Lihula Gümnaasium XI.klass JEAN GOUJON Juhendaja:Maris Roost Teostas:Gerda Tseresne 06.11.2008 Jean Goujon See prantsuse kujur ja arhitekt on arvatavasti sündinud Normandias Prantsusmaal 1510. aastal. Siiani on kindlaks tegemata tema täpne sünnikoht. Tema elust pole praktiliselt midagi teada. Esmakordselt mainitakse Goujoni 1540. aastal, kus ta tegi sambad Püha Maclou kirikule Rouenis. Uurimistöödes on tõestatud, et ta suri Bolognas samal ajal Pärtliöö veresaunaga 1566. Teda peetakse silmapaistvaimaks prantsuse renessansiaja kujuriks. Tema looming on elegantne ja graatsiline. Goujoni viiel reljeefil, mis kaunistavad " Süütute kaevu" (Fontaine des Innocents, Pariis), kujutatakse saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Vaevalt oleks taoline teos võinud
Ivan Zahharov NEG 2014 Prantsuse proosakirjanik. (12. detsember 1821 – 8. mai 1880) Sündis Ülem- Normandias Rouenis Sai hariduse kodulinnas. 1840 läks Pariisi õiguteadust õppima. Nooruses oli täis elujõudu,ujedat sarmi,entusiastlik,kuid ilma ambitsioonideta. Armastas maaelu. Pariisis raiskas oma aega unistades,elades aristokraatlikult. 1846.a. Hülgas Pariisi ning õpinguid. Asus Croisset’sse , kus elas koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse
teos. Ta lahendab seal ülesande, mille püstitasid täie järjekindlusega alles hilisemad kirjanikud. Kirjeldada"normaalsust", lihtsate inimeste ja tagasihoidlike naabrite elu nii, et tuleks ilmsiks selle sisemine dramaatika. Kui küsiti, kes peitub igatseva ja õnnetu Emma taga, vastas Flaubert napisõnaliselt: ,,Madame Bovary, cest mui"- mina ise. (1) 3 3. Elulugu Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis, Croissetsi mõisas. Ta isa, kes sai Dr. Larivieri prototüübiks romaanis ,,Madame Bovary", oli Rouenis kirurg, ema pärines ühest vanast Normandia perekonnast. Flaubert sai hariduse kodulinnas ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima. Flaubert oli nooruses täis elujõudu ja ujedat sarmi, entusiastlik, kuid ilma ambitsioonideta. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840
(12.detsember 1821 - 8. mai 1880) Gustave Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal, arstiperekonda, viienda lapsena kuuest. Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima 1944 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga
teele merele. Ülal meresõit lõppeb ja randutakse Guy Ponthieu I maa aladele, kelle sõdurid Haroldi vangi võtavad. All sõdurite saatmisel asutakse pealinna Beaurain´i poole teele. Ülal Guy Ponthieu I istub oma troonil ja vestleb Haroldiga. All 2 ratsutavat sõnumitoojat toovad teate hertsog Williamilt Normandiast, et Harold on vaja vabastada. Ülal Harold ja Willam ratsutavad viimase paleesse Rouenis. All Harold saadab hertsog Williamit ja Normandia sõdureid võitluseks hertsog Conani vastu. Selleks peavad nad jõe ületama.Mehed kannavad oma kilpe pea kohal.Mõned mehed vajuvad vesiliiva, aga õnneks päästab Harold nad ära lausa kahe kaupa. Ülal Normandia sõdurid ründavad lossi. Hertsog Conan aga põgeneb mööda nööri, mille ta lossi aknast välja viskas. Hertsogi jälitades möödutakse Rennesi linnast.
Emma süda murdub ning ta haigestub ja peaaegu sureb. Samalajal kui Emma taastub, vaevleb Charlie finants probleemides, ta võtab laenu, et maksta tagasi Emma võlad ja et maksta ta ravimite eest. Siis otsustab ta võtta Emma endaga ooperile Roueni linna lähedusse. Seal kohtavad nad Leoni. See kokkusaamine süütab aga Emma ja Leoni vahel uuesti armastuse, ja nende vahel puhkeb uus armuafäär. Emma hakkab salaja Rouenis Leonil külas käima ning sammuti jääb ta aina suurtematesse võlgadesse laenuandja ees, kes üüratult suuri intresse küsib. Ta muutub hooletuks ka oma armuafääris Leoniga. Selle tulemusena mitmetel juhtudel jääb ta peaaegu vahele tuttavatele oma truudusetusega. Ajapikku Emma tüdineb Leonist. Oskamata teda maha jätta muutub ta väga nõudlikuks. Vahepeal tema võlad kasvavad päev-päevalt. Lõpuks Lheureux(võlaandja) käseb arestida Emma vara kasvanud võla katteks
maha. Emma süda puruneb ning ta jääb lootusetult haigeks ja peaaegu, et sureb. Sel ajal kui Emma paraneb on Charles rahalises raskuses ning ta peab laenama raha, et maksta Emma võlgade ja ravi eest. Siiski otsustab Charles viia Emma ooperisse, mis asub lähedalasuvas Roueni linnas. Seal nad kohtavad Leoni. See kohtumine süütab taas vanad romantilised tunded Emma ja Leoni vahel ja seekord alustavad nad armusuhet. Samal ajal kui Emma käib salaja Rouenis Leoniga kohtumas, suureneb aina rohkem ta võlg rahalaenajale Lhereux'ile, kes laenas talle järjest rohkem raha liialdatud huviga saada kasumit. Emma muutub aina hoolimatumaks enda ja Leoni suhte suhtes. Tulemuseks, aga Emma tuttavad peaaegu avastavad mitmetel juhtudel Emma truudusetuse. Peagi Emma tüdineb Leonist. Ta ei tea kuidas teda maha jätta ning otsustab muutuda eriti nõudlikuks. Samal ajal Emma võlad kasvavad iga päev. Lõpuks Lhereux tellib Emma omandi arestimise, et
puhta kunsti otsing. Flauberti iseloomu on kirjeldatud mitmeti. Ta oli uje, kuid samas äärmiselt tundlik ja samas ülbe. Sama vastuolulisus märgib ka tema isiksust; ta oli lapsepõlvest saati ebakindla tervisega ja äärmiselt neurootiline. See priske hiiglane oli tegelikult inimpõlgur ja elust tülgastunud. Tema vihkamine, mis algas lapsepõlves, arenes peagi maaniaks.Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis. Ta isa, kes sai Dr. Larivière prototüübiks romaanis ,,Madame Bovary", oli Rouenis kirurg; ema pärines ühest vanast Normandia perekonnast. Flaubert sai hariduse kodulinnas ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima. Flaubert oli nooruses täis elujõudu ja ujedat sarmi, entusiastlik, kuid ilma ambitsioonideta. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840. aastal reisis ta Püreneedesse ja Korsikale. Naasnud Pariisi, raiskas ta oma aega unistades, elades aristokraatlikult
Duchamp sündis pere 4. lapsena ÜlemNormandias Vanaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, lisaks Marcelile veel said kunstnikuks: Maalikunstnik Jacques Villon (18751963) Skulptor Raymond DuchampVillon (18761918) Maalikunstnik Suzanne DuchampCrotti (18891963). Varajane elu Marcel lahkus kodust 10aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises. Tema varased tööd on postimpressionistlikus, kubistlikus ja fovistlikus stiilis. Peale 1912. a maalis vähe Koolis õppis ta ka klassikalist joonistamist ja katsetas selleski stiilis. Tema kõige mõjukam õpetaja oli siiski tema vanem vend Jacques. Mõjutasid veel: Cézanne, sümbolism, fovism ja kubism Portrait of the Artist's Father 1910 92 x 73 cm
Gustave Flaubert Referaat Prantsuse kirjanik Gustave Flaubert sündis 12. detsembril 1821 ning suri 8. mail 1880. Ta on laialdaselt tuntud oma esimesena kirjastatud romaani "Madame Bovary" poolest. Flaubert oli täielikult pühendunud oma kunstile ning otsis pidevalt "parimat sõna". Elukäik Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal ning oli Achille-Cléophas Flaubert'i ning Anne Justine Caroline'i teine poeg. Kirjutama hakkas Gustave juba 8-aastaselt ning omandas hariduse oma kodulinnas. Ta lahkus kodust 1840. aastal, et minna Pariisi juurat õppima. Pariisis oli ta ükskõikne õpilane ning hakkas linna põlgama. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Seal sai ta tuttavaks mitmete kuulsate inimestega nagu Victor Hugo ning Émilie Zola. 1840. aastatel reisis ta ringi
“Rooma, Napol ja Firenze 1817. aastal” 1820. aastatel omandas ta endale reputatsiooni kui vaimuka arutlejan 1830. aastatel laseb välja raamatu „Punane ja must“ – seostunud õnnetusega, millest ta luges ajalehe kriminaalkroonikas 1835-1836. aastatel oli huvitatud „Henry Beyle elulugu“ kirjutamisega 1838. aastal lasi välja oma viimase romaani „Parma klooster“ GUSTAVE FLAUBERT Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis 1840. aastal läks õppima õigusteadust Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840. aastal reisis ta Püreneedesse ja Korsikale 1846. aastal hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lähedale Croisset'sse, kus ta elas koos emaga Tema tähtsaim sõber oli Maxime du Camp Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat Romaan trükiti seeriatena 1856. aastal ning see tõi autorile kohtuasja
Tõusev päike", ,,Palazzo Mula Veneetsias", ,,Roueni katedraal", P. Renoir mahedad ja südamlikud teosed, heledad ja puhtad toonid, pehmed pintslilöögid, ,,Vihmavarjud", ,,Aerutajad Chatou´s", ,,Kiik", E. Degas täpsus ja jahedus, kujutas balletitseene, kus oli liikumist, armastas pastelli, ,,Dzokid võiduajamisel", ,,Täht e tantsijatar laval", ,,Tantsutund", C. Pissarro õhulised ja päikeseküllased tänavapildid, Pariisi aiad ja põllud, ,,Punased katused", ,,Sild Rouenis", ,,Montmarte´i bulvar", A. Sisley maalis vabas õhus, ,,Udune hommik", ,,Küla Seine´i kaldal", ,,Moret' papliallee", Eesti Ants Laikmaa ,,Maria Underi portree" ja Paul Burman ,,Kitsekari".
*Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ,,Päevalilled" *Paul Gauguin(1848- 1903) ,,Tahiti naised rannal" *Henri de Toulouse- Lautrec( 1864-1901
Burgundia hertsogite palee kohale rajatud hoone kandis nime Hotel de Bourgogne. Seda olid vennaskonnalt sunnitud üürima nii prantsuse farsside esitajad kui ka Itaaliast tulnud näitlejad. Sealsamas hakkas 1625. aastast mängima trupp, mida juhtis silmapaitev näitleja Mondory. 1630. aastal sai trupp õiguse kanda nime ,,kuninga alallises teenistuses olevad näitlejad" ning esines sageli kuninga lossis. 1629. aastal , kui Mondory andis Rouenis külalisetendusi, pöördus tema poole kohalik noor jurist ja pakkus talle komöödiat ,,Mélite". Näidendi peen keel ja tõsine toon meeldisid Mondoryle ja näidend lavastati. Jurist kolis Pariisi, kus jätkas teatrile kirjutamist. Nii alustas Prantsusmaa kuulus dramaturg Pierre Corneille (pildil). Ta sündis 6
Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes
5 äärmiselt rikkalikud. Ääretu toredus valitseb dekoratsioonides: arvukad viilud,tornikesed, ehisviilud, balustraadid, niid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist nagu mingi kivipits. Püüd toreduse ja ornamentaalse mõju poole surub tagaplaanile konstruktsiooni selguse. Tihti puudub trifoorium. Palju on flamboyant-stiili mälestisi säilinud Rouenis. See linn on väga rikas keskaja mälestiste poolest ja on oma nimetuse linn-muuseum täiel määral ära teeninud. Hilisgooti ehitistest võiks siin esile tõsta katedraali fassaadi, Saint-Oueni kiriku piki- ja risthoonet ja Saint-Maclou kirikut. Pariisis on on tuntumad hilisgooti ehitised Saint-Séverini kirik ja Vincennes´i kabel. Linnused ja linnakindlused. Suurejoonelises laadis areneb gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajastul
Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes
Balzac tõi romaani sisse raha kui teguri see on kaotanud eesõigused ja tasandanud seisusevahed. Kirjeldab, kuidas raha tungib kõige peenemaisse ja ebamateriaalseimaisse tundeisse. (Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks.
Impressionismi maalikunst Camille Pissarro. 18301903. Prantsusmaa. Camille Pissarro. Camille Pissarro. Camille Pissarro. Autoportree. 1873. Aed Louveciennes'is. 1872. Punased katused. 1877 Camille Pissarro. Camille Pissarro. Montmartre'i bulvar pilvisel hommikul. Camille Pissarro. Sild Rouenis. 1896. 1897. Montmartre'i bulvar öösel. 1897. Impressionismi maalikunst Pierre Auguste Renoir. 1841-1919. Prantsusmaa. Auguste Renoir. Tuuleiil. u. 1872. Auguste Renoir. Madame Monet pojaga. 1874. Auguste Renoir.
· Hilisgootika (XV ja XVI saj.) o Leekestiil akendes leiduva leeki meenutava motiivi järgi? o Ehituse plaan ja ülesehitus jäävad üldiselt samaks, ent püüeldakse suurema lihtsuse poole põhiplaanis o Võlvide varustamine kõrvalroietega 12 o Tihti puudub trifoorium o Aknad laiad, rikkalike motiividega o Palju mälestisi Rouenis · Linnused ja linnakindlustused o Gootika ajal areneb suurel määral kindlusarhitektuur Kivilinnused Prantsusmaal · Arhitektuuri mõjutavad ristisõja-aegsed kokkupuuted bütsantsi ja araabia ehituskunstiga Linnus · Ringmüüridega piiratud ala · Tornid · Müüri ja torni ülemises osas kaitsekäik
Duchamp sündis Ülem-Normandias kultuurihuvilises peres. Tema emaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, aga neli said kunstnikuks: lisaks Marcelile veelmaalikunstnik Jacques Villon (1875 1963), skulptor Raymond Duchamp-Villon (18761918) ja maalikunstnik Suzanne Duchamp- Crotti (18891963). Marcel lahkus kodust 10-aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises. Tema varased tööd on postimpressionistlikus, kubistlikus ja fovistlikus stiilis. Koolis õppis ta ka klassikalist joonistamist ja katsetas selleski stiilis. Tema kõige mõjukam õpetaja oli siiski tema vanem vend Jacques. Duchampilt pärineb mõiste "ready-made", mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst
murravad, ripub seinal pilt, täpselt samasugune, nagu Basil Hallward selle Dorian Grayst maalis, ja põrandal on tundmatuseni moondunud laip. See veider vanamees tuntakse ära ainult sõrmuste järgi. 11. Ülevaade Flaubert'i ,,Madame Bovary'st" ,,MADAME BOVARY" ,,Mme Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst, meiemõistes nagu velsker. Romaani I osas selle eksami lõpuks sooritanud ja avab ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellunud kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad
ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks
Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. Marcel Duchamp "Purskkaev" Marcel Duchamp (1887-1968) Duchamp sündis Ülem-Normandias kultuurihuvilises peres. Tema emaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Marcel lahkus kodust 10-aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises. Tema varased tööd on postimpressionistlikus, kubistlikus ja fovistlikus stiilis. Koolis õppis ta ka klassikalist joonistamist ja katsetas selleski stiilis. Tema kõige mõjukam õpetaja oli siiski tema vanem vend Jacques. Duchampilt pärineb mõiste "ready-made", mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst.
Kui teoses on eelkõige ühiskonnakriitika siis nimetatakse seda kriitiliseks realismiks. Lemmikzarn on romaan. Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Madame Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst. Romaani I osas sooritas ta lõpuks selle eksami ja avas ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellus kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad
Louis Comes, tulevane kuningas. Teegemist on ka auküsimusega, mis vib taas mitmete enesetappudeni. Esietenduse ajal läks kähmluseks: Hugo eiras senist klassitsistlikku aleksandriini (värsskõnet) ja peategelane läks vastuollu kõrgemate võimudega. Näitekirjanduses jätkub Hugol demokraatlik hoiak. Kõrgemaid väärtusi kandvad kangelased on läinud vastuollu võimukandjatega. 10. Flaubert (1821-1880) Gustave Flaubert on üks prantsuse realismi klassikutest. Ta sündis Rouenis. Ta isa oli kirurg. Isa soovil läks juurat õppima, kuid jättis pooleli, sest see ei huvitanud teda. Ta asus mõisa tagasihoidlikult elama. Pühendus täielikult loometööle. Flaubert on oma stiili ja keele suhtes väga range. Kirjutamine nõudis temalt ränka vaeva ja palju aega. Tema meelest tuli ainult tegelaste öeldu, tehtu ja muljed alles jätta. Kõik autori kommentaarid ja abstraktsioonid tuli eemaldada. Loomingu aluseks peab olema tegelikkuse uurimine. Kunst peab olema impersonaalne
võimu ja rahasuhted ning väärastunud inimpsüühika. Kui teoses on eelkõige ühiskonnakriitika siis nimetatakse seda kriitiliseks realismiks. Lemmikzarn on romaan. Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Mme Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst, meiemõistes nagu velsker. Romaani I osas selle eksami lõpuks sooritanud ja avab ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellunud kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad
periood ühiskonna ajaloos, inimese elus. Tema arvates on inimene, ükskõik kui arenenud ühiskonnas ta ka ei ela, oma olemuselt samasugune nagu koopaelanik omal ajal oli. 3. Ühe realismi esindaja elu (Balzac, Flaubert, Zola, Stendhal) ja loomingu ülevaade Flaubert (1821-1880) Kriitilise realismi esindaja, kelle loomingut mõjutas sügavalt 1848.a revolutsioon ja sellele järgnenud sündmused. Ta on sündinud Rouenis kirurgi pojana. Kogu oma elu elas Flaubert tagasitõmbunult ja täielikult loomingule pühendunult. Aeg-ajalt külastas ta Pariisi, kus tal oli kirjanike seas palju sõpru. Teostele materjali kogumiseks reisis ta ka Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Varakult võttis ta omaks realismi põhimõtted ja prantsuse irjandusloos tähistatakse Flaubert´i esikromaani 1857.a-l ilmunud ,,Madame Bovary" ilmumisega realismi võitu
Koostanud: 64Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a terrassideks. Eri aiaosad olid üksteisest eraldatud müüride, galeriide või pergolatega. Lillepeenardel oli itaalia tava kohaselt piirdeks võrkaed või pügatud hekk ja üksikud puud nurkades. Mingit arhitektuurilist seost aia ja hoone vahel ei olnud. Gailloni lossi aed Rouenis (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 88) ehitati 16. saj algul kardinal d'Ambois jaoks. See oli ehk oma aja kaunimaid prantsuse aedu, kuid selle lahenduses sisaldus sama aja itaalia aiakunstiga võrreldes palju vanaaegseid jooni. Samal ajal ehitati ka Itaaliasse Villa Madama. Gaillloni lossi õues on näha peatelje keskel paiknevat purskkaevupaviljoni, peaaeda ümbritsevad kahelt poolt galeriid ja kahelt poolt müürid. Paviljoni nurkades asusid väikesed linnumajad, volières
«Mileedi, minge esimesele ballile, kus viibib Bucking-hami hertsog. Ta kannab oma kuuel kaheteistkümne teemantripatsiga ehet. Lähenege talle ja lõigake kaks neist ära. Niipea kui kivid on teie käes, teatage muile!» XV KOHTUNIKUD JA SÕJAMEHED. Kui Athos järgmisel päeval pärast kirjeldatud sündmusi välja ei ilmunud, teatasid d'Artagnan ja Porthos härra de TrevilleMle tema kadumisest. Aramis oli palunud viieks päevaks puhkust ja kõneldi, et ta olevat perekondlike asjade pärast Rouenis. Härra de Treville oli isaks oma sõduritele. Kõige tähtsusetum ja tundmatum nende hulgast, niipea kui ta kandis väeosa univormi, võis olla tema abile ja toetusele niisama kindel kui lihane vend. 163 Härra de Treville läks otsekohe kriminaalkohtuniku juurde. Croix-Rouge'i vahiposti ülem kutsuti välja ja teadetest selgus järk-järgult, et Athos asub For-1'Eve-que'is. Athos tegi läbi kõik needsamad katsumused, mis said osaks Bonacieux'le.
annaabi.ee 
