100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eren Palusoo
Õppematerjali autor
1 e ja et mv 2 = 4 0 rn nh2 2 1 e 2 0h 2 2 saame = millest rn = n 4 mrn 4 0 rn 2 2 me 2 Aatomi koguenergia Saadud avaldisest on näha, et rn võimalikud 0h2 2 väärtused sõltuvad peale tuntud konstantide rn = n ainult kvantarvust n. me 2 Kõige väiksemat võimaliku rn (n=1) nimetatakse Bohri raadiuseks 0h2 2 -11 r1 = 1 = 5, 29 10 m me 2 Aatomi koguenergia 2 1 e En = - 8 0 rn me 2 1 En = - 2 2 2 0h 2 2 8 0 h n
Kui on eelnevalt teada , et teatud elemendi spekter koosneb spektrijoontest lainepikkustega 1, 2, 3 ... , siis leides täpselt samad lainepikkused mingi teadmatu aine spektris , võib teha järelduse selle elemendi olemasolust selles uuritavas aines. Sellist ainete elementaarkoostise kindlaksmääramise meetodit nimetatakse spektraalanalüüsiks . Spektroskoopia ja spektraalanalüüsi abil avastati heeliumi olemasolu Päikese spektris mitte tuntud spektraaljoonte olemasolu põhjal , vaid tundmatute spektraaljoonte järgi , mis ei vastanud ühelegi senituntud elemendile. 9 Pandi tähele , et spektrijooned ei asu korrapäratult , vaid need koonduvad teatud rühmadesse - seeriatesse. Täppisanalüüs näitab et kõiki seeriajadasid kirjeldab valem 1 1 1 1 = R( n12 +
1. teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõdetakse hajumisnurka .
See vastaks nagu tunneli tekkimisele. Tegelikkuses pole muidugi miskit tunnelit. On tegu vaid osakese laineliste omadustega seotud efektiga, kus laine suudab läbida barjääri ja kannab niimoodi ka osakese teisele poole barjääri. Situatsiooni nimetatakse "tunneliefektiks". Näiteid: Radioaktiivne lagunemine, kus eralduvad -osakesed, mis saavad väljuda tuumast tunnelleerudes. Väga tugevas elektriväljas võivad elektronid väljuda ka kuumutamata ja valgustamata metallist. See on tuntud nn. Külmemissiooni nime all. Elektrivälja tugevus peab seejuures olema üle 109V/m. Sellel nähtusel põhineb tunnelmikroskoobi töö. Tunnelmikroskoop Tunnel-mikroskoobis skaneerib objekti pinda üliteravaks (tipus üksikaatomini) söövitatud
+ v1 v2 v1 v2 v2 = 16 km/h Leida: vk Kehade vastastikmõju Mass. Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. Mass on keha inertsi mõõt. [ m] SI = 1kg see on Pariisis hoitava etalonkeha mass. Jõud. Jõud on kehade vastastikmõju mõõt, mida väljendatakse tuntud massiga kehale antud kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Tähistatakse F. [ F ] SI = 1 N . Newtoni II seadusest m F = m a tuleneb, et 1 N = 1 kg 1 2 , st 1 N on selline jõud, mis kehale massiga 1 kg annab s kiirenduse 1 m/s2. F Rõhk
+ v1 v2 v1 v2 v2 = 16 km/h Leida: vk Kehade vastastikmõju Mass. Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. Mass on keha inertsi mõõt. [ m] SI = 1kg see on Pariisis hoitava etalonkeha mass. Jõud. Jõud on kehade vastastikmõju mõõt, mida väljendatakse tuntud massiga kehale antud kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Tähistatakse F. [ F ] SI = 1 N . Newtoni II seadusest m F = m a tuleneb, et 1 N = 1 kg 1 2 , st 1 N on selline jõud, mis kehale massiga 1 kg annab s kiirenduse 1 m/s2. F Rõhk
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Antroopsusprintsiibi (antropos kr.k. inimene) kohaselt on maailmal just sellised omadused, et temas saaks eksisteerida vaatleja (inimene). Antroopsusprintsiibi religioosne variant: maailm on just selline põhjusel, et Jumal tegi maailma inimeste jaoks. Antroopsusprintsiip tuleneb tõdemusest, et kui kasvõi mõni füüsikalistest fundamentaalkonstantidest omaks veidi teistsugust väärtust kui tegelikult, siis ei oleks inimese eksistents (vähemasti meile tuntud kujul) võimalik. Aistingute primaarsuse printsiip väidab, et info saamisel maailma kohta saab lähtuda vaid aistingutest. Füüsikas tähendab see niisuguste füüsikaliste suuruste eelistamist, mille tähendus (looduse nähtus või omadus) on meeleelunditega tajutav. Näiteks pikkus või kiirus nägemise abil, jõud lihaspinge vahendusel. Aistingute primaarsuse printsiibi rikkumise näiteks on mütoloogiliste elementide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid