Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektromagnetism (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks räägitakse elektrist ja magnetismist ning elektromagnetismist?
  • Kus esineb ja mida põhjustab?
FÜÜSIKA KORDAMINE.
Vahelduvvoolpinge ja voolutugevuse perioodiline muutumine ajas.
Alalisvoollaengukandjate liikumise suund aja jooksul ei muutu ( voolutugevus ja pinge aja jooksul ei muutu).
Elektromotoorjõud – maksimaalne pinge
Induktsiooni elektromotoorjõud – esilekutsutud maksimaalne pinge
Magnetiline induktsioon – (B) magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus.
Magnetvoognäitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda.
Endainduktsioon – vooluringis enda poolt esilekutsutud vool, tugeva voolutugevuse tõttu.
Endainduktsiooni elektromotoorjõud – pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana.
Induktiivsusiseloomustab pooli või mähist (magnetvoo muutumine kutsub esile indukts. emj).
Vahelduvvoolu sagedus – näitab võngete arvu ühes ajaühikus
Periood – aeg, mille jooksul tehakse täisvõnge.
Hetkväärtus – voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel.
Amplituut väärtus – voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus.
Miks räägitakse elektrist ja magnetismist ning elektromagnetismist?
Elektromagnetism käsitleb elektri-ja magnetinähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning muundumisi. Ta uurib eelkõige laetud osakeste mitteühtlast liikumist. Elektromagnetismile on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus.
Elektromagnetismi muudab keeruliseks temas alati esinev tagasiside – nähtus , mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust.
Kirjelda katset juhtmeraam püsimagnetide vahel, kui juhtmest läbib vool.
[elektriväli + magnetväli = liikumine] elektrimootor
Kui lasta juhtmest vool läbi, siis vasakukäe reegli järgi on Lorentz ’i jõu mõjumise suund suunatud üles ning voolu suund on jõu suunaga risti (s.t. voolu suund on nn „paberisse sisse”.
Kui lasta juhtmest vool läbi, läheb juhe magnetiga paralleelseks.
Kirjelda katset juhtmeraam püsimagnetide vahel, kui juhe pannakse magnetide vahel pöörduma.
[magnetväli + liikumine =elektriväli]  generaator
VASAKU KÄE REEGEL:
Kui vasaku käe välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva jõu LORETNZi jõua suunda.
Negatiivsele osakesele mõjub parema käe reegel.
  • PÜSIMAGNETI LIIKUMINE JUHTME SUHTES.
    • tekib hetkeline vool, kuna magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja.

  • VOOLUGA JUHTME LIIKUMINE TEISE JUHTME SUHTES.
    • Vooluga juhe tekitab hetkelise voolu vooluta juhtmes , kuna elektrivälja muutus kutsub esile muutuva magnetvälja ja muutub magnetväli kutsub esile elektrivälja.

  • VOOLU MUUTUMINE JUHTMES (lüliti sisse-välja lülitamine)
    • Vooluta juhtmes tekib samuti vool, kuna muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja jne..

    FARADAY SEADUS: Tekkinud induktsioonivoolu suurus sõltub magnetvoo muutumise kiirusest.
    Ei – induktsiooni elektromotoorjõud 1V
    k – konstant 1
    φ -magnetvoo muutus 1Wb
    t- ajavahemik 1s
    -, kuna tekkinud vool on vastupidine teda põhjustavale voolule.
    MAGNETVOOG
    Φ - magnetvoog 1Wb
    B – magnetiline induktsioon 1T
    S – ristlõike pindala, mida läbib magnetväli 1m²
    β – nurk, pinnanormaali (pinnaga risti olev sirge) ja mag. indukts. suuna vahel.
    LENZI REEGEL :
  • Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust mis põhjustab
    või siis:
  • Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele
    Või
  • Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu, siis on induktsi. magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu)
    Nt. kui lülitada raadio või telekas välja, siis mingi aeg käib see edasi..samuti ei hakka see automaatselt sisselülitamisel tööle.
    Kirjelda endainduktsiooni nähtust, kus esineb ja mida põhjustab?
    Voolumuutus poolis kutsub esile vastassuunalise voolu poolis endas.
    Näiteks raadio viivitusega käitumine või sulgumine.
  • Elektromagnetism #1 Elektromagnetism #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Joko Õppematerjali autor
    vahelduvvool, induktsiooni vool, faraday seadus, magnetvoog, - valemid, tähised ühikud

