Merkuur Tutvustus Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille läbimõõt on umbes 1550km.Kraater tekkis...
Liikumine ja vastastikmõju kokkuvõte Mehhaaniline liikumine- Mehhaanilisekks liikumiseks nimetatakse nähtust, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Mehaanilist liikumist iseloomustatakse trajektoori, teepikkuse, aja ja kiiruse abil. Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Kiiruse järgi liigitatakse liikumist ühtlaseks ja mtitteühtlaseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v= s:t Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist, kus keha ki...
MAGNETISM. Kordamisküsimused. 1.Mis on magnetväli? Kuidas magnetid üksteist mõjutavad?Ümbritseb magneteid ja vooluga juhte. N-S tõmbuvad, N-N tõukuvad. 2.Mis on püsimagnet?Kuidas selgitatakse raua magneetumist?Püsimagneti ümber on püsiv magnetväli. Raua elektronidel on oma väike magnetväli, mis on põhjustatud nende laengutest ja liikuvusest. 3.Mis on magneti poolused?Kuidas neid nimetatakse?Magneti poolused on kohad, kus on magnetväli tugevam. Nim. Lõuna ja põhjapoolus. 4.Kas magneti põhja ja lõunapoolus saab üksteisest eraldada?Miks?Ei saa, sest kui lõikad magneti katki jääb ühele poole põhja poolus ja teisele lõuna poolus. 5.Kuidas saab magnetvälja kindlaks teha?Saab kindlaks teha rauast esemetega/ vastastikmõju kaudu. 6.Miks tekib vooluga juhi ümber magnetväli?Laetud osakeste liikumise tõttu. 7.Kas seisva laetud osakese ümber esineb magnetväli?Ei, sest magnetväli tekib ainult laengu liikumisel. 8.Mida nimetatakse magnetvälja jõujoone...
1. Aatomimudeli areng (keeksi mudel, Rutherfordi katse) AATOMIFÜÜSIKA areng - Thompsoni mudel ehk ''keeksi'' mudel. Selle järgi koosneks aine elektronide pilvest, mille sees on üksikud suure massiga + laengud. See meenutab nagu rosinatega keeksi. Rutherfordi katse: pommitas kuldlehte alfaosakestega (alfaosake- heeliumi aatomi tuum, suure massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on ko...
AINE AGREKAATOLEKU MUUTUMINE I SULAMINE & TAHKUMINE SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. SULAMISTEMP. nim. temp., mille juures aine sulab (tahkub). TAHKUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Sulamiseks kulub energiat, tahkumisel aga vabaneb. Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temp., ainest, õhuniiskusest. Aurumisel vedelik jahtub. AURUMISSOOJUSeks nim. soojushulka, mille peab andma kindlal temp. oleva aine massiühikule, et muuta see samal temp. auruks. Tähis: L Ühik: 1 J/kg ...
Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klau...
Elektrilaengud ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1. Hõõrutud keha omadus on see, et ta tõmbab enda poole teisi kehi. 2. Keha omadust tõmmata enda poole teisi kehi, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. 3. Elektriseeritud kehaks nim. Elektriliselt laetud ehk elektriliseeritud kehaks. 4. Kui laetud kehad puudutavad teist keha, võivad elektrilaengud kanduda edasi teistele kehadele. 5. 2.1. laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. 2.2 See, et elektrilaenguid on kahte liiki, järeldub sellest, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. 2.3 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.4. eriliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.5. eri liiki laenguid nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. 2.6. elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 2.7. elekt...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost.................................................................. ........4 LASERITE TÜÜBID.........................................................................................5 Gaaslaser.............................................................................................5 Kemolaser.............................................................................................5 ...
Radar Radar tuleb inglis keelest, radio detective and ranging. Selles kasutatakse elektromagnetlaineid liikuvate või liikumatute objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumise suuna määramiseks. Radiosignaal saadetakse suundantenni abil eetrise. Signaal peegeldub objektidelt ja saabub tagasi vastuvõtjasse, selle tagasi jõudmise aja järgi arvutatakse objekti asukohta. Objekti kiiritamisel raadiolainetega suunatakse radari antenn teravasse ruuminurka elektromagneetiline impulss, kestvusega alla 1 mikrosekundi, mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erineb keskkonna omast. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, objekti kaugust mõõdetakse ajas mis kulus impulsil edasi tagasi liikumiseks, 1ms vastab 150 m. Objekti asukohat määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. See väljendub ekraanile tekiva täpina mille ...
Kosmos 1. Mida nimetatakse universumiks? Tähendus (ladina keeles). Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja meie endiga, moodustabki maailma ehk universumi. Ladina keelne tähendus- kõiksus. 2. Mida nimetatakse kosmoseks? Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja ma meie endiga, moodustabki maailma ehk kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust ja seadusi. 5. Milleks kasutatakse teodoliiti? Teodoliiti kasutatakse horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks või määramiseks. Vertikaalnurka möödetakse kui alidaadi liigutada paremale või vasakule. 6. Kui kaugel on Maa Päikesest? Kuu Maast? Maa on päikesest 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Kuu on Maast 384 000 kilomeetri kaugusel. 7. Millest on tingitud tähtede ööpäeva...
Mis on universum? Tervist mina räägin teile teemal Mis on universum Universum sisaldab ruumina tajutavat nähtust. (kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid). Universumil on ajaline ja ruumiline piir. Vanuseks hinnatakse 15-20 miljardit aastat. Universumis vaadeldud kaugeimateks objektideks loetakse kvasareid (3-10 miljardit ly). Meie Galaktika vanuseks loetakse 10 miljardit aastat. Tänapäeval valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Arvatakse, et see toimus 17,1 miljardit aastat tagasi. Suur Pauk tähendab seda, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suure Paugu teooria Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. P...
1. mõisted: otsene mõõtmine-Keha või nähtuse vahetu võrdlemine mõõtühikuga. kaudne mõõtmine-Mõõtarv saadakse arvutuste teel ühikruudumeetod-Pindala mõõtmise meetod mille käigus kaetakse pind korrapärase võrgustikuga, mille ühe ruudu pindala on teada, seejärel leitakse keha pinda katvate ruutude arv ja korrutatakse see arv ühe ruudu pindalaga. sukeldamismeetod-Ruumala mõõtmise meetod, mille käigus sukeldatakse keha vedelikku. Selle tagajärjel tõuseb anumas vedeliku tase, veetaseme tõusu järgi saabki mõõta keha ruumala. tihedus-Aine tihedus näitab ühikulise ruumalaga aine massi liikumine-Keha asukoha muutus ruumis , teiste kehade suhtes. trajektoor- Kujuteldav joon, mida mööda liigub keha punkt. kiirus-Füüsikaline suurus mis võrdub valemiga v=s:t ühtlane liikumine-Liikumine mille käigus keha kiirus ei muutu mitteühtlane liikumine-Liikumine, mille käigus keha kiirus muutub suhteline liikumine-Liikumine mille käigus on liikuv keha ruumis ü...
Elektrilaengud Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. kehad võivad laaduda hõõrdumisel. Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga "+", negatiivset laengut märgiga "-". Selleks, et laetud kehad tõukuksid või tõmbuksid, peab kummalegi neist mõjuma jõud. Seda jõudu iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suurem on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõu...
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniliseks vastatikmõjuks e. Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastiku tõmbumise nähtust Gravitatsioonijõud mõjub mis tahes kahe keha vahel nt.Maa ja kuu, inimene ja maa, mina ja minu pinginaaber Gravitatsioonijõud sõltub: 1. Kehade massist- mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=10...
Sulamine ja tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Valemid: Aurumine ja kondendseerumine Aurumise kiirus sõltub: 1) õhu liikumise kiirusest 2) õhuniiskusest 3) vedeliku temperatuurist 4) ainest Aurustumisel vedelik jahtub. Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale massiühikule, et muuta see aina sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus näitab, kui palju energiat kulub 1kg aine aurustamiseks Valemid: Keemine Vesi keeb kindlal temperatuuril. Keemise iseloomulik tunnus o...
Veenus Aulika Tooming Veenus · Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet · Veenus on kivine planeet · Päikesest lugedes teine ja peaaegu maakera suurune · Veenus on väga heleda värvusega ning seetõttu peetakse teda sageli UFOks · Planeedi kaugus päikesest on 108 miljonit kilomeetrit Veenus · See on nii hele, et on taevast kergesti leitav · Ta ilmub heleda tähena Maa taevasse, kas pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu · Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht Veenuse atmosfäär · Veenuse tihe atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist · Päikesevalgus tungib läbi atmosfääri ja soojendab planeedi pinda · Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus o...
1. Jõud * Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.( vastastik mõju) * Jõu ühik on 1N, tähis F. * Jõud on suunatud suurus. Jõu mõjumise tulemus * Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse või keha deformeerimise. Kujutamine joonisel * Jõud on vektoriaalne suurus, seda kujutatakse noole abil. Noole algus punkt tähistab jõu rakendus punkti, noole teravik näitab jõu mõjumise suunda ja noole pikkus näitab kokkuleppelises mõõtkavas jõu arvväärtust. 2. Resultantjõud * Jõud, mille mõju kehale on samasuunaline kui mitme jõu koos mõju. Ühel sirgel leidmine * Samasuunaline jõud: liidan jõud kokku, vastassuunaline jõud: lahutan suuremast väiksema jõu ja suund jääb suurema jõu poole. 3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsiooni...
Sulamine ja tahkumine Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures tahke aine sulab. Klaas on amorfne aine- tal pole kindlat sulamistemperatuuri. Termomeetris kasutatakse elavhõbedat või piiritust . Elavhõbe- termomeetrit kasutatakse madala temperatuuri mõõtmiseks. Piiritustermomeetrit kasutatakse kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Aine soojenemisel suureneb tema siseenergia. Sellepärast peame aine sulatamiseks andma talle juurde mingi soojushulga. Aine tahkumisel vabaneb soojushulk, sest siseenergia vabaneb. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka,mis kulub 1kg aine sulamiseks. Vee ruumala on tahkena suurem kui vedelana. Q=c*m*(t°2-t°1) Q=soojushulk c=erisoojus ...
Püsimagnet Magnetväli, magnetvälja jõujooned Õp: 124-133 · Püsimagnetiks e. magnetiks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elekt · Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magneetiline toime toime on kõige suurem. Igal magnetil on kakas poolust: Põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). · Magnetnõel on pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda · Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed (põhja ja lõunapoolusi ühendavad sirged). · · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud · Vooluga juhi magnetvälja jõujooned kujutavad endast juhti ümbritsevaid kinnisi kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned ümbritsevad juhti kontsentriliste ringjoontena · Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad ...
Tuumareaktsioonid Seoseenergia ja tuumafüüsika keemiline reaktsioon · keemiline reaktsioon, ühtede ainete keemiline muundumine teisteks, lähteaineist koostise ja omaduste poolest erinevaiks aineiks (reaktsioonisaadusteks). · Reaktsioonis katkevad senised ja tekivad uued keemilised sidemed. Lahustes toimuvad vahetusreaktsioonid kulgevad rasklahustuva või kerglenduva aine, nõrga elektrolüüdi või kompleksühendi tekke suunas. · Iga keemilise elemendi omadused määratakse selle elemendi aatomi tuuma poolt. · Keemilise reaktsiooni käigus ei ole võimalik tuuma mõjutada. · Lihtsa keemilise reaktsiooni käigus ei suuda me anda tuumale piisavalt energiat. · Küllaldase energia olemasolul võivad tuumad · Ühineda · Ümber korralduda · Laguneda Neid protsesse nimetatakse tuumareaksioonideks Tuumareaktsioon-aatomituumade muundu...
Soojusülekanne Õpik lk. 23 Tv: Soojusülekanne · Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel: · Soojusjuhtivuseks · Konvektsiooniks · Soojuskiirguseks Soojusjuhtivus · Soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele, ilma et aine ümber paikneks, nim. soojusjuhtivuseks. Konvektsioon · Soojusülekannet, kus energia levib vedeliku- või gaasivoolude liikumise tõttu, nim. konvektsiooniks. Soojuskiirgus · Soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena, nim. soojuskiirguseks Kiirgumise seaduspärasused · Mida kõrgem on keha temperatuur, seda intensiivsem on soojuskiirgus · Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda intensiivsem on soojuskiirgus. · Mida suurem on keha p...
Siseenergia Õp: 20-22 Energia Kui keha või vastastikku seotud kehad (kehade süsteem) on võimelised tegema tööd, siis öeldakse, et neil kehadel on energiat. Mida suurema tööhulga suudab keha teha, seda suurem on selle keha energia. Töö tegemisel keha energia muutub Potensiaalne energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse sellist energiat, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikusest asendist. Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks. Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kinee...
Valguse peegeldumine Õp: 10-14 Tv: 8-17 Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse peegeldumine: · Valguse peegeldumiseks nimetatakse nähtust,kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda Murdumise tõttu märgatakse eseme mõõtmete, kuju ja asukoha näivat muutumist. Kõrvalolev pilt iseloomustab seda kõige lihtsamalt. Veel mõningaid näiteid... Kui valgus läbib klaasi, siis ta murdub ning muudab suunda. Antud juhul on klaas mitmetahuline ning valgus...
Kordamine KT-ks · Mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, kiirus, keskmine kiirus · Teepikkuse kujutamine graafikul · Võnkliikumine, sagedus, võnkeperiood, amplituut, täisvõnge, tasakaalu asend · Keha inertsus, inertsuse iseloomustamine, keha mass · Kehade vastastikmõju, jõud, jõudude tasakaal Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus Liikumist,kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2. Too 2 näidet mehaanilise liikumise kohta igapäevaelus Auto sõitmine, kuuli lend. 3. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus Kui olla uiskudel ja keegi seisab sinu vastas(paigal) ja sa lükkad teda,hakate mõlemad liikuma.Kui sõita uiskudega otsa inimesele, kes on paigal, jääb liikuv keha seisma ja seisev keha hakkab liik...
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus
Elu ilma hõõrdejõuta Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad.Kui käsi mõnda aega tugevasi üksteise vastu hõõruda, tunneme, et käed muutuvad soojemaks. Sellest saame järeldada, et hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks. Samuti hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad. Näiteks pliiatsidega joonistades kuluvad pliiatside tinad mõne aja pärast. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Nii et kui poleks hõõrdejõudu poleks ka maal elu. 1) Inimesed ei saaks liikud sinna kuhu nad tahaksid. 2) Kehad libiseksid mööda ka...
Aine ehituse alused I Aatomid (atomos jagamatu kr.k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber ti...
1. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. 2. Gravitatisoon on mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 3. Maa külgetõmbejõud 4. Raskusjõuks nimetatakse maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonjõudu. 5. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 6. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. 7. Deformatisooniks nimetatakse keha kuju muutumist. 8. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. 9. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. rõhk=jõud/pindala 10. Jõu mõju avaldub kehas . 11. Gravitatsioonijõu mõju oleneb raskusjõust ja kõrgusest 12.g*m ,kus g=raskusjõuga...
Tahke, vedel ja gaasiline aine erinevad aineosakeste liikumise poolest. Difusioon-Ainete iseeneslik segunemine. Nt:Lõhnaõli pudeli avamine. Lõhn levib ruumis, sest lõhnava aine molekulid segunevad õhuosakestega ja liiguvad korrapäratult. Soojuspaisumine-põhineb soojusliikumisel. Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisu...
Silm Õp: 52-54 Tv: 46-49 Silm on koondav optiline süsteem. · Silma lahutusvõimeks nimetatakse väikseimat vahet kahe punkti vahel, mida inimsilm on veel võimeline eristama. · Inimsilmale jäävad märkamatuks osakesed, mis on väiksemad kui silma lahutusvõime. Harilikult loetakse inimsilma lahutusvõimeks 0,2 mm. See tähendab, et inimsilm on suuteline nägema objekte, mis on suuremad kui 0,2 mm. Silma siseehitus · Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer keha, mida hoiab paigal ripslihas. · kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse ülesandeks on teda läbivate valguskiirte murdmine, nii et need koonduksid ühte punkti. · Soonkesta all on võrkkest. See on silma tagumises osas olev kõige sisemine kiht, mis sisaldab miljoneid...
Manomeeter, Õhurõhk Õp: 115-118 Tv: Õhurõhk · Maad ümbritseb igast küljest paks õhukiht. Õhukihi survet Maale nimetatakse õhurõhuks. · Miks inimene ei tunne õhu survet · Õhk avaldab ühesugust survet igas suunas. KATSE 1: · Katsevahendid: plasttops, vesi papitükk, kauss juhuks, kui katse ebaõnnestub. 1.Paneme topsi ääreni vett täis. Õhku ei tohi vahele jääda! 2.Asetame topsile samasuure papitüki ja pöörame topsi ümber veekausi kohal. 3. Tõmbame käe ära. Kui katse õnnestub, siis püsib vesi topsis. · MIKS? · Vesi ei voola välja, sest õhk surub teda altpoolt, topsis aga õhku ei ole. Miks õhurõhk erineb? · Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on on õhusammas väiksem ja õhk hõredam . Õhurõhu mõõtmine · Rõhu mõõtmiseks vedelikes ja ka gaasides kasutat...
Elektrivõrk kodus Elekter on kodus nii endastmõistetav ja igapäevaselt vajalik, et sageli ei mõelda sellega kaasnevatele ohtudele. Ohu alahindamise, teadmatuse, ettevaatamatuse või hooletuse tõttu võib elekter põhjustada raskeid õnnetusi: tulekahju, vigastusi, surma. Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, teisaldatavad või käeshoitavad , ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Elektrijaotusvõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väi...
Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergi...
kool autor Planeetide kaaslased Referaat Juhendaja: .................. koht, aasta 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 REGULAR SATELLITES......................................................................................................................3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu................................
nägemata. Kuigi vaatlusteks valmistumise hulka kuulub eeldus, et olete välja puhanud, tuleb vaatlus lõpetada. Kasutatud krij. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid_meteoriidid_evelin.htm Õpilase teadusentsüklopeedia D. Kindersley "Illustreeritud laste entsüklopeedia" http://www.esa.int/images/meteoor2-200.jpg http://www.ut.ee/BGGM/kaande1.jpg Koolianstronoomiapõhivara" Tõnu Soopalu "Füüsika IX klassile" Enn Pärtel, Jaak Lõhmus http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/tahed.htm http://www.sloleht.ee/sisu/uudised.asp?id=119925 http://www.nlib.ee/rteavik/vva-malfa.html http://www.zzz.ee/epl/990217/elu.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html http://www.obs.ee/astro/meteoorid/vaatlusjuhend.html Ülejäänud ma räägin juurde kõik mis vaja .
1. Valgusõpetus · Valguse levimine. Vari Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt. · Valguse peegeldumine Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Mattpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt. · Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristisirge poole. Va...
KULD 7 klass · Keemiline element aurum, Au · Tähtis väärismetall · Keemiline element järjenumbriga 79 · Kullal on üks stabiilne isotoop arvuga 197 · Väheaktiivne metall · Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Omadused · Kollane, pehme (kõvadus 2,5) · Raske (tihedus 19 300 kg/m3) · Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C) · Hea elektrijuht (eritakistus 2,2108 Wm) · Helekollane, läikiv, hästitöödeldav (1 kg kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3 km) · Õhu käes ei muutu ka tugeval kuumutamisel, reageerib siiski tugevate oksüdeerijatega · Moodustab paljude metallidega sulameid Saamine Leidub looduses põhiliselt ehedana, terakestena kvartsis, · kvartsliivas (kullaliiv) ja polümetallilistes maakides (ehe kuld ei ole puhas, vaid sisaldab hõbedat, vaske jmt metalle) · Sisaldub ka merevees (0.010.05 mg/t) Toodetakse mehaaniliselt (sõ...
Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta ...
PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuril on faasid nagu ka kuul. Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast või tumehalli vär...
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keer...
Tuumaelekterienergia ESSEE Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suurtes kogustes. Planeedi elektrienergiatoodangust moodustab tuumaelekter umbes 18%. 20. detsember 1951 USAs toodeti esimest korda tuumareaktori abil elektriaenergiat. Esimene tuumaelektrijaam alustas 27. juuni 1954. Maailmas on kokku 442 tuumareaktorit. Tuumaenergia avastas M. H. Klaproth aastal 1789. Tuumaenergia tekitamiseks lõhustatakse tuumasid ja selle tagajärjel vabaneb suur osa energiat. Reaktoris toimub tootmiseks ahelreaktsioon. Seal vabaneb energia soojusena. Soojust kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Turbogeneraatorid kasutavad töötamiseks auru. Ahelreaktsioonis pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega. Tulemusel liitub neutro...
Soojusnähtused saunas Erinevad soojusnähtused saunas Aurumine Õhu liikumine Soojusjuhtivus Kondenseerumine Aurumine Saunas on aurumist paljudes erinevates kohtades. Palju aurumist on siis, kui kerisele vett visata. Terve ruumi õhk täitub veeauruga. Soojem õhk tõuseb üles poole. Õhk tundub kuumemana. Sellepärast, et: Veeaur juhib paremini soojust kui õhk Õhu liikumine Saunas liigub õhk tihti. Lae all on õhk kuumem, sest soe õhk on kergem ja tõuseb üles poole. All pool on jahedam õhk. Jahe õhk on raskem ja vajub seetõttu alla. Kui jahedam õhk soojeneb, siis tõuseb see üles. Kuumem õhk üleval pool hakkab jahtuma ja tekib õhuringlus. Mõnes saunas on ka veepaak, millega soojendatakse vett. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla, kus küttekeha teda soojendab. (Joonis) Soojusjuhtivus Saunas on palju ...
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11)
Nägemine on eluks vajalik ja et näha, on meil vaja silmi. Nägemiselundiks on silm. Silm võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb ela...
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osaksete suunatud liikumist. 2. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. 3. Mis tingimustel tekib elektrivool? Peavad olema vabad laengukandjad, mis saavad hakata vabalt liikuma ja vabadele laengukandatele mõjuv jõud. 4. Kuidas tekitada juhis kestev elektrivool? Tuleb kasutada vooluallikat. 5. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse laenguga osaksete liikumise suund. 6. Miks juhis võib tekkida elektrivool, mittejuhis aga mitte? Elektrijuhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 7. Millised osakesed moodustavad metallis kristallvõre? Positiivsed ioonid 8. Millised osakesed liiguvad metalli kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Negatiivsed ioonid 9. Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne? Sest vabade elektronide kogu laeng on suurus...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................2 Suitsuandurite iseloomustus.......................................................................................................................3 Tulekahjuandurite tüübid...........................................................................................................................4 Kasulikke nõuandeid..................................................................................................................................5 1 Sissejuhatus Suitsuanduri põhimõte on lihtne väike aparaat re...
ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakest...
Lääts on läbipaistvast ainest keha mis koondab või hajutab valgust .Kasutatakse:prillis,fotokas,binokkel,mikroskoop.Läätsede pinnad on kerapindade osad.Läätsi liigitatakse:kumerlääts,nõguslääts.Läätsede optiline peatelg on läätse kerapindade keskpungte ühendav sirge .Optilise keskpunkti tähis O. Kumerlääts koondab valgust,nõguslääts hajutab valgust.Kumerläätse fookuseks F nim.punkti kus pärast kumerläätse läbimist valgusvikh koonub.Fookuse kaugus läätse optilisest keskpunktis sõltub:läätse kumerusest(mida kum.on lääts seda rohkem valgust ta koondab),sõltub läätse materjalist. Fookuskaugus f ühik on meeter O-F.Fookuskauguse määramine: Tuleb mõõta optilise keskpunkti(O)ja fookuse(F)vaheline kaugus. Optiline tugevus-nim.läätse fookuskauguse pöördväärtust,Tähistatakse D,ühik 1dioptrion(dptr).1Dioptrian on sellise läätse optiline tugevus mille Fookuskaugus on 1m.
ELEKTRIVOOL · Elektrivool tekib vabade laengute suunatud liikumise tõttu. Liikuda saavad elektronid, vabad idoonid, mis ei ole kristallvõrega seotud ja ka molekulid (näiteks vee voolamine). · Metallides tekitavad elektrivoolu elektronid. · Elektrolüüdi lahustes tekitavad elektrivoolu(näiteks happed, erilised õlid, soolalahused) ioonid · Voolutugevus näitab, kui suur hulk laenguid läbib vooluelementi ajaühikus I= I voolutugevus (A), q=I×t q elektrilaeng, t= t aeg (s)
Gaasid, vedelikud, tahkised. GAAS * puudub kindel ruumala. *osakesed paiknevad üksteisest kaugel. *palju tühja ruumi. *saab kokku suruda. *aineosakeste liikumine on korrapärane; osake võib liikuda mistahes suunas ja iga oske ise kiirusega. *täidavad kogu ruumi, neid saab kokku suruda. * sidemed osakeste vahel puuduvad. VEDELIK *on kindel ruumala. *osakesed lähestikku, on tühja ruumi. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. *voolavad, kindel kuju puudub. *võtab anuma kuju. *sidemed aineosakeste vahel on nõrgemad. TAHKIS *on kindel ruumala. *osakesed tihedalt, liikumisruum minimaalne. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises kindla keskme ümber. * kindel kuju. *sidemed aineosakeste vahel on tugevad. difusioon- ainete iseeneslik segunemine, taimed saavad kasvamiseks vajalikke aineid. amorfne aine- pigi ja teisi väga aeglaselt voolavaid...
Elektrilaengud ja elektriväli Õpik lk. 5 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis ...
Äike ja eksiarvamused Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne, kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega! Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõt...
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Selgita mõisted: Isotoop keemiline element mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev. Looduslik radioaktiivsus tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja osakesi (heeliumi tuum), osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus)...
Nimi:_________________________________Kool:________________________Klass:_________ Kangi tasakaal Tänases tunnis tutvud Sa erinevate koormiste mõjuga kangi tasakaalule. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressil http://mudelid.5dvision.ee/kang/ Enne töölehe edasist täitmist loe läbi kangi tasakaalu teooria ning mudeli kasutusjuhend need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali koormistele erinevaid masse ja asukohti, nihuta tuge ja jälgi kangi liikumist. Proovi kangi tasakaalu viia. Kasuta mudeli all olevaid valemeid ning arvuta jõumomendid Mvasak ja Mparem. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Suur kivi ja väike poiss Albert on kümneaastane. Ta on korralik ja usin koolijüts. Ühel päeval, kui poiss üksi kodus oli, otsu...
docstxt/1320074770146059.txt
9, klass, füüsika töövihik, I osa, lk 23, Soojusülekanne II 1.) Võta kätte metallese, mis on olnud toas kaua aega, näiteks lusikas. Kirjelda, mida tunned. Vastus: Metallese tundub toatemperatuurist külmem, kui seda kaua käes hoida, tundub metallese soojemana. 1.1 Põhjenda nähtust Vastus: Inimese ja metalleseme vahel toimub soojusülekanne, inimeselt kandub soojusenergiat metallesemele. 2. Saunas (õhutemperatuur ligi 100 kraadi) ei tohi kätte võtta metallesemeid, puitesemeid aga võib. Miks? Metallesemed juhivad palju paremini soojust ja me võime end kõrvetada, Puidust esemed juhivad soojust halvemini, me ei kõrveta end nii kergelt. 3. Mis on meie soojataju füüsikaliseks põhjuseks? Mida enam meie keha pind annab ajaühikus energiat mingile teisele kehale, seda SOOJEM tundub ee keha. Mida enam meie keha ENERGIAT ajaühikus NEELAB mingilt teiselt kehalt, seda soojemana tundub see keha. 4. Miks soojendatakse vett tavaliselt anum...
2.Läätse keskpunkti langev kiir läätses ei murdu. 3.Läätse fookust läbiv kiir kulgeb paralleelselt optilise peateljega. Läätse suurendus-kujutise ja eseme joonmõõtmete suhe. Kujutis nõgusläätses-kujutis on alati vähendatud,samapidine,näiv,samal pool läätse. Kui lääts on koondav,siis fookuskaugus on positiivne,kui hajutav on fookuskaugus negatiivne. Kui kujutis on tõeline,siis kujutise kaugus positiivne,kui näiv,siis kujutise kaugus negatiivne. Füüsika õppimap Karl Stamm 8. klass Tallinna Kivimäe Põhikool
Kordamine füüsika KT-ks Päikesesüsteemi ehitus Merkuur, Veenus, Maa, Marss, asteroidivöö, Jupiter, Saturn, Uraan, Pluuto Päikesesüsteemi moodustavad: Päike, 8 suurt planeeti ja palju väikekehi. Planeedid jagunevad: 1) siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), 2) välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) 99% päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid ehk väikeplaneedid, meteoorid, komeedid, kuud Täht Täht on taevakeha, mille sees toimub energia vabanemine termotuumareaktsioonide läbiviimisel. Meie süsteemi ainus täht on Päike, mis on eksisteerinud 5 miljardit aastat. Planeet Madala keskmise pinnatemperatuuriga ümber päikese tiirlev, valgust peegeldav tahke kerakujuline taevakeha. Kuu Planeedi ümber tiirlev ja pöörlev üldiselt kerakujuline looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kehel esimesel planeedil Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kuusid on J...
Päikesepatarei Kuidas toodab päikesepatarei elektrienergiat? Päikesepatarei tööks kasutatakse enamasti pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi (pooljuhid näiteks germaanium ja räni). Kui päikesevalgus paistab patareipinnale (pn-siire, kristallitaoline pind mis muudab aukjuhtivuse elektrijuhitavaks. Elektron ja ,,auk" suunduvad vastaspooljuhtide juurde ). Kui kogu see krempel ühendada voolutarbijaga muutub see elektrienergiaks ( elektron ja "auk" suunduvad oma pooljuhtide poole tagasi ). Ja üleüldiselt on see juba rohkem keemia teema. Plussid Miinused 1. Ei kahjusta mingil määral loodust 1. Suhteliselt vähetootev 2. Lõpmatu energiaallikas 2. Vajab palju pinda 3. Jääkaineid ei teki 3. Vajab teatud keskkonnaolusid 4. Ohutu (ühiskonnale ja keskkonnale) (päikest) 5. Inimesed saavad neid isiklikult ...
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel. Suvel on päeva pikkus ajaliselt kauem kestev kui talvisel ...
KIIRGUSKAITSE Algus: Kiirgus ja ajalugu 1895 Röntgen avastas X-kiired 1896 märked esimesest naha põletusest 1896 esmakordselt kasutati röntgenkiiri vähi ravimisel 1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest 1897 esimesed naha kahjustuste teated 1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum 1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie eraldanud puhta raadiumi esimene radioloogide kongress Londonis, 1925 Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP), 1928 alates 1950-ndatest ...
Magnetid. http://www.lukuexpert.ee/magnetid 7.jan.2012 Delfi. Magnetiga saab paremakäelise inimese muuta vasakukäeliseks. http://forte.delfi.ee/news/teadus/magnetiga-saab-paremakaelise-inimese-muuta- vasakukaeliseks.d?id=33442027 7.jan.2012 Arst.ee. Magnetid leevendavad pingeid. https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/28664/magnetid-leevendavad-pingeid 7.jan.2012 Amagnet. Magnetväli ja magnetism. http://www.amagnet.eu/et/hea-teada/magnetitest.html 7.jan.2012 Timpmann, K. 1999. Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. Tallinn. Kirjastus Koolibri.
pinge Mis see on ?? Jätk Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, siis kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Mida tugevam on elektrivälja mõju laetud osakestele (mida suurem on pinge), seda tugevam on vool vooluringis. Juhti läbiva voolu tugevus on võrdeline pingega selle juhi otstel. Veevool Elektrivoolu võrreldakse sageli veevooluga. Voolav vesi võib teha tööd, panna hüdroelektrijaamas tööle turbiinid või vesiveskis pöörlema veskikivid. Jõele, kuhu ehitatakse hüdroelektrijaam, kuhjatakse tavaliselt tamm, et vee tase enne tammi oleks võimalikult kõrge. Kõrgelt tammilt langev vesi võib teha palju rohkem tööd kui tasandikujõe voolav vesi. Pinget võib võrrelda veetasemete ...
Kokkuvõte temperatuurist, temperatuuriskaaladest ja soojusülekandest Temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala. 1927. aastal kinnitati esimene praktilise temperatuuriskaala, mille aluseks võeti Celsiuse skaala. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal, mis on järjekorras seitsmes. Rahvusvahelise temperatuuri skaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga tagatud referentspunkti olemasolu vahemikus 3K 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse. Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasut...
LED Valgusdiood on elektroonikas pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi. Teise tehnoloogia järgi saadakse valge, kui osa sinisest valgusest muundatakse kollaseks. Kollane ja sinine koos loovad valge valguse illusiooni. Valgusdioode kasutatakse mitmesugustes elektroonikaseadmetes indikaatoritena, televiisori- ja raadiopultides infrapunasaat...
Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud.
Kuressaare Põhikool Päikesesüsteem Referaat Risto Kask 9b. 2010/2011 õ.-a Kuressaare 2011-05-15 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Päikesesüsteem............................................................................................................................4 Sisemine Päikesesüsteem............................................................................................................6 Maa-tüüpi planeedid........................................................................................................... 6 Asteroidivö...
Siseenergia Soojus- siseenergia kineetiline komponent. soojendame keha: anname aineosakestele energiat(kin. en.) keha jahtub-aineosakeste kineetiline energia väheneb. Siseenergia *aineosakeste kineetiline *aineosakeste potensiaalne energia. energia (liikumis en.) kineetiline komponent. siseenergia sõltub aineosakeste liikumiskiirusest (t*) - aineosakeste vastastikusest asendist (aine olek) Energia jäävuse seadus- energia ei kao ega teki, kandub ühelt kehalt teisele. soojushulk Q=E mis keha saab (mis vabaneb) E=A (töö) soojushulk Q 1cal= 4,2J mõõtühik 1J 1cal (kalor) Mida tähendab kalor ? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1*C võrra.
Jakob Westholmi Gümnaasium Pendlid ja võnkliikumine. referaat Eliise Põldma 8.b klass Tallinn 2009 Sisukord · Mis on võnkliikumine? · Lained. · Pendlid: Matemaatiline pendel. Ühendatud pendlid. 2 Mis on võnkliikumine? Võnkliikumine ehk võnkumine on hästi tuntud. Võnguvad puuoksad, kellapendel jne. Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise uurimiseks võid teha katse. Tarvis on 1m niiti, koormus (milleks sobib kas või lusikas), mõõtejoonlaud ja kell. Seo koormus niidi külge ja kinnita niidi teine ots mingi liikumatu eseme külge. Kui oled sidumise lõpetanud siis vaatle, kuidas katsevahend võngub. Sa oled valmistanud pendli. Kõigepealt leia asend, kus pendel püsib paigal. Seda asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. See...
Soojusülekanne. Soojusülekanne- siseenergia levimine soojumalt kehalt külmemale. (soojusülekande suund). Soojuma keha siseenergia väheneb. Külmema keha energia suureneb. SOOJUSÜLEKANNE soojusjuhtivus soojuskiirgus *siseenergia levimine * energia levib valgusena ühelt aineosakeselt teisele. Ahi-infravalgus(infrapunakiirgus) konvektsioon *energia levimine gaasi või vedelikku voolude liikumise teel. õhumass, hoovus, tuul, veeringlus. Seaduspärasused E1 = E2 Q1 = Q2 ära antav en. Saadav en. Saadav saadav en. hulk. hulk. soojushulk. hulk. soojeneva keha siseenergia suureneb sama palju kui väheneb jahtuva keha siseenergia.
annaabi.ee 
