Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Röntgenkiirguse avastamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
röntgen, röntgenkiirgus, röntgenkiirguse, füüsik, lainepikkus, serbia, nikola, tesla, toruga, tabavad, korpust, tekkib, efekte, varjud Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased
Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetvälju tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed ja muud seadmed, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Elektromagnetväljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Seoses tehnika arenguga on elektriväljad meie ümber enamuse ajast. Kui muidu lülitati elektriväljad välja siis kui elektrilised seadmed kinni pandi, siis nüüd seoses sleep-mode süsteemidega, enam nii ei toimu. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada seda välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn
Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga.
............................................................................ 5 Alfakiirgus ().....................................................................................................................5 Beetakiirgus ().................................................................................................................. 5 Gammakiirgus ()............................................................................................................... 6 Röntgenkiirgus (x-kiired)....................................................................................................6 Neutronkiirgus ().............................................................................................................. 6 Kosmiline kiirgus................................................................................................................6 ALLIKAD.......................................................................................................
protseduuride puhul (nt. amniotsentees) ja ei ole mingil juhul raseduse katkestamise näidustuseks. Riskianalüüsi teeb kiirgusfüüsik, patsienti tuleb riski tegelikust suurusest teavitada. 4. 9. Radioloogil ja radioloogialõel on õigus ja kohustus keelduda raseda uurimisest ioniseerivat kiirgust kasutava meetodiga, kui see ei ole piisavalt põhjendatud. Veel kord radiobioloogia ajaloost ja mõistest 1895.a. avastas Saksa füüsik W.C.Röntgen uut tüüpi kiirguse, mille mõjul tumenes valguskindlasse konteinerisse paigutatud film. Esimene ülesvõte tehti tolleaegse prominentse šveitsi anatoomiaprofessori Rudolf Albert von Köllikeri vasakust labakäest. Esimene meditsiiniotstarbeline rö-kiirte kasutamine on avaldatud 23.jaanuari 1896.a. Lancet’is. Kirjeldatakse juhtumit, kus rö-kiiri kasutati noaotsa lokaliseerimiseks purjus madruse selgroos ja kuidas paralüüs möödus, kui võõrkeha eemaldati. 1897
vahemikus 380...770 nm, mis vahetult tekitab inimsilmas nägemisaistingu. Inimese silma valgustundlikkus on maksimaalne lainepikkusel umbes 550 nm (roheline valgus); tundlikkus langeb nullini lainepikkustel 770 nm (infrapunane piir) ja 380 nm (ultraviolettpiir). Ultraviolettkiirgus on silmale nähtamatu elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus u. 10...380 nm. Sellest lühema lainepikkusega on röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Optoelektroonsed seadised võib liigitada järgmiselt: - valgustundlikud seadised; - valgust emiteerivad seadised; - optronid, milles on ühendatud valgust emiteeriv seadis ja valgustundlik seadis; - valguskiirgust mõjutavad seadised (LCD-paneelid). Optoelektroonika teemal sõna võttes kasutatakse sageli mõistet `fotoelement', mille tähendus on ebamäärane. Üldmõistena võib `fotoelement' tähendada fotoelektrilist
valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR (twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha. 2. Optiline kiirgus Allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. See on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100nm- 1mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral
Vöimsuse valemi teisendused: P = U2 /R P = I2 R Vool soojendab juhti, sest osa elektrienergiast muundub aine siseenergiaks. Energia jäävuse seaduse pöhjal elektrivoolu poolt juhis eraldunud soojusehulk peab olema võrdne energia hulgaga, mis kulub juhtme soojendamiseks. Katsete põhjal jõuti seaduseni, mis kannab avastajate Joule`i-Lenzì nime. Emil Lenz (lents) ( 24. II 1804 ..... 10. II 1865 ), baltisaksa päritoluga vene füüsik. Ta sündis Tartus. Katkestanud õpingud kodulinna ülikoolis, võttis ta 1823 .. 26 osa ülemaailmareisist. Ta avastas elektrivoolu soojusliku toime. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk Q ( J) võrdub voolutugevuse I (A ) ruudu, juhi takistuse R ( ) ja ajavahemiku t ( s ) korrutisega Q=I2Rt 3.3. Magnetväli. 3.3.1. Püsimagneti ja vooluga juhtme magnetväli. Ampere'i seadus.
Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu
...............................................................................8 4.LASERI TÜÜBID....................................................................................................................9 4.1 Rubiinlaser.......................................................................................................................9 4.2 Gaaslaser.........................................................................................................................9 4.3 Röntgen laser.................................................................................................................10 4.4 Värvilaser......................................................................................................................10 4.5 Elektronlaser..................................................................................................................10 4.6 Tahkislaser ....................................................................................
b) Oletas, et taimed koosnevad vaid veest ja püüdis seda ka katseliselt tõestada? Jan Babtista Van Helmont c) Näitas, et põlemine ja metalli roostetamine on analoogilised protsessid, mida saab käsitleda lähtudes ühistest põhimõtetest. Georg Ernst Stahl, saksa arst, keemik, flogistoniteooria looja d) Esitas elemendi definitsiooni, milles käsitles elementi suhtelisena (aine on element, kuni seda pole suudetud lagundada). Robert Boyle, inglse füüsik ja keemik, rajas aluse keemiateausele, peateos ,,Skeptiline keemik" e) Avastas õhu koostises lämmastiku, näidates, et õhk on ainete segu. (Karl Wilhelm Sheele, rootsi farmatseut ja keemik; seda et õhk on eri aiente segu tõestas ka van Helmont) Daniel Rutherford? f) Sai esimesena vesinikku, oletades algul, et tegemist võib olla puhta flogistoniga: Henry Cavendish, inglise keemik ja füüsik.
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
1865 Gregor Mendel avaliksutab kohalikus ajalehes oma uurimuse geneetikast. 1865 Louis Pasteur esitleb teooriat, mille järgi tõbesid levitavad väikesed haigustekitajad. 1865 Friedrich August Kekule pakub välja benseeni rõngasstruktuuri. 1866 Field rahastab esimese üle Atlandi ületava kaabli rajamist. 1866 August Kundt uurib heli kiirust gaasides. 1866 Giovanni Schiaparelli taipab, et tähtedesajuna tuntud meteoorisajud tabavad maad, kui see läbib mõne komeedi orbiiti, kuhu on maha jäänud kivitükke. 1868 George Westinghouse leiutab õhkpiduri. 1868 Pierre Janssen avastab päikesel heeliumi. 1869 Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. 1869 Friedrich Miescher avastab nukleiinhapped rakutuumades. 1870 Meyer avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest.
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire 3.2.3 Vastupingestatud pn-si
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem
F B= . Il Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda võib nimetada ka B-vektoriks. B- vektori suunaks on magnetvälja suund, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnet- nõela põhjapoolus (joonis 4.27). Magnetinduktsiooni SI-ühikuks on üks tesla. Üks tesla (1 T) on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m ja vooluga 1 A mõjub välja poolt jõud 1 N 1N 1T = . 1 A 1 m 3.2.3. Elektromagnetväli Ühtse elektromagnetvälja kirjeldamist alustame ühe nähtuse vaatlemisega, mis näitab elektri- ja magnetväljade seotust
mida hakati avastaja järgi kutsuma Kochi kepikeseks. 18 Tehnika ja arstiteaduse ühissaavutuseks oli röntgeniaparaat.Tõuke selle leiutamiseks andis füüsikutele katsed klaastoruga, mis oli mõlemast otsast suletud ja millesse kahe metallvarda abil juhiti elektrivool. Torust õhu välja pumpamisel avastati eriline kiirgus- katoodkiired. Uurides neid kiiri, kattis Wilhem Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus et toru kiirgab veel teistgi valgust Röntgen hakkas katsetama, millest need kiired läbi suudavad tungida.Kiirte ette jäi käsi ning ekraanile ilmus käe kujutis, kuid nii, et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgeni avastus osutus arstiteaduse jaoks väga tähtsaks. Telekommunikatsioon Pärast mitmeid katseid anda märkide kaudu edasi teateid, oli ameeriklasest leidur
kuulata. 1861.a. see tal ka õnnestus, oma leiutist hakkas ta nimetama telefoniks. Esimese praktiliseks kasutuseks kõlbuliku telefoni leiutas sotlane Alexander Graham Bell (1847-1922) 1876.a. Sellega sai kõnelda kuni 100m kauguselt. Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877.a. ameeriklane Thomas Alva Edison (1847- 1931), ta nimetas selle fonograafiks, mis oli omakorda grammofoni eelkäija. Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz (1857-1894) leidis mooduse, kuidas edastada elektromagnetlaineid. Ta tegi kindlaks, et need levivad valguse kiirusega ja arvutas välja nende lainepikkuse. Tema varajase surma tõttu jäi aga raadio konstrueerimata. Tema tööd jätkasid vene füüsik Aleksandr Popov (1859-1906) ja itaallane Guglielmo Marconi (1874-1973), mõlemad valmistasid 1894.a. elektromagnetsignaalide vastuvõtja . 1896.a.
.......... 14 3.2 Iréne Joliot – Curie............................................................................ 15 KOKKUVÕTE............................................................................................... 18 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................. 19 2 SISSEJUHATUS Marie Skłodowska-Curie oli tuntud poola füüsik, kes suure osa oma elust elas Prantsusmaal. Koos abikaasa Pierre’iga avastas ta radioaktiivsed elemendid polooniumi ja raadiumi, pälvides sellega Nobeli preemia. Referaadi eesmärgiks on uurida Marie Curie saavutusi ja teekonda nendeni. Veel pööraksin tähelepanu tema perekonnaliikmetele, kes samuti teadusega tegelesid – abikaasa ja tütar. Töös tahaksin pigem uurida teadlase igapäevaelu kui pöörata tähelepanu laboratoorsetele protsessidele, mis on viinud ühe või teise avastuseni
Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Seaduse sõnastas 1831. aastal inglise füüsik Michael Faraday. Kinnise kontuuriga piiratud pinda läbiva magnetvoo muutumisel indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud: . kus on elektromotoorjõud voltides on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Elektromotoorjõu suuna määrab Lenzi reegel. Magnetvoo muutumine võib olla tingitud kas magnetvälja enda muutumisest või kontuuri liikumisest magnetväljas. Mool ja Faraday konstant.
Ca) – Veega, Siirius G – kollased 5000 … 6000K (tugevad Ca, K, Fe jpt metallid, H nõrk) – sellesse spektriklassi kuulub Päike M – punased, kõige „külmemad“ (2000 … 3500K) tähed – spektris keerulisemate ühendite (TiO, CN, ZrO) molekulide jooned Tähti uurides avastati, et nende spektrijooned on võrreldes Maal tekkivate samade ainete spektritega nihkunud pikemalainelisemaks – tegu on Doppleri efektist tuleneva punanihkega. Teatavasti sõltub kiiratava laine lainepikkus laineallika liikumiskiirusest ja liikumissuunast vaatleja suhtes. Kui allikas läheneb, siis tajume laineid lühemalainelisena, kui kaugeneb, siis pikemalainelisena. Tähtede spektrite punanihe näitab, et kõik tähed justkui eemalduksid meist. Mida kaugemal vaatlejast täht asub, seda suurem on tema punanihe. Avastatud nähtus kinnitas paisuva Universumi teooriat. Teised tähed Tähe poolt kiiratavate spektrijoonte ja tähe liikumise põhjal on võimalik hinnata nii
Esimene inimene kelle peale seda prooviti oli 9-aastane Joseph ning ta paranes. 19. sajandi üks levinumaid haigusi oli tubekuloos. See oli nakkav haigus ja seega väga ohtlik kõigile igas eas. Tuberkuloosi uurides avastas saksa arst Robert Koch mikroskoobi all selle tekitaja. Seda hakati nimetama Koch kepikeseks. Röntgeniaparaat oli suur läbimurre nii tehnikas kui arstiteaduses. Uurides 1895. aastal katoodkiiri, kattis Würzburgi ülikooli professor Wilhelm Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus, et lisaks valguskiirgusele eraldub torust veel mingit kiirgust ning professor hakkas katsetama, millest 8 need senitundmatud kiired suudavad läbi tungida. Ta pani toru ette raamatu, puutüki, metallplaadi jne. Kui toru ette jäi käsi, ilmus ekraanile selle kujutis, kuid nii , et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgen oli teinud avastuse, mis osutus väga tähtsaks arstiteaduses.
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega
vaakum elektronlambist arvutuste teostamiseks ja mahuteist kahendkoodis informatsiooni hoidmiseks. Vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest, mis kasutasid otsest lugemist, erines ABC neist selle poolest, et kasutas loogilisi operatsioone liitmise ja lahutamise teostamiseks. . Esimesed universaalsed programmjuhtimisega arvutid ehitati elektromagnetiliste releede baasil. Peagi leiti, et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. 1938-47 ehitasid füüsik Howard H. Aiken [eikin] ja G. R. Stibitz USA-s ning K. Zuse (s. 1908) Saksamaal telefoniaparatuuril põhinevad programmjuhtimisega releearvuteid. Aastal 1941 tegi Konrad Zuse kahendkoodi kasutava arvuti. Aastal 1944 leiutas H. H. Aiken Mark-I, et kergendada raske arvutamise kandamit. Arvuti valmis samal aastal Ameerika Ühendriikides Aikeni projekti järgi. Arvuti tööd juhtis programm, mis anti ette perfolindil. Mõõtmetelt oli see väga suur masin. Ühele tehtele
Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga kaetud ekraan. Elektronkiire suunamiseks kasutatakse magnetvälja, ostsillograafides elektrivälja. Sobiva tugevuse ja suunaga magnetväli tekitatakse mähiste (ja magnetite) abil. See ekraani punkt, millele parajasti langeb elektronkiir, hakkab elektronide energia arvel kiirgama valgust. Pildi saamine Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli värvuspunktikesi. Maski on tarvis selleks, et tagada kiire langemine ainult ühele pikslile. Maskid erinevad tavakineskoopidel ja trinitronidel. Maskid jaotuvad laias laastus kolmeks: shadow mask augus on ringikujulised, nagu joonisel; slot mask augud on piklikud; ja apaerture grill "augud" ulatuvad üle terve ekraani. Viimast tüüpi maske kasutatakse trinitronkineskoopidel, millel ma eriti pikalt ei peatu antud referaadis.
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele P
mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus <1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow´ga. Ardo Laur Laseri leiutamine Olgugi, et sissejuhatuses sai nimetatud laseri leiutajaks Charles Townes´i ja Schawlow ´i, ei saa laseri leiutajaks ainult ühte nime ja neid nimetada
kiirgamisel. Kui elektron, liikudes ümber tuuma, kiirgab pidevalt elektromagnetilisi laineid, siis aatomi energiavaru peab vähenema. Aatomi energia vähenemisel peab tiirlev elektron pidevalt lähenema tuumale ja elektriliste tõmbejõudude tõttu kukkuma lõpuks tuuma. Aatom kaotab oma elektronkatte ja koos sellega ka oma füüsikalised ja keemilised omadused. Aatomid on aga väga püsivad süsteemid. 1913. a. lõi taani füüsik Niels Bohr teooria, mis käsitleb aatomite energia kiirgamist ja neelamist. Bohri postulaadid: ( postulaat põhieeldus, teooria või mõttekäigu aluseks võetav väide, mille kehtivust eeldatakse.) 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Ta otsis oma väidetele tuge koguni seigast, et isegi Nobeli laureaat ja aatomimudeli looja Niels Bohr hakkas kord füüsika selle fondamentaallause tõepärasuses kahtlema. Tollal oli raske mõista, kuidas toimub teatavate aatomite radioaktiivne beetalagunemine. Energia jäävuse sedause kohaselt peaksid beetaosakesed niisis elektronid tuumast lahkumisel omama kindla koguse energiat. Ana nii see ei ole ilmub hoopis mingi pidevspekter. Energia jäävuse sedasust tõttas pääatma füüsik Wolfganf Pauli, viidates võimalusele, et beetalagunemisel võiksid eksisteerida ka elektrilaengura osakesed, hiljem said need ka nime: noutriino. 2.4. Petised Läbi aegade on siin-seal demonstreeritud vägevaid hoorattaid, mis näiliselt pöörlesid otsekui igavesti. Või siis näidati mingit järjepidevalt vurisevat värtnat, mille telje sisse oli osavalt peidetud pisike turbiin, sellese aga juhiti
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur
1/2π, 3/4π). + __--_ + ____--_ + ____--_ + ____--_ ____--_ π võnketüüpi lained Antenni – lainejuhtme seadmed. Magnetroni poolt genereeritud ülikõrgsageduslike signaalide edastamiseks kasutatakse kahejuhtmelist liini -koaksiaalkaablit ja ristkülikukujulise ristlõikega lainejuhte. Kahejuhtmeliseks liiniks nimetatakse süsteemi kahest teineteisest isoleeritud juhtmest, mille kaugus teineteisest on väiksem kui lainepikkus Δλ Δl Kahejuhtmeline liin Ülikõrgsagedusliku energia edastamisel mööda kahejuhtmelist liini tuleb arvesse võtta liini aktiivtakistust, induktiivsust ja mahtuvust, mis jaotuvad ühtlaselt piki juhtme pinda. Kahejuhtmelise liini ekvivalentne skeem on kujutatud joonisel ?. Ülikõrgsagedusliku energia edastamisel tekivad suured kiirguskaod, mis on võrdelised sageduse ruuduga.
annaabi.ee 