    Sarnased õppematerjalid

    Elektromagnetväli
    23
    docx

    Elektromagnetväli

    Elektromagnetväli. Tegemist on elektromagnetilist vastastikmõju vahendava ühtse elektromagnetväljaga. Selle välja uurimise muudab keeruliseks protsesside tagasisidestatus. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsu

    Füüsika
    Elektromagnetiline induktsioon
    54
    ppt

    Elektromagnetiline induktsioon

    Elektromagnetiline induktsioon Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest A q r A r q A r q Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväli + Liikum

    Elektrotehnika
    Elektromagnetism
    128
    pdf

    Elektromagnetism

    4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja

    Elektrimaterjald
    Elekter ja magnetism
    39
    docx

    Elekter ja magnetism

    Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: kus on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), on magnetiline induktsioon (teslades T), on osakese laeng (kulonites C), on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi. 5. Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite ja trafode tööpõhimõtte alus). Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu

    Füüsika
    11-klass - füüsika II kontrolltöö kordamine
    2
    pdf

    11. klass - füüsika II kontrolltöö kordamine

    Mida tekitab magnetvälja muutus? Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Millise välja tekitab magnetvälja muutus? Elektrivälja. (seda nim elektromagneetilise induktsiooni nähtuseks ja tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne) Mida nimetatakse elektromagneetilise induktsiooni nähtuseks? On nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Millise välja tekitab laetud keha liikumine? Magnetvälja Lenzi reegel Lenzi reegli mõned sõnastused: 1)induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab; 2)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 3)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (taki

    Elektroenergeetika
    ELEKTROMAGNETISM
    2
    docx

    ELEKTROMAGNETISM

    1. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektrivälja tekkimine muutuva magnetvälja toimel. 2. Mis on pööriselektriväli? Tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised kõverjooned ehk pöörised. Elektriväli, mille tekitab pöörlev magnetväli. 3. Mis on induktsioonvoolu tekkimise põhitingimus? Milline jõud on selle põhjustajaks? Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas, ehk elektrivälja ja magnetvälja koosmõju. Tingimus: peab olema elektri ja magneti olemasolu. Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis, kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit. Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas ehk see on elektrivälja ja magnetvälja koosmõj

    Elektroenergeetika
    Elektromagnetism
    18
    doc

    Elektromagnetism

    El ektro m a g n etis m . 1. P ö öri s el e ktriväli. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Elektrivool + magnetväli Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub ind

    Füüsika
    Elektromagnetism
    2
    odt

    Elektromagnetism

    Lorenzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. 2. Maa magnetpoolused ja magnetvälja jõujooned. Maa magnetpoolus on punkt, kuhu koonduvad maa magnetvälja jõujooned. Maal on kaks magnetpoolust ­ Maa magnetiline põhjapoolus(maa lõunapoolus) ja Maa magnetiline lõunapoolus(maa põhjapoolus). Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Millega tegeleb elektromagnetism? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. 4. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 5. Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet. Dünamo koosneb pöörlevast osast e. rootorist, milleks on kindlal viisil paigutatud püsimagnetid ja staatorist, milleks on üldjuhul vaskjuhe, mis on ühendatud tarbijaga.

    Füüsika




    Kommentaarid (2)

    rohulant profiilipilt
    Bob Smith: väga hea kokkuvõte mõistetest!
    21:35 08-01-2014
     profiilipilt
    : päris asjalik, aga liiga kallis
    20:28 10-12-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun