Faraday seadus praks 22 (0)

Ülevaade
Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel 
kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus.
TEKKEPÕHJUSED JA  MEHHANISMID
Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on  suitsetamine  - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud 
suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga 
ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev 
doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks 
suitsetavad 1 paki  sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda 
kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale 
suitsetamisest loobumist.
Teisteks  riskifaktoriteks  on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad 
ained: asbest, radoon , arseeni-, kroomi -, nikliühendid. Suitsetamine koos nende teguritega 
tõstab haigestumisriski veelgi.
Uuringutes on näidatud ka geneetiliste tegurite rolli vähi tekkes koos kantserogeensete ainetega.
Kopsuvähk jaotatakse vastavalt tekkinud rakulistele  vormidele  mitteväikerakk-kopsuvähiks ja 
väikerakk-kopsuvähiks.
Nagu kõigile pahaloomulistele kasvajatele on kopsuvähile omane levimine organismis lümfi- ja 
vereteid mööda  andes  siirdeid e. metastaase teistesse organitesse.
SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
Sümptomid sõltuvad  kasvaja  asukohast kopsudes ja levimisest rindkeres ning kogu organismis. Mõnel 
juhul ei pruugi haigus endast kuidagi märku anda ja kasvaja avastatakse mingil muul põhjusel tehtud 
kopsuröntgenil.
Kopsuvähi metastaasid e. siirded esinevad kõige sagedamini peaajus, maksas , luudes, 
neerupealises, mis vastavalt võivad anda neuroloogilisi sümptomeid - peavalu, dementsust  või 
siiskõhuvalu, luuvalu. 
Kopsuvähk annab sageli ka üldsümptomeid, milleks on kaebused  nõrkusele, 
isutusele, uimasusele jakehakaalu langusele.
DIAGNOOSIMINE, EHK MILLISEID  UURINGUID  VÕIDAKSE TEHA JA MIKS
Peale patsiendi küsitlemist ja läbivaatust otsustab arst edasiste uuringute üle.
Esmaseks kopsude uuringuks on kopsuröntgen, millele tavaliselt lisandub 
vajadusel kompuutertomograafia kopsudest ja ülakõhust, et täpsustada võimalikku kasvaja  asukohta  ja 
metastaaside olemasolu.
Kopsude keskel asuva kasvaja  kahtluse  korral on informatiivseks uuringuks bronhoskoopia e suurte 
hingamisteede uuring elastse  toruga , mille abil arst näeb hingamisteid ja saab võtta ka koetükke, mida 
hiljem  mikroskoobi  all uurida, et leida võimalikke kasvajarakke.
Vajadusel tehakse ka mediastinoskoopia - keskseinandi endoskoopiline uuring, torakoskoopia - 
kopsukelmeõõne endoskoopiline uuring, et selgitada välja kasvaja olemasolu, leviku ulatust või 
võimalusel seda ka eemaldada.
Kui peetakse vajalikuks operatiivset ravi, hinnatakse eelnevalt kopsude funktsionaalset võimekust, ehk 
seda, kas inimene suudab operatsiooni järgselt alles jäänud kopsukoega edasi elada.
RAVIVÕIMALUSED
Ravivõimalused sõltuvad haiguse staadiumist, inimese üldisest seisundist ja kaasuvatest 
haigustest  kasvaja diagnoosimise hetkel.
Kasutatavad raviviisid:
•
Operatiivne  ravi
•
Kiiritusravi
•
Keemiaravi
Loetletud meetodeid kombineeritakse vastavalt vajadusele individuaalselt. Samuti on erinevad 
mitteväikerakkkopsuvähi ja väikerakk-kopsuvähi ravitaktika.

Document Outline

• SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
• DIAGNOOSIMINE, EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS