suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga. Halb rüht Pea ees või kössis asend: kumerad õlad Pea ees, ümar ülaselg liialt võlvunud alaselg esile ulatuvad tuharad rindkere lamendunud kõhuorganid allavajunud, südame ja kopsude töö suurenenud enamasti vanematel naistel kellel esineb osteoporoos. Rühihäired ja mõju Rühihäirete süvenemise ja fikseerumisega kaasnevateks probleemideks on kiire väsimine, valu, funktsiooni häired või liikumisvõimetus. Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid ja elu jooksul omandatuid. Omandatud rühihäirete põhjuseks võivad olla ebaõiged harjumused, näiteks raskuste kandmine, harjumus seista ühel jalal, lamaskleda toolil, istuda põlv üle teise. Selle ennetamiseks on oluline tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid
Üldjuhul arenevad tugi-liikumisaparaadi häired märkamatult. Kliinilised sümptomid avalduvad alles täiskasvanueas. Rühihäirete süvenemise ja fikseerumisega kaasnevateks probleemideks on kiire väsimine, valu, funktsiooni häired või liikumisvõimetus. Rühihäirete ja nende tekkepõhjuste tundmine annab võimaluse neist tulenevate probleemide ennetamiseks. Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid ja elu jooksul omandatuid. Suurema osa moodustavad elu jooksul omandatud rühihäired. Omandatud rühihäirete põhjuseks võivad olla ebaõiged harjumused (raskuste kandmine ainult ühes käes või ühel õlal, harjumus seista ühel jalal, lamaskleda toolil, istuda põlv üle teise jne); passiivne rüht, nõrk või tasakaalustamata lihaskond, kauakestev ühes asendis viibimine, ebamugav iste, ebasobiva kõrgusega töölaud, ebaõigesti paigutatud töövahendid, ebamugav riietus või jalatsid jne. Rühihäired võivad tekkida haiguste (rahhiit,
(kõhu-, paraspinaalsed ja tuharalihased),et parandada lülisamba stabiilsust. Ägeda alaseljavalu puhul on esimesteks eesmärkideks valu leevendamine ning võimalikult peatne sportimise jätkamine. Valuravis on efektiivseks osutunud pidev soojakott. Treeningutele tagasi tulles peaks endisele koormustasemele jõudma järk- järgult. Rühihäired Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Eest-taha võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus;nõgusselgsus ;kumerselgsus; lameselgsus. Rühihäirete tekke peamised põhjused on: keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; vale tööasend; kehatüve lihaste nõrkus( ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis); ihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetiifilise iseloomuga.
Rühivead Märjamaa Gümnaasium 9-B Hanna-Liisa Hannus 2014/15 õa. Rühihäired kujunevad: • Seistakse ja istutakse vales asendis • Mittepüsivad kehahoiud • Liigutakse vähe • Raskuste kandmine ühel õlal • Magatakse kõrge peaalusega Halba rühti iseloomustab: • Lõtv kehahoid • Lihased nõrgemini arenenud • Pea langetatud või ettepoole suunatud Võimalikud tagajärjed • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust
Oht on südamel ja veresoontel OHTLI K Vähene liikumine peaaju verevarustus nõrgeneb vaimsed võimed alanevad tähelepanu nõrgeneb mälu muutub viletsamaks · tekib stress nõrgeneb lihaste jõud · võib tekkida rasvumine. · tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba kõverdused · väheneb südame varujõud · väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi kui treenitud isikud Milleks olla liikuv? Milline on tasakaalustatud toit? LIHT SÜSIVESI KUD LIIT SÜSIVESI KUD Südame treenimine Kõnd Matkamine · Sõudmine Tantsimine Jalgrattasõit · Ujumine Suusatamine Vesijooks
Enamikes kultuurides peetakse õiget rühti kohanemisvõimeliste iseloomujooneks ja uskuge või mitte, nii mehed kui naised peavad seda üheks silmatorkavamaks omaduseks veetlusel. 4 Rühivead Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid ja elu jooksul omandatuid. Suurema osa moodustavad elu jooksul omandatud rühihäired. Rühivigu soodustavad halvad harjumused: · Pidev istumine liiga madala laua taga; · Pidev istumine liiga kõrge laua taga, kus õlavööde on tõstetud; · Traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise; · Ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine (neidudel); · Jalgade probleemid või valed jalanõud (liiga kõrge kontsaga kingad); · Nägemishäired;
saavutada head enesetunnet. Lisaks on keha treenimine vajalik hea füüsise hoidmiseks ning hea füüsise puudumisel selle saavutamiseks. Treenitud lihased on ka tugevamad ja lihaste kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb see ka kopsude tegevus. 1. Kui mitte liikuda, siis: Peaaju verevarustus nõrgeneb 2. Vaimsed võimed alanevad 3. Tähelepanu nõrgeneb 4. Mälu muutub viletsamaks 5. Nõrgeneb lihaste jõud, tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba-kõverdused 6. Väheneb südame varujõud 7. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi (külmetushaigusi) kui treenitud isikud 8. Tekib stress Kõige soodsam aeg on liikumise pisiku saamiseks noorukiiga, kus hakkame arenema täiskasvanuks, võttes täisikka kaasa kõik oma noorukiea harjumused. Liikumine on hädavajalik südame korrashoidmiseks ja hea vormi säilitamiseks, kuna täiskasvanueas on juba
Puberteedieas avalduvad aga füüsilised sümptomid, mis on tingitud vähesest testosteroonist. Nimelt toodavad Klinefelteri sündroomi põdevate noormeeste kehad liiga vähe testosterooni. Sellest tingituna on karvakasv (eriti habeme) aeglane ning karvade paigutus kehal tüüpiline naistele. Välised suguelundid on väikesed ning haigust põdevad noormehed on alati viljatud, sest nad ei tooda spermatosoide (või toodavad väga väikeses koguses). Neil on kalduvus rasvumisele ja esinevad rühihäired, s.h. kõverselgsus ehk skolioos. Nende keha ja jäsemed on pikad ning kehaehitus naiselik (näit: laiemad puusad, kitsad õlad). Samuti on iseloomulik rinnanäärmete suurenemine ehk günekomastia ning ka rinnavähki haigestumise risk on kordi suurem kui tervetel meestel (vt. lisa nr. 2). Psüühikahäiretest esinevad loidus, kurnatus, apaatsus ja antisotsiaalne käitumine. Tavalised on ka õpiraskused ja madal enesehinnang. Klinefelteri südroomi
• Liiga palju kantakse kaasas mittevajalikke asju • Vanuse kasvades tekib üha rohkem mitmesuguseid valusid keha erinevates piirkondades • SÜG- i 5.-9. klassi õpilastel rühiprobleeme siiski eriti ei ole • Koolikoti liigsele raskusele tuleb ka edaspidi tähelepanu pöörata. Olulisemad kirjanduslikud allikad (21artiklit kokku) Hermlin, K. 2001. Kehahoiu ABC. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Maasalu, K., Märtson, A. 2008. Õpilastel esinevad rühihäired, avastamine ning ennetamine koolitervishoius. Tartu Ülikool. Sihtuuringu “Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (Koolikoti raskus” kokkuvõte. 2009-2010. Terviseamet muretseb raskete ranitsate pärast. 2010. Postimees, 2. sept., 5. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. 2013. https://riigiteataja.ee/akt/13351102. 9. dets., 2014. Varava, L,Hermlin, K. 2009. Lapse rühi kujundamine. Tervise Arengu Instituut. Ärm, T. 2014. Mugav kott säästab selga
Füüsiline areng Oluline on teada Inimese areng on erinev ja sõltub east, soost, individuaalsetest iseärasustest, tingimustest jne. Arengu võib jagada vanuseastmeteks, mida iseloomustavad kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed muutused. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng – keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elunditesuurenemine. Küpsemine seostub väljakujunemisega, täiuslikkuse saavutamisega. Küpsemine võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Liikumine on lapsele üks meeldivamaid tegevusi. Samas on liikumine üks keerukamatest tegevustest, millega laps peab toime tulema. Oma keha tunnetamine on kehalise minapildi kujunemise seisukohast äärmiselt vajalik. Kui laps ei tule oma keha tunnetamisega hästi toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liiku...
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
Rakvere Ametikool Liikumine ja tervis Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool 1. Liikumise tähtsus tervisele. Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. Liikumise mõju tugevus on varieeruv. Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti ...
Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ül...
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem...
........................................................21 LISAD ..............................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Oma lõputöö teemaks valisin "Õige kehahoid tervis ja ilu", kuna sellele teemale minu arvates juhitakse liiga vähe tähelepanu, samas, eriti viimaste aastate jooksul, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud veedavad suure osa oma ajast sundasenditest- olgu siis tool või arvuti ees, on rühihäired muutunud väga aktuaalseks. Meie kehahoiak on kogu me olemisviisi peegeldus. See reedab, kuidas me elus oleme ja kuidas me maailmale näkku vaatame kas võtame näiteks häbeliku hoiaku, houdes end elust kõrvale, või seisame sirgelt, talle ausalt otse vaadates. Me ei saa halba kehahoiakuharjumust siiski muuta lihtsalt püüdega teistsugune olla, kedagi teist matkides või mingit erilist kehaväljendust saavutada püüdes.
pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandmine. Sisemise meniskivigastuse sümptomid: valu põlvliigese sisemisel poolel koormuse ajal või pärast koormust kangustunne põlvliigese sisemisel poolel põlvliigese lukustumine ei saa kükitada, trepist ülesminek raskendatud turse põlvliigese sisemisel poolel Välise meniski vigastuse korral on valu välisküljel, sümptomid on üldjoontes sarnased. 3) Mida kujutavad endast rühihäired? Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus - süvenenud on rinnaküfoos nõgusselgsus - süvenenud on nimmelordoos kumerselgsus - kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud lameselgsus - kõik lülisamba kõverdused on lamendunud ja vaagna kaldenurk vähenenud Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks
vannisminek ja väljatulek) Riietumine-teostab iseseisvalt Kehatemperatuuri kontroll kõrvalekalded normist ei tavapärane kehatemperatuur 36.6 Füüsiline aktiivsus liigub iseseisvalt liikumist mõjutavad: tasakaaluhäired rühihäired skolioos Tervisesport: jalutamine mitu korda päevas 1 kord, 3-4 korda nädalas, 30 minutit Magamine une pikkus mitu tundi järjest 4 tundi unetus uinumisraskused tavalisest lühem uneaeg katkendlik uni 3
kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos). Need lülisamba füsioloogilised kõverused on tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: · kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos; · nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos; · kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud; · lameselgsus kõik lülisamaba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fi kseerunud vildakselgsus ehk skolioos.
Koolipingist saame kaasa kühmus selja ja lühinägelikkuse. Vanemas eas annavad need tunda ning põhjustavad tõsiseid tervisehädasid. Halva rühi peamiseks põhjuseks loetakse ühiskonna muutumist järjest inaktiivsemaks, aina rohkem inimesi töötab istumist nõudval tööl arvuti taga, aina rohkem aega veedetakse telerit vaadates, aina rohkem istutakse autoroolis see muudab luustiku ja lihaskonna nõrgemaks ning soodustab rühihäirete ja seljaprobleemide teket. Sagedasemad rühihäired, mis on tingitud lihastoonuse asümmeetriast on skolioos lülisamba kõverdumine külgsuunas, lordoos selja alaosa süvenenud nõgusus ja küfoos rinnaosa suurenenud kumerus. Vale rüht 1)Pea ees või kössis asend 2) Militaarne asend · õlad kumerad · pea tagapool · pea eespool · õlavööde surutud pingestatult taha · ülaselg ümar · kõht ette võlvunud
alkoholimürgistused, moodustades kuni 57% kõigist mürgistustest (Nurm 2009: 54). Alates 2004. aastast koostab Eesti Haigekassa (EHK) laekunud andmete põhjal koondi kooliealiste laste tervise kohta. Andmed esitatakse koolide ja klasside kaupa vaid nende koolide osas, kus koolitervishoiuteenust osutatakse. Esitatud statistilised näitajad on küllaltki üldised ning ei võimalda kõikehõlmavat ülevaadet. Terviseprobleemid, mida registreeritakse EHK aruandes, on järgmised: rühihäired, nägemisteravuse langus, üle- ja alakaalulisus, kõrgenenud vererõhk. Lisaks kogutakse andmeid vaktsineerimiste, koolikeskkonna, vigastuste ja õnnetusjuhtumite, koolieine söömise jms näitajate kohta. Koolitervishoiuteenuse aruande koostamisel arvestatud indikaatoreid on võimalik kasutada koolide sise- ja välishindamisel ning kooli arengukava koostamisel. Õpilaste ennetavaid tervisekontrolle tehakse I, III, V, VII, IX ja XII klassis. 2009. a I
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
Õige rüht: - hoiab luud ja liigesed õiges asendis ja vahekorras, - aitab vähendada liigesepindade ebanormaalset kulumist, - vähendab lülisamba ja liigesesidemete ülekoormust, - hoiab ära lülisamba fi ksatsiooni ebanormaalses asendis, - hoiab ära väsimuse teket, - hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid, - hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: - keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil,
organismi rasvasisalduse langusele, vererõhu ja veresuhkru langusele ja eluea pikenemisele. Piisav füüsiline koormus parandab hapniku omastamist ja selle tagajärjel suureneb veres punaliblede sisaldus, organism ja aju saavad enam hapnikku, suureneb südame maht ja langeb puhkeoleku pulss ning vererõhk. Kokkuvõtvalt parandab piisav kehaline aktiivsus inimese hingamissüsteemi (Jalak, Rein 2013: 61). Kehaline liikumisvaegus tekitab palju tervisehäireid: ülekaalulisus, rühihäired, krooniline väsimus, südameinfarkt, unehäired, kõrge vererõhk jne. Mõõdukas ja regulaarne kehaline aktiivsus: parandab südame- ja veresoonkonna seisundit; avaldab soodsat mõju vere kolesterooli sisaldusele; vähendab riski haigestuda II tüüpi ehk insuliinist mittesõltuvasse diabeeti; vähendab hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõppe haigestumist ja normaliseerib vererõhku; vähendab kasvajate teket; aitab reguleerida
treeningkoormuse tõstmine jne, 2. spordivarustuse ja tehnika halb seisukord- valed jalanõud, 3. ebasobivad hügieenilised ja meteoroloogilised tingimused- liiga madala või kõrge temperatuuriga ruum, halb valgustus, 4. sportlaste distsipliinirikkumised, 5. treenimine ja võistlemine vaatamata arsti keelule, 6. tugev väsimus või ülekoormus-seisund, 7. ebaõige sportlik tehnika, 8. nõrk üldkehaline ettevalmistus, 9. rühihäired, lamenenud jalavõlv jt, 10. soojenduse mitte tegemine. Vigastuste ärahoidmisel on oluline: 1. sportlik valik- leida oma võimetele ja eeldustele sobiv spordiala, 2. treeningkoormus peab sportlase jaoks olema optimaalne, 3. õige koormuse ja puhkuse vahekord, 4. pidev arstlik kontroll, 5. vajadusel ortopeediliste vahendite kasutamine, 6. eelsoojendus enne kehalist tööd. (Truupõld, Jalak 1996)
- hoiab ära lülisamba fiksatsiooni ebanormaalses asendis, - hoiab ära väsimuse teket, - hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid, - hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, Rühihäired esine- - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, vad nii eest-taha- - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suu- kui ka küljesuunas renenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähe- nenud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
