TALLINNA ... GÜMNAASIUM nimi EVITA Kontserdi analüüs 12b klass Juhendaja: õp. ... Tallinn 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 OSATÄITJAD ..........................................................................................................3 AUTORID JA AJASTU ...............................................................................................4 SISUKOKKUVÕTE ..
aprillil käisin sugulastega Nokia Kontserdimajas vaatamas Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice muusikali ,,Evita". See lugu räägib sellest, kuidas 15-aastane vaese taustaga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Perón abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Osades olid Maarja-Liis Ilus, Marko Matvere, Vaiko Eplik, Aivar Toomingas, Anna Põldvere, Rasmus Kull, Erkki Rebane, Indrek Ventmann, Endel Kroon ja Robert Sasorin. Ma jäin etendusega väga rahule. Kuna ma olin eelnevalt ,,Evita" fimi näinud, siis ma teadsin, mis seal tulemas oli. Mind hämmastas see, et terve see muusikal oli üles ehitatud lauldes. Väga vähesel määral oli kõne. Solistide valik oli väga hea
,,Casa Rosada", ,,Don`t Cry for Me Argentina", ,,Rainbow High", ,,Rainbow Tour", ,,And the Money kept Rolling In and Out", ,,Santa Evita", ,,Waltz for Eva and Che", ,,She is a Diamond", ,,Dice are Rolling", ,,Eva`s final broadcast", ,,Montage" ja ,,You Must Love Me". Lauludest meeldisid kõige rohkem ,,Requiem for Eva", ,,On This Night of a Thousand Stars", ,,Buenos Aires" ja ,,Don`t Cry for Me Argentina", sest olen neid laule varem isegi kuulanud, ning kuulates ja nähes neid veel Evita muusikalis, võimendasid ainult muusika elamust. Kindel lemmik neist lauludest on kindlasti ,,Don`t Cry for Me Argentina". Osatäitjatest jäid kõige rohkem meelde meesosatäitjad Marko Matvere ja Vaiko Eplik, sest nende hääl ja isiksus sobis nende mängitava karakteriga väga hästi. Minu jaoks väga muljetavaldav oli Marko Matvere võimas hääl, mis oli perfektne tema mängitavale riigipeale. Vaiko Epliku noor elujõulisus andis talle särtsu ka laulmises ning
märtsil Vanemuises viimast Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice muusikali „Evitat“ vaatamas. See lugu räägib sellest, kuidas 15- aastane vaese päritoluga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Duarte abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Peaaegu kaks ja pool tundi kestnud etenduses oli peaosatäitja Evelin Võigemast. Kalle Sepp etendas Juani ning Ché Guevara osas säras Vaiko Eplik. Kõrvalosades lõid kaasa veel Aivar Tommingas, Rasmus Kull, Risto Orav, Indrek Ventmann, Kristiina Renser. Samuti tegi etenduses kaasa veel Vanemuise sümfooniaorkester, balletirühm, ooperikoor ja live-bänd. Evita looga ei olnud ma ennem kursis, seega oli mul natuke raskusi etenduse
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ).
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid