Talle ei meeldinud väga Olümposel viibida. Ta veetis aega oma sepikojas. Athena oli Zeusi tütar. Ta oli sõjajumalanna. Athena kaitses sõdureid ja mehi. Ta oli Zeusi peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses. Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta oli Ateena linna kaitsja. Mõnikord hoidis ta käes võidujumalannat Niket. 7 Vana-Rooma jumalad Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana- Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega. Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter). Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas
kindla identiteedi ja isikupära. Rooma koosneb ehitistest, mis on ehitatud kui integreeritud tervik ehk liidetud ruum ning mitte nii väga kui üksik keha või objekt. Klassikalised linna korrapärasused on olemas, aga need ei ole linnapildi põhimoodustajad. Tänavad ei lahuta maju üksteisest, vaid hoopiski liidavad. Rooma tänavad moodustavad siseruumi, mille sees olijal jääb mulje, et on kui kindlas ruumis ehk tunneb ennast olemas toas, kuigi on õues. Piazza's ehk Roomale tavapärases linnaväljakus on seda omadust eriti rõhutatud. Majad, mis ümbritsevad väljakud, jätavad mulje, et väljak on nagu üks suur siseruum, mille keskseks punktiks on tavaliselt purskkaev. Linnas tekkivad ruumid, mis omavad siseruumi muljet, annavad tugeva kuuluvuse ja kaitstatavuse tunde. Rooma on suutnud säilitada maalähedase lihtsuse, mis toob looduse linnale lähemale ning seob neid. Rooma üheks paiga vaimu tunnuseks ongi kuuluvuse tunne, mis tekib kui
Ta valitses varasel keisririigil ning ta võttis endale aunimetuse Augustus (ld k ´auväärne´). Talle anti veel tiitleid Rooma Senati poolt. Minu arvates on see ajalooline suurkuju oma nime igati väärt. Ta mõjutas Rooma ajalugu väga positsiivselt. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ühiskonnast. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest, andis ta Roomale pika rahuperioodi ning koos sellega ka majanduse õitsengu. Augustuse järglased said tuntuks julmade valitsejatena. Keiser Nero oli julmusest rääkides eriti kurikuulus. Ta tappis oma naise ja ema ning hukkas arvukalt senaatoreid. Levisid ka jutud, et ta lasi Rooma põlema panna. Ent siiski ta vallutas suure osa Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Ta pööras suurt
konsulit. Vabariigi aeg jaguneb: 1. 510-265 eKr Gallide sissetung 387 eKr, keda Rooma pidi tagasi tõrjuma Sõjad samniitidega (3) Samniidid ja Etruskid alistati Rooma võimule, Gallid tõrjuti tagasi Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias 2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimus otsustav lahing, kus kartaagolased said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi
panna peale veto ükskõik millise riigiorgani otsusele kui see kahjustas plebeide huve. j) Preetor tegeles õigusemõistmisega, võis ka sõjaväge juhtida ja konsulit asendada. k) Tsensor 5 aastaks, konsulite hulgast valiti, korraldas kodanike leondust ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica ühiskondlik asi 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Roomale ei meeldinud Kartaago vallutused ja läks talle kallale, Rooma alistas Kartaago ja too hävitati, Rooma oli Vahemere valitseja. 9. Isikud a) Hannibal Kartaago vähejuht b) Caesar väejuht, poliitik ja kirjanik. c) Gracchused ja nende reformed reformid kukkusid läbi. d) Marius ja tema reform üleminek palgasõjaväele. e) Augustus Vana-Rooma keiser
parim ajakirjanik Benito Mussolini sündis sepa peres Tema lapsepõlv möödus vaesuses Benito esimese Ms ajal Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmas õtta Antandi poolel Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata 1919a asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni, mis 1921 kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks parteiks Benito võimuletõus 1922a korraldas ta demostratsiooni Roomale ja nõudis valistust endale 32 oktoobril 1922a kuulutas kuningas Mussolini peaministriks Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati Võrreldes natsidega, Mussolini ei kiusanud juute taga Benito teise Ms ajal Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta 1943a ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees Sakslased päästsid tema kuid ta sattus oma
Lääne- ja Ida-Rooma 10.klass Rooma provintsid Idaprovintsid Lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- arenenud maad Peamine keel- kreeka keel Rooma võimu all Keisririigi jõukamad alad Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem romaniseerunud, kui idaprovintsid - Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur
· Abundantia- õnne- ja küllusejumalanna · Aequitas (Aecetia)- ausa kaubanduse ja ausate kaupmeeste jumalanna · Aius Locutius- · Amor (Cupido)- armastusjumal · Anna Perenna- aastaringi jumalus · Apollo- valguse jumal · Aquilo- põhjatuulejumal · Aurora- koidujumalanna Kreeka suured jumalad said ka Rooma jumalateks ( muudeti ainult nimesid veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni
Omane oli põhimõte ,,minu vasall ei ole minu vasall". Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipiliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Millised olid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vastuolude põhjused? Ühiskondlik arvamus oli väga range ning rahvas lükkas tagasi mis tahes järelandmised Roomale. Vaidlusi tekitas küsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Jumala-Isast, nagu uskusid kreeklased, või Isast ja Pojast. Arutleti ka selle üle, kas armulaualeib peab olema valmistatud hapendatud taignast nagu kreeklastel või hapendamata taignast. Milline oli Aquino Thomase käsituses usu ja inimmõistuse vahekord? Ta ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö
2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele. * 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD : 1) Võitlus toimus Sitsiilia pärast (264-241 eKr) 2) Hannibal ei suutnud Rooma riigi alasid vallutada (218-201 eKr) 3) Kartaago sai lõplikult lüüa (146 eKr) *146 a.eKr liideti Rooma riigiga Makedoonia ja Kreeka. * 133 a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale. ,,DIVIDE ET IMPERA" - Jaga ja valitse Selle poliitika põhimõteteks olid : 1) Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. 2) Kehtestati erinevad sõltuvus tingimused. 3) Elukorraldus jäeti puutumata. Vabariigi languse põhjused : 1) Talupoegade laostumine. 2) Talupoegadel põhineva sõjaväe vahetas välja palgaarmee. 3) Endised kodanikud ei saanud enam rahvakoosolekul kaasa rääkida.
Varakeskaegne Euroopa Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni
Vana-Roomas võeti ka kasutusele Juliose kalender mis on kasutusel Euroopas siiamaani. Algselt oli Vana-Roomas kasutusel kuukalender mis Ceasari käsul 1.sajandi eKr keskel vahetati egiptlaste päikesekalendri vastu. Päikesekalendri järgi on aastas 365 päeva ja iga nelja aasta tagant üks lisapäev. Ka hariduse alal on Euroopat paljuski mõjutanud Vana-Rooma. Vana-roomas käisid koolis patriitsid kuid enamus olid koduõppel, siiski oskasid enamus lugeda. Koolid on Euroopas tänu Vana-Roomale aga tänapäeval on nad kõigile kättesaadavad kuid kodune õpetus pole enam nii laialdaselt kasutatud. Vana-Roomas tehti palju näidendeid, luulet, ajaloo- ja filosoofiaalaseid teoseid. Tihtipeale olid luuletused lühikesed ja iroonilised. Augustuse järgsel ajal hakkas levima romaanizanr mis on väga populaarne ja laialdaselt levinud ka Euroopas. Vana-Rooma pani ka aluse õigusteadusele. 12 tahvli seadused kehtestati 5.sajandil eKr ja need kujunesid välja pika aja jooksul
• „Ristiusu õpetus“, jätkas Zwingli uuendusi • Töö on vajalik ja austusväärne • Kokkuhoid ja lihtne eluviis • Ettemääratuse õpetus • Inimene peab ise piiblit lugema • Kalvinism levib Prantsusmaale ja Madalmaadesse. Usupuhastus Inglismaal • Kuningas Henry VIII Tudor valitses 1509-1547 • Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutust • 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale • Kõik kloostrid suleti, nende varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu.
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja
Colosseum. Asi hakkas mind huvitama ning hakkasin seda lähemalt uurima, kuni leidsin piisavalt materjali Ruut-Colosseumi kohta, et ka see oma töösse lisada. Kõige huvitavamaks objektiks minu jaoks osutuski Ruut-Colosseum. Ma ei olnud sellest varem midagi kuulnud ning mulle tuli kerge üllatusena, et Roomas on niivõrd huvitav objekt, mis on justkui turistide silma alt ära peidetud. Ruut-Colosseumiga on seotud väga huvitav ajalugu, ning kuigi Roomale ning Itaaliale võib olla see häbiplekiks, siis minu arvates on tegu ikkagi väga huvitava ajaloomälestisega. Tegelikult oli veel hulgaliselt objekte, mida mõtlesin oma töös kasutada, näiteks La Maddalena kirik ning paljud objektid Vatikanist, kuid piisava info puudumisel ning ka selle tõttu, et kõiki Rooma ehitisi ei saanud ma ju töösse lisada, otsustasin just eelnevate kasuks.
aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". Võimuletõus Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele IIIle surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal
pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata oma jumalate kultust. Peale Castori ja Polluxi tõid vallutused Itaalias rooma panteoni nähtavasti ka Diana, Minerva, Herculese, Venuse ja teised, vähemad jumalused, kellest mõned olid itali jumalused, teised algselt pärit Vana-Kreekast. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks antropomorfsemate kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Tegelikult on see üksnes retooriline allegooria, riigi sümboolne personifikatsioon, mis ilmus kõigepealt Rooma müntidele (nummus) (269 eKr) ning hiljem Locris (Calabrias) 204 eKr. 7 Rooma kalendripühad Rooma pühadekalender andis tunnistust külalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu. Iidseid pühasid oli vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku
Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur. Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis.
Rooma tekkimine- Romulus ja Remus visati jõkke, vool kandis nad kaldale, emahunt võttis nad oma hoole alla, kuni karjus nad naisega omale võtsid. Kukutasid valitseja võimult, läksid tülli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksinda edasi. ( Lühikokkuvõte sellest) Mis asjaoludel oli Rooma armee edukas? · Sõdurid paiknesid malelaua ruutudena ja see võimaldas neil võidelda ka künklikul maastikul. · Kõrgel tasemel varustus. Kuidas oli Roomale kasulik ,,Jaga ja valitse'' põhimõte? · Erinevate piirkondade ning rahvastega sõlmiti erinevad kokkulepped, mistõttu oli Roomal edu suur. · Roomlased ei seganud ennast allutatud riikide siseasjadesse. · Rooma kehtestas erinevaid tingimusi, mille pärast polnud keegi Rooma peale vihane. Mis tähtsus on Rooma õigusel? · Pani aluse tänapäeva õigusteadusele. (12 tahvli seadused) · Kõik olid seaduse ees võrdsed. Pontifex- Tähtsaim preester.
Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad. Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused. Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur - kaitsma välisvaenlaste eest, täitma ülemkohtuniku ülesandeid, koguma makse. Ühiskond valdavalt põllumajanduslik. Käsitöö Roomas kõrvaline. Tõusis linna poliitiline tähtsus. Vallutussõjad tõid kihistumise ja talupoegade laostumise, samuti orjanduse arengu. Suurem kaal kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Tiberius ja Gaius Gracchus üritasid läbi viia maareformi, kuid ei suutnud murda senati vastuseisu, mõlemad hukkusid. 3
võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku
Termini hellenism võttis kasutusele J. G. Droysen XIX sajandi alguses, mis tähendas orjandusliku antiikühiskonnaperioodi. Hellenismiperiood algas Makedoonia kuninga Aleksander Suure vallutusretkega 338. eKr ja lõppes 30. eKr Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Periklese ajal oli olnud Hellase sisemise õitsengu kõrgaeg, hellenismi ajal jõudis Kreeka K. Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat, Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi
1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia,Britannia,Hispaania,Põhja- Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad linnad ja muistse kultuur Linnad Kartaago, Aleksandria, Jeruusalemm Rooma, Ateena, Efesos Põllumajandus Ülekaalukas põllumajanduslik Ei olnud nii hea põllumajandus iseloom 2
Gaius Ocatvius Thurinus elas 23. september 63 eKr- 19. august 14 pKr. Gaius Octavius oli esimene Rooma keiser. Ta oli pärit auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast. Kui Octaviuse isa ära suri, lapsendas Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe enda pärijaks. Peale seda võttis Gaius Octavius enda nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Hiljem sai ta lisanime “Augustus“ (auväärne). Augustus oli 40 aastat isevalitseja, kuid suutis nende aastate jooksul tuua Roomale kodurahu, kasvava õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. 34-aastaselt sai Octavianus Rooma ainuvalitsejaks ning Rooma Senat andis talle rea tiitleid (tribuun, konsul, Augustus jne). Imperaatori tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks. Ta sai endale ametlikuks nimeks Imperaator Caesar Augutus, kuid kuulsaks sai ta oma nime Octavianus või Octavianus Augustuse järgi, mida ta üritas varjata, sest kõik edaspidised valitsejad kandsid sama nime
Viimase all sai ta üldtuntuks. Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks. Tõsi küll, tiitel ei olnud pärandatav ning Augustus püüdis hoolikalt säilitada vabariiklikke väliseid vorme. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis ta Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Ta lõi esimese alalise sõjaväe Roomas ning paigutas leegionid impeeriumi piiridele, kus nad ei saanud poliitikasse sekkuda. Rooma garnisoniks olid pretoriaanid, keisri ihukaitsjad. Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Kaugemal läänes lõppes katse tungida Germaaniasse kaotusega Teutobergi metsas 9 pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina Reini jõge
Itaali Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma loomulikult tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis nende vahelisi sõjad on tuntud, kui Puunia sõdade all. Esimeses Puunia sõjas, mis toimus 264-241 eKr, käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlaste jõud käis üle, pidi Kartaago osa oma valdusi Roomale andma. Teises Puunia sõjas, mis toimus ajavahemikus 218-201 eKr, tahtsid kartaagolased oma jõudu ja positsiooni taastada. Siin juhtus sama asi, mis esimeses sõjas, roomlased olid liiga tugevad ja selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja oma sõjalise tähtsuse samuti. Aga, kuna Rooma suhtus ikka veel Kartaagisse umbusklikult, päästis Rooma valla ka Kolmanda Puunia sõja. Kartaago suudeti lõplikult vallutada lõpuks aastal 146 eKr.
Plebeid nõudsid seaduste kirjapanemist. 450 eKr avaldati esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Hiljem nende seisuvahe kadus, kõik roomlased moodustusid rooma rahva. Rooma sai omale uueks tõsiseks vastaseks Kartaago. Peeti kolm sõda - Puunia sõjad. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) võideldi merel ja Sitsiilias. Algul olid ülekaalus kartaagolased. Rooma rajas tugeva laevastiku ja saavutas mitu tähtsat võitu. Vaenlane palus rahu, osa valdusi läks Roomale. Teised Puunia sõjas (218-201 eKr) purustas kartaagolaste väepealik Hannibal Cannae lahingus Rooma väe. Nad ei suutnud oma edu ära kasutada ja otsustavas lahingus said nad lüüa. Kartaago kaotas kogu laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. Kolmandas Puunia sõjas hävitati Kartaago. Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks
Palgaarmee kuuletus väejuhile. Edukas väepealik võis soovi korral senati otsuseid ignoreerida ning selle tõttu puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimu enam väepealikku ohjeldade kaotas senat seetõttu oma autoriteedi. 10. Millised muutused viisid lääne-rooma langemiseni? Germaani hõimude sissetung rooma, orjde liialt suur osakaal ühiskonnas, suur rahvaste rändamine, carcalla edikt ning see, et palgasõjavägi ei olnud roomale lojaalne. 11. Milles lähtus rooma kasvatus kreeka eeskujust ja rooma traditsioonidest? Nii Kreekas kui ka Roomas polnud naistel iseseisvaid õigusi. Nad kuulusid oma eeskostja alla kelleks oli meessoost isik (tavaliselt pereisa või mees). 12. Võrrelge Caesari ja Augustuse tegevust.(2 sarnasust/erinevust) Erinevused: 1. Caesari ajal polnud aristokraatia ainuvalitsusega nõus kuid Augustus oskas leppitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. 2
Sedamööda, kuidas Rooma vallutas uusi alasid, võeti omaks teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel juhtudel paigutati uued jumalad Roomas uutesse pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata oma jumalate kultust. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks inimtaoliste kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Rooma pühadekalender andis tunnistust külalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu. Iidseid pühasid oli vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku impeeriumi lõpuni, kandes edasi mälestust algelise põllundusrahva viljakus- ja lepitusriitustest. Uute jumalate auks hakati pidama uusi pühasid. Lõpuks oli pühasid juba rohkem kui tööpäevi. Impeeriumi ajal pühitseti saturnaale seitse päeva
säärast kirge. Paljud ei suutnud sellisele kirele vastu panna ja alistusid vastupanuta. 4 Heitti Sammalpärg Kleopatra 2. Antonius, Kleoparta ja Caesar 2.1 Caesar ja Kleopatra Egiptus oli sõltumatu kuningriik, ent pidi maksma Roomale andamit ja oli viimase kaitse all. Selle riigi auahne kuninganna Kleopatra oli trooni saanud Caesari käest. Et kindlustada oma positsioonile Rooma poolne tagatis, oli ta astunud imperaaroriga intiimsuhtesse. Tema poeg Kaisarion, kelle põlvnemise üle Caesarist tänini vaieldakse, pidi Kleopatra unistuste kohaselt kunagi saama Rooma keisriks ja maailma valitsejaks. Kuid vend ja õde vaidlustasid tema trooni ja ta pidi nad kõrvaldama, et end kindlalt tunda.
Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega -kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid
Caesari pooldajad Antonius ja Octavianus teevad koostööd ja kõrvaldavad kõik vaenlased, kuid siis lähevad nemadki omavahel tülli. Antonius tapab end koos oma armastatu, Egiptuse valitseja, Kleopatraga. 30 eKr vallutab Octavianus Egiptuse ja sellega lõpeb vabariigi aeg. Varase keisririigi periood (30 eKr-235 pKr). Esimeseks keisriks sai Octavianus, kes võttis endale aunime Augustus. Tema valitsusaeg (30 eKr-14 pKr) oli Roomale igati soodne. Kodusõdadele järgnenud pikal rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes viis oma plaanid samm-sammult täide ja hoidis samal ajal häid suhteid nii Rooma lihtrahva kui ka märksa hõrenenud nobiliteediga. Augustuse võimuletulek ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu. Augustus nimetas end vabariigi taastajaks. Rooma riik oli endist viisi res publica
Roomast saab suurriik. Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu
kuningavõimu tugevdamisel. Henry VIII saavutus sellise võimutäiese, et võis saata tapalavale igaühe, kes julges talle vastu hakata. Henry VIII õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Konflikt paavstivõimuga. Enne kui Henry VIII saavutas piiramatu võimu, tuli tal ületada katoliku kiriku vastuseis. Katoliku kirikule eriti kloostritele kuulusid suured maavaldused. Peale selle maksis ka Inglimaa Roomale makse. Konflikt kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VII soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Henry VII oli abielus Aragoni printsessi Katariinaga, et kindlustada häid suhteid Hispaaniaga. Olles armunud õuedaam Anne Boleyni, kes aga keeldus kuninga armukeseks saamast, hakkas Henry VIII taotlema lahutust. Katoliku kiriku poolt polnud see küll ettenähtud, ent paavsti või kardinali loal siiski võimalik. Paavst ütles aga Henry VIII'le ära
7. nurjus. 8. said haigused. TAGAJÄRJED- Eesmärgid jäid täitmata, Jeruusalemma ja Püha Maad ei vallutatud ega ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Itaalia kaubalinnad said kasumit. Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni. Mingi muu pask Rooma rahu langemine- algas Marcus Aureliuse surmaga. Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks. Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik. Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse.
Veel kuu aega hiljem, augustis-septembris, purustas Caesar Elsassis Mühlhauseni juures germaani hõimu seekvanide väe. Seekvanid küll ründasid Rooma sõjalaagrit, kuid Caesar provotseeris neid ise. Seekvanid tõrjuti Reini jõe taha. 57. Aasta kevadel astusid Rooma vastu välja Gallia kirdeosas elavad belgid. Kui Caesar viimste ettevalmistustest kuulis, otsustas vastast ennetada ja tungis ise belgide aladele. Belgid said lüüa ja suur osa nende hõimudest alistus Roomale. Sama aasta juulis sõdis Caesar nervide hõimu sõdalastega Sabise jõe (nüüd Sambre) kaldal. Nervid ründasid ootamatult, kuid Rooma leegionid ei sattunud paanikasse, esmalt tõrjusid paar nervide rünnakut tagasi, siis ründasid omakorda ja võitsid. Septembris tungis Rooma armee aduatukkide maale ja vallutas tormijooksuga nende pealinna Aduatuki ( Tongre). Raevukates tänavalahingutes osalesid pea kõik linnaelanikud.
Rooma ligikaudu III sajand eKr kuni 476 a. pKr. Nende kultuurid ja eluolu oli osalt nii erinev, ent teisalt vägagi sarnane, seda suuresti tänu Kreeka ja Rooma kultuuride segunemisele peale Kreeka lõplikku langemist Rooma alla. Kõige suuremat import-eksport nähtust võib märgata nende religioonis, kus Rooma laenas suure osa Kreeka jumalaid, samastades neid juba olemasolevatega, samas kui Kreeka, olles hiljem juba Roomale allutatud, sai osa Rooma religioonist. Sama skeemi järgi toimusid muutused ka mõlemate teistes eluvaldkondades. Kui nüüd küsida, et kummalt oleme siis rohkem saanud, siis on asi väga tasavägine ja kindlasti on igalühel asjast oma arvamus. Selle arutlusega on mul kavas läbi vaadata mõned tähtsamad punktid Kreeka ja Rooma saavutustes, et siis välja selgitada kumb on minu jaoks maailmale andnud rohkem, kas Kreeka või Rooma.
õpiti sarnaselt kreekaga kirjaoskust ja ka kõneoskust. Roomlased ei tahtnud õppida muusikat ega kunsti, aga kuna lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale Egiptus, Hispaania, Makedoonia, Süüria, Gallia, Itaalia, Dalmaatsia, Illüüria, Aasia, Juudamaa. b)Kuidas muutus Rooma ühiskond, kui Roomast sai keisririik? * kõik vabad elanikud said kodakondsuse, seega kaotas kodakondsuse mõiste Roomas sisulise tähenduse. * Rahvakoosoleku võim vähenes, pärast seda enam kokku ei kutusutud * Senat säilis, aga senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond. c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61
õpiti sarnaselt kreekaga kirjaoskust ja ka kõneoskust. Roomlased ei tahtnud õppida muusikat ega kunsti, aga kuna lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale Egiptus, Hispaania, Makedoonia, Süüria, Gallia, Itaalia, Dalmaatsia, Illüüria, Aasia, Juudamaa. b)Kuidas muutus Rooma ühiskond, kui Roomast sai keisririik? * kõik vabad elanikud said kodakondsuse, seega kaotas kodakondsuse mõiste Roomas sisulise tähenduse. * Rahvakoosoleku võim vähenes, pärast seda enam kokku ei kutusutud * Senat säilis, aga senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond. c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61
karjus.Suureks saades kukutasid vennad oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama.Töö käigus toimunud tülis tappis Romulus Remuse ja ehitas linna ise lõpuni.Tema järgi saigi linn nimeks Rooma. Ajalooperioodid: Kuningate aeg(753-510ekr)-kokku 7 kuningat, allutati etruskide võimu alla, muutus tugevaimaks linnaks Latiumi maakonnas Vabariigi periood(510-30ekr)-riigi eesotsas seisis senat, kaks konsulit. kogu itaalia ala alistati roomale, loodi rahvatribuunid, 450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago, gallia, suurenes orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik(30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid
vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad. Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused. Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur - kaitsma välisvaenlaste eest, täitma ülemkohtuniku ülesandeid, koguma makse.
3 Kleopatra IV oli hiljem abielus Süüria kuninga Antiochos IX-ga. 4 Kleopatra Selene oli alguses abielus oma venna Ptolemaios IX-ga (neil oli tütar), seejärel teise venna Ptolemaios X-ga (neil oli poeg), seejärel oma onutütre poja Süüria kuninga Antiochos VIII-ga, seejärel teise onutütre poja Süüria kuninga Antiochos IX-ga ja lõpuks oma kasupoja Süüria kuninga Antiochos X-ga (neil oli kaks poega). 5 Berenike III oli rahva seas muutunud väga populaarseks, see ei olnud Roomale kasulik. 6 Vanasti on arvatud, et Kleopatra VI oli Kleopatra V üks tütar, kes 57-55 e.Kr. valitses. 58-55 e.Kr. Berenike IV (Ptolemaios XII ja Kleopatra V tütar; keeldus abiellumast; kukutati roomlaste poolt ja hukati). 51-47 Ptolemaios XIII Theos Philopator (Ptolemaios XII ja Kleopatra V poeg; abiellus oma õe Kleopatra VII-ga; reaalselt valitses ta õde ja iseseisva võimuhaaramise katse
DIKTAATOR Määrati siis, kui riiki ähvardas oht, sai olla kuni 6 kuud ja talle kuulus piiramatu võim. RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber. Varsti tekkisid väepealike vahel kodusõjad. TRIUMVIRAAT oli liit 3 väepealiku vahel (Sulla, Pompeius ja Caesar). Sulla suri, 2 läksid tülli ja puhkes uus kodusõda, mille võitis Caesar ja haaras natukeseks ajaks võimu. Ta alistas roomale Gallia alad ja tungis Britanniasse. Ta mõrvati, peale mida tema kasupoeg OCTAVIANUS ja ANTONIUS tapsid kõik tema mõrvarid. ANTONIUS sõlmis liidu KLEOPATRAGA ja sai võimu merel, kuid AKTIUMI lahingus sai ikkagi Octavianuselt lüüa. OCTAVIANUS haaras endale riigi tähtsamaid ameteid ja andis endale ainimetuse AUGUSTUS, seda võib pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest
See jaguneb kolme perioodi. Esimest neist, varajase vabariigi perioodi (VI sajandi lõpust kuni III sajandi 60-ndate aastateni eKr) iseloomustab orjandusliku tootmisviisi formeerumine Roomas , plebeide ja patriitside Rooma orjandusliku ühiskonna vaba elanikonna kahe põhirühma (seisuse) vaheline võitlus, vabariiklikukorra tugevnemine ning arenemine, ent samuti peaaegu lakkamatud sõjad, algul Laatsiumi aladel, hiljem kogu Itaalias, mis lõpevad kogu Apenniini poolsaare alistamisega Roomale. Sellesse aega kuulub rida katseid luua võimsaid suurriike Vahemeremaade lääneosas. V ja VI sajandil eKr. Koondus suurem osa Sitsiiliast Sürakruusa ümber, kes pretendeeris üksvahe Itaalias asuvate kreeka linnade juhtivate võimude kohale. Kuid kõige võimsamaks riiklikuks moodustiseks oli Kartaago mereriik, mis laiendas oma mõjuvõimu mitmetele aladele Vahemeremaade lääneosas. Sajandite vältel oli läänes vastuolude koldeks Sitsiilia, mille pärast
Pärast Lääne-Rooma riigi hukkumust 476 aastal algas Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel võitlus ülemvõimu pärast kirikus. 381.aastal oli Konstantinoopoli kiriku kogu otsustanud, et Konstantinoopoli patriarh on autoriteedilt kogu kirikus Rooma piiskopi järel teine. Sellele otsusele toetudes ei antud Idas hiljem järele Rooma paavsti poolt nõutud ülevõimule. Üheksandal sajandil lisandus võitlusele poliitiline kaastegur: Ida-Roomale ehk Bütsantsile tekkis Läänes vastukaaluks võimas Frangi riik, mis hakkas konkureerima Bütsantiga. Paavst sõlmis Frangi kuningatega liidu ja sai Kirikuriigi. Aastal 800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Lääne-Rooma keisriks. Need sündmused pingestasid suhteid Lääne-Rooma ja Bütsantsi vahel. IX sajandi keskpaigas leidis aset esimene konflikt Rooma ja Konstantinoopoli vahel. Konstantinoopoli koostas loetelu Lääne-kiriku eksõpetustest
Rooma impeerium jõudis tippu Traianuse valitsusajal., riik hõlmas Belgiat, Prantsusmaad, Austriat jne..kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion, koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia, järgnesid ratsanikuseisus-samuti jõukad, Madalaim aste orjad. Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma
tõusvatest istmeridadest. Selline paigutus lubas kiiret pääsu kõikidele istmeridadele. Teater sisaldas veel erinevaid ruume vastavalt otstarbele (näitlejate ruumid, töötajate ruumid, loomade puurid, jne). Peale etenduste võis seal näha ka gladiaatorite mänge ja loomade võistlusi. Rooma esimene kivist amfiteatri välismüür on neljakorruseline (Colosseum) ning kaunistatud erinevate klassikaliste sambastiilidega. Selline stiilide segamine on Roomale väga omane vastupidiselt kreekale. Ehitusmaterjalina Kreekas kasutati elamuehituses põhiliselt põletamata savitelliseid, lubjakivi, puitu, punutud matte. Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati puust, liivakivist, alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike hoonete põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor. Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest
vaid seal levis see nii nagu provintsielanikud seda vastus võtsid. Provintsid jagunesid kahte rühma: ida-ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus)-muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad.Väiketalupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomanikult renditud maad. Lääneprovintsid(Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika)-jäid arengutasemelt Roomale alla. Peamine keel ladina keel. Põllumajanduslik iseloom. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. ,,TSIRKUST JA LEIBA" ROOMA RELIGIOON(olemus, mõjutused, näited) Pikkamööda ilmuvad Roomas ka kreeka müüdid ja legendid, näiteks Herkulesest (Heraklesest) ja teistest jumalaist ning kangelastest. Jumalad hakatakse kreeka kombe kohaselt kujutama inimeste taolistena ja valmistama nende kujusid. Rooma religiooni ilmuvad uued, kreeka jumalad, näiteks jumal Apollon. Teised rooma
Caesar Vana-Rooma väejuht ja poliitik Kleopatra Egiptuse valitsejanna 14. Rooma rahu suhteliselt rahulik periood Rooma riigis. Imperaator võimukandja Vana-Roomas. Keiser valitseja tiitel. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt Roomale alla Rooma ühiskonnas seisused : · Senaatorid Töötasid Rooma kõrgeimates riigiametites. · Ratsanikseisus Rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. Tegelesid kaubandusega. Nende hulgast pärinesid paljud impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud. Neid määrati sageli kohtunikeks. · Käsitöölised Tegelesid käsitööga. · Talupojad Kasvatasid vilja, karja, harisid põldu.Hiljem teenisid sõjaväes.
annaabi.ee 
