Referaat: Elekter (0)

Elektrivõrk kodus
Elekter on kodus nii endastmõistetav ja igapäevaselt vajalik, et sageli ei mõelda sellega kaasnevatele ohtudele. Ohu alahindamise, teadmatuse, ettevaatamatuse või hooletuse tõttu võib elekter põhjustada raskeid õnnetusi: tulekahju, vigastusi, surma.
Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, teisaldatavad või käeshoitavad , ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist.
Elektrijaotusvõrk
Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti . Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni. Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (näiteks laelamp, elektripliit, pesumasin jms.), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad
(näiteks raadio, tolmuimeja , kohvimasin jms.), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. Kõik elektrivõrgud kokku moodustavad ühtse elektrijaotusvõrgu, mis on ühendatud elektrijaamades olevate vooluallikatega Kõik kohtkindlad ja teisaldatavad elektritarvitid on ühendatud elektrijaotusvõrku rööbiti.
kõrgepinge liinid
Kodune elektrivõrk
Hoonete- ja ruumidesisene elektrivõrk koosneb juhtmestikust, harukarpidest, lülititest, pistiku- ja lambipesadest. Suuremas osas hoonetes on seniajani kasutusel vanad elektrisüsteemid. Need ei vasta tänapäevastele nõuetele ja on seetõttu mitmeti väga ohtlikud. Peamine oht, mis nendega tekib, on see, et kodudes kasutatakse järjest võimsamaid kodumasinaid, kuid vanad süsteemid ei ole nendeks arvestatud. Sellega seoses saavad juhtmed ülekoormuse ja hakkavad kuumenema. Juhtmete kuumenemise tagajärjel võib kahjustuda nende isolatsioon ning tekkida tulekahju. Kõige suurem erinevus kaasaegse ning nõukogudeaegse elektrisüsteemi vahel, mida iga inimene võib näha, on see, et pistikupesades on kaasajal lisaks kahele augule ka kaitseklemmid.
Koduelektrivõrgu olukord
Nõukogude ajal ehitatud elamute elektriseadmed ja ka paljud tollal ostetud elektritarvitid ei vasta tänapäeva ohutusnõuetele. Elektripliitidega korterelamute köökidesse paigutati varem lähestikku nii tavalisi kui ka kaitsekontaktiga pistikupesi, mis on ohtlik. Tavalise isolatsiooniga elektriseadme rikke korral võivad selle korpuse metallosad sattuda pinge alla.
Kaitsmed
Elektrivooluvõrk on meie igapäevaelus väga vajalik, kuid ka väga ohtlik.
Vanad elektrisüsteemid või katkised kohad elektrisüsteemis võivad põhjustada elektrisüsteemis kuumenemisi ning tulekahjusid. Et selliseid õnnetusi ära hoida, on kasutusele võetud mitmed kaitsevahendid. Elektrikilpi vaadates võid märgata selle sees arvukaid kaitsmeid , mida sageli nimetatakse ka korkideks. Kui elektrisüsteemis toimub rike ,  aitavad kaitsmed kogu elektrisüsteemi välja lülitada. Sellisel juhul tuleb rike leida üles ning  kaitse vahetada. Automaatkaitsme võib aga taas sisse lülitada.
Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat , mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Kui voolutugevus
ületab kaitsmele märgitud väärtuse, sulab traat ja katkestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks. Neid ei tohi mitte mingil juhul ise parandada. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega ehk automaatlüliti.
Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Neid on kahte liiki - kas lüliti- või korgikujulised.(c,d,e pildil)
kaitse automaatkaitse
Kodus peab olema rikkevoolukaitselüliti nt vanni- ja duširuumis. automaatkaitsmed lülituvad välja liigkoormuse toimel, siis peab vähendama elektritarvitite üldvõimsust.Vannituas kasutatakse ka pistikupesa kaitsmeid, et sinna kuskilt vett ei tilguks, pistukute pese peale käivad klapid, mis kindlustavad, et vesi ei satu pistikusse.
Kodumasinate võimsus
Kohvimasin 1100 W
Mikrolaineahi 1500 W
Külmkapp 2,2 kW
Röster 1000 W
Pesumasin 3.0 kW
Boiler 3,0 kW
Tolmuimeja 1,7 kW
Köögikombain 700 W
Telekas 180 W
Arvuti 100 W
Muusikakeskus 700 W
Printer 300 W