Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Saasteainete piirmäärad on määratud seadusandlusega: Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi valitsuse 31.07.2001.a. määrus nr.269) https://www.riigiteataja.ee/akt/13290813 https://www.riigiteata Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi valitsuse 31.07.2001.a. määrus nr.269) https://www.riigiteataja.ee/akt/13290813 Keskkonnatasude seadus (Riigikogu seadus, vastu võetud 07.12.2005) https://www.riigiteataja.ee/akt/969301
Saastekvootide ostu - müügi süsteemi loomine motiveerib nii riike kui ettevõtteid seda hulka vähendama. Eesti on edukalt täitnud nii protokolli kui kasutanud ära kvoodimüügi süsteemi hüvesid ajal, mil hind veel kõrge oli. Kuigi kvootide väärtus on kõvasti langenud, ei tohiks Eesti seetõttu loobuma investeeringutest keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks, vaid leidma uusi rahastusvõimalusi, et näidata eeskuju ka järeltulevatele põlvedele.
Saastetasud – saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest (pakendiaktsiis -1997) Saastetasu välisõhu saastamise eest süsinikdioksiidiga ei tule maksta neil saasteallikate valdajatel, kelle põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW, samuti biokütuste, turba ja jäätmete põletamisel.
Saastamine - EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivis 91/61/EC art.2.2 alusel on saastus-ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku , vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskkonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskkonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist.
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte.
Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.
Saastained - autode heitgaasid, vääveldioksiid, tolm, suits jm. - soodustada organismi allergiseerumist õietolmudega.
Saastumine – reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse.
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, Taastumatu transport mahukas ja kulukas Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind Ehitamine kallis.
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 kivisüsi, mehhaniseeritud happevihmad, kaevandamine võib olla keeruline ja pruunsüsi, ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport põlevkivi, turvas mahukas ja kulukas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis.
Saasteaine – reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Õhusaasteained on ained, mida olulises (või tavalisest suuremas) kontsentratsioonis õhkkonnas püsivalt ei leidu ja mis kahjustavad inimest või muid organisme.
Saasteaine – reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. 145. Saastekoormus – heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk.
Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidu tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või halvendada toidu kvaliteeti
Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele.
Saasteaineid on väga mitmesuguseid, u. 200 kohta on kehtestatud piirkontsentratsioonid (LPK). Tähtsaimad gaasilised saasteained on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked saasteained on nt. tolm, tuhk ja metallide hapendid.
Saastamine on kooskõlas kehtivate normidega – on luba - “permit defence” • “sotsiaalne õiglus” (see tegeleb tulude ja kulude õiglase jaotumisega, saastaja maksab printsiip võib olla väga ebaõiglane). Vaesemad maksavad vähem.
Saastumine – reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse.
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kütused hästi mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid kivisüsi, rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas pruunsüsi, põlevkivi,
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kivisüsi, mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid pruunsüsi, rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas põlevkivi, turvas
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 hästi mehhaniseeritud happevihmad, kaevandamine võib olla kivisüsi, keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad pruunsüsi, maastikke, transport mahukas ja kulukas põlevkivi,
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 kivisüsi, mehhaniseeritud happevihmad, kaevandamine võib olla keeruline ja pruunsüsi, ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport põlevkivi, turvas mahukas ja kulukas
Saasteaine – reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaines vm. Tähtsaimad gaasilised s-d on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked s-d on näit.
Saasteallikas on välisõhu kaitse seaduse tähenduses saasteaineid, müra, ioniseeriva või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt.
Saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Kunagi oli viigerhüljes Läänemerel väga laialt levinud liik, kes asustas kogu mere
Saastetaseme sihtväärtus – saasteaine kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mis määrab tähtajaliselt uue saastetaseme, vältimaks kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale.
Saastetaseme piirväärtus – saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mille puhul saasteaine toime teatud aja jooksul ei kahjusta veel inimese tervist ega keskkonda.
Saastunud joogi - ja toiduga, väljaheidetega • Haigusnähud: tugev kõhulahtisus, oksendamine, krambid, veekaotus võib põhjustada surma • Ennetamine: vaktsineerimine
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 , happevihmad, kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas
Saasteained – satuvad toitu tahtmatult näiteks taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisel või toiduainete käitlemisel, säilitamisel ning transportimisel.
Saastekahju hüvitis – seaduse alusel arvutatud kompensatsioon, mida tasub juriidiline või füüsiline isik saasteainete või jäätmete looduskeskkonda viimise eest.
Saastetase – saasteaine kontsentratsioon välisõhus või sadestus maapinnal teatud ajaperioodil, mis kehtestatakse saastetaseme määramise korraga.
Saastatud õhk on väga soodne mikroobide paljunemiseks ja levimiseks. Loomadele soodsa mikrokliima loomiseks peab laudas olema korralik ventilatsioon.
Saaste vähendamine on lisaks joogiveevarude säilitamise huvides oluline ka taimede ja loomade kaitsmiseks, kes elavad meie jõgedes, järvedes ja meredes.
Saasteallikas - saasteaineid, müra, ioniseerivat või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt.
Saastekoormus – heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk.
Saastatus – kui viibida mürgises keskkonnas: närvisüsteemi kahjustus (koordinatsioon, mälukahjustus), sensoorsed protsessid kahjustuvad.
Saaste vähendamine on lisaks joogiveevarude säilitamise huvides oluline ka meie jõgedes, järvedes ja meredes elavate taimede ja loomade kaitsmiseks.
Saastumine - mis tahes inimeste tervist või heaolu ohustava tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide sattumine keskkonda
Saastamine on meid viinud situatsioonini, kus osoonikiht hõreneb, maa kliima soojeneb ja jäätmeid ei ole varsti enam kuhugi panna.
Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused.
Saastatus – Rõivaste tootmine on sageli äri, mis võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi nii inimestele kui ka keskkonnale.
Saasteaine häiretase – saasteaine kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mille ületamisel tuleb rakendada meetmeid inimese tervise kaitseks.
Saastekahju - saasteainete viimist välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamist või matmist keskkonda.
Saastekahju hüvitis - kompensatsioon, mida tasub füüsiline või juriidiline isik saasteainete või jäätmete looduskeskkonda viimise eest.
Saastaja ehk kahju tekitaja ning üldiselt tuleb vältida keskkonna kahjustamisega kaasnenud kulutuste panemist ühiskonnale.
Saastetasu maksustamisperioodiks on kvartal ning tasu eelmise kvartali eest tuleb maksta Keskkonnaametile uue kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks.
Saasteload – riigid, kes ei kasuta on saastatuse piirmäära ära, võivad neid lubasid müüa nendele, kes tahavad rohkem
Saastumisena - , siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet (Blackstone 1980). Seda kutsutakse ratsionaalseks inimkeskuseks.
Saastetasumäärad on viimastel aastatel järsult kasvanud Saastetasumäärad kehtestatakse vastavalt keskkonnatasude seadusele.
Saastetasu - tasu, mida makstakse keskkonna saastamise või rikkumise eest rakendatakse Saastetasu rakendusvaldkonnad.
Saasteained – reoained, mis tpollutant, voovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis.
Saastekoormus – heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk.
Saasteaine – reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm.
Saastekvootidega kauplemine on Eestile toonud miljoneid eurosid, mis on investeeritud keskkonnasäästlikesse projektidesse.
Saastatus - ehitus, suured põllumajandus põllud, meil ei ole tänapäeval täiesti saastevaba kekkonda.
Saastamise ajalugu on pikk. Jäätmete teke on olnud iseloomulik juba sajandeid ning kõigile inimühiskondadele.
Saastajateks on jäänud Peterburi ja teised Venemaa asulad, kus reovett kuigi efektiivselt ei puhastata.
Saastetasu on , mida tasub või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest.
Saasteained - satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toiduainetesse.
Saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine.
Saastetasu - Saastetasu makstakse käesoleva seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi.
Saastumus – saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste.
Saastajad - soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport.
Saastaja on õhu, mulla või vee saasteaine, millel on kahjulik mõju elusolenditele.
Saastatud piirkondades on samblike liikide arv vähenenud, lõpuks enamik samblikuliike hävineb.
Saastatud õhk on võimeline ületama suuri vahemaid, tunnistamata seejuures riigipiire.
Saasteallikaks on ka heitgaasid, mis tekivad kaevandustes töötavate masinate tõttu.
Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada.
Saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad.
Saastaja maksab – keskkonnakasutaja ja kahjustaja tasub keskkonna kahjustuste eest.
Saastamatu atmosfääris on vihmavesi CO2 sisalduse tõttu nõrgalt happeline (pH 5,6 vt joon.
Saastaja maksab – 1972 OECD: esimest korda võis lugeda sellest printsiibist.
Saastatud õhk on tuleb mõõta õhus olevate saastegaaside konsentratsiooni.
Saasteainena on oluline nii SO2 ise kui ka tema happelised aerosoolid.
Saastamisraadius on kuni 500km. Must metallurgia Tooraineks on rauamaak.
Saastatud õhk on väga soodne mikroobide paljunemiseks ja levimiseks.
Saastekahjud - Saasteainete ja jäätmete sattumine looduskeskkonda.
Saastekvootide ostu - ja müügisüsteemini, mis on kasutusel tänapäeval.
Saasteohus on just mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud.
Saasteained - aerosool,lämmastik-väävli-ja süsinikuühendid.
Saastumistundlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud.
Saastatus on seda suurem, mida mürarikkam on piirkond.
Saastamist nimetatakse eelistavalt reostamiseks.
Saasteallikatele - asulatele ja tootmisettevõtetele.
Saastajaks on loodusest mittehooliv inimene.
Saastetasu määrad on aina tõusvas joones liikunud.
Saastumise eest e. kontaminatsiooni ärahoidmine.
Saastumine - ohu olemasolu või levimine
Saastatus - CO2 jt kasvuhoonegaasid.
Saastetaluvus on keskmine. Kokkuvõte:
Saastates on väiksem kirjasuurus
Vote UP
-1
Vote DOWN
Saasteallikad on veeaur (söögitegemine, pesemine, inimtegevus), CO2 (inimtegevus, mööbel, hoone materjalid), CO, lenduvad orgaanilised ühendid ja tubakasuits.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Saastekvoodid – kui ise nii palju ei saasta siis võib neid müüa teistele riikidele
Vote UP
-1
Vote DOWN
Saastekvoot on näiteks õigus reostada, ometi müüakse ja ostetakse saastekvoote.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun