Aine agregaatolekute muutumine Sulamine ja tahkumine · Oleku muutumisel aine keemiline koostis ei muutu! · Aine oleku muutused on füüsikalised nähtused. · Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel) sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat. · Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk. · Sulamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin
erisoojusega ja aine massiga Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = m Q soojushulk (1J) (lambda) sulamissoojus (1 J /kg ) m mass (1kg) MÄRKSÕNA VALEM (ülesande tekstis esinev sõna) (mida lahenduses kasutada) SULAMINE TAHKUMINE Q=m JÄÄTUMINE KEEMINE KONDENSEERUMINE Q = Lm AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = Km Näidisülesanne : Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel? Antud: m = 200 g = 0,2 kg K = 27 000 000 J/kg Küsitud: Q=? Lahendus: Q = Km
TERMODÜNAAMIKA 1. Tuletada ideaalse gaasi siseenergia valem ja sõnastada lõpptulemus. m0 v 2 3 U = NE k = N = kTN Ideaalse gaasi siseenergia ei sõltub ainult temperatuurist ning ei sõltu gaasi 2 2 ruumalast ega rõhust. 2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame mehaanilise töö gaasi paisumisel.Eeldame, et tegu on isobaarilise protsessiga. Ag = F s cos F p = F = p S Ag = p s ( h 2 - h 2 ) Ag = p V S s = h2 - h2 Avj =-Ag ; Avj = Ag 4. Põhjenda, millal teeb gaas a) Positiivset tööd b) Negati
1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber.Tahkete kehade joonmõõtmete muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Vedelik omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad pannakse, puudub korrapärane asend, soojusliikumine on võnkumine asukoha ümber ja korrapäratu liikumine ühest kohast teise Gaas puudub kuju ja ruumala, nad tä
Kuidas võimalik muuta sisenergiat.? Mehaanilise töö ja soojusülekande abil. Soojushulga arvutamine Q=cmt Q-soojushulk J c-erisoojus J/kgC m-mass kg t-temperatuuride vahe (lõpp-algus) t Erisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku soojendamiseks ühe kraadi võrra. Vee erisoojus on 4200J/kgºC, see tähendab et ühe kilogramm vee soojendamiseks ühe kraadi võrra tuleb talle anda soojust 4200J Sulamine ja Tahkumine 1. Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks. 2. Sulamine toimub kindlal temperatuuril, mida nim. sulamistemperatuuriks. 3. Amorfsetel kehadel pole sulamist. 4. Sulamise ajal temperatuur ei muutu, kogu energia läheb kristallvõrede lõhkumiseks. 5. Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest. · Tahkumine on vastupidine protsess. · Tahkumise käigus eraldub soojust, tekib kristallvõre.
siseenergia vähenemise arvelt. 8 ) kehade soojenemine ja jahtumine Temperatuuri muudu leidmiseks (t2-t1). Temperatuuri muut sõltub kehale kandunud soojushulgast. Erineva massiga kehade soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erineva aine soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Q = cm ( t2-t1 ) C = Q / m* ( t2-t1 ) 9 ) sulamine ja tahkumine Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks. Kristallilistel ainetel on kindel sulamistemperatuur. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. Sulamisel lõhutakse aine korrapärane asetus ja kristallvõre lõhkumiseks kulub energiat. Tahkumine on vastupidine protsess. Vabaneb soojushulk, mis on võrdeline sulamiseks kulunud soojushulgaga. Temperatuur ei muutu
Aine agregaatoleku muutumine Koostas: Markus Lauka Põhikool Füüsika 9. klass Aine agregaatolekute muutumine · Sulamine · Tahkumine · Aurumine · Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks
on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1cal=4,19J, 1J=0,24cal). Soojenemine on keha temperatuuri tõusmine. Jahtumine on keha temperatuuri langus. valem: Q=c·m(t2-t1). (Q-soojushulk, 1J; m-mass 1kg; t2-lõpp temp; t1-alg temp, c-erisoojus, vee erisoojus on 4200 J/kgC). Erisoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1kg alumiiniumi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra läheb vaja 880J). Sulamine on faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse. Tahkumine on faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. valem: Q=l·m. Sulamissoojus näitab soojus-hulka, mis on vajalik 1kg aine sulamiseks tema sulamistemperatuuri. (tähis l lambda). Aurumine on faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine on faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse. valem: Q=L·m (m-mass; Q- soojushulk, L-aurustumissoojus)
Kõik kommentaarid