seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi
minna köstri juurde õppima, sest nii oleks jäänud Andresel väheks töökäsi. Andres mõtles ainult enda ja oma talu peale, aga kordagi ei mõelnud ta teiste soovidele. 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Andrese naaber oli kiuslik Pearu, kes tahtis alati oma naabreid kiusata. Siis mind pani rõõmu tundma see situatsioon, kui Pearu lõhkus ära oma aia, et naabri sead ja lehmad saaksid joosta tema rukkisse. Ta lootis, et naabrimees ise või poiss Juss tuleb neid ära ajama, et ta saaks jälle kiusata oma naabreid. Kui loomi tuli ära ajama hoopis Krõõt, laps süles ning kutsus sead oma heleda häälega rukkist ära. Ja Pearu jäi nõnda piinlikkusse olukorda Krõõda ees ning ta ei saanudki Andresele järjekordset tempu nina alla hõõruda. ,, ,,Aga kuidas teisepere perenaine nüüd sead rukkist kätte saab, laps süles?" küsis Pearu, nagu ootaks ta, et Krõõt Andrest appi kutsub
muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Pearu mõtleb endamisi et nüüd on tal hea Andrese maad üle ujutada. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid palju kordi tülli minna, küll sellepärast, et Pearu oma rege Andresele laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda talle nina alla hõõruma hakkab ja ka selle pärast, et loomad teise põllule pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ning tal oleks mille pärast teiste kallal õiendada. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellised vingepussid. Lõpuks taipab Pearu, et Andresel on temast rohkem jõudu on ning tema jõud Andrese omast üle ei käi. Ta hakkab otsima muid võimalusi Andresele käki keeramiseks. Ükskord kui Pearu parasjagu oli jällegist aeda lõhkumas jooksis Andrese naione Krõõt suure
Vargamälet väljasüüa nagu eelmisi elanikke. Andres ja Pearu erinesid üksteisest iseloomu poolest. Pearu oli särtsakas ning kiireloomuline. Andres rahulik ning kaaluv. Pearu tõde seisnes selles, et oleks põllul vilja rohkem kui teistel ja raha palju, millega teiste ees hoobelda. Kuid need omadused ei tee temast halba inimest. Pearu pärast pidi Andres jätma vahel töö ning tegelema temaga. Vahest pettub ka Pearu Andreses. See on siis, kui Andres veab Pearu koos oma hobusega oma rukkisse, samal ajal kui Pearu magab. Pearu, kes teadis, et Andres alati ausalt mängib, ei suutnud uskuda, et Andres niimoodi võiks teha. Tundub, et Andres ei usu enam, et paljalt tõega õigluse jalule saab seada. Andres on terve elu ajanud taga tõde ja õigust. Igal vargamäelasel on oma tõekspidamised, maailmavaated. Vaese jussi tõekspidamine on, et Mari tema naisena peab tulema tagasi sauna. Kuna Mari seda ei tee, tapab Juss enda. Indreku tõde on, et ta tahab minna linna õppima. Pearu
majandusliku seisu näeb, siis on selge, et uusi kambreid ei tule. Krõõt sünnitab esimese lapse, tüdruku. Andres on pettunud, kuna lootis kohapärijat. Talv möödub põhiliselt tarbeasju tehes. Kevadel otsustab sulane (Juss), et jääb tallu edasi, Mai lahkus. Andres hakkab uut aeda ehitama ja Pearu teeb järgi. Üldse hakkavad Andres ja Pearu võistlema, Andres ees Pearu järel ja siis hooplevad üksteisega. Ükskord Pearu lõhkus tüki aeda maha, nii et teiste sead said tema rukkisse. Krõõt tuli ja kutsus sead ära. Pearule jäi Krõõda hele hääl südamele. Madis jätkab kraavi kaevamist. Jätkuvad rasked tööd. Andres võitleb heinamaal võsaga. Kraav, mida koos Pearuga kaevati saab valmis ja lepitakse kokku, et minnakse esimest vett laskma. Pearu aga laseb ise vee lahti. Et teistele tünga teha. Pearu tegi aga tükke edasi. Et mitte ise oma lõhutud aeda parandada, hakkas ta Andrese hobuseid koplist oma põllu peale viima, et nii sundida naabrit aeda parandama.
see oli suletud ring millest välja ei saanud. See nõudis väga palju füüsilist pingutust. Teiseks Andrese suureks mureks oli tema naabrimees Pearu, kellega alatasa tuli võidelda ja kohut mõista. Pearu oli suureks tüliks seetõttu, et tema talu tööd tegid ära sulane, naine ja lapsed ning töötegemise perioodil oli tal väga igav. Seetõttu mõtles Pearu pidevalt välja erinevaid viise kuidas naabritega tüli ajada. Näiteks lõhkus ta aia ära nii et Eespere sead läksid Tagapere rukkisse. Kuid kahjuks tuli Andrese asemel probleemi lahendama Krõõt, mis sai Pearule saatuslikuks, sest ta armus Krõõdasse. armastus võib pakkuda elus tõelist tuge, aga olla ka hukutav Nõustun selle väitega, näiteks saab tuua Jussi armastuslugu Mariga. Alguses püüdis sulane Juss end Marile tõestada. Ükskord tahtis ta Marile näidata, et suudab üle jõe ujuda, aga kahjuks lõppes see Jussi katsumus väga kurvalt. See intsident sidus Jussi ja Mari omavahel veelgi
seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, küll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur
vaid ka seetõttu, et see ei olnud alati tõde, mis naabrimees kohtus rääkis ja see vihastas Andrest, sest tema oli tulnud ju kohtusse õigust nõudma, aga sellest jäi ta ilma. Kuid Vargamäel toimunud sündmused mitte ei kaugendanud ainult inimesi, vaid ka lepitasid. Üks selline kentsakas lugu juhtus piiriaiaga, kus Pearu ühel heal päeval võttis kätte ja lõhkus lihtsalt aia ära, lõhkus selle nii ära, et naabri sead jooksid Pearu rukkisse. Seda kõike oli vaja ainult selleks, et oma naabriga vaidlema ja ärplema hakata. Kuid Andrest sinna kohale ei ilmunudki, tuli hoopis Krõõt laps süles. Kuna Krõõt oli rahulikuma meelega, kui Andres ja sõbralik inimene, kes ei tundnud mingisugust vajadust, kellegagi iga asja pärast vaidlema hakata. Ta lihtsalt läks ja kutsus oma sead heleda häälega rukkist koju. Pearu vaatas seesugust käitumist lausa
seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur
rahast jätkub" // Need sõnad tõid asjasse selguse. Varsti mõistsid kõik ühes kõrtsmikuga, et Andresel oli õigus. Andres oli kaubast kinni pidanud. See tekst tuli natukene pärast eelmist. Andres ja Pearu leppisid kokku, et Andres ütleb talle kõigi ees, kuidas Pearu sinna rukkipõllule ikkagi sattus. Kokkuleppe kaotaja pidi teisele 30 rubla andma. Andres ütles küll kõigi ees, et ta olevat Pearu hobuse ise rukkisse viinud, aga ta ütles seda talle vaikselt kõrva sisse. See, et varsti kõik ühes kõrtsmikuga mõistsid, et Andresel oli õigus, näitas ainult Andrese võidu suurust. Kõrtsmik oli ikkagi olnud tõe või kohtukulli võrdkuju, kõige neutraalsem kommenteerija. Tema suust on ka pärit romaaniläbivad mõtteterad, et "Kanged mehed need Vargamäe omad" või "Litsid mehed need Vargamäe omad". Mari ise polnud oma sõnadega päris rahul
Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi
VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule tuleb Pearu Eesperre leppima XII lk.125 Krõõt ootab teist last ; uued kambrid ; Juss solvub Mari lõõpimise peale ja tahab end üles puua XIII lk
Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X Mai, kes Kaarliga varem hästi läbi sai, lahkus nüüd pererahva juurest pisarsilmi. Ta oli perenaisesse väga kiindunud. Saunaeit märkas, et naabrikoer käib nende õuele häda tegemas ning nende endi koer Pearu õuel. See pidi tähendama, et naabrid on tülis või on see tüli tulemas. Peagi avastas Krõõt Pearu aeda lõhkumas, nii et nende sead naabri rukkisse pääsesid. Krõõt kutsus sead heleda häälega koju (ikka: ,,kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa") ning saatis ka lehmad koju. Naabrimees oli naise ,,heledast jaalest" nii vaimustuses, et jäi veel tükiks ajaks lõhutud aia juurde seisma. Kui Pearu ja andres juhtunust kõrsis vestlesid, tekkis nende vahel äge vaidlus. XI Võeti uus tüdruk Mari. Mari noris pidevalt pere sulast Jussi, kes nüüd kiuste paremini tööle hakkas.Ükskord uhkeldas Juss jõest üle ujumisega
Rebane:Kuule Räästas ,kas sa aitasid mu august välja? Räästas:Aitasin küll. Rebane:Andsid mulle süüa? Rääastas:Antsin. Rebane:Andsid mulle juua ? Räästas:Andsin. Rebane:Nüüd aja mind naerma,aga muidu ausõna söön su pojad elusalt ära. Räästas:Ära söö rebane ,ma ajan su naerma. Räästas muutus kurvaks,jäi mõttesse,kuidas saaks rebase naerma ajada,seejärel ütles: Räästas:Tule mulle järele! Nad läksid metsast välja ,jällegi külavaheteele.Rebane puges rukkisse,jäi ootama.Teed mööda sõitis toosama mees,kes oli endist vet vedanud,mees ise istus eespool,tema selja taga istus poeg, vits käes.Räästas lendas juurde ,istus mehe õlale ja hakkas teda nokkima. Poeg:Oi ,taat.Sinu peal istub lind!Ära liiguta ennast ma löön ta maha. Vanamees ei jõudnud õieti kuuldagi ,mida poeg ütles ,kui too tõstis vitsa ja nähvas isale vastu õlga. Mees:Oi pojuke ,mis sa teed? Poeg:Ole vakka taat!Üks lind istub järjest su õlale ja ma tahan teda kätte saada
Pearu nõustub asjaga ainult siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse ja Andresel pole asjaga muud seost, kui et ta maksab pooled kuludest. Orul on lihtne Mäe karjamaad üle ujutada, kuid sellele mõtleb Andres liiga hilja. Kraavi valmimise käigus lähevad naabrid mitmeid kordi tülli, näiteks kui Pearu oma rege laenab ning hiljem kõrtsis nina alla hõõruma hakkab, et Andres ta rege kasutab. Loomad pääsevad korduvalt teise põldu, Pearu lõhub isegi aia, et naabri sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille üle tülitseda. Koerad käivad teisepere akende all istumas, hobused pääsevad naabri vilja jne. Pearu kemplemise põhjuseks on, et Andres naljataval jõukatsumisel temast ja ta sulasest kõvasti üle oli ning ta pidi leidma muu viisi käki keeramiseks. Kord kuulis Krõõt, kuidas naabrimees suure kisaga nende aeda lõhub. Laps süles, jookseb Krõõt kohale ning pärib rahulikult Pearult aru ning selle peale ei oska naabrimees end kuidagi õigustada
kuludest. Orul on nüüd liigagi lihtne naabertalu maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale mõtleb Andres aga liiga hilja. Enne kraavi valmimist jõuavad naabrid mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast, et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina all hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, küll sellepärast, et loomad teise põldu rüüstavad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad naabri vilja ja muudki kahtlast. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi kiusu kiskuda. Kord, kui Krõõt üksinda kodus oli, kuulis ta, et naabrimees lõhub suure kisaga aeda. Jõudes sinna, laps
lihavõttepühadeni. Rahvasuus on vastlapäeva nimetatud ka lihaheite päevaks. See tähendab seda, et kuni lihavõteteni liha ei söödud. Väga oluliseks peeti sel päeval seajala söömist , neid keedeti koos ubade ja hernestega. Seajalgu söödi selleks, et sead hästi kasvaksid ning nende jalad kõveraks ei läheks ning seejuures ei hammustatud kunagi leiba kõrvale. Arvati nimelt, et kui seajalgade kõrvale leiba süüa, siis kevadel, kui notsud laudast välja lastakse, lähevad nad otse rukkisse. Seajalakondid tuli kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Kontidest valmistati ka vurri. Vurri valmistamiseks puuriti seakonti kaks auku, pisteti neist nöör läbi ning mänguasi oligi valmis. See pakkus lusti nii lastele kui ka täiskasvanutele. Vurritamisel oli ka maagiline tähendus, mis seotud sigade jõudsama kasvuga. Söödi ka seapead ja -saba. Uuemal ajal on tehtud vastlaputru ja vastlakukleid, küpsetatud leiba.
Kui kätte jõudis heinaaeg, ootas Krõõt juba esimest last tütart, kelle nimeks pandi Liisi. Järgmisel kevadel läks Mai ära ning uueks tüdrukuks sai Mari koguaeg rõõmsameelne laululind, kes tööd mõistis teha vägagi hästi. Marile hakkas Juss üha rohkem huvi pakkuma vaatamata tema mitte kõige kenamale välimusele. Kord lõhkus Pearu oma rukkipõllu eest ära tükikese aeda, mille tagajärjel pääsesid Eespere sead tema rukkisse. Suure karjumise peale läks Krõõt koos lapsega vaatama, mis toimub ning kohale jõudes hakkas ta oma heleda häälega sigu Pearu rukkist ära kutsuma. Ikka ,,kotsu- kotsu-kotsu, põssa-põssa-põssa". See jäi Oru Pearule tema surmatunnini meelde. Järgmine, mida Tagapere peremees tegi, oli see, et lasi Andrese hobused enda kapsapõllule. Järgmisel kevadel ootas Krõõt teist last taaskord tüdrukut, nimeks sai ta Maret. Andres ei
et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tykk aeda on
muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi
leppima. Pearu sõidab purjus peaga Andrese rukisse. Tuleb kohus, Andres kui ta ütles, et kool kasvatab hobusevargaid. võidab. Pärast kõrtsis naeruväärisab ta Pearut veelgi. Andresel on tõeliselt XXXVIII Indrek saadetakse õpipoisiks kirjutaja juurde. Noor hea päev. Andres oli väga tugev omasuguste seas. Noorele Andrsele meeldib XXI Andres tunnistab Marile, et tema juhtis Pearu hobuse rukkisse. ainult üks tüdruk Kassiaru Maali. Ants hakkas kuulsaks saama Andres rääkis Marile, kuidas Juss pussiga tema jalga vigastas. karjapoiste seas, ta sai isalt peksa, sest jäi karjas magama. Ants lõikas XXII Kirikuõpetaja noomib Andrest ja Marit. Nad pidasid pulmad, noaga ussihammustuse jalast välja. Ta võttis elusatelt konnadelt nahka. kus lauldi üht lorilaulu abiellunute ja Jussi kohta
seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama
Rukise ajalugu Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna. Koos nisuga levis rukis pronksiajal (18001500 eKr) Euroopasse, kus ta jahedamas kliimas ja kehvemal mullal arenes omaette kultuurteraviljaks. Ehkki Rooma ajal kasvatati rukist Reini ja Doonau ääres ning Briti saartel, ei pidanud Plinius Vanem sellest suuremat. "Loodusloos" kirjutas ta, et rukis "on väga vilets toit, mis kõlbab üksnes nälja vältimiseks" ja et rukkisse segatakse speltajahu, "varjamaks kibedat maitset, ning isegi siis on see kõhule äärmiselt ebameeldiv". Eestis kasvatati rukist küll juba I aastatuhande alguses, kuid kultuurteraviljana levis ta laiemalt 11. sajandil, kui teda hakati vaheldama odra ja kesaga kolmeväljasüsteemis. Tähtsaimal kohal oli rukis Eestis 15.16. sajandil. Euroopas ainulaadsetes rehielamutes kuivatatud rukis säilis hästi ja sellest sai tähtis ekspordiartikkel. Alates 17
tuleval kevadel edasi ning rääkisid asja selgeks ainult kohtukulli silme all ja kõrtsileti ees. Viimane käik kohtu oli sellepärast, et Pearu oma vankriga Andrese rukkis oli ning Andres avastas ta sealt. Kaklesid ükskord nii, et Andresel habe rikutud ja nägu verine, kuid Pearu täiesti terve. Sisimas Andres võitis. XXI Andres tuli kõrtsist koju ning Mari läks värava peale vastu. Mees rääkis kõrtsist juhtunust ja kuidas see hobune tegelikult koos vankri ja Pearuga tema rukkisse sai. Andres ise oli kõige selle taga, ta sosistas seda kõrtsis ka Pearule kõrva. Mehel oli teinegi saladus, kuid seda Mari juba aimas ette. Nimelt tol ööl, kui ta oli katkise jalaga koju oli Juss see, kes tee ääres pussiga ootas. Kui kõik saladused olid räägitud palus peremees Marit perenaiseks ning kõik lapsed saaksid perelasteks. Kuid Mari vastas talle alles paari kuu pärast jaatavalt.
Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel
saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal
seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama
seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis
XXI - Andres tuli kõrtsist, Mari ärkas selle peale, läks talle vastu - Andres pakkus Marile juua, tüdruk ei tahtnud, kuid peremehe surumise peale siiski võttis, Andres haaras Marilt ümbert kinni ja ütles, et enam teda lahti ei lase ning et tahab teda endale laste emaks ja perenaiseks, Mari oli tõrjuv, suutis jutu mujale viia pärides kõrtsis toimunu kohta - Andres tunnistas Marile, et oli ise see, kes viis naabrimehe oma rukkisse, ka rääkis ta neiule, et Juss oli see, kes teda tol ööl jalga pussitas - Andres tahtis, et Mari ikka tema perenaiseks hakkas ja et nad koos lapsed üles kasvataks, Mari lastest saaks ka perelapsed, Andres võttis neiu sülle ja viis tagakambrisse - Mari käis järgmisel pühapäeval Jussi haual ja luges 3 issameiet ning sai siis veidi rahu - Lõpuks otsustas Andresega õpetaja juurde minna (abielluda) XXII
et A räägib kõigi ees kuid too sosistas talle hoopis kõrva. Kohe tõusis jälle tema poolt kära et nii ei olnud kokkulepitud. Andres oli aga kaval ja ütles et kui tema peale jääb, otsuse mõistmisel, siis teeb ta kõigile välja- loogiline et rahvas oli siis tema poolt, nagunii oli tal ju õigus ka olnud. Andres sositas talle seda et tema oli koju tulnud ja siis näinud et Pearu magas oma vankris ja hobusel olid ohjad ratta ümber. Siis saatiski ta oma hobuse koju ja viis tema oma rukkisse, kutsus kohale tunnistajad ja asi läkski nii edasi nagu oli. Loomulikult oli mees püha viha täis aga ta ei saanud seda tunnitada. Nad hakkasid kaklema, Andresel oli lõpuks nägu verine ja habe rikutud. Pearul ei olnud aga midagi viga- ei ühtegi kriimu. Hiljem lonkis A koju. XXI Mari jäi rasedaks -Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle
Kohe tõusis jälle tema poolt kära et nii ei olnud kokkulepitud. Andres oli aga kaval ja ütles et kui tema peale jääb, otsuse mõistmisel, siis teeb ta kõigile välja- loogiline et rahvas oli siis tema poolt, nagunii oli tal ju õigus ka olnud. Andres sositas talle seda et tema oli koju tulnud ja siis näinud et Pearu magas oma vankris ja hobusel olid ohjad ratta ümber. Siis saatiski ta oma hobuse koju ja viis tema oma rukkisse, kutsus kohale tunnistajad ja asi läkski nii edasi nagu oli. Loomulikult oli mees püha viha täis aga ta ei saanud seda tunnitada. Nad hakkasid kaklema, Andresel oli lõpuks nägu verine ja habe rikutud. Pearul ei olnud aga midagi viga- ei ühtegi kriimu. Hiljem lonkis A koju. XXI Mari jäi rasedaks - Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama
16 kes mõelnud mu peale nii palju siin elus." Nõustun täielikult Andrus Norakiga, kelle arvates Krõõt pisut pehmendas seda rivaalitsemist. Jäi koguni mulje, et Pearu armastas Krõõta. Eriti oli mehe hinges üleadse naise hele hääl, mida Pearu korduvalt pärast Krõõda surmagi meenutas. Tundus, et see juhtum, mil Eespere sead naabrimehe rukkisse jooksid, jättis Pearu hinge igavese ning sügava jälje, see oli justkui see koht, millega tõestati, et Pearul on tunded ning et ka tema suudab armastada. Ka Pearu elus oli hetki, mil ta murdus ning suutis õrn ja hea olla. Armastusega olid üldse romaanis keerulised lood. See andis põhjust juurelda selle üle, kui palju tegelikult inimesed tunnete pärast kannatavad. Krõõda ja Andrese armastus seisnes töö tegemises. Andres ei suutnud naist väärtustada enne, kui juba
Ühel päeval juhtus midagi. Eespere sead ja paar lehma olid kesal söömas, mida piiras kolmelt küljelt Eespere aed ja ühelt küljelt Tagapere aed. Äkki hakkas kesa kandis suur kisa ja karjumine. Kuna hääl kostis oma kesa poolt, siis perenaisele tuli hirm, et äkki on loomadega midagi. Ta ruttas vaatama. Seal nägi ta, et karjuja oli üleaia peremees Pearu ja tema juures on suur tükk piiriaeda maha lõhutud nii, et sead ja lehmad pääsevad augu kaudu Tagapere rukkisse. Krõõt kahmas lapse sülle ja jooksis kesale vaatama. Ta küsis, et miks Pearu aia maha lõhkus. Aga pearu ütles häbelikult, et tal olevat puid vaja läinud. Krõõt aga hakkas heleda häälega sigu rukkist tagasi kutsuma, ikka "kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa". Pärast seda jäi tükk aega kõik vaikseks, siis hakkas kostma ruugamine. Kui sead üksteise sabas üle piiri oma põllule tulid, ei osanud Pearu muud teha, kui aga imestades ja siunates öelda: "Vuata sindreid
sellest, miks nad peksa said ja seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla
Enne kui Andres kroonu läks ütles ta Maalile et kui too on mehe tagasitulekuks abielus siis ta lööb lihtsalt selle mehe maha. Vanale Andresele tegi muret see et poeg nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. Seda tegema ei oleks mees teda panna ka saanud. Ants oli kuulus karjapoiste keskel. Ta oli rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga ja alla ei vandunud kellelegi. Ükskord sai ta isa käest kerepeale kuna ta aasale magama jäi ja loomad rukkisse läksid. Talle ei meeldinud usse tappa nagu seda Andres oma lapsepõlves tegi. Ainult ühel korral kui uss teda hammustas ja ta endalt naha sealt maha lõikas tappis ta ussi ära. Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos Indrekuga vähke öösel püüdma
Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, küll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama- jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi
vee all ja hooned korrast ära. Nad alustavad tööd, mis kestab kogu elu. Andrese tööd maa harimisel kannab pühendumus ja jõulisus, sest maaga võideldes ei ole lihtne võitjaks tulla. Vargamäe koosneb kahest osast: taga- ja eesperest. Teine talu, kus elab Pearu, on jõele lähemal ja parema maaga. Pearu on kange mees, kes tööd ei tee ja veedab palju aega kõrtsis. Tal on plaan uus peremees samuti välja süüa nagu eelmine. Pearu kiusab Andrest ja kord ajas ta sead rukkisse, kuid Krõõda hüüdmise peale tulevad sead tagasi ja Pearu räägib ka vanaduses Krõõda heledast häälest. Need tülid tõstatavad tõe ja õiguse küsimuse. Andres räägib küll tõtt, kuid õigus jääb siiski Pearule. Andreski hakkab tõde väänama ja tõde ning õigus muutuvad mõisteteks, mida väänatakse oma kasu nimel. Võitlus maaga varjutab naise, pere ja muu ning Andresest saab kinnine peremees. Andres soovib üle kõige poega, kuid sünnivad vaid tüdrukud
Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama- jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi
annaabi.ee 
