Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato. ,,Fame" on teistest muusikalidest erinev, kuna seal oli pandud rohkem rõhku tantsule ja efeksusele. Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ja kaasahaarav. Naljakais ja kummalisi momente oli ,,Fame´is" tõepoolest palju. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli kirjutatud popstiilis ja kandis nime ,,Let´s Play A Love Scene", kahjuks ma aga ...
Mida arvan klassikalise muusika ,,hittide" kasutamisest tänapäeva meedias? Tänapäeval kasutatakse üha enam telereklaamides, filmides, telesaadetes, multifilmides, telefonihelinates ja isegi mängudes tuntumaid klassikalise muusika teoseid. Minu arvates on see hea, kuna tänu sellele tutvuvad inimesed rohkem klassikalise muusikaga. Probleemiks on küll see, et inimesed ei tea mis teosega on tegemist või kes on helilooja. Vahel on aga klassikaline teos lausa ära rikutud või kuuleb seda lihtsalt nii palju, et see lihtsalt tüütab ära. Ma olen kindel, et ka nende teoste heliloojatele ei meeldiks, et nende teoseid nii laildaselt kasutatakse. Üks enamlevinud teoseid, mida kasutatakse sageli filmides, et tekitada
,,Südamest südamele" Marek Raud, 10b Külastasin 2. detsembril Kuressaare kesklinnas asuvat Laurentiuse kirikut, kus toimus andvendiaega sissejuhatav kontsert ,,Südamele südamest". Tegemist on kontsert sarjaga, millega toetatakse südamehaigeid Eesti lapsi. Kontsertil esinesid solistis Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofoni mängis Siim Aimla, klahvpillidel oli Raun Juurikas ning löökpille mängis Hele-Riin Uib. Kuressaare kontserti raames ei esinenud Villu Veski, kuna oli külas onul Ameerikas, ka tema oleks pidanud mängima saksofoni. Kontsert kestis kõigest tund aega, ilmselt ka sellepärast, et kiriku pinkidel on võimatu kauem istuda. Lauldi jõululaule, rahvalaule ning kuulda sai ka muusikute omaloomet. Kumbki solist laulis neli laulu, viimane viies laul oli ühislaul. Anna-Liisa laulis ainult eesti keeles, Sofia laulis vaid inglise keeles kõlavaid laule. Ü...
Proletariaat - kodanluse hauakaevaja, kes teostab tegelikkuses unistuseta klassideta, kommunistliku ühiskonna loomisest, on inimkonna poolt sajanditepikkuse arengu kestel kogutud kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa Ta esindas ühena paljudest toda kuulsat 1spielmannide suguvõsa, kelle nimi - Bach oli muutunud muusika sünonüümiks: kahe sajandi kestel elas ja töötas Tüüringis nii paljude Bachide soost flöödimängijaid, orelimängijaid ja viiuldajaid, et seal hakati iga muusikameest nimetama Bachiks ja iga Bachi muusikuks! See suurepärane suguvõsa oli harukordselt elujõuline: langeb ju selle kõige intensiivsema tegevuse kõrgaeg (17.-18. sajand) ühte laostumise ja vaesuse raske ajajärguga, mis järgnes Kolmekümneaastasele sõjale (1618- 1648).
1953 Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumisstiihiast kantud kontserdizanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordustehnikaga. Eestlaste südamesse kirjutanud end koorilauludega "Ärkamise aeg" ning "Armastan, sind, Eestimaa". Kirjutanud nii lavamuusikat, orkestriteoseid kui ka teoseid sooloinstrumentidele. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad: tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle.
Fryderyk Chopin (1810-1849) Chopin oli Poola helilooja ja väga kuulus pianist. Ta oli juba lapsena väga andekas.Lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Poolas aga hiljem elas Pariisis. Poolas toimunud revolutsiooni tõttu ta enam kodumaale ei pöördunud. Pariisis saavutas ta peagi suure kuulsuse nii helilooja kui ka pianistina. Tal oli palju sõpru teiste kunsti inimeste seas. Pikemat aega oli Chopin seotud skandaalse kirjaniku George Sand`iga. Chopin pühendas talle paljud oma teosed. Chopin kirjutas peamiselt klaverimuusikat. Kuulsad on prelüüdid, ballaadid jne. Ta kirjutas ka palju kontsertvalsse. Tähtsaim joon tema loomingus on rahvuslikkus. Muusikas on sageli meenutus tema sünnimaast Poola rahvamuusika rütme ja viise. Otsesel poola muusikaga seotud masurkad ja poloneesid. Masurka Poola rahvatants, polonees suursugune ballitants (pidulik). Kuulsaimad teosed: ,,Revolutsiooniline etüüd" ja ,,Vihmapiiskade prelüüd. Chopini teosed on a...
aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977 - 1979). 1991 kuni 1995 õppis ta Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias.
kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19 aastaselt sai temast perekonnapea.
Suurepärased leiud muide telearhiivist, mis andsid palju juurde Üldine hinnang on ikkagi hea , sest etendusel ei olnud mingit otsest mahategemist muust etendusest. Näitlejatel ,eriti Sergo Varesel, oli väga raske ülesanne . Nad said oma asjaga hakkama , vast kõige paremini Priit Võigemast ja Risto Kübar. Muusikaline pool oli tõesti võrratu ,aga kunstiline pool jäi minu arust natuke tavaliseks . Vist loodeti tõesti sellele ,et muusika kannab välja .Kõik ei saagi täiuslik olla ,aga elamus jääb sellest hinge pikaks ajaks . Ma võin öelda ka seda ,et enne selle etenduse nägemist olin alles laps , aga nüüd enam ei ole . Laulude sisu paneb tõesti mõtlema ja tekitab kurva , aga samas rahuloleva tunde . Nii vaikseks kõik on jäänud... Aitäh lugemast !
Kolm aastat töötas algklasside õpetajana oma isa koolis, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta ning ilma klaverita, kuna see oli harva tema käsutuses. Ta elas äärmiselt vaeselt, ööbides kord ühe, kord teise sõbra juures ning komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Ta ei kirjutanud mitte anonüümsele kuulajaskonnale, vaid oma sõprade ringile, kes korraldas nn schubertiaade koosviibimisi koos muusika, kirjanduse, elavate piltide lavastamise, veini ja väljasõitudega. Sõprade ettevõttmisel trükiti osa tema teoseid üksikute vihikutena, enamik töid jäid aga ootama postuumset avastamist. Mõned Schuberti teosed sattusid ka Beethoveni kätte, kes väitis neis olevat jumaliku sädeme. Schuberti loomingust korraldati tema eluajal üksainus avalik kontsert, mis toimus mõned kuud enne helilooja surma. Teks Schuberti hauakivil ütleb: ,,Surm mattis siia suure rikkuse,
ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma Ungari päritolu üle, ei õppinud ta kunagi õieti ungari keelt rääkima, küll aga valdas perfektselt saksa keelt, millele koolis lisandus prantsuse keele oskus. Liszti pianistivõimed avaldusid varakult ja 9- aastaselt esines ta esimest korda publiku ees. Ta äratas kohe tähelepanu ja grupp Ungari aadlikke oli nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). Sel ajal kohtus Liszt Beethoveniga sündmus, mis jättis talle unustamatu mulje. Hiljem püüdis Liszt astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. Küll aga õnnestus tal õppida eraviisiliselt teooriat ja kompositsiooni. Alustas ka koostööd ühe Pariisi klavereid tootva firmaga. Iga kontserdiga kogus Liszt aina rohkem kuulsust
A RI SM SON SON ARI SM ISM R O NA S SONARISM RISM O NA SO S NA RI SM Mariell Saar Grete Bambus 12 c SON ARI SM ISM SONAR SON AR ISM KÕLAVÄRVIMUUSIKA · lähenemine muusikalisele kompositsioonile · fokuseerib karakteritele, kvaliteedile ja heli ehitusele · toetub instrumentidega eksperimenteerimisele · ühendab jum...
Sinilind · Ivo Linna Traditsiooniline ning väga harjumuspärane lugu, mida võib sageli kuulda raadiost Elmar. · Sander Loitega esitas teost pisut rokilise hõnguga. Uudne, üsnagi noortepärane ning tänapäevane. Väga huvitav muusikaelamus ning äärmiselt vürtsikas lähenemine Valgre klassikale. Võib-olla suudab selline lähenemine tuua aastakümnete tagust Valgret noortele lähemale. KASUTATUD MATERJALID · http://muusika.delfi.ee/Eesti/item/10017 · http://muusika24.ee/Eesti/item/24370 · ester.utlib.ee/record=b1342177*est · www.kooriyhing.ee:81/.../Koori%FChingu%20CD%20kataloog%2017.03.2008.xls · www.lasering.ee/index.php?make=item · www.koolielu.ee/pages.php/03140110?txtid=2829&get · muusika24.ee/Eesti/item/24379 · muusika.hot.ee/Eesti/item/19801
Keskaja muusika Keskaeg on ajalooperiood vana- ja uusaja vahel, mis jääb kokkuleppeliselt ajavahemikku 5.sajandist 15.sajandini. Keskaegse muusika võib jaotada kolmeks: varakristlik, gootiaegne ja renessanssmuusika. Keskaja arhitektuur kaldus kiviehitiste poole, mis olid rohkete kaunistustega. Maalikunst muutus emotsionaalseks, eisle tõusis inimese sisemaailm ja tema kannatused. Skulptuur oli seevastu väga tagasihoidlik. Kirjandus oli üksluine - tähtsaim raamat oli Piibel ja ainus kirjasõna kasutaja kirik. Keskaja inimese maailmavaade oli jumalakartlik, määravaks askeetlik eluideaal.
Kontsertiarvustus Rise Against Juba suvel, kui kogemata Internetis ringi surfates teada sain, et 28. oktoobril esineb Tallinnas Rise Against, polnud enam palju vaja mõelda ning juba samal päeval ostsin endale pileti ära. Rise Against on punk-rokki viljelev USA bänd, kes polnud varem Eestis kontserti andnud. Üritus toimus Rock Cafés. Kontsert algas kell 8, kui lavale astus selle õhtu soojendusbänd OneWord. Tegemist on Eesti bändiga. Midagi halba nende esinemise kohta ei oska välja tuua. Nende viie esitatud loo jooksul tõmmati rahvas korralikult käima. Pärast viimast lugu aplodeeris publik neile maruliselt, justkui oleks nad peaesinejad olnud. Soojendus- ja põhibändi vahel oli piinavalt suur paus. Selle aja jooksil koristati OneWordi trummid, võimendid ning mikrofon. Pärast koristust häälestati kitarre, veeti kaableid kolme mikrofoni jaoks ning asetati veepudeleid ja käterätte. Teadagi on s...
töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi venelik, kuid täpselt ei teata, mis venelik on. Uuem rahvalaul tuleb 19. sajandil Superlinnade mõisa ümber, ka meremeestega. Suur osa mõjutust Saksast. Regilaulul eesriim, uuemal rahvalaulul lõppriim
A 1)Romantismi peamised tunnusjooned on väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia(rikastati juhusike kõrgenduste, madaldustega), mis on üles ehitatud kõrvalastemete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Tekkisid instrumentaal ja vokaaltsükkel. Rütmika uutus vaheldusrikkamaks (trioolid, punkteeritud rütm), tempo muutus äärmuslikuks (agoogika). Dünaamika oli nüanssiderikas ja varjunditerohke. Sümf orkestri pillid omandasid tänapäeva kuju.Lemmikpilliks kujuned klaver, millel anti emotsionaalselt lüürilisi lugusid edasi. 2) Beethoven kirjutas 9.sümfoonia praktiliselt kurdina ning see oli helilooja viimane teos. See kannab endas
MIKK MURDVEE Mikk Murdvee on Eesti kirjanik, viiuldaja ning viimasel ajal kõige rohkem tuntud dirigendina, seda ka väljaspool Eestit. Ta sündis 20. märtsil 1980. aastal. Tema ema oli Niina Murdvee, samuti viiuldaja ja kui Mikk kooli läks, hakkas ema oma poega Tallinna Muusikakeskkoolis erialaselt õpetama. Miku vanaisa Vladimir Alumäe oli Tallinna Konservatooriumis viiuliproffessor. 1988. aastal asus Mikk õppima Eesti Muusikaakadeemiasse ning peale seda Soome Sibeliuse Akadeemiasse, mille lõpetas 2005. aastal viiuli erialal. Sealsamas õppis Mikk Murdvee ka dirigeerimist. Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda. Ta on esinenud viiulisolistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestriga, viimast on ta ka juhatanud. Viimati juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus l...
JÕHVI Mare-Elle Fjodorova Jõhvi nime pärimus · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. · 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. · Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindam...
AC/DC on Austraalia päritolu hard rock bänd AC/DC rajasid vennad Malcolm ja Angus Young Sydneys 1973. Lauljaks oli siis Dave Evans. Septembris 1974 asus Evasni asemele Bon Scott. Pärast Boni surma 19. veebruaril 1980 asus tema kohale Brian Johnson (sündinud 1947). AC/DC tegutseb tänaseni, nende albumeid on müüdud üle 100 miljoni eksemplari. Kuigi tavaliselt peetakse bändi hard rocki ja heavy metali teerajajaks, liigitavad liikmed enda muusikat rohkem rock'n'rolliks. Nimi AC/DC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest alternating current/direct current, mis tähendab vahelduvvool/alalisvool. Seda soovitas väidetavalt vendadele Youngidele nende õde Margaret, lugedes seda lühendite paari õmblusmasinalt. Bändiliikmed on hetkel: · Angus Young (soolokitarr) alates 1973 · Malcolm Young (rütmikitarr) alates 1973 · Brian Johnson (vokaal) alates 1980 · Phil Rudd (trummid) 19751983, alates 1994 · Cliff Williams (basskitarr) alates 197...
See võimaldab vaatamata oma näilisele primitiivsusele mängida üsna laialdast repertuaari. * uuem kannel - laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline ja rohkete keeltega mis olid kinnitatud raudvirblitega ( harilikult 20 - 30 keelt). Sellistest kanneldest on kirjeldusi ja jooniseid säilinud juba 18. ja 19. sajandi vahemailt. Kandleks nimetati neid pille rohkem Lõuna-Eestis, Põhja-Eestis ja saartel kasutati nime simmel või simbel. Kandled arenesid vastavalt muusika arengule. Levinud oli palju erinevaid kandlemudeleid ja mängustiile. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele alaosas koorideks ("duurideks") koondatud * saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) - ainult koorideks koondatud akordkeeltega. Levis Eestis 19. sajandi lõpus. Võimaldab mängida saadet. * Omaette kandletüübi moodustab kromaatiline kannel. Pillimeister Väino Maala poolt 1950
Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik,
Poola rahva tantsuga (poloneese, masurka, valsid, krakovrjat)Kirjutas ekspronte (annab edasi hetke meeleolu.Suurvormid:3 klaverisonaati, 2 kontserti. Ferenz Liszt(1811-1886)Ungari helilooja . Põhipilliks klaver. Mängis klaverit ja oli palju pianist. Ta oli ooperi teatri ja sümf. Orkestri dirigent. Muuskaliseks eeskujuks Paganini. Looming Saksamaa perioodil loodud peamine looming. Palju on kirjutanud klaveri teoseid ja sümf. muusikat. Tema looming programmiline muusika. Oli selle austaja ja pooldaja. Teinud klaveripalade tsükleid(3)."Rännuaastad", ,,Armuunel". Loonud 2 sümf. , mis on programmilised. I sümf. "Faust" I osa kirjeldab peategelast, II -Margareta, III- Mefisto. II sümf. ,,Dante jumalik komöödia" järgi ,,Dante"- I osa põrgu, II puhastustuli. Uus zanr- sümfooniline poeem. Kokku kirjutanud 13 poeemi. Kirjanduslik suzee. Armastatum sümf. ,,prelüüdid". ,,Ungari". Kirjutanud 19 Ungari rapsioodiat.Aitas kaasa Ungari kultuuri arengule.
Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Periodiseering Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 17701792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost.
jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiivse loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks
Millist sõnumit kannab klassikaline ja millist nüüdismuusika? Iga inimene puutub kokku iga päev muusikaga. Mõne jaoks on muusika kui töö, aga teiste jaoks jällegi see, mis lõõgastab. Inimesed kuulavad muusikat siis kui nad tööle lähevad autoga, tänapäeval saab kuulata muusikat ka läbi telefoni ja pleierite. Kuna iga inimene on erinev, meeldib inimestele ka erinev muusika. Õnneks tänapäeval on väga palju muusikastiile ja iga üks suudab leida endale meelepärase, mis just talle sobib. Klassikaline muusika on muusika, millel on püsiv esteetiline väärtus. Ta on ilusa kõlaga, meloodiline ja rahustav. Kuna klassikaline muusika kandub edasi põlvest-põlve, siis oskab iga üks meist nimetada heliloojaid sellest valdkonnast. Minule tuleb kohe esimesena meelde Mozart ja Beethoven. Nende palad on väga ilusad ja kindlasti ka meeldejäävad. Klassikaline
aastal Münchenis ja suri 29. märtsil 1982. aastal Münchenis. Orff oli saksa helilooja ja muusikapedagoog. Ta sündis Baieris sõjaväelase peres ning sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias.Ta alustas klaveri õppinguid juba 5 aastaselt. Pärast selle lõpetamist töötas Orff Müncheni väikeses teatris kontsertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda, kuid ainult esimesest abielust oli tal laps. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis, mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther. Carl Orff Tähtsamad teosed C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat iseloomustab lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikat inspireeriv vaimsus. Tema looming muud lavalised suurvormid. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega
Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule. Paljud muusikateosed olid pärit väga ammustest aegadest ja mõned päris tänapäevased- igale maitsele midagi. Esitatud muusika: * Süit eesti filmimuusikast, heliloojad (eesti) Veljo Tormis, Uno ja Tõnu Naissoo, Ülo Vinter, Margo Kõlar. *,,Ära karda mind" muusikalist ,,Kaotajad", heliloojad (eesti) Olav Ehala ja Jaan Tätte *,,Sirens" muusikalist ,,Jane Eyre", heliloojad Paul Gordon (ameerika) ja John Caird (briti) *,,Kuulsuse ahelad", heliloojad Mike Leander (briti), Heigo Mirka (eesti) *,,Make him mine" muusikalist ,,The Witches of Eastwick", heliloojad (ameerika) Dana P. Rowe, John Dempsey
Retsensioon Külastasin reedel, 3.aprillil, Tartus Laial tänaval asuvat Genialistide Klubi, kus esines alles tuntust koguv 12-st inimesest koosnev musikaalne koosseis nimega The Mighty Funk Beat Collective. Tegemist on alles alustava kollektiiviga, kuna koduleht neil puudub ning selle asemikuna on kasutusel Facebook’i sotsiaalvõrgustiku fännileht. Seal märgivad nad oma tutvustuses, et alustasid tegevust 2014.aasta septembris. Peamiste muusikažanritena viljelevad nad funki, souli, beati ning groove’i. Koosseisu kuulub kokku kaksteist inimest: 1. Elina Hokkanen - vokaal 2. Jana Kütt - vokaal 3. Kristel Denisov - vokaal 4. Karl Madis Pennar - kitarr 5. Aare Varusk - klahvid 6. Karl Tammaru - bass 7. Kristjan Mängel - trummid 8. Jan Kulbin - perkussioon 9. Lauri Kadalipp - saksofon 10. Tobias Tammearu - saksofon 11. Kevin Müürsepp - tromboon 12. Aigor Post – trompet Foto pärineb koosseisu Facebook'i lehelt
Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku „orjuse” eest. Renessansi ajal valitses miteid muusikazanreid (nt motett, madrgal, caccia, sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tähtsaimad heliloojad oli Palestrina ja Monteverdi. Tänapäeva muusika on renessanssiga üpris sarnane: inimesed riietusid linnade
o Õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakoolis (Veljo Tormis). o 1968-1973 Tallinna Riiklik Konservatoorium(Heino Eller). o 1979-1982 Moskva Konservatoorium. o Oli Eesti Heliloojate Liidu juht. o On olnud ka kultuuriminister. o Helirezissöör Eesti Raadios(1971-80) o 1981.aastast Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni õppejõud. o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanud paljudes maades:Euroopas,USAs,Kanadas ja Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o Suri südamepuudulikkusesse. 03.01
inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja kõikides häältes sama tekstiga *heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul *peamised luulevormid on tuletatud luulevormidest- ballaad, rondo, virelau
Jean Sibelius (1865-1957) Pärisnimega Johan Christian Julius Sibelius oli kuulsaim soome klassikalise muusika helilooja,viiulimängija.Ta sündis rootsi keelt rääkivasse perre Häämenlinnas,ta saadeti aastatel 1876-1885 õppima Häämenlinna lütseumisse,kus ta mängis ka kooli orkestris.Sibeliuse töid mängitakse siiani kontsertsaalides.1880.aasta kevadel sai Jean Sibeliuse muusikaharrastus äkki uue iseloomu,ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures.Kuna selle tõttu kaotas ta huvi teiste harrastuste ja ka kooliskäimise vastu ,siis jäi ta viinedasse klassi istuma
Retsensioon. Käisin 14.juunil Euroopa päevade raames toimuvat kontsertit kuulamas. Kontsert toimus Tartu Raekoja platsil ja üles astus Viini orkester ,,The Vegetable Orchestra", mis tõlgituna eesti keelde tähendab ,,Juurviljaorkester". Nagu juba nimigi ütleb , teevad nad muusikat erinevate juurviljadega. Ka enne seda kontsertit käisid nad turul ,et osta kapsaid, porgandeid,pikki rediseid, kurke ja muid juurvilju. Seejärel alustasid nad puurimist ja nugadega lõikumist ,et vormida neist instrumendid. Kõige keerulisem pill mis nad tegid on kurgifon, mis koosneb paprikast,kurgist ja porgandist. Seda kuidas valmisid juurviljapillid võisid kõik Euroopa päevade külastajad pealt vaadata. Rahvusvaheliselt kuulus Juurviljaorkester (Das erste Wiener Gemüseorchester) on tegutsenud juba 11 aastat. Orkester koosneb kümnest liimest ning kuigi ühelgi liikmel ei ole muusikalist haridust, oskavad igaüks vähemalt...
tööd leida. Alles 1894.aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest I maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. Gümnaasiumi ees on tema monument. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu
Webberi ja Tim Rice muusikali ,,Evita". See lugu räägib sellest, kuidas 15-aastane vaese taustaga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Perón abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Muusika: Andrew Lloyd Webber Laulusõnad: Tim Rice Tõlge: Hannes Villemson, Peeter Volkonski Lavastaja: Georg Malvius Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Kunstnik: Ellen Cairns Koreograaf: Igor Barberic Repetiitor: Ruslan Stepanov Kontsertmeistrid: Ele Sonn, Made Sõlg Valguskunstnik: Palle Palmé Helirezissöör: Andres Tirmaste Koormeister: Piret Tirmaste Subtiitrid: Ragne Saul Produtsent: Paavo Nõgene OSADES: Eva Perón Maarja-Liis Ilus Juan Perón Marko Matvere Che Vaiko Eplik
Paide Gümnaasium 10.r klass SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon 1.detsembril toimus Tartus, Vanemuise suures majas Jule Styne'i kuulus muusikal ,,Sugar". 1 Muusikali tegevus toimub nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ning millega kogu see lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ning hommikune voodikaaslane ei pruugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest. Sest nad sattusid pealt nägema midagi sellist, mida nad mingi hinna eest näha poleks tohtinud. Nüüd päästavad mehi vaid kiired jalad ning meisterlik ümberkehastumisvõime. Joe (Andero Ermel...
Hiphopi ajalugu Levinud arvamuse kohaselt on hip hop lihtsalt üks paljudest muusikastiilidest. Tegelikult tähendab hip hop palju enamat. Ta kujutab endast iseseisevat kultuuri, mille peamised koostisosad on: DJin`, breakin`, graffiti ja MCin`. Muidugi lisandub neile põhikomponentidele veel palju muudki, näiteks mood. Lihtsalt öeldes -- hip hop pole mitte muusika, vaid elustiil. Hiphop ei tekkinud üleöö. Selle taga on oma ajalugu ja kultuur. Hip Hop pole mitte ainult muusikastiil- see on 80,aastate alguses New Yorgi Bronxi linnaosas väljakujunenud värviliste imigrantide tänavakultuur, mis leidis oma väljenduslaadi nii muusikas, tantsus(break dance) kui riietuses. Alguse sai see hilistel 60-ndatel ja varajastel 70-ndatel, seda aega meenutatakse nüüd kui ,,vana kooli" .
Kontsedi arvustus Veebruarikuu reedeõhtul (12.02.2010) käisin Viljandis pärimusmuusika keskuses kuulamas perega üht suurejoonelist kontserti, ,,Sõbrad sõiduvees" Marko Matvere ja Margus Põldsepa esituses. Repertuaaris olid nii tuntuid kui ka mulle tundmatuid lugusid nii Väikeste Lõõtspillide Ühingu kui Untsakate repertuaarist. Selle kontserti suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad Matvere ja Põldsepp. Marko Matvere on näitleja, laulja ja lavastaja. Ta on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil, saanud Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimelise auhinna, parima meesnäitleja preemia ning Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia. Ta on ka ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist ning teinud ka tel...
Meistrite Akadeemia Laupäeval, 6.märtsil käisin Vene Kultuurikeskuse väikses saalis kuulamas Andreas Lendi (tsello) ja Maarit Saarmäed (klaver). Tegemist on üritusega, mida korraldatakse Pille Lille Muusikute Toetusfondi algatusel. Pille Lille toetusfond loodi 7.veebruaril 2003. aastal eesmärgiga toetada eesti andekaid muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel. Lisaks kontserdisarjadele ja festivalidele korraldab toetusfond ka meistrikursusi, konkursse, oratooriumite ja ooperite ettekandeid. Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisen...
Neil oli kuus last. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. Aastal 1781 asus Mozart elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. Alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Helilooja tähtsam õpetaja oli tema isa, kapellmeister Leopold Mozart. Ning tema tuntuim õpilane oli Johann N. Hummel Tema loomingu alla kuulusid 19 ooperit, 18 missat, umbes 50 sümfooniat, 27 klaverikontserti ja umbes 20 muud kontserti, 26 keelpillikvartetti, umbes 40 sonaati, 17 klaverisonaati ja 42 laulu. Tähtsaimad teosed on "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt".
Ta andis mulle tööd insenerina, seega ma produtseerisin plaate ja artiste... Me tegime tuhandeid reklaame. Ja siis ma hakkasin edasi töötama televisiooniga ja mõndade filmidega," räägib Klaus Badelt intervjuus. Aastal 1998 kutsus Oscareid võitnud helilooja Hans Zimmer ta tööle Media Ventures stuudiosse. Sellest ajast peale on Badelt tegelenud mitme oma enda televisiooni projektiga. Tema esimene suur saavutus, mis pälvis ka palju tähelepanu, oli 2002.aastal muusika filmile ,,The Time Machine". 3)Nüüdseks on Klaus Badelt kirjutanud muusikat enam kui 25 suurele Hollywoodi filmile. Filmid ,,The Time Machine" ,,The Piretes of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl" ,,Constantine" ,,Catwoman" ,,Ultraviolet" ,,Ned Kelly" ,,Poseidon" ,,Pearl Harbor" ,,Pour elle" ,,The Promise" ,,The Pledge" ,,Starship Troopers 3: Marauder" ,,Rescue dawn" ,,Mission: Impossible 2" ,,The Scorpion King 2: Rise of a Warrior" ,,The Recruit" ,,Premonition"
Pähklipureja Käisin detsembris Vanemuise teatri suures majas vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Pähklipureja", mis toimus kahes vaatluses ja kestis umbes kaks tundi. Kauneid ja ajatuid Tsaikovski meloodiaid mängis Vanemuise Sümfooniaorkester, keda dirigeeris Lauri Sirp. Muusikali lavastajaks ja koreograafiks oli Pär Isberg. Imekaunite ja muinasjutuliste lavakujunduste autoriks oli Bo-Ruben Anttila ning valguskujundused olid Torkel Blomkvisti poolt. Tantsib Vanemuine rahvusvaheline balletitrupp ning laval astub üles ka pisike koer. Ballet ,,Pähklipureja" jutustab loo kahest orvust Petterist ja Lottast, kes oma unenäos triivivad fantaasiamaailma ning näevad seal igasugused kummalisi ja põnevaid asju. Esimeses vaatuses lähevad orvud Petter ja Lotta, kes elavad väikeses Rootsi külas koos oma tädikeste Pruuni, Rohelise ja Lillaga jõulude eel metsast kuuske tooma. Nendega on kaasas ka ...
Johnny Cash (1932-2003) Raidy Mägi Elva Gümnaasium 10B 2010 Kes oli Johnny Cash? Johnny Cash oli USA Click to edit Master text styles üks tuntumaid Second level Third level kantrilauljaid ja Fourth level laulukirjutajaid. Teda Fifth level tuntakse ka kui Mees Mustas (The man in Black), kuna ta kandis oma esinemistel musti riideid. Lapsepõlv Johnny Cash sündis 1932. a. 26. veebruar Kingslandis Arkansase osariigis. Ta sünninimi oli J.R. Cash, kuna vanemad ei saanud nime osas kokkuleppele. Alles kui Johnny oli õhujõududega liitunud võttis ta endale nimeks John R. Cash, millest hiljem kujunes välja Johnny Cash. Ta sündis Ray ja Carrie Cashi neljanda lapsena ning tal oli kuus õde-venda. Ta elas f...
peaks seda sinu arvates esitama. · Kas esitus oli - originaalne ja erakordne, - pigem korralik ja tavapärane, - veider ja arusaamatu, - pettumus. Taas tuleks põhjendada, miks sa niimoodi arvad. · Kui arvustada ooperit või muusikali, siis tuleks rääkida ka lavastusest, dekoratsioonidest, kostüümidest, tantsuseadetest jm. Kokkuvõte võiks koosneda kolmest-neljast lausest, kus tuuakse ära · arutlusest tekkinud järeldused, · arvamused sellest, kas kontserdil kuuldud muusika konkreetse interpreedi (interpreetide, orkestri jne) esituses tekitas mõtteid (milliseid?), vaimustas (miks?), tekitas igavust (miks?) jne, · kontserdi (muusikalavastuse) võrdlus oma varasemate kontserdikogemustega, · ettepanekud esinejatele või kontserdikorraldajatele. Kindlasti on oluline leida kirjutisele tabav pealkiri. Loo nõutav pikkus on poolteist kuni kaks A4 lehekülge, kirja suurus Times New Roman 12 punkti, reavahe 1,5.
Seksuaalne orientatsioon: hetero Okupatsioon: Helilooja Rahvus: Venelane Isa:Luka Gedevanishvili Naine: Ekaterina Sergeyevna Protopopova (abiellus 29-Apr-1863, kuni surmani, üks laps) Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 9 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv
Michael Jackson Michael Joseph Jackson sündis 29. augustil, 1958, Gary's, Indiana's. Tema kraanajuhist isa mängis peale tööd kitarri ansamblis The Falcons, mis esines peamiselt ümbruskonna varieteedes ja striptiisiklubides. Ema oli müügiagent kohalikus supermarketis ning innukas Jehoova tunnistaja. . Kokku oli peres 9 last (Michael oli pere 7. laps, temast vanemad olid õed Maureen, LaToya ning vennad Jackie, Tito, Jermaine ja Marlon. Pärast Michaeli nägid ilmavalgust veel Randy ning Janet.) Michael alustas oma muusikalist karjääri viieaastaselt, olles pealaulja Jackson 5's, mis kujunes välja 1964. aastal. 1977. aastal tegi Michael oma esimese filmidebüüdi, kui ta osales muusikalis ,,The Wiz'", olles seal Hernehirmutis, koos Diana Ross'iga, kes oli peategelane Dorothy. Sel ajal kohtus Michael Quincy Jones'iga, kes tegi filmiarvustust. Oma esimese sooloalbumi jaoks Epic Records'iga liitus Michael Quincy Jones'i...
· 7a oli ta kohaliku kiriku organisti abiline · 12 a sai temast peakiriku organisti õpilane ja assistant. Selleks ajaks oli ka teinud oma esimesed kompositsioonid. · 19a üritas saada sisse Milano konservatooriumisse, kuid oma väheste oskuste pärast ei võetud · Oma esimesed muusikalised teadmised sai rändmuusikutelt ja küla inimestelt. · Seejärel alustas eraõpinguid. Temast sai linna muusika juht 1839ndast aastast elas ta Milanos · ,,oberto". Esimene ooper sai üle euroopalise tunnustuse ,,nabucco" Looming · Giovanna d'Arco 1845 · Attila 1846 · Macbeth 1847 · Rigoletto 1851 · Don Carlos 1867 · Aida 1871 Georges Bizet 1838-1875 · Bizet isa oli juuksur ja parukategija, andis laulutunde ja tegeles komposeerimisiga · Ema pianist, · Õde lauluõpetaja · 9 aastaselt võeti vastu Pariisi Konservatooriumisse
Kontserdi arvustus Oma kontserdiarvustuse otsustasin teha Metallica kontserdist, mis toimus 18. aprillil. Saku Suurhallis toimunud kontseril kõlasid James Hetfield`i, Lars Ulrichi, Kirk Hammett`i ja Robert Trujillo esituses kokku 18 lugu, nende hulgas ka hitid nagu: *Nothing Else Matters *Enter Sandman *Master of Puppets Üldmulje kontserdist oli väga väga hea. Nad olid lihtsalt ülivõimsad. Erilist muljet, vähemalt minule avaldas just see, kuidas nad oma muusika kuulajateni toovad, metalli kuulajateni toomine nii terava ja meloodilisena on lihtsalt hämmastav. Kuid kahjuks tuleb tunnistada, et bändi hiilgeajad on möödas. Selle heaks näiteks võib tuua bändi trummari Lars Ulrichi, kes kiiremaid lugusid enam päris täpselt ära ei suutnud mängida, kuid sellegipoolest lavashow ja lugude tase hoidsid emotsiooni kõrgel ja lõid õhtust pikaks ajaks meelde- jääva mälestuse.
7 pöialpoissi'', mis oli tehtud T.Kocsaki muusikale. See ei olnud lihtsalt balett, vaid nõudis baleriinidelt ka näitlemisoskust. Peaosatäitjad olid Lumivalgekese osas Heidi Kopli, võõrasema Urve-Ly Voogand , prints Aleksandr Prigorovski ja jahimees Artjom Maksakov, Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev. Muusika oli vastavalt sisule ja tegelaskujule väga erinev. Loomulikult Lumivalgekese ja printsi puhul õrn ja romantiline, võõrasema puhul aga võimas ja hirmuäratav. Esimene vaatus koosnes viiest pildist, mis vahetusid tihti vaataja silme all. Algas etendus lõbusate pöialpoistega, kes avasid muinasjuturaamatu kurja nõia pildiga. Järgnes pilt lossiaiast, kus Lumivageke pidi tööd tegema ja raevutsevast võõrasemast. Järgnes tseen võõrasemast ja
Wolfgang Amadeus Mozart`i looming Marjanne Mändmets GI Mozarti looming viljeles kõiki zanre ühtemoodi edukalt. Andmete põhjal võime öelda,et mees kirjutas kokku nii kuskil 600 teost,mis on katalogiseeritud. Ta on kirjutanud nii oopereid, vaimulikku muusikat, sümfooniad ja kammermuusikat. Ooperitest mainiksin ära teose nimega `Võluflööt`,mis valmis aastal 1791. Teose esietendus toimus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791.aastal. Pilt etendusest `Võluflööt``,mis lleidis aset San Franciscios. Väga lühike nimekiri tema ooperi teostest: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi p...
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad
Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Kui ma teada sain, et Evitast tehakse muusikal ka Eestis, olin ma kindel, et olen üks neid inimesi, kes selle pileti endale soetab. Ma jäin etendusega väga rahule. Kuna ma olin eelnevalt ,,Evita" filmi nii mitugi korda näinud, siis ma teadsin aboluutselt kõike, mis seal tulemas oli. Mind hämmastas see, et terve see muusikal oli üles ehitatud lauldes või väga vähesel määral muusika saatel rääkimisest. Ma polnud seda näiteks filmis üldse tähele pannud, kuid seal oli järele vaadates tõesti samamoodi. Võib-olla oli põhjuseks see, et ma teadsin kõike laule ning pooled olid mul täiesti peas. Imelik oli kuulata neid palasid eesti keelsetena, kuid ei saa märkimata jätta, et solistide valik oli väga hea. Ma arvan, et Maarja-Liisist pole paremat inimest Eestis Evitat kehastamaks. Maarja näokuju sarananeb kõige rohkem temaga. Ma ei kujutaks lihtsalt
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 10 R HIGH SCHOOL MUSICAL Retsensioon Paide 2010 9. aprillil 2010. aastal, algusega kell 19.00 toimus Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis Walt Disney High School Musical ehk Keskkoolimuusikal. Noortemuusikal põhineb Emmyga pärjatud samanimelisel telefilmil. Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa. Kõigest paari aastaga on Keskkoolimuusikalist saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. Nende suurimaks takistuseks saab ärahellitatud Sharpay Evans, kes teeb endast kõik oleneva, et ...
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
kasutatud · 16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik uusaeg (17 saj. tänapäev) · 17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid · kontsertides väljendusid 18 saj. klassikalise ooperi ja instrumentaalmuusika saavutused · 17 saj. 2 poolel tekkis uus laululiik kant (3 häälne salmilaul, esialgu vaimuliku tekstiga, hiljem ilmaliku) ilmaliku muusika areng · kiriku ja ilmalik muusika mõjutasid teineteist kõrvuti levides ja arenedes · 17 saj. linnades tekkisid linnalaul ja romanss · enamasti salmilaulud, mida lauldi : klaveri, harfi, viiuli, kitarri, mõne väikese ansambli saatel, lähedased rahvalaulule · sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga · 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A. Ljabjev, A. Varlamov, A.Guriljov
SONAADI VORM-kujunes välja Viini klassikute loomingus, instrumentaalmuusika vorm a) eksositsioonteemade tutvustamisel esitletakse peaja kõrvalteemat b) töötlusarendatakse teemasid, muutuvad helistike suhted, tavaliselt on kulminatsioon c) repriisekspositsiooni kordus muudetud kujul täisskeem: sissejuhatusekspositsioontöötlusrepriiskooda VARIATSIOONI VORM-muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teema muudetud kordustest. A A A A RONDOinstrumentaalmuusika vorm, kus põhiteema kordub vähemalt 3 korda vaheldumisi uute teemadega, tihti tantsulise iseloomuga. ABACAD...A SÜMFOONIA 4osaline teos sümfoonia orkestrile 1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos SONAATklassikaline 3 v...
Mart Saar · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soo...
Konstantin Türnpu (1865-1927) · Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged'' · Lihtsamad laulud: `'Lahkudes'', `'Troost'', `'Meil aiaäärne tänavas''
Georg Friedrich Händel (1685 - 1759) sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. 18-aastaselt läks ta kodust ära (õppis viiulit Buxtehude juures Lübeckis) Hamburgi kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima
A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning...
Wolfgang Amadeus Mozart Loomingu ülevaade Lühike sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Salzburgis ja suri 5.detsembril 1791 Viinis. Oli Austria helilooja Viini klassikalise koolkonna esindaja 4aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu 6aastaselt valdas meisterlikult klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. Loomingu üldiseloomustus Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja j ärskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud" Looming Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Looming · Ta on kirjutanud ka viiuli, puhkpilli ja klaverikontserte. · 41 sümfooniat · 27 klaverikontserti · 5 viiulikontserti ·...
lühidalt kõnekäänuga ,,Headus võidab kurja väe." Marcellina, krahvi majapidaja (metsosopran) Doktor Bartolo, arst Sevillast (bass) Basilio, muusikaõpetaja (tenor) Don Curzio, kohtunik (tenor) Antonio, krahvi aednik, Susanna onu (bass) Barbarina, Antonio tütar (sopran) Kaks tütarlast (sopran & alt) Talupojad, külalised, jahimehed, teenrid (koor)
mõõtu oma konkurentidega välismaalt. 2003. aasta sügisel lahkus ansamblist bassilaulja Valmar Saar ja Noorkuuga liitus Remi Teras. Kontsert, millest minul õnnestus möödunud aastal osa saada, toimus ansambli ühistuuri raames. Külastati Eesti kahteteist väikelinna. Kontsert leidis aset aasta viimasel kuul ja seetõttu oli kontsertkavva pandud ohtrasti jõululaule, mis südame soojaks tegid. Viisik esitas oma laule ilma muusika saateta (-acapella). Ansambli liikmed on noored mehed, kes teavad, mida teevad. Nende lauludel on alati mingi iva sees ning laulud kõlavad puhtalt ja harmooniliselt. Kõlasid nii uued kui ka vanad hitid, mis inimestele tohutult hästi peale läksid. Ka publik sai kontsertist osa võtta. Meid pandi laulma ja tantsima ning erinevaid harjutusi tegema. See pakkus kõigile palju nalja. Kuna novembris ilmus bändi CD-plaat - ,,Noorkuu Live 2008", siis ei jätnud ka
ROMANTISM 19 SAJ. Uuendused: harmoonia keerulisem, kromatism, akordid lahendamata.Rütmika-punkteeritud. Tempo- tempo muutused.Dünaamika-väga dünaamiline. Huvi vana muusika vastu- transkriptsioon Ilmalik muusika- maine muusika kasutus.Sümf.orkestris uued pillid-saks,klaver,harf,klarnet, inglise sarv. Rahvamuusika huvi. Programmiline muusika e. instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6.a esimene teos, Schubertiaat, tüüfusesse suri. Loomingus oli 600 soololaulu, laulutsükklid, 9 sümfi, ooperid ja kammermuusika. R. Schumann- Saksa, õigusteadus, Claraga abielus, küroplasti kasutas, Tartus käis 1844, Vaimuhaige.
Kontserdiarvustus Mulle jäi eredalt meelde märtsis 2010 toimunud rütmishow, kus esines perekond Kirss. Kontsert toimus 4.märtsil Esinesid isa Jaan Kirss koos oma laste Helena Victoria ja Ian Mikaeliga. Veider tundus algul, et see ei olnud mingi tavaline kontsertetendus, vaid kujunes põnevaks elamuseks. Nad mängisid trumme, süntesaatorit ja veel mitmeid huvitavaid instrumente. Huvitav oli kuulata jutte pillide ajaloost ja meeldis asjaolu, et Jaan Kirss suhtles palju õpilastega. Nad suudavad igal asjal rütmi teha. Isegi lusikate, kilekottide, õhupallide ja muude tavaliste esemete kaasabil mängisid nad erinevaid rütme. Polnudki vaja laule, et kontsert meeldejääv oleks. Teine väga hea oli 10.03.2010 toimunud naistepäeva kontsert ,,Meestelt naistele", kus esinesid Uku Suviste ja Noorkuu. See leidis aset Vanemuise kontsertsaalis. Kontsert oli muusikalises mõttes väga hea. Uku Suviste hääl on võimas ...
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ;
Eestis kaks professionaalset koori: 1) RAM (asutaja G.Ots) 2) Eesti Filharmoonia kammerkoor (asutaja T.Kaljuste). Eestis kaks statsionaarse orkestriga muusikateatrit:1) Rahvusooper Estonia 2) Teater Vanemuine. Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J.V.Jannsen, viis F.Pacius. Laulu ,,Eesti lipp" sõnad M.Lipp, viis E.Võrk. Eestis neli kooli kus saab muusikat õppida: 1) Georg Otsa nim. kool Tallinnas 2) Heino Helleri nim. kool Tartus 3) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 4) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Naishääled: Koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt. Meeshääled: Tenor, kontratenor, bariton, bass. Tänased Eesti heliloojad: V. Tormis, U. Sisask, E.-S.Tüür, A. Pärt, O. Ehala, T. Stainev. Eesti kuulsamad heliloojad: N.Järvi, P. Järvi, K. Järvi, E. Klas, A. Tali, E.Pehk, T. Leinatamm, P. Saan, O. Elts, A. Volmer. Kuulsamad koorijuhid: H. Surva, L. Rahula, T.-E. Loitme, A. Saluveer. Eesti pianistid: R.Rannap, M.Poll, M
Järvamaa Kutsehariduskeskus Külli Mäeumbaed KM 1 MICHAEL JACKSON Referaat Türi 2010 Sisukord Pisut lapsepõlvest ........................................................................................................................ 3 Aastad 80.ndad ............................................................................................................................ 4 Lepingud, abielud ja veel palju olulist üheksakümnendatest aastatest ........................................... 5 Edu täis aastad 2001-2005 .............................................................................................................. 6 Viimased 3 kuulsusrikast eluaastat ................................................................................................. 7 Pildigalerii M. Jacksonist läbi aegade ...................................................
Mihhail Glinka (1804-1857) sündis Smolenski maakonnas, mõisniku peres. Rahvalaulud ja pillimängud mõjutasid tema loomingut suures hulgas. Osales oma onu mõisas orkestris, mängides kuulmise järgi viiulit ja flööti. Esimene teos, mida esitati oli Mihhail Glinka ,,Kamaarinskaja". Sissejuhatus oli väga võimas. Mängisid flöödid siis viiulid vahepeal ka kontrobasiid. Teos oli väga tihedalt seotud vene rahvamuusikaga. Viiulid "hüplesid" ja muusika oli väga kiire. Oli kuulda kaks vene rahvaviisi pulmalaul ja kiire rahvatants kamaarinskaja. Püüti jäljendada sümfooniaorkestri pillidega rahvapillide kõlavärve. Teost oli väga mõnus kuulata eriti just sellepärast, et mängijad elasid ise väga kaasa, mida oli näha nii nende nägudest kui ka liigutustest. Peojuht astus lavale ja esitas järgmist esinejat Olga Sosnovskajat. Olga on Venemaa teeniline näitleja ja paljude konkursite laureaat. Esimene teos, mida ta esitas oli
annaabi.ee 
