Riskianalüüs konspektid (0)

VÕRUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
Minu elukutsega seotud
 tervistkahjustavad tegurid 
Valdis  Vill
Mtp-13
Referaat
Juhendaja :  Aivar  Kalnapenkis
Väimela 2013
Võimalike probleemide välja  selgitamine
   Õnnetused võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi ja pikaajalise töövõimetuse. Õnnetusoht oleneb 
konkreetsest olukorrast ega pruugi esineda pidevalt. Õnnetuste ennetamiseks saab palju ära teha, 
hoides  töökohal korda, mõeldes läbi töömeetodid ja tehnilised lahendused ning tagades asutuses hea 
käitumise   ja   juhtimise.   Hinnates   asutuse   õnnetusriski   tuleb   mõelda   läbi   võimalikud   ohtlikud 
olukorrad. Eriti tuleks keskenduda järgmistele aspektidele.
Raskuste tõstmine 
  Materjalide teisaldamisel võib tekkida õnnetusoht näiteks siis, kui puuduvad sobivad  abivahendid  
raskete esemete, näiteks stantsiosade, elektrimootorite ja suurte metallplaatide tõstmiseks, või kui 
abivahendeid ei kasutata. Esemete tõstmine võib põhjustada õnnetusi ka siis, kui need ei ole eriti 
rasked, näiteks kui tõstmiseks on ruumi liiga vähe või kui metallplaadil on  terav  serv, mis võib 
lõigata. 
Masinate, tootmisliinide ja troppide kasutamine
  Masinate  kasutamisel  võib õnnetusoht tekkida näiteks siis, kui ohutusseadmed 
puuduvad   või   on   rikutud,   näiteks   kui   puuduvad   kaitseekraanid   või   korralikud   luugid.   Samuti 
suurendab ohtu see, kui töötajaid ei juhendata põhjalikult, kuidas seadmeid ja tööpinke kasutada. 
Õnnetusoht on suurem, kui avariipidur puudub või asub raskesti kättesaadavas kohas. 
Käsitööriistade kasutamine
 Õnnetusoht tööriistade kasutamisel on eriti suur, kui tööd tehakse käes hoitavate masinatega, nagu 
ketaslõikurid ja trellpuurid. Oht kasvab, kui tööriistu kasutatakse valesti või kui need on korralikult 
hooldamata  või kontrollimata , näiteks kui poltide pead on kulunud, nii et mutrivõti libiseb. 
Kukkumine  ja komistamine 
   Kukkumise ja komistamisega seotud õnnetuste oht tekib siis, kui põrand on koristamata ja  maas  
vedeleb kasutatud või katkisi pakendeid, kaubaaluseid, liikumisteedel seisab valmistoodangut vms. 
Oht võib tekkida ka siis, kui põrandad või muud pinnad on libedad või ebatasased. Samuti on 
kukkumisoht suur, kui töötatakse kõrgel, näiteks platvormidel või redelitel. 
Muud ohud
    Õnnetusoht   tekib,   kui   kahveltõstukid,    veoautod    ja   jalakäijad   kasutatavad   samu   liikumisteid. 
Õnnetusi   võib  juhtuda   ka  siis,  kui  tõstetakse  materjale   kõrgemale  kui  kaks  meetrit,  eriti  teiste 
töökohtade või liikumisteede läheduses.
Probleemide lahendamine
 Sageli on õnnetusi kõige parem vältida mitut erinevat  lahendust  kombineerides. Heaks lähtekohaks 
õnnetuste ennetamisel on läbimõeldud ohutuspoliitika ja -kultuur. See hõlmab süstemaatilist tööd 
ettevõtte ohutuse parandamiseks ja tähendab muuhulgas , et on olemas strateegia, milles sisalduvad 
selged ohutusalased eesmärgid.  Juhtkond  peab kindlustama, et kõik töötajad oleksid strateegia ja 
eesmärkidega kursis ning järgiksid neid oma igapäevatöös.
Juhendamine 
  Kõiki töötajaid tuleb juhendada põhjalikult, kuidas töid teostada. Juhendada tuleb sellisel viisil ja 
niisuguses keeles, millest töötaja aru saab. Keskenduge tööga seotud ohtudele ja  nendest  tuleneda 
võivate õnnetuste ennetamisele. Motiveerige töötajaid töökohal ohutult käituma.  Seadke  ohutus 
positiivseks  eesmärgiks, millel on igapäevatöös oluline koht. 
Tegevuse kavandamine ja töökoha heakord
  Põrandaid tuleb  koristada  ja  puhastada  regulaarselt, et ei tekiks ohtu libiseda või komistada seal
lebavate   esemete   otsa.   Töö   kavandamine   peab   hõlmama   ka   masinate,   tööriistade   ja   teiste 
abivahendite   reeglipärast   hooldamist,   et   vältida   kulumisest   tingitud   õnnetusohtu.   Hinnake 
õnnetuseriski iga tööülesande puhul eraldi, et oleks selge, mida tuleb ohutuse tagamiseks teha – 
näiteks kinnitada  redelid  korralikult või kasutada inimeste tõstmiseks ainult selleks ette nähtud 
seadmeid. 
Masinate kasutamine 
  Tagage, et kõik kasutaksid masinaid ja tehnilisi abivahendeid õigesti ning kontrollige regulaarselt, 
kas turvameetmed on töökorras, näiteks kas avariipidur on hooldatud ja töökorras. Kõik masinad ja 
tehnilised abivahendid tarnitakse koos kasutusjuhendiga, kus on kirjas, kuidas neid kasutada ja 
hooldada .   Järgige   alati   juhendeid   ja   veenduge,   et   rakendataks   kõiki   ettevaatusabinõusid.   Ärge 
unustage ka isikukaitsevahendeid, näiteks  kaitseprille  ketaslõikurit kasutades.
 
Analüüsige õnnetusi
  Juba juhtunud õnnetustest on võimalik palju õppida. Seepärast on oluline, et seaksite sisse kindla 
protseduuri analüüsimaks juba toimunud tööõnnetusi ja ohuolukordi, mis oleksid võinud õnnetuseni 
viia.   Selle   alusel   saate   võtta   tarvitusele   abinõud   õnnetuste   ärahoidmiseks   ja   nende   kordumise 
ennetamiseks.  Analüüsi   alusel   saab   omavahel   arutada   võimalikke   igapäevaste   tööülesannetega 
seotud   õnnetusohte   ja   kehtestada   reeglid,   mis   kindlustaksid,   et   tööd   tehakse   ohutult   ja 
vastutustundlikult. Nõnda muudate ohutuse igapäevaste tööülesannete täitmise loomulikuks osaks.
Selgitage välja võimalikud probleemid
Raskuste tõstmine 
  Tõstmine võib olla raske või ebamugav näiteks seoses detailide paigutamisega masinasse ja nende 
väljavõtmisega või seoses masinate remondiga. Raskuste tõstmine on koormavam, kui seda tehakse 
väljasirutatud kätega, kui tõstetakse kõrgemale kui õlgade kõrgus, kui selg on tõste ajal painutatud 
või   pööratud   või   kui   tõstetav   ese   on   raskesti   haaratav,   näiteks   libe   või   suur.   Olukorda   võib 
raskendada   see,   kui   ei   saa   ruumipuuduse   tõttu   tõsta    sobivas    asendis.   Terviseprobleeme   võib 
põhjustada   ka   korduv   tõstmine   või   suur   hulk   päeva   jooksul   tõstetud   kilosid,   näiteks   toodete 
pakkimisel. 
Raskuste liigutamine
   Raskuste tõmbamist või lükkamist võib ette tulla näiteks transportides raske  koormaga  kärusid 
tootmisruumidesse ja sealt välja. Tõmmates ja lükates on koormus suurem ebatasasel pinnal, kui 
kärul on väga väikesed rattad või kui käepide on ebamugavas asendis. Koormust võib suurendada 
see,   kui   kaupade   sisetranspordil   on   vaja   pidevalt    peatuda    ja   jälle   paigalt    liikuda ,   näiteks   kui 
liikumistee on kitsas  ja takistusi täis. 
Koormavad tööasendid ja liigutused 
   Eri tööülesanded koormavad kehapiirkondi erinevalt. Valude tekkimise oht kasvab sedamööda, 
mida kauem ja intensiivsemalt tehakse tööd ebasobivas tööasendis. Näiteks võivad tööasendid olla 
ebasobivad   keevitades   või   töötamisel   mittereguleeritavate   töölaudade   taga.   Õlgadele   ja   kaelale 
langeb eriti suur koormus, kui töötatakse väljasirutatud või õlgadest kõrgemale tõstetud kätega. 
Seljavaevuste tekkimise oht on suur, kui peab keha  ettepoole  või küljele  painutama  või pöörama, 
eriti kui seda tuleb teha sageli või kui sellises asendis tuleb püsida kaua, näiteks kui töölaud ei ole 
reguleeritud   vastavalt   töötaja   pikkusele.    Koormav    võib   olla   töö   kitsastes   või   piiratud 
liikumisvabadusega ruumitingimustes. Käed on  koormatud , kui peab hoidma tööriistu või esemeid 
käes   või   kui   pööratakse   ja   painutatakse   sageli   randmeliigest.   See   on   eriti   koormav   siis,   kui 
kasutatakse töö tegemisel ka jõudu, näiteks tootmisseadmeid monteerides. 
Kasutatud materjal: 
http://www.tooelu.ee/UserFiles/T%C3%B6%C3%B6keskkonnajuhendid/Metall i-
_ja_masinatoostus.pdf