Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli
Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest. Aadlid olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Aadlike seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud
1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas
Vasallid rikkusid truudusvannet. Läänid olid antud vasallidele ainult kasutamiseks, hakati neid ajapikku isalt pojale pärandama. Läänidest said perekonna pärusvarandused. Feodaalide seiklus ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kunanigavõimu. Vasallivanne oli püha ja selle murdmine oli taunitav. Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid
Kooli nimi
Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................8 1. RÜÜTLI MÕISTE Pildil: keskaja rüütel
Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli
Aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma
Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas paavstivastast kriitikat *Kuningavõim tugevnes, keisrija paavstivõimu universalistlike püüdluste asemele asus rahvusriigi idee. Keisrivõimu kehtestamist lihtsustas ka asjaolu, et paljud võimsad suurfeodaalid langesid ristisõdades. *Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa tõi kaasa Itaalia kaubalinnade õitsengu. *Kolme tsivilisatsiooni, s.o läänemaailma,Bütsantsi,islamimaailma vahel süvenes vastastikune vaen. *Araabia teaduse ja tehnika mõju eriti Hispaania kaudupaberi valmistamine, araabia nr kasutuselevõtt. *Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga. *Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid
pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa
Keskaegne ühiskond KESKAEG 4 kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Araablased vallutasid mitmed suured
oma suurima ulatuse. Ta vallutas langobardide kuningriigi, sõdis saksidega ja ristiusustas nad, vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud. Karolingide renesanss - ? Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud Vasalliteet vasall, andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning tal oli kohustus aidata sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus lepingupooled ei olnud võrdsed. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem.
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati
c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja
VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu kõrgem kohtumõistmine, rahaasjad ja asevalitsemine · Sekretärid-kirjutavad vaimulikud · Aja jooksul hakkas nõunikeks saama ka mitte aadlikke, juriste jne ESTINDUSKOGUD · Suurfeodaalid püüdsid nõuandmiskohustust muuta õiguseks ning see õnnestus, sest kuningal ei olnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Põhilist sissetulekut andis isiklik maavaldus (domeen) ning vasallid võisid toetusest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud. · Kuningas sõltus otsuste elluviimisel vasallidest, kuna v. Võisid oma toetusest loobuda. Kutsudes suurfeodaalid kokku ning tehes otsused üksmeele e. konsensuse teel (suurf. Kinnitasid otsuse)
· 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus, sugkond, religioon aitas sõltuvad (pankur, rikkur ideoloogiad ja varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid, kihistumine valitseda orjade pärisorjad, ta oli proletajaat ehk palgatöölised, üle, hiljem väike rentnik, tööline, tekivad turumajandus,
Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid. Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks. Kui senjöörid läänistasid vasallidele suuri maatükke küladega, siis nimetati vasalle suurfeodaalideks. Enamasti olid nendeks hertsogid või krahvid. Suurfeodaalid pidid isanda ette ilmuma suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad oma maad
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
saab vasall anda truudusevande, alati appi minna vasallile, kui ta seda vajab(sõjaline abi). Läänikorra aluseks on senjööri ja vasalli omavahelised suhted, mis tulenevad feodaalsest hierarhiast (asetus tähtsuse järgi). Kõige tähtsam oli kuningas ehk senjöör, kes läänistas maa suurgfeodaalidele (hertsogid, krahvid). Need omakorda läänistasid maa väikefeodaalidele (parunid). Need jagasid maa väikerüütlitele. Need kõik seisused olid aadlikud ahk feodaalid ahk elukutselised sõjaväelased. Karl Suure rigi lagunemisega algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk. Suurfeodaalide võimsuse kasvuga muutusid nad oma valdustes iseseisvaks ja ei mallunud enam kuningale. Tekkisid iseseisvad feodaalriigid, kes lakkamatult sõdisid territooriumite pärast ja seda perioodi iseloomustab pidevate kodusõdade aeg. Seisused keskajal Keskajal oli välja kujunenud kolm seisust, kelle ülesanded olid jumala poolt seatud. Kolm seisust: vaimulikud,
riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik. Frangi riigi lagunemisega kujunes feodaalkord. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid nad tugevat sõjaväge. Nad vajasid sõjamehi, kes oleksid igal ajal valmis lahingusse astuma. Seetõttu anti sõjameestele maatükk. Sealt saadava tulu eest pidi talupoeg endale soetama varustuse ning igal ajal ilmuma väeteenistusse, kui vaja. Maatükk kandis nime feood ehk lään. Selle maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees. Feodalism oli ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ning seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad. Valitsejad läänistasid sageli oma vasallidele suuri maavaldusi koos paljude küladega. Neid vasalle nimetati seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused mehed, kas vanade germaani hõimupealike järglased hertsogid või valitsejate poolt määratud piirkondade asevalitsejad krahvid. Suurfeodaalid
Kr - 500 e.Kr. Ilmuvad esimesed pronksesemed. Kuna pronksi ei ole võimalik Eestis valmistada, on enamus tööriistu kivist. Perioodi teisel poolel hakatakse Eestis asulaid kindlustama. · Varane rauaaeg 500 e.Kr - 100 p.Kr. Raudesemeid on vähe ja ajastu sarnaneb pronksiajaga. · Vanem e rooma rauaaeg 100 p.Kr - 500 p.Kr. Rauda hakatakse tootma kohapeal. Põlluharimine muutus tähtsaimaks tegevusalaks. · Keskmine rauaaeg 500 - 900 p.Kr. Ehitati esimesed linnused. Kiiresti arenevad suhted naabritega (venelased ja skandinaavlased) · Noorem rauaaeg 900-1200 p.Kr toimub palju muudatusi inimeste igapäevases elus. Moodustuvad maakonnad, iseseisvaks muutub sepatöö ja savinõude valmistamine. Alguse saab kolmeväljasüsteem KIVIAEG 1967.a leiti Pärnu jõe äärest seni teadaolevalt vanim inimeste peatuspaik Eestis - Pulli asulakoht. Sealsed tulekiviesemed (nooleotsad, uuritsad jne) on ca 10 000 aasta vanused. Enne Pullit tunti vanima
et Põllutöö on abielus Kaubandusega ja Vaimulik Seisus Aadliga ja et õnnelikel paaridel on nelja peale üks suurepärane kuld-delfiin kelle nad pidid määrama kõige ilusamale naisele. Nad läksid siis mööda maailma seda kaunitari otsima, ja pärast seda, kui nad olid hüljanud Golkonda * kuninganna, Trapesundi * printsessi, tatarlaste Suure Khaani tütre jne., olid nad, s. o. Põllutöö ja Vaimulik Seisus, Aadel ja Kaubandus, Justiitspaleesse kokku tulnud, et siin marmorlaual välja puhata, pakkudes auväärt kuulajaile nüüd nii palju sententse ja maksiime, sofisme, definitsioone ja loogika figuure, kui palju neid kunstide fakulteedis iganes võidi eksamitegijaile Prantsuse keeles tähistab delfiini ja dofääni sama sõna dauphin. 25 esitada', kui need litsentsiaadi kübaraid tahtsid pähe saada. Tõesti, see kõik oli väga tore.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
