Abstraktsioonid Põhiidee: Kui me ei esita mingi mõiste kohta küsimust, mis see on, teame seda suurepäraselt, aga kui peame seda seletama ei oska me seda. Põhipunktid: 1. Püha Augustinius teadis suurepäraselt, mis miski on, ta sai kõigest aru, aga kui temalt küsiti mingi asja seletust, siis ei osanud ta sellele vastata. 2. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 3. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 4. Inimene võib ideaalselt tunda aktiivsete tegusõnade tähendust nagu näiteks ,,teadma" kuid mitte abstraktse nimisõna tähendust ,,teadmine". Võib küll tekkida kiusatus öelda, et me teame seda kuid kui küsida ,,Mis on teadmine?", siis sellele vastata ei osata. 5. Kui ilmaennustaja annab hommikul oma kuulajate...
täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon). See on omakorda transtsendentne teiste ideede suhtes. Siit tuleneb, et põhimõtteliselt on maailm hüveline. Maailm on agathonist teleoloogilises sõltuvuses. Kuigi see sõltuvus vahendatud. Platoni filosoofia tähtsaim osa oli ideeõpetus. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike
"Kui hing toimetab uurimist omaette, suundub igavese surematu ja muutumatu poole, ja kuna hing on sellega sarnane ja ühte sugu, püsib ta muutumatu läheduses nii kaua kui saab."1 Näilisuse tegelikkust tajuvad meeled. Näilisus on laias laastus olemas, kuid päriselt ei ole, see hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. Tuleb silmas pidada, et näilisus ei taga tõelist teadmist. Platon selgitab näilisuse ja tõelise maailma eristust koopa-näitega (üks kuulsamaid filosoofia ajaloos). Ette tuleb kujutada gruppi inimesi, kes on aheldatud koopa seina külge, näoga seina poole. Nad ei näe, mis toimub nende selja taga vaid suudavad näha ainult varje seinal, mis langevad seljataga olevatelt esemetelt. Kuna vangid on aheldatult olnud terve oma elu, peavad nad varje tõelisteks. Varjude üle arutatakse ja luuakse algelisi teaduseid. "Neil oli seal kombeks tänada ning austada seda, kes nägi kõige täpsemalt mööduvaid varje, mäletas kõige
KES MÕTLEB ABSTRAKTSELT? Kodutöö Georg Wilhelm Friedrich Hegel määratleb oma artiklis ,,Kes mõtleb abstraktselt?" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita. Artikli kurjategija näite põhjal on selgelt aru saada, kuidas rahvas mõistab hukka ka daami, kes nägi mõrvaris midagi rohkemat kui lihtsalt halba inimest. Teised isegi ei suvatse mõtiskleda hukkamõistetu üle pikemalt, nende jaoks on kõik selge (sest nad hindavad inimest esmapilgu järgi ja rohkem polegi nende jaoks vaja). Teine võimalus on abstr...
History of Philosophy James Thurlow, Ph.D. 01.02.2012 Books to read · Plato's Republic · G.W.F. Hegel's Philosophy of History 1. Greek philosophy 2. Republic 3. Philosophy of History Ancient Greece - Ancient Greece vs. Persia (300-Herodotus) Salamis - Ancient Greece vs. Troy (Homer-screen writer)Iliad o Achilles- Hero of the heroes (main hero in Greece)- handsome, strong, brave, fast, anger(tema viga), young, bad temper o Agamemnon- son of King Atreus - Olympics - Sculptures- more lifelike, human figures come out of the stone - Greek liked physical beauty - Development of medicine - Greeks are pirates, they steal- high technology - Bad tempered people Men's progress towards freedom. (Hegel) Persia is under emperor Xerxes- slaves, fighting for Xe...
G.W.F. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Autor arutleb artiklis selle üle, et hoolimata sellest, et (haritud) inimesed põlgavad ja eitavad abstraktset mõtlemist, tegelevad nad sellega sellegipoolest. Ta selgitab, et abstraktne mõtlemine on asjade piiratud nägemine, nö ühest vaatevinklist vaatamine ja et sellise mõtlemisega paistavad silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele tuleks sellega ometi tegeleda, sest see tuletab meile meelde, kust me tuleme. · Iga inimene näeb asju oma vaatevinklist ja seega on eelarvamused kerged tulema (hukkamise näide). Inimene keeldub asjale mitmekülgselt ...
docstxt/133902057206.txt
Helen Vaupere 123592IABB Kahtlus Oma esitluses Descartese kahtluse kohta põhinen tema kuuele meditatsioonile. Järeldan tema esimesest meditatsioonist, et mida noorem on inimene, seda vähem ta kahtleb. On olemas isa, ema, kodu selles ei saa kahelda. Ometi mida vanemaks sirgume seda rohkem tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb maatasa teha kõik senised eksiarvamused. Nii leiab autor, et kõik mida ta tõeseks on pidanud on ta saanud tänu oma meeltele. Ometi toodavad meeled kujutisi, mis meid petavad. Siinkohal võib t...
