ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID (1)

ELEKTRIVOOL , MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID
Vooluallikas
Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis.
Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel.
Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks.
Vooluring
Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis.
Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks .
Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks.
Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada.
Pinge
Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge.
Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb.
Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakeste tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist.
Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne lektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise.
Elektrivälja töö
Pinge = Elektri laeng
A
U = q
J ( jaul )
1V (volt)= 1C (kulon)
Ohmi seadus/ Elektritakistus
Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega.
Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandijatele ehk elektrivoolule.
Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega.
Pinge
Voolutugevus = Takistus
U
I = R
______________________________________________
U (pinge)(V)
R(takistus)() = I (voolutugevus)(A)
1 volt
1 oom = 1 amper
Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest.
Eritakistus

Mida pikem on traat, seda suurem on selle takistus.

Mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus.
Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline selle ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest.
Juhi pikkus
Juhi takstus= eritakistus x juhi ristlõike pindala
l
R = p( roo) x S
_______________________________________
RS
p(roo) = l
________________________
Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest.
Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav .
Juhtide jadaühendus
Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega.
I = I 1 = I 2
Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga .
U = U1 + U 2
Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga.
R = R 1 + R 2
Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest.
R = nR i
_________________________________________________________________________
Juhtide rööpühendus
Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega.
U = U1 = U 2
Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides.
I = I 1 + I 2
Rööbiti ühendatud n ühesuuruse takistusega juhi kogutakistus on n
korda väiksem üksikjuhi takistusest.
Ri
R = n
VALEMID:
___________________________________________________________________________
U = Pinge (volt)(V)
A = Elektrivälja töö (Jaul) (J)
q = Elektri laeng (kulon) (C)
I = Voolutugevus ( amper) (A)
R = Takistus () (oom)
p( roo) = Eritakistus
l = Juhipikkus
S = Juhi ristlõike pindala
U
I = R
A
U = q
U
R = I
l
R = p( roo) x S
RS
p(roo) = l