikese poolt loetuna Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto) koos oma kuudega (kaaslased), asteroidid (väikeplaneedid), komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Päikesele lähemad planeedid Neli Päikesele lähemat planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) on nn. maa - tüüpi planeedid. Need on suhteliselt väikesed ja nende pind on tahke ning neil on hõre või väga hõre atmosfäär. Päikesesüsteemi planeedid Päikese kaugus Maapinnast Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. hiidplaneedid Neli järgmist planeeti (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) nimetatakse hiidplaneetideks ehk Jupiter tüüpi planeedid. Maaga võrreldes on suurema massiga pluuto Üheksanda planeedi, Pluuto, kohta on suhtelised vähe andmeid. Kord on teda peetud Maa tüüpi planeeti...
+ - Mobiiltelefoni kasutaine ei suurenda laste Kiirgus võib tekitada vähki (SAR-näitab, ja noorukite ajuvähi riski, selgus Sveitsi kui palju raadiosageduslikku kiirgust vähiinstituudi uuringust. neeldub inimese kehas ning selle parameetri mõõtühikuks on W/kg) põhjustab peavalu Mobiiltelefon põhjustab muutusi inimese rakkudes soodustab vananemist võib mõjuda kahjulikult nahale 2002. aastal selgus California terviseameti ülevaatest, mis hõlmas 150 olulist uurimust, et elektrom...
Valemid Eesliite nimetus Eesliite tähis Kordaja Giga G 109 Mega M 106 Kilo k 103 Milli m 0,001 e. 10-3 Mikro µ 0,000001 e. 10-6 Nano n 10-9 MEHAANIKA Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja Tihedus Kg/m³ aine seos. Mass m Kg =m/V ruumala V M3 Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Keha ühtlane Nihe S m liikumine Aeg t S ...
Elektrivool elektrolüütides Elektrolüüdid liigitatakse: juhid ( aluste ,- hapete ,- soolade vesilahused), pooljuhid ( sulaseleen, sulfiidid) , dielektrikud ( destilleeritud vesi ) soolade vaba vesi. Lisades veele lahustuvat soola , alust või hapet , siis need ained lahustuvad ja lagunevad elektrolüütiliselt laetud ioonideks, sellist protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Asetades elektrolüüti elektroodid ( metallvardad ) ja juhtida neist läbi elektrivool, hakkavad ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a. sõnastas inglise füüsik farade elektrolüütilise seaduse: elektrolüüsilt elektroodile eraldunud ainemass on võrdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrolüüsil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev M= KQ Q=JT M=KJT Elektrolüüsis rakendatakse : · Galvanosteegias ( kus põhimetall kaetakse teise õhukese m...
Magnetvälja jõujooned Magnetjõul on igas välja punktis mingi kindel suund, magnetjõu suunaks loetakse suunda kuhu näitab põhja-poolus . Magnetvälja jõujooned algavad põhja-pooluselt lõuna- poolusele . Magnetjõudude suunda saab kindlaks määrata rauapuru abil ( väiksed magnetnõelad ). Jooni mida mööda paikneb rauapuru magnetväljas, nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Magnetvälja jõujooned on kinnised, kõverad ( pöörisväljad ). Maamagnetväli Maakera on ise üks suur magnet. Eristatakse lõuna- ja põhjapoolust . Mis on vastupidised geograafilistele poolustele. Katsete põhjal on kindlaks tehtud, et kui juhtmest läbi lasta vool, siis magnetnõel kaldub esialgsest suunast kõrvale. Sirgvoolu korral magnetvälja jõujooned muutuvad ringjoonteks. Minnes keskpunktist kaugemale, ringjoone raadius suureneb. Magnetvälja jõujoonte suunda saab kindlaks määrata parema käe rusikareegliga kus väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda ja peopessa näi...
Magnetväli Magnetväli ei ole aine, magnetväli kujutab endast üht mateeria liiki, mis ruumis eksisteerib pidevalt ja olenevalt ainest on ta jaotunud ja ka koondunud ruumi üksikutesse osadesse. Magnetväli omab energiat ja ollakse arvamusel , et magnetvälja kiirus on võrdne valguse kiirusega 300 000 km/s. Vooluga juhtme magnetväli ulatub lõpmatusse. Kauguse suurenedes vähenevad magnetjõud väga kiiresti ja seetõttu magnetjõudude praktilist mõju saame kindlaks määrata väga väikestel kaugustel. Magnetväljaks nimetatakse keskkonda mis ümbritseb alati magnetit. Magnetlaengu kandjaid ei ole looduses avastatud aga nad lihtsalt eksisteerivad. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, ei ole algust ega lõppu. Magnetvälja jõujooned on lahutamatud elektriväljast. Magnetväli esineb igat liiki elektrivoolu ümber ( alalisvool, vahelduvvool ). Kõikjal kus on tegemist laengute liikumisega, tekib ka magnetväli. Magnetväli kaitseb meid kosmilise kiirgu...
Magnet Magnet on keha , mis tõmbab külge rauast esemeid. Püsimagnet on keha millel säilivad magnetilised omadused pikka-aega. Püsimagneti omadused: · Paarisarv pooluseid ( põhja-ja lõunapoolus ) · Võib ajapikku demagneetida · Omab neutraalset piirkonda · Magnetilised omadused on kõige tugevamad pooluste otstel Magneti poolitamisel saame kaks uut magnetit, millel on jällegi paarisarv pooluseid. Magnetite vahel avaldub vastastik mõju, kas tõmbumisest või tõukumisest.
Plasma Kõrgetel temperatuuridel hakkab gaas aatomite ja molekulide vahel ioniseerima, seega aine läheb üle neljandasse olekusse ehk siis plasma olekusse . Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerinud, gaas mille positiivsete ja negatiivsete laengute ruumtihedus on praktiliselt ühesugune. Plasma tervikuna on neutraalne, plasmaosakeste suure liikuvuse tõttu, võivad tema laetud osakesed elektri ja magnetvälja mõjul kergesti ümber paikneda , mille tõttu saavutatakse laengute tasakaal, plasma võib kergesti tekitada võnkumisi ja laineid . Kõrgel temperatuuril on plasma hea elektrijuht. Plasmat kasutatakse metallide lõikamiseks ( plasma juga jne ), puuraukude puurimiseks kõvadesse kivimitesse ja ka keemiliste reaktsioonide kiirendamiseks
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastatikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ...
Elektriväli Kehade vahelist vastasmõju võivad vahendada mingid teised kehad (nt kaks keha, mis on omavahel ühendatud nööriga). Kui kehade vahelise vastasmõju vahendaja pole materiaalne (pole nähtav ega tunnetatav), siis on tegu mõju vahendava väljaga. On olemas nt magnetväli ja gravitatsiooniväli. Kahe või enama laetud keha vahelist vastasmõju vahendab elektriväli. Elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta. Elektrivälja olemasolu üle võib otsustada ainult tema toimete järgi. Elektriväli mõjub ainult laetud kehadele. Elektriväli ümbritseb kõiki laetud kehasid. See tekib keha laadumise korral momentaalselt ja levib ruumis väga suure kiirusega (300000000 m/s). Ühe laetud keha poolt tekitatud elektriväljas mõjub teisele laetud kehale elektrijõud. Elektrijõu mõjul hakkavad laetud kehad liikuma. Elektrijõud on seda tugevam, mida suuremad on laengud ja mida väiksem on nende laetud kehade vaheline kaugus. Paigalseisvate laetud ...
KORDAMISKÜSIMUSED. AATOMIFÜÜSIKA. 1. Mis on aatomifüüsika, millal loodi? Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. 2. Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika? Aatomfüüsika on seotud nimedega Paul, Schrödinger,Nils Borh, De Broglie, Werner Heisenberg. 3.Mis on aatom? Millest koosneb aatom? Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. 4
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Efektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus...
Kordamisküsimused Õpik lk.26-60 1.Mille poolest erinevad ja sarnanevad aku ja patarei? patareisi ei saa laadida,akusi saab laadida.Mõlemad omandavad alalis voolu. 2.Mida on vaja et tekiks elektrivool? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma 3. Milline on elektrivoolu tegelik suund metallides? elektrivoolu liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. 4.Kirjelda vahelduvvoolu! vahelduvvool-voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perjoodiliselt. 5.Milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine 6. Nimeta ja kirjelda voolutoimeid. Voolutugevus näitab ,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 7.Selgita juhtide jadaühendus ja rööpühendus. Joonisest üksi ei piisa. Jadaühenuse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi ehk järjestikku. Rööpühenduse k...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Füüsika 9. klassile Elekter ja elektriväli Staatiline elekter Staatiline elekter tekib, kui kahte keha omavahel hõõruda. Hõõrumise tagajärjel saavad kehad laengu. Laengud Samaliigilised laengud tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad: + ja + tõukuvad (pluss ja pluss) -Ja tõukuvad (miinus ja miinus) + ja - tõmbuvad (pluss ja miinus) Elektrijõud sõltub: · Laengu suurustest · Kehade kaugusest · Keha massist Elektroskoop seade, millega laengu olemasolu kindlaks teha. Millised ained ja kehad on head elektrijuhid, millised mitte? Juhid Mittejuhid Metall Klaas Vesi Plastik Inimkeha Puit (kuiv) Kumm Paber Destilleeritu...
Võnkumine- perioodiline edasitagasi liikumist, mis toimub sama trajektoori mööda. Võnkesüsteem- vastastikmõjus olevate kehade süsteemi, milles tekib võnkumine. Vabavõnkumine- süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumine. (niidi otsa riputatud kivi) Sundvõnkumine- süsteemiväliste jõudude mõjul toimuvat võnkumine. (kellapendel) Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Võnkesagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Keha hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeamplituud- maksimaalne hälve. Harmooniline võnkumine-sellist võnkumist, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid. Võnkuv süsteem omab nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. Amortisaatoreid kasutatakse auto vedrustuses, ja sumbuva võnkumisega on tegemist. Pendel-võnkuva süsteemi füüsikalist mudel. Matemaatiline pendel- venimatu kaalutu niidi otsas rippuv punktmass. Resonan...
docstxt/13818516745645.txt
docstxt/13819501981027.txt
Arvutatud, esitatud ja kaitstud praktikum nr 5 - Wheatstone'i sild. TTÜ Füüsika II laborid. Skänneritud versioon koos paranduste, teoreetilise materjaliga mis vajalik kaitsmiseks (sh osade küsimuste vastused, Kirchoffi reeglid) ja õppejõu allkirjaga
Füüsika töö kordamisküsimused 1. Mis on nihe,teepikkus,kiirendus,kiirus,aeg,gravitatsioon. Nihe- nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta.Linnulennult punktist A punkti B. Teepikkus-trajektooriga punktist A punkti B. Trajektoor on keha või punkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirendus-keha kiiruse muutumise kiirus. Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirus-Püsiv keha liikumist iseloomustav suurus.Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Aeg- sündmuste järgnevuslik korrastatus kui ka sündmuste omavaheline kaugus selles korrastatuses. Graviatatsioon Jõud , mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. 2.Ühtlaselt sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine,vabalangemine. Peab oskama eristada. Ühtlaselt sirgjooneline liikumine- keha või massp...
BENSEEN Merilys Kängsepp K210 Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga, värvuseta, kergestisüttiv, vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³ Plahvatusohtlik Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana. Kautsuk- Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. TÄNA KUULAMAST!
Galaktika Elva Gümnaasium 12 A Lii Konts Üldinformatsioon On gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteemid. Koosnevad tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ning tumedast ainest. Neid on igas suuruses. Suurus varieerub kümnest miljonist tähest kuni saja triljoni täheni. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Arvatakse, et enamike galaktikate keskmes asub suur massiivne must auk. Galaktikate jagunemine kuju järgi Elliptilised galaktikad: Neis on vähe tähtedevahelist aine, uusi tähti tekib harva, koosnevad enamasti vanadest tähtedest ja arvatakse, et on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Spiraalgalaktikad: Selliste galaktikate keskmises osas asuvad tihedalt koos vanemad tähed, spiraalharud tiirlevad ümber galaktika keskme konstantse nurkkiirusega. Korrapäratud galaktikad: Neil ...
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantj...
Soojusnähtusi iseloomustavad suurused Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK) 9. klassile 1 Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID. TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE. 2 Sulamine ja tahkumine Sulamine aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur. Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed. SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 3 t/C 40 20 10 soojenemine sulamine 0 aeg -10 Soojenemine 4 Sulamine ja tahkumine Sulamisel saab keh...
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.
TÄIENDÕPPE KORDAMISKÜSIMUSED NB! Kontrolltöös teoreetiliste küsimuste vastustes kirjutatud valemite korral tuleb selgitada kasutatud sümbolite tähendust. Joonistele tuleb kanda peale ka füüsikaliste suuruste sümbolid. 1. Ühtlase liikumise definitsioon. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsed teepikkused. 2. Ühtlase liikumise kiiruse valem ja ühikud. [] = [] = =1 [] 3. Kiiruste liitmise seadus paralleelsete ja ristuvate kiiruste korral. Omavahel ristuvad kiirused liidetakse Pythagorase teoreemi kasutades: = 12 + 22 samasihilisi kiirusi liidetakse ja lahutakse nagu tavalisi arve, kusjuures märk valitakse vastavalt liidetavate kiiruste suunale: = 1 ± 2 4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Ühtlasel...
Mehaanika Remi Volens KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h) Ühtlane liikumine keha kiirus ei muutu Mitteühtlane liikumine keha kiirus muutub Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt aja...
ELEKTROSTAATIKA 1. Lähi- ja kaugmõju * Lähimõju Olemas on vastastikmõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku * Kaugmõju Kaks keha mõjutavad teineteist kaugelt läbi tühjuse. 2. Väli vs aine * Väli ja aine on mateeria kaks peamist olemasolu vormi. * Väljad moodustavad suurema osa universumist * Väljade abil toimub vastastikmõju * Väljade levimiskiirus on 300 000km/s * Väljal on võrreldes ainega mõningaid erilisi omadusi. * Üks väli ei sega teist. * Elektromagnetväli ja gravitatsiooniväli pole ruumis piiratud (,vastavad jõud mõjuvad ka suurtel vahekaugustel). * Elektriväli pole kuuldav ega kombatav, aga tal on oluline osa nägemisaistingute tekkimisel. *Väli ja aine võivad vastastikku ka teineteiseks muunduda. 3. Elektrivälja tugevus * Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub laengule selles väljas. * Elektriväljas kehtib liitumise põhimõte 4. Elektrostaatiline, homogeenne, pot...
docstxt/13803641889674.txt
samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele lähedasele kiirusega, siis hakkab hoopis keha enda aeg aeglasemini kulgema! Valgus on eletri ja magnetenergia segu, mis levib täiesti iseseisvalt kasvõi läbi tühja ruumi , ta levib lainena! Tühja ruumi all mõtlen ma sellist ruumi, kus pole isegi mitte õhku! Valgusega seostub mis? Kõige intrigeerivam mulle vähemalt on näiteks fotosüntees ja elusloodus, kuidas füüsika võlu tungib elusloodusesse: Rohelised taimed (fotosüntees) ja seetõttu ja hapniku olemasolu, seega meie kõikide elu koos tema keerdkäikude ja üllatustega toimib tänu ELEKTI ja MAGNETENERGIA väga erilisele segule: tänu elektromagnetlainele. VALGUS KUI LAINE Valgus käitub tihti elektromagnetlainena. Laine all mõeldakse seda, et KIIRENDAVATE ehk kiirust muutvate laengute seest väljub igal ajahetkel KOOS
Mehaanika uurib kehade liikumist, paigalseisu ruumis, liikumise muutumist mõjude tagajärjel. Mehaanika jaguneb 1)Kinemaatika 2)Dünaamika 3) Staatika Liikumine on 1) keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul 2)pidev ajas ja ruumis 3) pidev ajas 4) pidev ruumis ei tähenda, et keha läbib trajektoori kõik punktid. Punktmass keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamatta. Trajektoor - joon, mida mõõda keha liigub. Aeg: vaadeldakse absoluutselt: voolab pidevalt, alati ühte moodi, pole algust ega lõppu. Taustsüsteem koosneb: 1)Taustkeha ( seotud kordinaadistik ja ajamääramise süsteem) 2)kordinaadistik (moodustavad mõõtmissuunad,-ühikud ja eeskirjad) 3)Aja mõõtmise süsteem. (alghetk ja mõõteühik). ). Kehade vastastikmõjuks nim. Nähtus kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Avaldub jõuna, 2 erinevat tagajärge :1)keha kiiruse muutumine 2) Keha kuju muutumine. Gravitatsioon , Maa külgetõmme on üks gravitatsioonilisi vastastikmõju väljendus....
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaami...
Ta oli 67 aastane. Tema kõhnunud keha kubises täidest niipalju, et keegi ei tahtnud teda puudutada. Hooke'i toast leiti ka rauast kirst kus oli aare müntidega ,mis oleks tänapäeva rahas, ligi 1 miljon £. Hooke suri abiellumata ja lasteta ning ta maeti St Helena kirukusse Londonis. Pärand Suure tõenäosusega üks suurimaid 17. saj teadlasi Robert Hooke jättis endast maha kestva pärandi sedavõrd erinevatel erialadel nagu füüsika, arhitektuur, astronoomia, bioloogia, paleontoloogia jne. Peaaegu kõik modernsed mikroskoobid, kellad, autod kõik töötavad tänu tema katsetustele ja leiutistele. Ülimalt oluline elastsusjõu seadus kannab tänapäevani tema nime Kuigi Hooke ja Newton olid tõsised konkurendid ütles Newton peale Hooke'i surma, et Hooke oli olnud üks kõige targemaid mehi keda ta oli kunagi tundnud. Kasutatud materjalid: http://en.wikipedia
Lisa 2 Elliptiline galaktika 7 Lisa 3 Spiraalgalaktika Lisa 4 Varbspiraalne galaktika 8 Lisa 5 läätsjas ehk S0 galaktika Lisa 6 Korrapäratu galaktika (Magalhãesi Pilved) 9 Lisa 7 Omapärane galaktika 10 Kasutatud allikad 1. ENE. Tallinn: Kirjastus ,,Valgus", 1988 2. JAANISTE, J. Füüsika XII klassile. Tallinn: Koolibri, 1999 3. http://www.aai.ee/~urmas/UT/A4.pdf 4. http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/box01.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika#Galaktikate_jagunemine_kuju_j.C3.A4rgi 6. http://www.slideshare.net/TriinuToon/fsika-esitlus-teised-galaktikad Pildid 1. http://en.wikipedia.org/wiki/File:HubbleTuningFork.jpg 2. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Abell_S740,_cropped_to_ESO_325-G004.jpg 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:M101_hires_STScI-PRC2006-10a.jpg 4
Maa Page 1 Page 2 Andmed ·Tiirlemisperiood: 365,256 päeva ·Keskmine diameeter: 12 745,591 km ·Keskmine ümbermõõt: 40 041,455 ·Kaugus päikesest: ~150 millionit km ·Pöörlemisperiood: 23 h 56 min 4 s ·Maa telje kaldenurk: 23.439º ·Kaaslane: 1, Kuu ·Pindala: 284,702 km (71% kaetud soolase veega) ·Vanus: 4,55 miljardit aastat Page 3 Maa saamine http://www.natgeoeducationvideo.com/film/1170/the-origin-of-earth Kuu saamine Page 4 Kuu ·Kaugus Maast 384 400 km ·Läbimõõt: 3476 km ·Raskusjõud kuus korda väiksem kui Maa pinnal ·Kuu on Maa poole alati sama küljega Page 5 Elu Maal · Ainuke teadaolev taevakeha kus esineb elu · Vesi on vedelas olekus · Taimed on maa energiabilanssi radikaalselt muutnud · Elu maal on tootnud hapniku · ...
Molekulaarkineetilise teooria käsitleb aine koosnemist osakestest ja nende liikumist. Erinevalt keemiast nim. Molekuliks sellist aineosakest, mis esineb soojusliikumises. Molekuli mõõtmed: mass 10e-27g , kg 10e-26 , molekulide suurusjärk d=10e-10m. Na=6,02*10e23 1/mol. Makroparameeter - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse , vastavalt teooriat makrokäsitluseks. Makrokäsitlus lähtub sellest, et aine koosneb osakestest. Mikroparameeter on seotud molekulide ja nende liikumisega. Kõigi mikroparameetrite oluliseks tunnuseks on see, et nad iseloomustavad ainet molekulaarsena. Konsentratsioon osakeste arv ühes ruumalaühikus. Ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. 3 põhipunkti 1) molekulid on punktmassid. V=0. 2) molekulide põrked anuma seintel on absoluutselt elastne (molekuli kiiruse arvväärtus põrkel ei muutu) 3)Molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Normaaltingimused : P0= 101325Pa, T=273K. Temperatuu...
Christiaan Huygens 14. aprill 1629 8. juuli 1695) Henry-Laur Allik & Henry Vari 10 H Lapsepõlv ja sünd Christiaan Huygens sündis 14. aprillil 1629 aastal Hollandis Haagi linnas Christiaanil oli kokku kolm venda ja üks õde. Christiaan Huygens pärines mõjukast Hollandi perekonnast. Huygensi ema Suzanna van Baerle suri sünnitusel, kui Christiaan oli 8-aastane. Tema isa Constantin oli riigimees ja diplomaat, keda peeti ka arvestatavaks heliloojaks ning luuletajaks. Constantin pidas tihedat sidet kaasaegsete mõjukate teadusringkondadega. (Portree Huygensi Sir Constantini Huygensi lähedane sõber oli ka isast (keskel) ja ta Galileo Galilei viiest lapsest, Chr...
Taevakehade kõrguse mõõtmine 9. Klass Kaisa Pilnik Astronoomia algusaastad · Heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria toetaja Aristarchos Samoselt oli esimene, kes püüdis kindlaks teha Päikese ja Kuu suurust ning määrata nende kaugust maast. · Arvutuste aluseks oli eeldus, et poolkuu ajal on kolmnurk Maa- Kuu-Päike täisnurkne. · Trigonomeetriat tundmata arvutas ta välja Maa kauguse Päikesest ja leidis Päikese läbimõõdu. Kui kaugel on tähed? Kaugused tähtedeni on väga suured ning väga erinevad. Tähed võivad paista sama suured ning sama kaugusega, kuid tegelikkuses on tähed üksteisest väga kaugel, seega ei saa juttu olla taevavõlvist või sfäärist. Kaugus isegi lähima täheni on nii suur, et see viib meid täiesti uude, Päikesesüsteemiga võrreldes kolossaalsete mastaapidega täheastronoomia maailma. Igapäeva ühikuid tähtede mõõtmisel ei kasutata, vaid kasutatakse tähist aü. Tähesihikut ehk astroloobi kasutatakse ...
Nimi: ........................................ Iseseisev töö (avatud materjaliga) 11 kl Alalisvool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? (3p) Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). 2. Kirjelda elektrivoolu tekkimist metallides. (3p) Ühe keha vabad laengukandjad saavad laengu. Siis hakkab see keha liigseid elektrone ära andma, et saada neutraalseks tagasi. Siis tekib selline ahelreaktsioon. 3. Mida nimetatakse elektrivoolu suunaks? (2p) Elektrivoolu suunaks nimetatakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. 4. Kuidas muutub voolutugevus juhis kui pinget vähendada 4 korda? (2p) Voolutugevus peaks suurenema umbes 4 korda. 5. Sõnasta Ohmi seadus. (3p) Voolu ...
Valemid Mehaanika 1. Kiirus ühtlasel liikumisel 2. Teepikkus ühtlasel liikumisel 3. Aja valem ühtlasel liikumisel 4. Liikumise võrrand 5. Keskmise kiiruse valem 6. Kiirenduse valem 7. Ühtlaselt muutuva liikuva kiiruse valem 8. Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu 9. Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu 10. Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval liikumisel 11. Vabalt langeva keha kiirus g = vabalt langemise kiirendus 12. Vabalt langeva keha kiirus kõrguse kaudu h = kõrgus (m) 13. Kõrguse valem kiiruste kaudu 14. Newtoni teine seadus 15. Gravitatsioonijõud 16. Keha asub maapinnast kõrgusel h 17. g - väärtus 18. Keha kaal 19. Ülekoormus 20. Alakoormus 21. Keha liigub mõõda ringjoont 22. Liugehõõrd...
Magnetväli:1) on üks mateeria vorme 2)iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja. 3)magnetväljas mõjub magnetjõud 4)magnetväli on ruumis pidev ja liigub valguse kiirusega. Lorentzi jõud: nim jõudu mis mõjub magnetväljas liikuvale osakesele (laetud osakesele). Ampere'i jõuks: nim magnetväljas asetsevalevooluga juhile mõjuvat jõudu. Magnetilise indukstiooni jooned: 1. kinnised pole algust ega lõppu 2. neid võib joonestada läbi mistahes ruumipunkti sest kõik ruumipunktid on samaväärsed 3. ei lõiku üksteisega sest magnetilisel indukstsioonil on igas ruumipunktis üks kindel väärtus 4. joonte tihedus on seda suurem mida suurem on magnetiline induktsioon. Magnetiline läbitavus: on ühikuta füüsikaline suurus mis nt mitu korda erineb magnet. indukt. aines magnetilisest induktsioonist vaakumis. Dimagneetikud- sisemine magnetväli nõrgendab välist magnetvälja H2O Ag Zn. Paramagneetikud- sisemine magnetväli tugevdab välist magnetvälja O ...
Bermuuda kolmnurk ja infraheli Bermuuda Kolmnurk, mida kutsutakse ka Saatana Kolmnurgaks või Saatana Mereks, on peaaegu 1.5 miljoni ruutmiili (1.2 miljoni ruutkilomeetri) suurune piirkond Atlandi Ookeanis. Pisut loperguse kolmnurgakujulise ala tippudeks on Florida poolsaar, Bermuda saared ja Puerto Rico. Väidetavasti olla sellel alal mingi müstiline võime neelata laevu, lennukeid ja paate nii , et nende kadumise põhjustest ei jää vähimaidki jälgi. Legendi järgi on selles piirkonnas hukkunud erakorraliselt palju laevu ja inimesi. Kui palju täpselt sõltub sellest kui suurt ala arvestada ka mis ajahetkest õnnetusi lugeda. Arvamused müstilise piirkonna suuruse üle kõiguvad 500,000 ruutmiili ja 1.5 miljoni ruutmiili vahel. Mõnede hinnangul algas selle piirkonna müsteerium juba Kolumbuse ajal . Igal juhul hinnatakse, et viimase 500 aasta jooksul on selles piirkonnas juhtunud 200-1000 õnnetust . Howard Rosenberg...
Füüsika 1. Newton 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3. Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6...
Reaktiivliikumine Selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus - mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, vigane. Nimelt on asi just selles, et raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Ideele kasutada lennunduses reaktiivmootorit tuli Frank Whittle, kes sel ajal oli alles Lääne-Saksamaa vasakäärmusliku terroristliku organisatsiooni kadett Cranwell-is.Idee teostamiseks kulus tal 9 aastat ning 12.04.1937 sooritas ta edukalt esimese katselennu reaktiivmootoriga.Kuid siiski need olid esimesed reaktiivliikumise katsetused mille käigus siiski selgus et juhitavu-sega oli veidi rasku...
Tartus secondary school of business Nuclear Power Helena Nulk form 11b Tartu 2009 Table of contents Introduction..........................................................................................................................................3 What is nuclear power?....................................................................................................................3 Nuclear life cycle.............................................................................................................................3 What is nuclear energy?...................................................................................................................3 What is nuclear fusion?....................................................................................................................4 What is ...
Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud füüsika teooria , mis revideerib Newtoni mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja
2. Mis on leptonid? 4. Millistest kvarkidest koosneb prooton ja milline on tema laeng? 6. Mis on värvilaeng? 8. Joonista värvilaengu süsteem ja selgita kuidas neid kasutatakse. 10. Mis on kosmilised kiired? 12. Iseloomusta osakeste detektoreid(3) 1. Vastastikmõjusid on nelja erinevat liiki: Gravitatsioon, Tugev jõud, Nõrk jõud, elektromagnetiline jõud. 3. Kvargid on elementaarosakeste sees olevad värvilaenguga laetud osakesed. 5. Neutron koosneb ühest u kvargist ja kahest d kvargist 7. Elementaarosakesed on valged kuna elementaarosakesed koosnevad põhivärvidega kvarkidest(kollane, punane, sinine), mis annavad koos alati valge värvi 9. Vaheosakesed on osakesed, mis on kvarkide vahel üldiselt. 11. Kiirendit kasutatakse elementaarosakeste uurimiseks erandtingimustes. Näiteks on need umbes 10cm laiused ja kuni 15km pikkused.
J.J. Thomson Seoses katoodkiirte kõrvale kaldumisega magnet-ja elektriväljas, leidis Thomson , et negatiivselt laetud osakeste voog on vesiniku aatomist 1800 korda väiksem ning sellega pakkus välja hüpoteesi aatomi koostis olevatest elektronidest. Katoodkiired vooluallika negatiivne poolus. Kiired.... 1903.a esitaski Thomson mudeli, kus võib aatomit ette kujutada rosinasaiakesena. Kus siis positiivse laengu massis "ujuvad" neg. laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel andis tõepärase hinnangu aatomimõõtmetest, kuid sellega see piirduski, sest aatomimudel ei võimaldanud selgust tuua, et millest on tingitud aatomaarsete gaaside joonspektrid. See teooria kestis 8.aastat. ning pärast seda E.Rutherford Katseid tehes jõudis järeldusele, et aines on väga väiksed osakesed, kuid rasked, mis on aatomituumadeks. Sellega seoses pakkuski ta välja planetaarse aatommudeli, ehk kus siis elektronide liikumisel ei ole ...
Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-. Elektriseerunud kehade kohta öeldakse, et nad on laadunud või omandanud elektrilaengu. Elektrilaeng on mingit keha iseloomustav füüsikaline suures. Tähis on Q või q. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal, mõjuvad talle elektrijõud. (Sõna laeng kasut. Paljudes tähendustes, laenguks nim. Keha teatud omadust ja ka seda omadust kirjeldavat füüsikalist suurust. Kõneledes laengu suurusest, rõhutame laengu mõõtmise võimalikkust,peale seda mõistetakse füüsikas ka laengu all niisuguste osakeste kogumit, millel on olemas laeng , kui omadus. Looduses on kahte liiki laengud: positiivne ja negatiivne laeng. Laengu arvväärtus määrab jõu, märk aga suuna. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaar...
Inimkeha juhib elektrit suhteliselt hästi. Kui kuivasid juukseid kammida, võivad need elektrit täis minna, aga siis kui kamm teha märjaks, siis need juuksed ei tõmbu kammi külge. Metalli või kraanivee hea juhitavus on tingitud asjaolust, et nad sisaldavad arvukalt liikumisvõimelisi laetud osakesi ehk vabu laengukandjaid. Laengukandjate suunatud liikumist nim. elektrivooluks. Voolu tekkimisel on vajalik vabade laengukandjate olemasolu. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Tüüpilised juhid on metallid.Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe laengukandjais. Pooljuhid on saanud oma nime vahepealse elektrijuhtivuse järgi juhtide ja dielektrikute vahel. Laengukandjad pole küll tihti vabad, kuid ei ole neid raske vabaks teha. Kindlaid piire kolme ainete rühma vahel pole.Elektrivoolu iseloomustamiseks on voolutugevus. See näitab , kui suur laeng läbib ahaühikus juhi ristlõ...
Aatomite spektrid Spektraalanalüül: · Spektraalanalüüs on ainete elementkoostise kindlaksmääramose meetod · Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulikke sagedustega elektromagnetilisi laineid. 1814. a märkas Joseph von Fraunhofer, et Päikese spektris on näha tumedad jooned · 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega · Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Ves...
FÜÜSIKA KORDAMINE. Vahelduvvool pinge ja voolutugevuse perioodiline muutumine ajas. Alalisvool laengukandjate liikumise suund aja jooksul ei muutu (voolutugevus ja pinge aja jooksul ei muutu). Elektromotoorjõud maksimaalne pinge Induktsiooni elektromotoorjõud esilekutsutud maksimaalne pinge Magnetiline induktsioon (B) magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Endainduktsioon vooluringis enda poolt esilekutsutud vool, tugeva voolutugevuse tõttu. Endainduktsiooni elektromotoorjõud pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana. Induktiivsus iseloomustab pooli või mähist (magnetvoo muutumine kutsub esile indukts. emj). Vahelduvvoolu sagedus näitab võngete arvu ühes ajaühikus Periood aeg, mille jooksul tehakse täisvõnge. Hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Amplituut väärtus voolutugevuse või pinge maksima...
Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° .. 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Sarnasused Maaga ...
Paljudes kultuurides usuti veel, et Kuu faasid mõjutavad inimese vaimset seisundit. Öösel pakkus Kuu valgust, mille järgi koduteed leida, samas on see olnud imeline vaatepilt, eriti täiskuu ajal, mil Kuu on kui hiigelsuur punakas kera. Praegusel ajal kiputakse unustama Kuu tähtsust, kuuvalgus on asendunud elektriga ja niisama lihtsalt kuhugi pimedasse paika öösel ei satu. Paljud inimesed ei teagi kindlasti, kui suur on tegelikult Kuu roll inimtegevusel Maal. Maine'i ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor Neil F. Comins on kirjeldanud tagajärgi, mis ilmneksid Kuu puudumisel. Tema seletuse kohaselt pöörleks Maa sel juhul nii kiiresti, et ööpäev kestaks kõigest kaheksa tundi ning kõrgemat elu üldse ei eksisteeriks. Kui see lõpuks siiski välja areneks, erineksid need olendid meist väga, igatahes ei suhtleks nad kõne kaudu. Niisiis on kindel, et kui poleks Kuud, ei oleks ka inimesi!
ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Teadsin ka ,et Maa kuulub antud planeetide hulka. Seda tööd koostades sain aga palju huvitavat teada- erinevad seadused ja teooriad ,mis on loodud, Pluuto, Charon ja Kuiperi vöö jne. Koostatud materjal annab põhi ülevaate Päiksesüsteemist. 33 KASUTATUD MATERJALID 1. E. Pärtel, J. Lõhmus. Füüsika IX klassile Soojusõpetus ja Universum, Tallinn, Koolibri 2000 2. S. Kaljula, A.Saar. Loodusõpetuse õpik IV klassile, I osa. Tallinn, Koolibri 2001 3. J. Jaaniste. Füüsika XII klassile, Kosmoloogia. Tallinn, Koolibri 1999 4. T. Soopalu. Kooliastronoomia põhivara. Tallinn, Koolibri 1994 5. B. Vorontsov- Veljaminov. Astronoomia õpik Keskkooli XI klassile. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1951 6. C. Varley ja L. Miles. Laste Geograafia Entsüklopeedia. Lk. 6 Tallinn 1995. 7
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1)Juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2)Magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3)Juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas STOP: · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. file:///D:/Temp/Magnetismi%20kontrollt%C3%B6%C3%B6.htm Tagasi Edasi Sa tead, et elekter mõjutab magnetnõela ja muudab raudsüdamikuga pooli magnetiks. Kuid toimub ka vastupidine nähtus: magnet võib tekidada juhtmes elektrivoolu. Seada nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Et teki...
Dioodid Diood Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Ajalugu Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873. aastal ning aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880. aastal elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal , kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. ...
1. 1) v=m/M=N/NA nüüainehulk mmass Mmolaarmass Nosakeste(molekulide) arv NAAvogadro arv6,02*1023 2) m=m0*N mmass m0ühe molekuli mass Nmolekulide arv 3) roo=m/V roorõhk mmass Vruumala 4) p=1/3*m0*n*v2 pgaasi poolt tekitatud rõhk m0ühe molekuli mass nkonsentratsioon(aatomite v molekulide arv) v2ruutkeskmine kiirus 5) p=2/3*n*E pgaasi poolt tekitatud rõhk nkonsentratsioon Eenergia 6) p=n*k*T prõhk kBoltzmanni konstant 1,38*1023 J/K Ttemperatuur Kelvinites, T=t+273 2. Milline on antud füüsikalise suuruse mõõtühik? 1) Ainehulktähis (nüü) ; ühik mol 2) Temperatuurtähis T ; ühik K 3) Rõhk tähis p ; 1Pa=1N/m2 4) Ruumalatähis V ; ühik 1l = 1 dm3 ja 12l=0,012 m3 5) Tihedustähis roo ; ühik kg/m3 Molaarmasstähis M ; ühik g/mol Masstähis m ; ühik kg 3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m/M*R=p1*V1/T1, sellest: M=m*R*T/p*V p*V=m/M*R*T m=M*P*V/R*T V=m*R*T/p*M T=M*p*V/m*R prõhk (Pa) Vruumala (m3) Ttemp (K) mmass(kg) Mmolaarmass(kg/mol) Runiversaalne gaasi...
Kvantoptika KVANTOPTIKA NÄHTUSED Kvantoptika nähtused valguse levimisega ja valguse ning aine või elementaarosakeste vastastikmõjuga seotud nähtused, mida ei ole võimalik mõista valguse lainelise olemuse alusel, mis on aga võimalik valguse korpuskulaarse olemuse (osakeselisuse) alusel. Fotoefekt elektronide väljalöömine metallist valguse toimel. Fotokeemilised reaktsioonid keemilised reaktsioonid, millede kulgemise kutsub esile valguse toime reageerivatele ainetele. Valguse rõhk valguse mehaaniline mõju pinnale, millele ta langeb. Comptoni efekt valguse levimissuuna ja lainepikkuse muutumine põrkumisel elektronidega või teiste elementaarosakestega. Fotoefekt Nähtust saab jälgida valgustatava katoodiga vaakumdioodi (fotodioodi) ühendamisel alalisvooluahelasse ahelas kulgeva voolu kaudu. Fotodiood: anood ...
§6 -Kinemaatikaks nim mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. -Mehaanikaliseks liikumiseks nim keha asendi muutumist, teiste kehade suhtes, ruumis aja vältel. -Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suhtes liikumist uuritakse, jäigalt koordinaat telgede süsteem, mida nim taustsüsteemiks. Kui keha asend valitud taustsüsteemis ei muutu, siis keha on selle taustsüsteemi suhtes paigal. -Pidevat joont, mille joonistab liikuv punkt antud taustsüsteemi suhtes nim punkti trajektooriks. -Kahe ajahetke vahet nim ajavahemikuks. -Punkti kiirendust iseloomustab punkti kiiruse muutmist aja hetkel. -Millega võrdub punkti kiirendus? Punktikiirendus antud hetkel võrdub kiirusvektori tuletisega aja järgi. -Millega võrdub punkti kiirus? Punkti kiirus antud hetkel võrdub selle punkti kohavektori tuletisega aja järgi. -Puutekiirendus iseloomustab kiiruse (mooduli v) muutumist. (Kiiruse mooduli v'g...
Tahkistes on aatomid tihedasti koos ja mõjutavad üksteist. Elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed on muutumatud, aga tahkistes muunduvad aatomi väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed mitme elektronvoldi laiusteks energitatsoonideks. Lubatud energiatsoonid on üksteisest lahutatud keelutsoonidega. Keelutsoon on selliste elektroni energia väärtuste piirkond, mille korral ei teki stabiilseid elektroinlaineid. Elektronid ei saa omada selliseid energiaid, mis jäävad antud tsooni Enerigatsoonid: 1.Valentsitsoon 2.keelutsoon 3.Juhtivustsoon METALLID. Metallides on valentselektronide energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud. Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes selleks elektriväljalt lisaenergiat. Nii saavad elektronid liikuda ja põhjustada elektrijuhtivust. DIELEKTRIKUD. Dielektrikutes on valentselektronide energiatsoon elektronide poolt täielik...
Füüsika koolieksam. Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedam...
Tuumafüüsika 1. Prootonite arvu tuumas määrab aatomi järjenumber perioodilisuse tabelis e. aatominumber, mille tähis on tavaliselt Z. (Keemilise elemendi järjenumber Mendelejevi tabelis). · Neutronite arvu tähistatakse tähisega N, nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A. Aatominumbrit tähistatakse tähega Z. Selleks, et arvutada neutronite arvu tuumas, tuleb lahutada nukleonide koguarvust aatominumber e. prootonitearv aatomis. (N=A-Z) 2. Isotoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid. Näide: süsinuku tuumas on alati 6 prootonit, kuid neutroneid võib seal olla 5;6;7;8;9 või isegi 10. 3. Radioaktiivsel elemendil on radioaktiivne poolestusaeg, mis iseloomustab radioaktiivsete elementide aatomite eluiga. See on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud elemendi aatomitest ehk poolestusaja jooksul väheneb radioaktiivse aine mass...
SISSEJUHATUS ELEKTRIÕPETUSSE *Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,-". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG *Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. *Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. *Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q laeng (C-kulon) ; e elementaarlaeng ; ...
Tallinna Nõmme gümnaasium Pluuto Referaat füüsikas Õpilase nimi:Signe Kadak Klass: 9b Juhendaja: Mari Põld Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Pluuto 4 3. Pluuto avasamise lugu 4 4. Pluuto füüsikalised omadused 5 5. Pluuto ja tema atmosfäär 6 6. Pluuto kaaslased 6 7. Charon 7 8. Pluuto ning Triton Neptuuni kaaslane 7 9. Kas kaugemal, kui Pluuto on veel planeete? 7 10. Küsimused, millel pole vastust 8 11. Planeet Maa meie kodu 8 12. Kokkuvõte 9 13. Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Mis on Pluuto ja kes on tema kaaslased? Kus ta on, milline ta on? Pluuto on kaugeim planeet Päikese...
annaabi.ee 
