Tuntud füüsikud (0)

J.J. Thomson

Seoses katoodkiirte kõrvale kaldumisega magnet-ja elektriväljas, leidis Thomson , et negatiivselt laetud osakeste voog on vesiniku aatomist 1800 korda väiksem ning sellega pakkus välja hüpoteesi aatomi koostis olevatest elektronidest.

Katoodkiired – vooluallika negatiivne poolus . Kiired….
1903.a esitaski Thomson mudeli, kus võib aatomit ette kujutada rosinasaiakesena. Kus siis positiivse laengu massis “ ujuvad ” neg. laenguga elektronid.
Thomsoni aatomimudel andis tõepärase hinnangu aatomimõõtmetest, kuid sellega see piirduski, sest aatomimudel ei võimaldanud selgust tuua, et millest on tingitud aatomaarsete gaaside joonspektrid.
See teooria kestis 8.aastat. ning pärast seda

E. Rutherford

Katseid tehes jõudis järeldusele, et aines on väga väiksed osakesed, kuid rasked, mis on aatomituumadeks. Sellega seoses pakkuski ta välja planetaarse aatommudeli, ehk kus siis elektronide liikumisel ei ole kindlat trajektoori.

Probleem aga seisnes selles, et elektron liigub kiirendusega ja peab samal ajal energiat kiirgama, siis liikumissuuna muutmiseks tuleb seega tööd teha ja seega väheneb energia, millega võib kaasneda elektroni kukkumine tuuma.

See teooria kestis 2 aastat, sisi täiendas N. Bohr seda molekuli, pannes elektronid stabiilselt liikuma.

N.Bohr

Täiendas Rutherfordi aatomimudelit, kus elektronidel on kindel trajektoor .
Bohri aatomimudel võimaldas arvutada spektrijoonte lainepikkusi ja ionisatsioonenergia väärtust, kuid selle põhjal ei õnnestunud ennustada keerulisemate aatomite spektreid ning ei osatud seletada, miks on mõni spektrijoon lõhenenud.
Ionisatsioonenergia-elektronide eraldumine neutraalseist aatomeist või molekulidest.
See teooria kestis 11. Aastat, enne kui tuli kvantmehaanika .

W. Heisenberg

Heisenberg koos E. Schrödingeriga 1925.a arvutasid välja mikroosakeste mehaanika, kus võtsid arvesse ka laineomadusi. Nende arvutamismeetod oli küll erinev, kuid lõpptulemused olid samad. Ja nii tuligi välja uus teooria, mis kandis nime kvantmehaanika. Selle põhiülesandeks on kirjeldada osakestele vastavaid laineid .
Sinna alla kuulub ka nt lainefunktsioon ja lainepikkus.
Probleem ei olnud mitte konstrueeritud mõõteriista täpsuses, vaid see tuleb mõõdetavast protsessist endast, et kui täpselt me suudame seda läbi viia. Lisaks sõltub mõõtmistäpsus mõõtja-ja mõõdetava vahelisest vastastikmõjust.
Heisenbergi uuele avastatud osakesele pandi nimeks meson, mis kannab siis nime tänapäevani.