Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusikal Fame (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
MuusikalFame
3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali „Fame“.
Muusikal rääkis noortest , kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest.
Muusikali esitati vokaal -ja instrumentaalmuusikat.
Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael .
Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu , Nele -Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato.
„Fame“ on teistest muusikalidest erinev, kuna seal oli pandud rohkem rõhku tantsule ja efeksusele.
Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ja kaasahaarav. Naljakais ja kummalisi momente oli „Fame´is“ tõepoolest palju.
Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli kirjutatud popstiilis ja kandis nime „Let´s Play A Love Scene “, kahjuks ma aga ei mäleta kes seda lugu esitas. Lugu oli meeldejääv selle poolest, et see oli esitatud puhtalt ja siiralt. Muidugi ei saa ka teiste esitatud laulude kohta midagi halba õelda, kuid just selles loos oli midagi erilist, aga võib-olla ainult minu jaoks.
Lavalisuse poole pealt oli näha süvenemist ja kaasahaaravust, sest saalis oli palju rahvast ( saal oli peaaegu täis, ainult mõned ääre pingid olid tühjad) ja kõik elasid etendusele väga kaasa.
Olen varemgi muusikale vaatamas käinud, kuid see oli kuidagi meeldejäävam. Võib-olla sellepärast, et see oli kõige hiljutisem, aga eks aeg näitab, kui meeldejääv see oli.
Informatsiooni näitlejate kohta niipalju, et muusikalis osales ka rootsirahvusest mustanahaline Danne Dahlin, kes oli nii goreograafi kui ka näitleja rollis. Kõik tekstid kandis ta ette eesti keeeles ( minu arust tuli tal see väga hästi välja ).
Võin niipalju õelda, et etendus kestis kolm tundi, kuid ma kahjuks ei mäleta kas oli kaks vaheaega või oli üks. Igatahes oli suur pluss see, et saal oli suhteliselt soe.
Muusikal Fame #1 Muusikal Fame #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andra Suuster Õppematerjali autor
Retsensioon muusikalist Fame

Sarnased õppematerjalid

Muusikal-Fame-- retsensioon
7
doc

Muusikal "Fame" - retsensioon

Selle muusikali noortepärane ideestik ning siinjapraegu toimuva etenduse energia vaimustab noori üle maailma. José Fernandez libretto autor. José Fernandes sündis 1948.a. Kuubal, Havannas. Ta alustas oma teatrikarjääri näitlejana ning on mänginud Broadway etendustes. 1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd "Fame'i" toomiseks muusikalilavale. Steven Margoshes ­ helilooja. Jacques Levy laulusõnade autor. Muusikal "Fame" ("Kuulsus") on loodud järjena kahele edukale samanimelisele eelkäijale, milleks olid kaks Oscarit võitnud film ja kolm Kuldgloobust võitnud teleseriaal. Muusikal "Fame" esietendus 1988. aastal Miamis ning ta on aastate jooksul kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aastal esilinastunud muusikafilmi "Fame", kust on pärit ka muusikali tuntud, Oscariga pärjatud nimilaul.

Muusika
Referaat-Tuntud muusikalid
9
odt

Referaat "Tuntud muusikalid"

Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi

Muusikaajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

“jats”, pidades juba siis vahepeal ainukasutuses olnud “džäss’i” ebasoovitavaks (Elisto 1949, I: 134). See tundub päris loogilise lahendusena, sest 1. muusikute keelepruugis on see ammugi juurdunud, 2. inglise keele häälduse aspektist pole sõnakuju “džäss” korrektne, 3. eesti keel on niigi küllastunud võõrlaenudest. 2 Meie kinodes jooksis menukalt USA muusikafilm “Päikesepaistelise oru serenaad”, kus peaosa oli Glenn Milleri džässorkestri muusikal, suur menu saatis Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestrit Vladimir Sapožnini juhatusel kogu tema 8-kuulisel ringreisil (märts–oktoober 1945) NSVLs. 10 džässi, homme reedad kodumaa!” 3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter

Muusika ajalugu
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (2)

katrepohlak profiilipilt
katrepohlak: Hästi tehtud!
20:18 26-01-2012
MeesNeeger profiilipilt
MeesNeeger: Väga hea
07:38 22-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun