Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV). Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti magnetväli on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magnetväljade summa. Aineosakesed omavad magnetvälja oma pö�
Kui muuta voolu suunda, muutub ka nõelte asend. Elektromagnet = raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas rauapuru magneetub. Mida suurem on voolutugevus mähises, seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Välja tugevus oleneb ka keerdude arvust mähises. Elektromagneti magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel. Voolu katkestamisel kaob ka magnetväli. Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektrivoolugeneraatorites. Maa on suur magnet,mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral ja põhjapoolus lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub piki magnetvälja jõujooni, siis sellele juhtmele magnetväljas jõud ei mõju.
ka titaaniumi (Ti). Osad alumiinium magnetid magnetiseeruvad igas olukorras, teised aga omavad kindlat magneteerumis suunda. Selle magneti eelisteks on kõrge temperatuuri taluvus (450C-500C) ja väga hea korrosiooni talumine. Alimiinium magnetit kasutatakse näitkes kõlarites, sensorites, metallieraldajates jne. Samaarium-Kooblat magneti (SmCo) peamisteks koostiselementideks on samaarium (Sm) ja kooblat (Co). See magnet on energia klassi suuruselt teine, temast tugevam on ainult eelnevalt mainitud neodüüm magnet. Selle magneti eeliseks on hea temperatuuri taluvus (250C-350C), hea vastupidavus korrosioonile ja hea vastupidavus demagnetiseerumisele ehk magneetumisest vabastumisele. Samaarium-Kooblat magnetit kasutatakse näiteks arvuti kõvaketastes, satelliit süsteemides jne. Kasutamine Kõige levinumalt kasutatakse magneteid kompassis. Kompassil kasutatakse peenikest ja pikka sirgmagnetit,
1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? Liikuvad laetud osakesed, elektrivoolu olemasolu, püsimagnetid, ajas muutuv elektriväli. 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? Mõndade materjalide pidev omadus tõmmata külge rauast esemeid. Jagnunevad U- ja sirgmagnetiteks. 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? Kõigil magnetitel on paarisarv pooluseid, see on magneti piirkondi, kus tema magnetilised omadused avalduvad kõige tugevamini. Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N-poolus pöördus Maa geograafilise põhjapooluse poole. 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? Püsimagnetite magnetilisi omadusi võib seletada neis leiduvate ,,mikrovoolude" ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul ,,mikrovoolude" magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad an
materjalist kestas. Kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtuse, siis traat katkeb, katkestades vooluringi ühekordselt kasutatav. * Bimetallkaitse koosnevad kahest eri metallist. Kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtuse, siis need metallplaadid soojenevad ja painduvad üksteisest eemale, katkestades vooluringi - korduvkasutatavad 8.Mis on magnet; püsimagnet Magnet on keha, mis tõmbab enda poole rauast esemeid. Magnet pöördub võimalusel põhja-lõuna suunaliselt. Püsimagnet omab magneetilisi omadusi pikaajaliselt 9.Mis on magneti poolused ja kuidas nad üksteist mõjutavad? Magneti poolused on magneti kohad, kus magneti omadused on kõige tugevamad. Magnetil on põhja- ja lõunapoolus. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad 10.Mis on magnetvälja jõujooned? Magnetvälja jõujoonteks nim jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed
.................................................................................................20 Sissejuhatus Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit.Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks.
mis on lõunapooluseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. Mõju on suurem , kuna vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Raudsüdamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Mida suurem on voolutugevus mähises , seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Elektromagneti magnetväli on seda tugevam, mida rohkem on traadikeerde poolis. Maa magnetväli Maa on suur magnet Maakera põhjapoolkeral asub maa magnetiline lõunapoolus, maakera lõunapoolkeral aga maakera magnetiline põhjapoolus. Maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiirguse, kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakeste eest. Vooluga juhe magnetväljas, alalisvoolumootor Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga juhe liigub magnetväljas risti nii magnetvälja jõujoontega kui ka voolu suunaga juhtmes.
MAGNETISM Magnetväli. Püsimagnetid. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Magnetväljaks loetakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Seisva laenguga osakese ümber magnetvälja ei ole, aga elektriväli on. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Selle magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb. Peamiselt on nendeks elektronid, millel on oma sisemine liikumine ehk spinn. Püsimagneti põhiomadused: 1) magnetitel on alati 2 poolust 2) magnetnõelad võtavad põhja-lõuna suuna 3) püsimagnet võib muuta temaga kokkupuutes olevad raudesemed ajutiselt magnetiks. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutumise tulemusel hakkab aine ise tekitama magnetvälja. 4) magneti poolitamisel tekib 2 võrdsete pooluste
Kõik kommentaarid