d Muistsed põllud on kasutuseta seismise tagajärjel muutunud metsaks või kadastikuks: Allika 7 d Muistsest mõisakeskustest on saanud kohalikud haridus- kultuurikeskused: Kihelkonna 8 mõisad Kihelkonna kirikumõis (Pastorat Kielkond)- kaitse all Loona (Kadwel) rüütlimõis – kaitse all Oju (Ojo) Paju kõrvalmõis - hävinud Paju (Pajomois) rüütlimõis – ei ole kaitse all, ümber ehitatud Pidula (Piddul) rüütlimõis – osaliselt kaitse all Rootsiküla (Rotziküll) rüütlimõis – hävinenud, asukohas koolimaja Tagamõisa (Taggamois) riigimõis – hävinenud, asukohas koolimaja Militaarobje 9 ktid
Hoonetekompleks Haldusüksus ja territoorium Maastikukujunduslik objekt Piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus Alatskivi mõis Reduktsioon 1680-1710 Võeti aadlikelt mõisad tagasi Karl XI kunigale Põhjused Rahapuudus Maapuudus Algataja: Karl XI Tulemus: maksude laekumise tõus Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured aadlipered (+sugulased) Mõisate liigid Karlova linnamõ Rüütlimõis Poolmõis
ääres asuv Permisküla kõrvalmõis moodustavad Illuka valla edelaosa. Iisaku kihelkonna põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga tänapäeva Mäetaguse valda (V. Praust, 1999- 2009). Iisaku kihelkonnas paiknes kümme mõisat, millest üks oli kirikumõis, neli rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ning üks poolmõis. Neile lisandus veel ka üks karjamõis. Kümme mõisa, mis asusid Iisaku kihelkonnas on järgmised: Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak), Iisaku (Isaak) rüütlimõis, Kauksi (Kauks) rüütlimõis, Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis, Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis, Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis, Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis, Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis, Tärivere (Terrefer) rüütlimõis, Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis (V. Praust, 1999-2009). 3.01 Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak) Esimese Iisaku kiriku ehitamisaastat ei teata kuid teatakse, et see oli ehitatud puust
Vao mõis Järvamaal Koeru kihelkonnas asunud rüütlimõis. Mõisa ajaloost · Esimesed teated pärinevad 1442. aastast. · Keskajal püstitati mõisa kivist kindlustatud mõisahoone ehk tornlinnus. · Tornlinnus on ehitatud 15. sajandil Tornlinnus · neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10x10 meetri suurune. · Linnuse kaks esimest korrust on võlvitud · Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum. · Järgnevatel sajanditel on Vao mõis kuulunud nii
Õppejõud: M. Nõmmela Saaremaa, Muhu kihelkond Pädaste mõis 1. Nimetus: Pädaste (saksa k. Peddast) 2. Asukoht: Muhu kihelkond Saaremaal, Pädaste 3. Rajamise aeg: 1566, peahoone 1875, ( 4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10
MÕISAD Uurimustöö Anni Larin 10B Juhendaja: õp. N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused riigi ees:
ümbruses. •Eestimaa hertsogkond – oli Taani kuningavaldus, mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist . •Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks.
Sagadi mõis · Sagadi mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. · Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock.
Keila Kool PUURMANI MÕIS Referaat Õpilane: Keila 2013 Sisukord Ajalugu 3 Mõisahooned ja park 4 Lisa 5 Kasutatud materjalid 6 Ajalugu Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. On arvatud, et mõisasüdame kohal paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta. Puurmani mõisa esimene omanik oli Buhrmeisterite
Tõstamaa mõis Tõstamaa mõis on rüütlimõis, mis asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas. Praegu asub seal Tõstamaa keskkool. Esmakordselt on mõisa mainitud 1553. aastal. 17. sajandi algul vahetas mõis mitmeid kordi omanikke. Peahoone ehitati Helmersendide ajal. Kahekordne peahoone oli varaklassitsistlik, kui see valmis 1804. Wilhelm Fromhold Staël von Holstein lasi 1860. ja 1870. aastatel peahoone põhjalikult ümber ehitada. Häärber ehitati ümber historitsistlikus
Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742
Liivimaa hertsogkond haldusterritoorium 16. 17. sajandil LõunaEesti, PõhjaLäti Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Vakuraamat talude ja nende koormiste nimistu. märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud ühtlustatud koormistega, mida mõisarentnikud oma suval suurendada ei tohtinud. Maarevisjon mõõtmine, kaardistamine, hindamine, arvele võtmine Rüütlimõis eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Kroonumõis ehk riigimõis oli riigiomandisse kuulunud mõis Pastoraat kirikuõpetaja ehk pastori elu ja ametihoone Rakmetegu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. Jalategu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid
keskuses jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks. Alatskivi mõis asub Tartumaal, endises Kodavere kihelkonnas. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Oli mõeldud eluhooneks Arved von Nolckeni perekonnale. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Sangaste mõis rajati 1870. ja 1880. aastatel Friedrich von Bergi poolt. See mõis on Eesti üks esinduslikemaid mõisakomplekse, mille tähelepanuväärseim osa on Otto Pius Hippiuse projekteeritud kahekorruseline peahoone. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid.
olulisemat rolli. Rüütelkondadena tuntud aadliühendused täitsid Eestis omavalitsuslikke funktsioone kuni Esimese maailmasõjani. Mõisate peatüübiks kujunes niinimetatud rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi. Tollal käis mõisate loomine ja hävitamine tihti käsikäes, sest 17. sajandi arvukad sõjad (Poola- Rootsi sõda, Rootsi-Vene sõda) laastasid ja hävitasid neid parajal määral. 18. sajandiks oli mõisate arv kasvanud tuhande piirimaile. Kokkuvõte Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisad, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Teine rühm oli riigi- ehk kroonumõisad. Need
Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad Sõnastik. Viinapõletamine – производство спирта Metsaraie – лесoзаготовка Künniloom - пахотное животное Pearahamaks – подушный налог Valgustusliikumine – Просвещение Pagemine - побег Mõisahäärber – усадьба 1. Agraarolud varauusajal. 17. ja 18. sajandil võis eristada järgmisi mõisatüüpe: Rüütlimõis – kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis – Riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks välja neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud. Pastoraat – Rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Linnamõis – Mõisate tähtsamad majanduslikud tegevused: 1.Teraviljaeksport 2.Viinapõletamine 3. 2. Lõpetage laused: Talusid oli varauusaegses Eestis umbes 40 000.
Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut)
Looduslikud vaatamisväärsused SÕRVE POOLSAAR - Saaremaast edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 km ja suurim laius 10 km. Seal asub Sääre Rüütlimõis, mis on Sõrve vanemaid mõisasid. Samuti on seal Sõrve tuletorn, mis asub Sõrve sääre tipus, see on ülalt must, alt valge rõdu ja laternaruumiga kooniline raudbetoontorn. HARILAID See asub Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna. Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid
▪ Restitutsioon- maa/riigi tagasi andmine endisele omanikule. ▪ Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. ▪ Balti erikord- Eesti-, Liivi-, Saare-, ja Kuramaal baltisaksla aadli omavalitsussüsteem. ▪ Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord. ▪ Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest. ▪ Hingeloendus- Katariina II poolt korraldatud isikute loendus. ▪ Rüütlimõis- eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. ▪ Pastoraat- Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. ▪ Suitsutuba- Eestlaste elamu, palkidest hoone, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga. ▪ Rehielamu- Eesti talu tähtsaim hoone, levis hiljem ka mõnede naaberrahvaste juurde. ▪ Manufaktuur- 17.saj Eestis asutama hakatud käsitöölisettevõtted.
kohta on liikvel palju legende ja Sangaste loss on ilus. Saue lossi valisin ma aga sellepärast, et ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis (Allatzkiwwi) rüütlimõis Kofavere kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone. Alatskivi mõisat on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg. 1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil
eestikeelset näitemängu (võõrastemaja "Balti Hoov" saalis Pikk tn. 7 Juhan Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus") 1886 hakkas tegutsema seltsi "Ööpik" näitetrupp (esiktükiks naljamäng "Teie käsu peale, herra leitenant") . 1910 aadressil Pikk tn. 16 avati linna esimene kino ("Illusioon") tööle hakkas Rakvere tärklisevabrik . Vihula mõis (saksa k. Viol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale. 17. ja 18. sajand kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame. 1810. aastal omandasid mõisa Schubertid, kellele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18
Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu. Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused. Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees
ametisse. Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala
uustulnukate eest. Katariina II 1762. a suvel tõusnud Vene troonile valitseja, kes taotles Baltikumi privileegide kaotamist ja provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796. Pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine 18
Tagajärg oli see, et Milles seines Balti erikord? See kinnitas Baltikumi valitsemise põhijooned, et ei toimuks jälle selliseid ebaõiglasi asju. Balti aadel ja linnad säilitasid omavalitsuse ja kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega? Eestimaa kubermangule liitus Paldiski maakond. Liivimaal tekkis Viljandimaa ja Võrumaa. Lõunapiirile tuli Volmari ja Valga maakond Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõis, Riigi- ehk kroonumõis, Kirikumõisad. Tulu teeniti viinapõletamisega, teraviljaekspordiga ja mõisade rentimisega. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Talurahvas sai mõisalt maa ja tasumiseks käis mõisas tööl. Kõik olid võrdsed ja sotsiaalseid kihte polnud veel tekkinud. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? Andsid talurahvale juriidilise kindlustunde, sest see oli esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida).
· Lihula linnus paikneb juba 13. sajandist muinaseestlaste asukohal · Linnust ümbritsevast maastikust kerkiva mäeseljandiku tipul. Ülejäänud seljandikust eraldab linnust poolümar vallikraav · Seljandiku põhjajärsaku ja lõunapoolse vallikraavi vahele jääv ovaalne ala oli ümbritsetud kõrge ringmüüriga ning jaotatud kaheks võrdseks, piiskopkonna ja ordupooseks osaks Albu mõis · Albu mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal · Kaasajal asub Albu mõis Albu vallas Järva maakonnas · Praegu säilinud Albu mõisa barokkstiilis peahoonet peetakse juba kolmandaks sellel kohal · Millal täpselt peahoone praeguse kuju sai, ei ole teada · 18. sajandi lõpust pärineva peahoone kirjelduse järgi olid Albu mõisahoones esik või hall, saal, elutuba, magamistuba, lastetuba, eestuba, virtina tuba, kirjutus- ehk töötuba ja köök
Pärnu Raeküla Gümnaasium Laura Tael Sangaste mõisakompleks Pärnu 2009 Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle
rentnikud • Liivimaal kujunes aadli opositsioon(vastuseis), juhiks J.R.von Patkul • Tulemused: 1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4 2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine 3) Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu eriti Liivimaal 4) Talupoegade jaoks vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. ➔ Mõis ja talu Rootsi ajal: 1) Rüütlimõis- mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse) • Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat. • Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele.
reduktsioon?-Karl XI ajal. Rootsi riik soovis täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes 8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis-riigimõisad, mida riik rentis pikemaks või lühemaks ajaks välja riifiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pasoraat-kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale 9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged
võim mõjus hästi, sest 1) riigitalupoegade olukord paranes, nende koormised normeeriti 2) hakati rajama manufaktuure, laienes kaubandus 22. Selgita: Pärusmõis - Riigimõis - Riigi omandisse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud, kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine, riigitulu tagamine või riigile rendise maksmine. Pastoraat - Kirikumõis, mida pidas pastor. Mitte nii esinduslik kui rüütlimõis. Tavaliselt igas kihelkonnas 1, mis paiknes kiriku lähedal. Aadlimatrikkel - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Aadliopositsioon - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Adramaade revisjon - selle kaudu kontrollis riik mõisamajapidamisi
17.00 Käime peipsi järves ujumas ning võimalus kasutada "tuube", "banaani" ning proovida veesuusatamist. 20.00 Läheme tagasi Alatskivi lossi sviitidisse. 20.30 Ööoode 13.päev 8-9.00 Äratus ja hommikusöök 10.00 Hakkame mööda Eesi Põhja-rannikut liikuma tagasi Tallinna poole, kus põikame läbi teele jäävate vaatamisväärsuste ( Kiviõli tuhamäed, Purtse rüütlimõis, Viru - nigula kirik, Rakvere linnus, Käsmu kaluriküla, Viitna järved jne) 18.00 Jõuame tagasi Tallinnasse, kus läheme Ülemiste hotelli ( http://www.ylemistehotel.ee/avaleht/57 ) 19.00 Õhtusöök 14.päev 9-10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Viimane päev Tallinnas, ning vaba aeg tegemaks seda, mida hing ihkab 17.00 Lahkumine Eestist
Reduktsioon: Mõisate eravaldusest riigistamine, põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine. 1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus. I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega. II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid: rüütlimõis - eramõisad, mis kuulusid saksa mõisnikele. kroonumõis - riigimõisad, mille riik rentis mõisnikule. pastoraat - väike mõis, kuulus kirikuõpetajale. Mõisamajanduse areng: Eesti kui Rootsi viljaait - Eestist hea vilja välja eksportida, kuna toodang on suur (lähedal ka). Hakati kasvatama musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Transpordiks härjad, söögiks lehmad. Viinapõletamine - viin 2x kallim, kui viinaks aetav vili ja seega üks osa viljast läks viinaks. Talurahva olukord:
Tegelesid küige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala
21 Katariina kiriku põhiplaan 22 Katariina kiriku interjöör. Panoraam. Allikas: Eestimaa Õigeusu Pühakojad 13 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 14 (Vikipeedia, 2017) (Puhkaeestis) 11 Ahja mõis Ahja rüütlimõis asus Võnnu kihelkonnas Tartumaal ning jääb tänapäeval Põlvamaale, Põlva valda. 2007. aastal põles mõis täielikult maha, alles jäid vaid müürid. 2017. aasta oktoobri seisuga käivad seal restaureerimistööd.15 Ahja mõisa on esimest korda mainitud 1553. aastal. Poola ajal kuulus mõis Kaweritele, Rootsi ajal Oxenstjernadele. Peale Põhjasõda kinkis Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743. aastal sai mõisa
väiksemad kuriteod. 2.ASTE Meeskohtud talupoegade ja Maakohtud linnakodanike süüasjad 3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike süüasjad 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõis, mida riik rentis välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Pastoraat kirikumõis, mis oli võrreldes rüütli- ja kroonumõisatega tunduvalt väiksem ning andis elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et
· I astme kohus oli mõeldud talupoegade kergemate süütegude jaoks; vastutasid avaliku korra tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad. · II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju. · III astmes arutleti aadlike kuritegusid. · Apellatsioon edasikaebamise õigus. 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis · Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. · Kroonumõis riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa. · Pastoraat kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada
Seisuslik- Kõrgemad seisused valitsevad madalamaid seisuseid (Aadlid > Talupojad). Rüütelkondade (Seisuslik) omavalitsus. Rüütelkondade omavalitsus: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadli korporatsioon, mis täitis omavalitsus ülesandeid maa piirkondades hiljem ka linnades. Valitsemise kui ka kohtupidamisvõim. Kuulumise kriteeriumiks oli rüütlimõisa omamine, rüütlimõis on tavaline aadlimõis. Hiljem tehti kitsas ring, sest mitte aadlikud said rüütlimõisade omanikeks. Hakati koostama aadlimartikleid (1728 Eesti), perekondade nimekirjadega, kes kuuluvad rüütelkonda. Pani paika täpse isikute ringi, kes saavad osa aadli privileegidest. Maapäev - Iga kolme aasta järel tuldi kokku, et ajada asju, sõnaõigus ja hääleõigus oli ainult teatud kindlal selstkonnal, sõnaõigus oli neil, kes kuulusid aadlimartikli ja omasid rüütlimõisa
Igelströmile (1738--1788), kelle nimel seisis mõis 1780. aastal. Ta isa oli Lätis asuva Zelzava mõisa omanik, kes oli 1739. aastal saanud Poola vabahärra tiitli. Lätiga jäi seotuks ka Karl Gustav, kellele kuulus Rembate mõis Riia kreisis. ----- Kunagine kihelkond:Suure-Jaani Praegune: Suure-Jaani vald, Viljandi maakond Mõisa tüüp: rüütlimõis 1584.a. mainitakse Laima küla, mis oli Alexander Trojanovski valduses, hiljem on kirjas küla nimetus Layhama. 1594.a. läks Lahmuse Wilhelm Bockile, kellest sai alguse Bockide aadlisuguvõsa Liivimaal. Bockide juured asuvad Sileesias. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusse, kui Christine Gertrude von Bock (1735-1808) abiellus 1758.a.Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja
Kubermangu valitsus ja kuberner – olulisimateks ametkondadeks riiklikus aparatuuris. Kuberner v kindralkuberner – praktilist erinevust polnud. Rüütelkondade omavalitsus Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadlikorporatsioon. Funktsioonideks omavalitsus ja kohtupidamine. Üldreeglina piirdus rüütelkondade võim maapiirkonnas, linnas teostas võimu magistraat. Rüütelkonda kuulumise eelduseks oli rüütlimõisa omanikuks olemine. Rüütlimõis on mõis, mis kuulus aadlikule. Rootsi ajal said teatud tingimustel rüütlimõisa omanikuks ka mitteaadlikud. Rüütelkond polnud Rootsi ajal kindlapiiriline ja liikmelisuse kohalt oli teatav hägusus. Rüütelkonnad koostasid aadlimatriklid – rüütelkondadesse kuuluvate isikute nimekiri. 1720.a II poolel algas aadlimatriklite koostamine, töö viidi lõpuni sajandi keskpaigaks. Moodustati matriklikomisjonid, kes pidid sellega tegelema
annaabi.ee 
