Päikesepatarei
Kuidas toodab
päikesepatarei elektrienergiat?
Päikesepatarei
tööks kasutatakse enamasti pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi
( pooljuhid näiteks germaanium ja räni). Kui päikesevalgus paistab
patareipinnale (pn-siire, kristallitaoline pind mis muudab
aukjuhtivuse elektrijuhitavaks. Elektron ja „auk” suunduvad vastaspooljuhtide juurde ). Kui kogu see krempel ühendada
voolutarbijaga muutub see elektrienergiaks ( elektron ja "auk"
suunduvad oma pooljuhtide poole tagasi ). Ja üleüldiselt on see
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RipleyS
Õppematerjali autor
Päikeseenergia Teele Meister 11.i PÄIKE Ø Suurim ja parim jõujaam maailmas! Ø Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine Ø Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku Energeetika tulevik... Mis on päikesepatarei ehk Päikesekollektor? Ø Päikesepatarei on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks Ø Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides Ø Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal Ø Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja
võimalused selleks on. Pooljuhtpäikeseenergeetika seadistes muundub päikesevalgus elektrienergiaks fotovoltefekti abil. Selle avastas juba 1839. aastal prantsuse füüsik Alexandre Edmond Becquerel. Ta märkas, et mõned materjalid olid suutelised valguse toimel andma nõrka elektrivoolu. Hiljem põhjendas fotoelektrilise efekti teoreetilist külge Albert Einstein, kes pälvis selle eest Nobeli füüsikaauhinna. Esimene päikesepatarei ehitati aga aastal 1954 Ameerika Ühendriikides Belli laboratooriumis. Pooljuhtpäikeseenergeetika seadmete, päikesepaneelide abil saab elektrienergiaga varustada eriseadmeid ja/või anda energiat välisesse elektrivõrku. Arvestatavaid eeliseid on päikesepaneelidel omajagu: nende abil on elektrienergiat võimalik toota ilma kasvuhoonegaaside heiteta ning neid saab hõlpsasti ühitada muude taastumatute ja taastuvate energiaallikatega, ühtlasi saab paneele paindlikult rakendada mujalgi
9 4. Päikeseenergia tehniline pool Päikeseenergia tuleb meile tänu päikesepaneelide. Päikesepaneeli ehk PV paneeli (photovoltaic) võib ehituselt võrrelda pangakaardiga, mis kihtidena kokku laotud ja pressi all lamineeritud. Kihte on viis: Peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaas; Polümeerist kilematerjal; Omavahel ühendatud päikesepatarei elemendid; Polümeerist kilematerjal; Alusmaterjal, milleks on tavaliselt plastikust plaat. Kui erinevad kihid on omavahel kokku lamineeritud, pannakse ümber alumiiniumist raam, tagaküljele kinnitatakse kaablite niiskuskindlaks ühendamiseks karp, milles asuvad ka dioodid, mis peavad elektrivoolu mööda juhtima, kui paneel päikesevarju satub. Päikesepatarei elemente valmistatakse erinevatest materjalidest ja sellest on tingitud ka nende nimetused:
ilmastikuolude analüüsi. Vihmased päevad moodustavad umbes pool (160-190) kogu aasta päevade hulgast, päikeselised päevad omakorda osa vihmavabadest päevadest. Samuti on talvel, kui kõige rohkem elektrit tarbitakse, päevad väga lühikesed, seega on väike ka võimalik elektri toodang päikesepaneelidega. Siiski, suvisel perioodil võivad päikesepaneelid Eestis toota elektrit enamuse ajast. Seega tuleks ühtlasi analüüsida toodetud elektri hinda. Räni-pooljuht päikesepatarei 1 MW võimsust maksab 2,1 MEUR (33 miljonit kr). Sellise hinna juures kujuneb toodetud 1kWh hinnaks 4,68 kr. See tähendab, et 1 MWh omahind on 300 EUR. Kõrge toodangu hinna põhjustab kõrge võimsusühiku erimaksumus. Päikesepaneelide tootmishinna vähendamiseks arendatakse üle maailma uusi madalama tootmishinnaga päikesepaneele. Näiteks on USA firma Nanosolar välja arendanud uued vask-indium paneelid, mis lubaduste järgi hakkavad maksma 0,64 MEUR/MW (10 miljonit kr
destilleerimiseks. [11] Kõrge temperatuuriga kollektoreid kasutatakse tööstuslikul tasemel elektri tootmisel. Nende 8 kõrge temperatuur saavutatakse päikeseenergia kontsentreerimisega peeglite või läätsede abil. [9] Peamiselt kasutatakse kahte tüüpi päikesekollektoreid: 1) plaatkollektoreid (lame/tasapinnaline) ning 2) vaakumtorudega kollektoreid. [12] 1.5.1.2. Kollektorite üldine tööpõhimõte ja kasutus Kollektoris ringleb vähemürgine madala külmumistemperatuuriga vedelik, ehk soojuskandja (nn. antifriis), ja saadud soojusenergia salvestatakse läbi soojusvaheti soojussalvestisse (akumulatsioonipaaki) või otse vastavat tüüpi soojavee boilerisse. Kasumlikum on akumulatsioonipaagiga süsteemist kütta nii soojavee boilerit kui ka maja küttesüsteemi, põhiliselt kasutatakse aga ainult sooja tarbevee saamiseks (Joonis 1.). Kui päikese mõju on
Saue Gümnaasium Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia Referaat majandusõppes Saue 2007 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia.....................................................................................................
reklaamides nii nime kui ka kontaktandmed, kuid teised annavad endast teada vaid telefoninumbri. Seaduslikult tegutsevate jäätmekäitlejate kohta on info Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kodulehel (http://www.keskkonnainfo.ee/) keskkonnalubade infosüsteemis, kuid sinfot saab küsida ka maakonna keskkonnateenistustest. 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka Patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) on vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vanu patareisid ja akusid (patarei- ja akujäätmeid) ei tohi visata muude olmejäätmete hulka, sest tegemist on toodetega, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale. Praegu kogutakse patarei- ja akujäätmeid põhiliselt omavalitsuste jäätmejaamades ja ohtlike
EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid