Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi Soome vabatahtlike pataljon asusid 7. jaanuaril vastupealetungile. Tapa vabastati 9., Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril Utria dessant.Soomusrongide nr 1 ja 2 eduka pealetungi tulemusel kanti sõjategevus üle Lõuna-Eestisse: 6. jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa; 7. asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel - 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja. 11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12. jaanuaril Rakvere, 13. jaanuaril Lõuna- Eestis Kaarepere raudteejaama ja 14. jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna. 15. jaanuaril, Eesti väed vallutasid Vasknarva ja Jõhvi, 16. jaanuaril peatus soomusrongide pealetung lõhutud Elva silla juures, kuid 17. jaanuaril jõudsid Eesti väed Vaivara raudteejaamani ja lahingutes Lõuna-Eestis, Võru suunal vabastati Rõula mõis ja hõivati Elva raudteejaam. 17
Jekaterina Puh, Valeria Kussova 10. A klass Rahvaarv · 16. sajandil elas Eestis oletavasti 250 000 300 000 inimest. · Rahvaarvu kasvamist soodustasid sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna see oli oluliseks
moskoviitide röövretked Tartu Piiskopkonda. Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants. · 1481 Tartu Piiskopkonna rüüstamine moskoviitide poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures moskoviitide kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu Piiskopkond. Hõivatud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. · 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Moskoovia (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; moskoviite mainitakse põlisvaenlastena. · 1501 - Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele
vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda:
vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. - Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda:
· 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. · 22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. · Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas. · 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa. · 12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna · 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 · 5
• 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. • 22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. • Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas. • 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa. • 12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna • 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 • 5
ümber ja 1899. rajati lähedusse Rannasalong. Lühikese ajaga rajasid ettevõtlikud pärnakad hulga uhkeid villasid, kõige paremad krundid haarasid jõukamad kaupmehed - Ammended, Schmidted, Spechtid. 4 Pärnu raudteejaam 1897. aastal 1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (praegune Pangamaja kohale Rüütli tänav 40a) puust varikatusega Pärnu raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee Valga – Ruhja –Pärnu raudteeliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga ning edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Laatre -Viljandi raudtee Viljandi kaudu Tallinna–Viljandi raudteeliiniga Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga. 1899 –1915 töötas Pärnus Venemaa suurim tselluloosivabrik "Waldhof“ 1906. aastal sai Pärnu esimesena Venemaa keisririigis elektrivalgustuse tänavatele. 1914
hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. 13. sajandi lõpul moodustati Eestis esimesed kihelkonnad, mis tähistasid halduslik- territoriaalset üksust ja ühtlasi maakiriku koguduse piirkonda. Nende hulgas oli ka Karksi kihelkond oma linnuse ja lossiga. Aegade jooksul on Karksi loss ja tema valdused sattunud korduvalt sõjatulle. Siin on peremehetsenud sakslased, leedulased, poolakad, rootslased ja venelased allutades kunagised
000 meest .Pihkva lõigus moodustati Eesti Punaarmee,mille põhijõu moodustasid vene polgud,kuid mis pidi veelkordselt tõestama käesoleva sõja klassiiseloomu.Armee staabiülemaks määrti eestlane August Kork. Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele,kuna selle 300 kilomeetrine pikkus ja looduslikud iseärasused ei lubanud organiseerida pidevat kaitsejoont. Ajutiselt õnnestus enamlastel vallutada Petseri,Vastseliina,Räpin,Ruhja,Heinaste. Ägedates heitlustes Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Mai teisel poolel haarasid Eesti väed uuesti initsiatiivi.Eesti sõdurid rajasid kindlustusi Narva jõe joonel.Üritamata otsest pealetungi ,purustasid enamlased suurtükitulega suure osa Narva linnast. Riigielu korraldamine Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine.Sõdadest ja revolutsioonidest laastatud maa oli väljakurnatuse äärel
· 1558, 11. mai - venelased vallutasid pärast tulekahju puhkemist Narva. · 1558 suvi - uus venelaste pealetung suure väega. 30. juunil vallutati Vastseliina, 18. juulil Tartu. Tartu piiskopkond langes tsaari võimu alla. · 1559 - venelaste rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult. · 1560 - venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. · 1561 - Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. o 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla o 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla o 28
Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid Tartu maksu, selle tasumatajätmise järel algas Vene-Liivi sõda Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor Gotthard Kettler-Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, vallutas Rõngu linnuse. G.IIA.- Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid
Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802). Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser, oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Kinnitas talurahvaseadused. Horatio Nelson- 1801 Tallinna alla eskaadriga tunginud kuulus Briti admiral Napoleoni sõdade ajal. Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele Georg Friedrich Parrot-Taasavatud (1802)Ülikooli 1. rektor, sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse. Wilhelm Struve- 19. saj Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Karl Ernst von Baer-19
uusi väeosasid, ning 29. märtsiks suudeti nad Petserist välja lüüa ning paisata Obtjoki jõe joonele, kuhu rinne ajutiselt püsima jäi. Otsene oht Võru suunal ei olnud siiski likvideeritud, jätkusid vahelduva eduga tõrjelahingud, mis kulmineerusid 22. aprillil. Rindele saabunud värske täienduse abil õnnestus Punaarmeel vallutada samal kuupäeval Rõuge alevik ning tema eelsalgad jõudsid Võru vahetusse lähedusse. 25. aprillil langes ka Ruhja (Rujena) alevik. Tekkinud olukorra likvideerimiseks võttis diviisiülem Puskar tarvitusele äärmuslikud abinõud kuulutades Tartu ja Võru maakondades välja kooliõpilaste mobilisatsiooni alates kuueteistkümnendast eluaastast. Tunnetades rindel valitsevat reaalset hädaohtu laiendas ülemjuhataja seda korraldust üle vabariigi. Ruhja tagasivallutamise korraldamiseks ja rinde stabiliseerimiseks saabus rindele J.Laidoner, kelle käsul asus vastmoodustatud 3
Kritiseeris pärisorjust Eestimaal oma raamatus ,,Eestimaa ja eestlased" (1802) · Aleksander I Venemaa keiser. Kinnitas 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused · H. Nelson Briti admiral. Võitles Napoleoni sõdades. Tungis 1801. aastal oma ekskaadriga Tallinna alla · Barclay de Tolly Vene sõjaminister ja hilisem kindralfeldmarssal. Oli 1812. aasta VenePrantsuse sõjas tsaariarmees juhtival kohal. · H. Von Fölkersahm Ruhja parun. Pidas vajalikuks teorent asendada raharendiga ning hakata mõisapõllul kasutama palgatöölisi · G.F. Parrot Tartu Ülikooli esimene rektor. Oli lähedane sõber keiser Aleksander I, tänu millele sai ülikool laialdase autonoomia ja rahalise toetuse · O.W. Masing Keeleteadlane. Hakkas välja andma ,,Maarahwa NäddalaLehte" (18211823, 1825) · F.R Kreutzwald Kirjanik. Hakkas toimetama ajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal
Aga Viru rindel toimusid vaenlase tõsisemad uued kallaletungid juba jaanuarikuu lõpul. Punaarmee rünnaku peamiseks eesmärgiks oli Narva linna taasvallutamine. Narva kaitseks oli ehitatud Narva jõe idakaldale tugevasti kindlustatud kaitsepositsioon. Positsioonil valmistatud kaevikutes olid meie jalaväeosad alaliselt valvel. Selleks olid erilistesse pesadesse välja pandud kuulipildujad. Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis. Punaarmee pealetungisuundadeks kujunesid Ruhja, Valga, Võru ja Petseri. Nende lahingute käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile
Rüüstati külasid ning tapeti inimesi, põlema süüdati Otepää linnus. Retkelt tagasi jõudnud, hakkasid latgalid kohe kindlustama oma linnuseid ning viisid sinna kokku oma vara, valmistudes niimoodi arvatavaks eestlaste vasturetkeks. Kartustel oli alust ning üsna pea järgnes ugalaste ja sakalaste sissetung Tolova maakonda, kus piirati sisse Beverini linnus. Sellele vastasid latgalid omakorda Sakala lõunapoolsemate alade, Aliste kihelkonna ehk Alistekunna (tänapäeva Halliste-Karksi-Ruhja ümbrus) rüüstamisega. Pärast eestlaste taandumist ründasid latgalid pealike Russini ja Waridote juhtimisel veel 1208. aasta lõpus Sakalat. Henriku kroonika kohaselt paistis see sõjaretk silma erilise julmusega. Sakslastele latgalite selline isetegevus ei meeldinud, sest nad kartsid eestlaste ulatuslikku kättemaksu. Seetõttu sõlmiti nende nõudmisel üheltpoolt eestlaste ning teiselt poolt sakslaste
Sellises olukorras ei jäänudki II polgu juhtkonnal muud üle, kui oma väed tagasi tõmmata. 22. dets Punaarmee marssis Tartu linna sisse ilma mingisuguse vastupanuta. Süüd Tartu langemise eest on püütud ajada aeg-ajalt Bulak-Balahhovitsi väeosa kaela. Tartust taganeti otse Põltsamaale?. 2300 II polgu mehest jõudis Põltsamaale u 700, ülejäänud jooksis lihtsalt laiali. Valka jõudnud punaarmee üksused jäid sinna kuni 26. dets passima, alles siis hakkasid nad edasi liikuma üle Ruhja ja Mõisaküla. Olukord näis lootusetuna ja meeleolud halvenesid nii rahvaväes kui ka tsiviilelanikkonna hulgas. Mobilisatsioonikutsed ei andnud samuti tulemusi. Põgenesid punaste eest ka kohalikud kaitseliitlased, kohalikud omavalitsused valdadest, linnadest. Juba algas ka põgenemine Tallinnast eelkõige Soome, Rootsi. Põgenemine välismaale ei võtnud aga nimetusväärseid mastaape. Meeleolusid
22. veebruar Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel. 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. 11. märts enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale. 29. märts - Eesti väed vallutavad Petseri tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks. 25. aprill - Punaarmee vallutab Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põleb Narvas maha Joaoru linnaosa. 12. mai algas eestlaste Maipealetung ning Vene kodusõjas osaleva ning Eestis paikneva Loodearmee kevadpealetung Petrogradile 25. mai - Eesti väeosad murravad Irboska all läbi Punaarmee rindest. 26. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva, vallutavad Pihkva ja võtavad vangi kogu eesti kommunistliku polgu. 30
1558, 11. mai venelased vallutasid pärast tulekahju puhkemist Narva. 1558 suvi uus venelaste pealetung suure väega. 30. juunil vallutati Vastseliina, 18. juulil Tartu. Tartu piiskopkond langes tsaari võimu alla. 1559 venelaste rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult. 1560 venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. 1561 Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla 28
olnud. Rootsi aja alguses, Gustav II Adolfi valitsemisajal moodustati kohtukondade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja- Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe, Luke ja Valga ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. Alksne, Gulbene ja Läti osa Adseli kihelkonnast liideti Võnnu või Kokenhuseni maakohtukonda. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Rüütelkonnad
Waridote juhtimisel Sakalasse. Henriku Liivimaa kroonika kirjelduse järgi oli retk neile edukas: saadi palju saaki ja vange ning tapeti väga suurel hulgal sakalasi, sh 300 maakonna "paremat meest ja vanemat". Selliseid väiteid on peetud tugevalt liialdatuteks. Kroonikast ilmneb, et rüüstamine kestis ilmselt vaid ühe päeva, millest Sulev Vahtre on järeldanud, et vägi ei saanud jõuda kaugemale kui Sakala kõige lõunapoolsema kihelkonna Alistekunna lõunaossa, hilisema Ruhja kihelkonna alale. 300 "paremat meest ja vanemat" on aga hinnatud Sakala ülikkonna koguarvuks. Kroonika ei maini sakalaste vastupanu, kuid märgib ära, et tagasiteel olles olid latgalid valmis tõrjuma sakalaste rünnakuid, kui need sõjaväge jälitama oleks asunud. Tagasi Beverini jõudes anti sõjasaagist kingitusi seal viibinud Bertoldile, Henrikule ja piiskopimeestele. Üheaastane vaherahu (1209)
sest samal ajal paisati Lõ-Eestisse läti punaste küttide salgad. PA läks pealetungidega edasi. 3.01 õhtul mõis PA kätte tagasi. 4.01 toimusid võitlused, 5.01 hingetõmbeks ja 45 abi saamiseks. 6.01 löödi lõpuks vastane Kärstna mõisast välja. Valga-Viljandi vahelt PA enam edasi ei saanud. Puskar oli pealetungile saatnud ka skautväeosa. Eesmärgiks jõuda välja samuti Läti territooriumile Ruhja. Sakudid hõivasid 5.01 Karksi-Nuia aleviku. Mõisaküla-Pärnu vah rindelõik. 6. jalaväepolk. 30.12 II Punapargi lahing PA-ga (I sakslastega 23.12). Lahing lõppes mõlema poole lüüasaamisega. Murdelahingutele järgnes pealetung Eesti vabastamiseks, mis kestis pm terve jaanuari. Üldpealetung pidi algama 7.01. algas eelkõige Viru rindel, mujal jäi hiljaks. 9.01 langes Tapa raudteesõlm ja 12.01 Rakvere. Tõsisemat vastupanu üritasid punased osutada alles Jõhvi külje all
IX 1920 – esimene katse saada RL liikmeks; Eesti poolt olid Poola, Portugal, Pärsia, Paraguai, Argentina, Columbia 26. I 1921 – Entente’i ülemnõukogu otsus tunnustada Eestit de jure Suvi 1921 – Eesti saab Rahvasteliidu liikmeks 1922 – USA tunnustus Eesti-Läti piiriküsimus Konflikti algus ulatub 1917. aastasse ja on seotud Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti osa ühendamisega. Kogu piiri ulatuses oli vaidlusaluseks 28 valda, Heinaste, Mõisaküla ja Hopa alev ning Ruhja ja Valga linn. Peamine tüliküsimus oli Valga linn (7000 eestlast / 5500 lätlast / 1500 muud). I 1920 – kõneluste algus Entente'i esindajate osalusel II 1920 – piirivalveohvitseride komisjon Valmieras 12. III 1920 – Eesti väed seatakse kõrgendatud lahinguvalmidusse 18. III 1920 – Balodis teatab, et Läti ei kavatse sõdida 22. III 1920 – tööd alustab piirikomisjon (Briti kolonel Stephen Georg Tallents) 1.–3. VII 1920 – "Tallentsi joon"
vallutati tagasi 14.jaanuaril. 1.veebruaril vabastati Valga ja Vöru ning 3 päeva hiljem ka Petseri. Lõunarinde olukord eestlaste edu sundis tegema ümberkorraldusi Vene poole peal. Loodi Eesti Punaarmee ning suunati 75000-80000 inimest veebruaris Eesti peale. Ca. 300km rindejoonel murti veebruarist maini kogu aeg läbi, eestlastel pidevalt kriitiline olukord. Ajutiselt vallutasid venelased Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste, peaaegu ka Vöru. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti punaste rünnakuhoog. Riigielu korraldamine, majandus, võitlus enamlusega, Saaremaa mäss esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra parandamine. Viljavaru kuni veebruarini. Linnades vähendati leiva kogus inimese kohta päevas 140 grammini. Olukord paranes märtsis, kui saadi abi Inglismaalt, võeti laenu Soomest ning suurriigid avasid krediidi kauba sisseveoks. Kuna
(kuni 1598) ja kroonumõisate osakaal oli suur: - saksa aadli tähtsus kahanes (vaatamata esialgsele Privilegium Sigismundi Augustile) Jürgen Fahrensbach (u 1551-1602) · Baltisaksa aadlikust väepealik, kes oma karjääri vältel oli vaheldumisi Rootsi, Venemaa, Taani, Poola jne teenistustes, nt - Taani õukonna teenistuja, Saaremaa asehaldur ja Saaremaa läänistuse valdaja · Cesise vojevood, talle läänistati Karksi, Tarvastu ja Ruhja staarostkonnad Omavalitsuskorraldus · I Poolas eksisteeris aadliparlament seim (üleriiklik esinduskogu) · II Liivimaa aadliomavalitsuse piirkondlik esinduskogu: üldine maapäev - kogunes Cesises (Võnnus/Wendenis) ja juhtis maamarssal - iga presidentkonna(staarostkonna aadel kogunes kuninga käsul ja nende valitud esindajad moodustasid Liivimaa üldise maapäeva - maapäeval oli esindatud ka 4 linna: Riia, Tartu, Pärnu ja Cesis
tagajärjel. Sellega kaasnes meeleolu langus. Katastroofi vältimiseks toodi rindele vägesid Narva alt ja kohalikud Kaitseliidu üksused. tänu sellele suruti märtsi lõpus vaenlane uuesti Eesti etnilise piiri taha ja hõivati Petseri. Aprilli keskel alustas Punaarmee uut suurrünnakut, keskendades tähelepanu taas Võrule- Selle vallutamisega loodeti hävitada Eesti soomusrongid, mis olid jäänud lõksu. 25. aprillil leidis aset Ruhja katastroof- Ootamatu löögi alla sattunud Eesti allüksused jätsid ruhja maha ja rindes avanes kaitseta lävi, kuid 2. diviis suutis vastupanu osutada. Eesti vastu koondatud väeosad olid verest tühjaks jooksnud. Punaarmee tähelepanu tõmbus Poola vägede pealetung ja Vilniuse langemine poolakate kätte. Olukord oli stabiliseerunud ja Eesti pind võõrvägedest uuesti puhastatud. Rahvaväe pealetungid mais 1919: Petrograd; Pihkva; Jakobstadt: Kindral
128 mõisahäärberit mahapõletatud. Latgales veidi rahumeelsemat, rüüstati mõisametsasid, tehti lageraid. Oli ka rahumeelsemat käitumist, rahvakoosolekute pidamine, palvekirjade saatmine. Nõuti venestamise lõpetamist, võrdsed õigusi bs-dega jne. eriti kuramaal kujunesid talurahva mitmesajalised relvastaud jõugud, võtsid üle mitu linna, näiteks Tukumsi – lahing vene garnisoniga, Aispute – nädal aega lahing, piiramine. Liivimaal üks aremee tegutsed Põhja-Liivimaal, Ruhja piirkonnas. 1905a keisri manifest. Läti poliitiliste erakondade legaliseerumine, LSDTP. Ja veel Läti sotsdemo ühendus. Loodi ka esimesed kodanlikud erakonnad, Läti Konstitutsiooniline demokr partei (ühes pundis vene kadettidega), läti demokr erakond. Balti konstitutsi partei, ka üle-venemaalised parteid. Tekivad tööliste ametiühingud suuremates vabrikutes, linnades. Jõuti ka esimeste üle-lätiliste
relvarahu siiski ei peetud. 1575 a suvel otsustab Ivan IV olukorda ära kasut ja vallutada ära hoopis poolakatekäes olnud alasid. Juunis 75 hakatakse piirama Pärnut, 9 juunil linn kapituleerub. Langeb oluline strateegiline tugipunkt liivimaal. Garnisonidel ja elanikel lubatakse lahkuda ja kaasa võtta oma vara. Tahavad minna riiga, kuid Kihnu saarel röövitakse nad paljaks. Venelased jätkavad liivimaa linnuste vallutamist ( Helme Härgme ja Ruhja). 1576 otsustatakse pöörduda taanlaste vastu, mindi läänemaale, vallutati kergelt nii Haapsalu, Lihula, Koluvere, Vigala kui ka Padise. ( jaanuar-Veebruar 1576). Rüüsteretk Saaremaal. Taanlased ürit vasturetke korraldada, kuid endisi valdusi tagasi ta ei saa. 1576 a edust innustatuna otsustab Ivan IV viia Liivimaa vallutamise lõpuni. See tal ka õnnestub va Hiiumaa, tln. Samas vaieldatav küsimus. Jaanuaris otsustab Ivan vallutada ka Tln, väidetavalt saadab sinna 50 tuh meest, kordub
lääneedelasse, kus lõpeb Liivi lahe rannikul Iklas (tulp number 442). Mitmel pool järgib piir ojasid ja jõgesid: Lätioja (Laikupe), Vaidavat (ülemjooksul Murati järvest väljavoolul 3,5 km ja Vastse-Roosas 1,5 km), Pärlijõge (2 lõiku, 2,6 km), Kolgat (Lambri; 3,6 km), Peeli jõge (mitmes lõigus, 3,2 km), Peetri (6,3 km), Koiva (Gauja; 26 km), Pedeli (2,8 km), Atse (3 km) ja Ruhja jõge (2,5 km) jmt. Piirijoonele jäävad ka Murati (750 m) ja Väiku-Palkna järv (Väike-Palkna; 500 m) ning Kikka järv jt Paganamaa järved (kokku umbes 1800 m) ning Pupsi järv (600 m). Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn. Piiriäärsed on Võrumaal Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vald (kokku 25 piiriküla), Valgamaal Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Helme vald (15
119998 38024 26714 8200546-1Rudina 58.09256325.840780 26714 Põdrala vald 27868 8200545-1Rudina 58.09263125.840410 27868 Põdrala vald 32373 4420153-1Rugodiv 59.37236028.197500 32373 Narva linn 32374 4420154-1Rugodiv 59.37217828.197145 32374 Narva linn 22672 8600573-1Ruhingu 57.93014426.666340 22672 Sõmerpalu vald 26755 8600574-1Ruhingu 57.93008926.665981 26755 Sõmerpalu vald 139299 Ruhja 57.89778825.323410 139299 93595 7400909-1Ruhnu lenn57.78421623.266309 93595 Ruhnu Ruhnu vald 4911 21942-1 Ruila kool 59.19251424.437938 4911 Kernu vald 4912 21941-1 Ruila kool 59.19220324.439628 4912 Kernu vald 4933 21944-1 Ruila tee 59.19830824.414593 4933 Kernu vald 4934 21943-1 Ruila tee 59.19821824.414697 4934 Kernu vald 24572 6700823-1Ruistuma 58.65958624.684015 24572 Vändra vald
annaabi.ee 