Kristina Jablokova TABB22 113272 Aristoteles "Metafüüsika" Kõik inimesed püüdlevad teadmiste poole. Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haig...
Rene Descartes Kethmar Salumets 120731 IABB 31.10.12. 1. Kahtlus - esitada argumentasioon tajutava maailma (unenägu-ärkvelolek), kehade ja matemaatiliste objektide tõesuse poolt ja vastu ( I meditatsioon) Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analü...
Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui me näeme unes seda, et me istume ja loeme seda kirjutist, osutub see ebatõeseks kuna tegelikkuses me magame linade vahel. Descartes esimesed meditatsioonis seab kahtluse alla kõik arvamused, mis koosnevad kokku paljudest lihtsatest ja üldistest tõestest arusaamadest. Ehk siis need lihtsad ja üldised arvamused on kõige aluseks ning neis ei saa kahelda. Nii näiteks ei saa kahelda aritmeetikas ja geom...
George Berkeley Berkeley pidas kõige tunnetuse aluseks kogemust. Berkeley eitas mateeria olemasolu, väites seejuures nagu Locke'gi et me saame tajuda üksnes ideid. Kui Locke väitis, et me määratleme objekti omaduse nende absoluutsete ja subjektiivsete omaduste põhjal. Näiteks temperatuuri pidas Locke subjektiivseks omaduseks, sest kui näiteks hoida üht kätt vastu kuuma ahju ning seejärel panna mõlemad käed külma vette, tunnevad mõlemad käed seda sama kuumust erinevalt. Berkeley aga läks oma teooriates kaugemale ja leidis et subjektiivseid omadusi on palju rohkem, kui Locke seda leidnud oli. Näiteks Berkeley väitis et suurus kui omadus, mille Locke nimetas primaarseks, väitis Berkeley olevat subjektiivse omadusena. Selle tõestuseks väitis Berkeley, et lähedalt paistavad objektid suuremana kui kaugelt ning objekti suurus sõltub ka vaatleja suurusest. Seda tõestas ta Kuu - illusiooniga. Kuu tundub hor...
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Hegel toob välja, et inimesed peavad abstraktset mõtlemist liiga lihtsaks ning inimestel on kujunenud eelarvamus abstraktsest mõtlemisest kui madaluse ja harimatuse märgist. Ometigi Hegel toob oma kirjatöös välja, et aitab nähtuid paremini omavahel seostada, olles seega nii kasulik kui ka kahjulik, oleneb vaatleja aspektidest ja vaatenurkadest. · Soliidses seltskonnas vaadatakse viltu lihtsate asjade seletamisele, inimesed juba niigi teavad, mis on mõtlemine ja mis on abstraktsus. Seega et abstraktset mõtlemist inimestele õpetada, on vaja läheneda mõistetele sünonüümide ja analoogiliste mõistetega, et inimene ise enda peas taipaks et asjade olemus on talle juba tuttav. · Mõrvarit näeb lihtrahvas alati mõrvarina. Ei süvene asja sügavusse, mis viis mõrvari nii kaugele ning mis põhjustas mõrvaril sellise käitumise. Inimesevaatleja...
Politeia Platon Platoni dialoog Politeia arutleb meie ühiskonna ning riigikorralduse üle. Selleks kasutab autor koopavõrdpilti. Vangistatud inimesed seal pildil kujutavad lihtrahvast, kes proovivad välja lugeda võimalikult palju koopaseinte varjudelt. See on nende ainus infoallikas. Nagu ühiskonnas näeb lihtrahvas valitsejate tegevust, kui puudub võimalus lähikontaktiks. Nii püüame kõik välja lugeda sellelt infot, mis meile paistab. Rahvas ei talu kiireid muutusi. Need on meile vastumeelsed. Isegi kui need on meie endi hüvanguks, siis me ei saa sellest kohe aru vaid see nõuab harjumist. Koopavõrdpildil on see toodud näitena vangist, kes vabastatakse ja valguse kätte viiakse. See valgus kõrvetab silmi ning pimestab. Vang tahab tagasi oma pimedasse mugavustsooni, kus ta enda arvates ,,näeb" ning mõistab ümbrust. Just harjumine on see märksõna, mis ni...
TARTU KOLLEDZ Keskkonnatehnika Essee Pimeduse hirm Filosoofia Triin Tõnisson Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 Tartu, 2011 Pimeduse hirm Öeldakse ikka, et pimedust ei pea kartma, seal pole midagi, see on sama nagu mustaks värvitud päev. Aga, kas ikka on nii? Peamiselt tuntakse pimeduses end kaitstuna, ent samas paljudel suureneb ohtutunne. Millest tekivad jutud hirmsatest elukatest, kes tulevad meid
LOCKE 1.Inimestel omavad erinevaid ideid, mõned on kaasasündinud ja mõned olemasolu algusest ideed. Ideid saab erinevalt nimetada: elevant, sebra, lõvi. 2.Inimeste kogemustest tulevad teadmised ning teadmistest omakorda tekivad ideed. 3.Vaimu väliste asjade ideed tekivad nende objektide tajumisel ehk aistimisel: kuidas täpsemalt objekt meeli mõjutab, kas ta on karvane, pehme, punane, triibuline. 4.Ideede teiseks allikaks on enda vaimu erinevad toimingud inimeses eneses. Refleksiooni all mõistame vaimu teadlikuks saamist läbi omaenda tegevuse ning seeläbi ideede tekkimist. 5.Välis- ja sisemaailma hõlmavad kõik inimese idee. Ideed väliste objektide tajumisest (pehme, karvane) ning ideed vaimu tegevusest. 6.Maailma sündiva lapse ideede tagavara täitub järk-järgult. Lapsi mõjutatakse erineval moel ja seega saavad nende vaimud erinevaid ideid. Kui laps näeb vaid musta ja valget, siis pole tal ideed pun...
Kant "Prolegomena" Eelmärkused igasuguse metafüüsilise tunnetuse eripära kohta kõik kehad on ulatuvusega Analüütilised otsustused väljendavad vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes. mõned kehad on rasked Sünteetilisteks otsustusteks rohkendab tunnetust, kuna lisab mõistele midagi juurde Tunnetus a posteriori meelelisest kogemusest lähtuv, sellel põhinev tunnetus ehk empiirilist laadi Tunnetus a priori meelelisest kogemusest sõltumatu tunnetus (tunnetus, mis pärineb puhtast arust ja puhtast mõistusest) ehk ratsionaalset laadi Aprioorsed teadmised on iseenesest selged ja kindlad, nad on paratamatult nii, nagu nad on Kogemusotsustused on alati sünteetilised Matemaatilised otsustused on kõik sünteetilised Tõelised matemaatikalaused on alati aprioorsed 7+5=12 sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (mõned kehad on rasked) analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusl...
...............................................................7 Õppimise roll.....................................................................................................................9 Kokkuvõttev hinnang......................................................................................................12 Viidatud allikad...............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud filosoofia kursuse raames ning käsitleb tehisintellekti võimalikkust. Referaat on kirjutatud tuginedes Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli filosoofiaprofessori Fred I. Dretske 1993. a. avaldatud kirjutisele ,,Kas intellekt saab olla tehislik?". Antud referaadi autor on refereerimiseks kasutanud ülalnimetatud teksti 1995. a. Akadeemias avaldatud Ene-Reet Sooviku poolset eestikeelset tõlget. Tekst ,,Kas intellekt saab olla tehislik?" kuulub teadvuse- e. vaimufilosoofia valdkonda.
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas
. - , ( ). . Res public - ? - ( apeiron ) , , , - , , , , , ( : ) , . . (life word ) · · · · . · Logos (, , ) . , ( ) , (1 ) (2 . ) (50) . 30 . /20/ - - 105 , , , - , , . , , , . , : « » : , ( ) ( ) , .. . . . « , !» « !» ,,, - 1 , , . . Veritas Alethea , , = Physis , ( , ) 11.04.2012 - , ( ) - , / , - , , . , , . . , . 10 , : 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 4 · - , ,, , ( ?) · , , () · () · ( ) - ...
väljamõeldistesse. 4. Teatri- ehk teooria-iidol tähendab looduse tunnetamist inimese poolt. Need on inimvaimu iidolid, kes on pärit ebatäiuslikest või isegi valedest filosoofiate dogmatest. Teisisõnu inimvaimu iidolid on teistelt inimestelt õpitud või omandatud valearusaamad tegelikkusest. Inimene võtab reegli või seaduse omaks, mõtlemata, kas see on tõene või mitte. Neid nimetatakse teatri - iidoliteks, sest omaksvõetud või leiutatud filosoofia on justkui lavastatud näidend, milles on vähe tõde. Iidoleid on vaja teada selleks, et osata looduse uurimises vältida väärarusaamu, mis segavad tõde teada saada. 6 punkti kujul saab esitada selle, mis Baconi arvates teadmise valdkonnas ette peab võtma: 1. Kuna meil on olemas olemasolevad teadmised, siis tuleb läbi viia nende teadmiste klassifikatsioon. Tuleb selgeks teha, mis teadmised meil olemas on ja millised on
Marite Selgis, 113242, TABB24 Metafüüsiline tunnetus Kant Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ain...
3. Jumal ei püüdle enam tarkuse poole, kuna tema arvates teab ta kõike juba ning pole millegi poole püüelda.Filosoofidel on rohkem põhjust endaga rahul olla, kuna nemad ihalevad aina uue tarkuse poole. Tarkust otsivad need kes asuvad rumalate ja tarkade vahepeal, ehk filosoofid. Platoni idee kohaselt aga ihaldatakse ja armastatakse ainult seda mida endal olemas ei ole, Jumalad ei armasta tarkust, kuna nad juba on targad. Filosoofia aga seda tähendabki tarkuse armastust. Nõmedad, kes Platoni järgi olid rumalad, on alati endaga rahul, olgu nad siis koledad, rumalad ja viletsad. Nad ei janune millegi järgi, arvates seega et neil on kõik olemas mida vaja. Inimesed seevastu peavad end targaks ning rahulduvad sellega. Inimene ihaldab kõike mis tal ei ole ja mis on temale kättesaamatu. Tarkust peavad inimesed lihtsalt faktide ja teadmiste omandamist, kuid filosoofid küll ihaldavad
Kostmine küsimusele mis on valgustus Nagu ütleb autor: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Oma teoses ,,Kostmine küsimusele mis on valgustus" arutleb autor selle üle, kuidas rahvas ennast valgustab ning mis on takistusel valgustumisel. Põhjusteks, miks suur osa inimesi kannatab nn omasüülises alaealisuses on laiskus ja argus. Inimesele on kergem ja mugavam kui tema eest on eestkostijad. Nii toob Kant näite inimesest kellel võiks aru asemel olla raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane jne. Palju raskem näib olevat ise mõelda, ning alaealisus on harjumuspäraseks saanud. Avaldan siinkohal enda tähelepaneku. Inimesi õpetatakse juba noorest peale järgima seadusi, kuuletuma koolis õpetajale. Meil on alateadvuses teadmine, et peame millelegi või kellelegi kuuletuma. Olen tähele pannud...
Kes mõtleb abstraktselt? Hegel arutleb teemal kes on need inimesed kes mõtlevad abstraktselt ning mida kujutab endast abstraktne mõtlemine. Et laskuda sellesse küsimusse arutab autor kuidas inimestele läheneda selle küsimusega. Püüab aru saada kes on lugejad, et ta ei räägiks liiga palju, mis inimestele on tüütu ja et ta räägiks samas piisavalt palju, et viia inimesed mõistmiseni, sellest kes mõtleb abstraktselt. Inimesele on omane soov kogeda ja tajuda midagi uut, mis pakuks huvi. Midagi, mida me juba teame on igav uuesti peas läbi töötada. Kuigi see teadmine võib olla eelarvamus koos pisikeste arusaamatute faktidega. Sel juhul parem põgeneme. Autor on toonud oma kirjutises näite metafüüsikast. Hegel ütleb: "Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata." Nii arutleb Hegel kuidas oleks siis parem inimesi lepitada nende mõistetega, mille eest nad põgeneda tahavad. Oleks võima...
Pidusöök Platon Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se ja rumaluse vahepeal keskmine tee. Filosoofid asuvad just se...
nendele tundmatu tee rajamisega, siis on asi juba teine; lakkavad kirg ja erapoolikus; ja meie jätame endale ainult teejuhi rolli, mille mõjuvõim on küll tähtsusetu ja on pigem mingi fortuuna kui võime ja suurepärasuse asi. Ja see tähelepanujuhtimise liik käib rollide kohta; teine aga asjade eneste kohta. Me ei püüa igatahes üldse välja tõrjuda seda filosoofiat, mis praegu õitseb, ega mingit muud, mis oleks õigem ja kõrgem. Sest me ka ei takista, et see omaksvõetud filosoofia, ja teised seesugused, edendaksid dispuute, kaunistaksid kõnesid, ja neid rakendataks õpetamisametis ja kodanikuelus. Me isegi osutame ja kuulutame avalikult, et see filosoofia, mida meie sisse toome, ei saa nendes asjades olema kuigi kasulik. Ta ei ole käepärast, seda ei haarata möödaminnes, ta ei meelita aru eelarvamustega, ega lasku rahvahulga arusaamiseni, välja arvatud oma kasulikkuse ja tulemuste läbi.
annaabi.ee 
