9, klass, füüsika
töövihik, I osa, lk 23, Soojusülekanne II
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
3lisabeth
Õppematerjali autor
soojushulk, mis kulus 1g vee soojendamiseks 1 C ° võrra. 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Sest ta on mittesüsteemne soojushulga ühik. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? Kw · h - kilovatt tund, kJ kilodzaul, kcal 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid?
Kuna see on vananenud ja mittesüsteemne ühik. Tänapäevaks on enamuses valdkondades üle mindud SI süsteemi energiaühikutele. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? J(dzaul) ja kW x h 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Kalorsus on keemilise sideme energia. (kilokalorite hulk, mis organism saab 100g toidu tarbimisel). Kuulub keemilise sideme energia liigi alla. 18. Mis on soojusülekanne? Soojusvahetus 19. Nimetage soojusülekande suund. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojusjuhtuvus, soojuskiirgus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Osakeselt osakesele. Seejuures peavad osakesed omavahel kokku puutuma. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid?
JAHTUMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI VÄHENEMINE Soojushulk keha siseenergia hulk mis kandub teisele kehale või siis teistelt kehadelt antud kehale. Kunagi võeti 1g vett ja soojendati seda 1 kraadi võrra. Soojushulka hakati nimetama kaloriks ( tänapäeval J ). Soojushulk on Q . 1 cal = 4,2 J. 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee soojendamiseks 1 kraadi võrra. 7 ) soojusülekanne Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Head soojusjuhid on metallid, halvad on vesi ja jää ja gaasid. Vaakumis puudub soojusjuhtivus. Konvektsioon. Siseenergia levimine vedeliku- gaasivoolude liikumise teel. Soe keha soojendab õhku, soe õhk paisub ja tihedus väheneb, mõjub üleslükkejõud ja tõuseb üles. Asemele tuleb jahe õhk, mis soojeneb. Tekib tsirkulatsioon. Kiirgus. Päike soojendab. Kehad saavad energia valguse tõttu
T=273 K n=2,68 x 1025m-3 k=1,38 x 10-23 J/K 82. Arvutada kuivas ja puhtas õhus olevate gaaside partsiaalrõhud ja kontrollida, kas nende ligikaudne summa vastab gaasi kogurõhule. k=1,38x10-23 J/K 85. Miks madalrõhkkonna piirkonnas on madal õhurõhk, kõrgrõhkkonna piirkonnas aga kõrge õhurõhk? Madalarõhkkonna piirkonnas on niiske õhu tihedus on väiksem ja seega ka rõhk on väiksem 86. Tooge näiteid erinevat liiki tööst Mehaaniline töö jalgpallur lööb palli Soojusülekanne päik soojendab maad Keemiline reaktsioon uute ainete tekkimine või lagunemine Tuumareaktsioon uute aatomituumade tekkimine 87. Nim mehhaanilise töö tunnused Mingile kehale mõjub teise keha või kehade poolt jõud Selle jõu mõjul esineb: 1. keha asukoha muutus 2. keha kiiruse väärtuse muutus 3. nii asukoha kui ka kiiruse muutus 88. Mida nim energiaks? Keha või jõu võime teha tööd 89. Nim töö ja energia ühik J 90
vahemaa sirgjooneliselt, enne kui põrkuvad naaberosakestega või anuma seinaga. Et löögid võivad tulla nii eest kui ka tagant, nii paremalt kui ka vasakult, olla nii tugevad kui ka nõrgad, siis muutub osakeste kiirus ja liikumise suund igal põrkel. Osakese liikumise trajektoor gaasis on samasugune murdjoon, nagu seda on Browni osakese trajektoor. Trajektoori erinevatel lõikudel liigub osake erineva kiirusega. soojusliikumine, soojusülekanne Aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Aineosakeste lakkamatu liikumine toimub kõikjal: õhus liiguvad lämmastiku, hapniku, süsihappegaasi molekulid, argooni aatomid; veekogus liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. On kindlaks tehtud, et mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Seetõttu nim. aineosakeste korrapäratult ehk kaootilist liikumist ka soojusliikumiseks.
paremini soojust Konduktsioon ja konvektsioon Soojuse kandumine(konduktsioon) ühelt materjalilt teistele. (Keha sisemuses kantakse kudede kaudu soojus keha pinnale) Soojuse liikumine õhu ja vedeliku kaudu (konvektsioon) (Õhuga saabub meieni soe puhang; veri kannab soojust keha osade vahel-seest pinnale) Mida suurem on temperatuuride gradient (temp vahe kahe keskkonna/materjali vahel), seda suurem on soojusülekanne 20-25C juures toimub soojuse mahakandmine lisaenergiat nõudmata/ tagurpidi U Normaalsetes tingimustes (kehast madalam väistemperatuur) lahkub inimesest 10-20% soojust konduktsiooni ja konvektsiooni teel Õhuga sarnase temperatuuriga vees on soojuse eraldumine 26x suurem Radiatsioon Soojus kiirgub (infrapunane) keskkond. (Tänu sellele näha inimest infrapunakaameraga)
.......................... 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25 9. Muusika....................................................................................................... 27 10. Talvine loodus ........................................................................................... 29 1. Sissejuhatus Tuletame pisut meelde seda, mida õppisime kursuses "Füüsikaline maailmapilt". Mis on füüsika? Füüsika on teadus, mis kirjeldab loodust inimesele arusaadavalt. Sellepärast on füüsika subjektiivne. Kui näiteks mikroobidel oleks ka füüsika, siis see erineks oluliselt meie omast. Juba kehade mõõtmed on hoopis erinevad. Mis meie jaoks on mikromaailm, on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist kiiruse
kokkupuutel külma õhuga jahtub omakorda. Järvevee temperatuur ühtlustub ja läheneb 4 kraadile. Vee edasisel jahtumisel muurub külma õhuga kokkupuutuv pealmine veekiht veidi vähem tihedaks ega vaju enam allapoole: külmub jääks. Jää on halb soojusjuht ja seepärast ei kaota tema all olev vesi kuigi palju soojust. 7 Kas vesi hakkab keema kausis, mis ujub keeva veega potis? keemahakkamiseks tuleb anda nn keemissoojust; soojusülekanne toimub ainult erinevate temperatuuridega kehade vahel. EI 8 Kuidas saab saunas väliste tunnuste järgi aru, millises torus on kuum ja millises külm vesi? Külmaveetoru on "higine", soojaveetoru mitte. 9 Miks võib niiske sõrmega ohutult katsuda, kas triikraud on tuline? Kuna vesi peab enne sõrmelt aurustuma. 10 Puhume kõrre otsa seebimulli. Kui puhumise lõpetame, hakkab seebimull kokku tõmbuma. Miks? Kapillaarsuse tõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid