Tähestik: A a /a/ B b /b/ C c /tsee/Ch ch /te/ D d /de/ E e /e/F f /efe/ G g /hhe/ H h /ate/I i /i/ J j /hota/ K k /ka/L l /ele/ Ll ll /elje/ M m /eme/N n /ene/ /enje/ O o /o/P p /pe/ Q q /ku/ R r /ere/S s /ese/ T t /te/ U u /u/V v /ve/ W w /uve toble/ X x /ekis/Y y /i griega/ Z z /theta/ Hääldamisest: Hispaania keele hääldus erineb nii mõneti eesti keele omast.. Täishäälikud: Täishäälikud hääldatakse selgelt ja üsna lühidalt. Rõhk täishäälikuühendis on a l, el või ul. Juhul, kui täishäälikuühendi moodustavad i ja u, on rõhk viimasena esineval häälikul. Kahekordne täishäälik hääldatakse kahe lühikesena mitte ühe pikana. Kaashäälikud: b sõna algul pärast pausi või mi hääldatakse enamvähem nagu eesti keeles. Kõikidel muudel juhtudel hääldatakse b eesti b ja v vahepealse häälikuna. Mõndades piirkondades ei tehta b l ja vl vahet, siis kehtib eelnev tekst ka v kohta. c hääldatakse nagu eesti k, kui talle järgnevad a, o, u või ka
Täishääliku hääldust muutvad aktsendimärgid PRANTSUSE KEELE é suletud "e" (suunaga "i" poole). HÄÄLDUSREEGLID è ja ê lahtine "e", suunaga "ä" poole (aga KINDLASTI MITTE "ä"). 1. Üksikud täishäälikud Näited : frère (vend), père (isa), mère (ema), événement * a (sündmus), blé (nisu), bête (loom, loll), tête (pea). Hääldus: lahtine "a", nagu eesti keeles. Diarees "i" peal muudab "i" tugevamaks, peaaegu Näited: table (laud), sac (kott), chat (kass), rat (rott), baggage kahekordseks. Näited : naïf (naiivne) hääldub "naïif", mitte (pagas), sa (tema oma), bras (käs
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi
#;h_èMZ-C}#v#R^#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx- #V U?y# Y#p?
AYHv.QMt_##Y<$14 g[J#/3Q- z"#?
[#!6~T##in#9 #Oj+X0_UN~##*]7)@?
###?K}B#5S
aEF#@#{
## FsTyc[ T `8=O5ny#N##&t###M#
L~DZC2I#M%Vw#fo##aM,`+##i-
m
4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias ja Sloveenias. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikas. Umbes 1200. aastast pärinev ,,Hauakõne" on vanim Ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi sugu hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi
Hispaania keel Sissejuhatus Hispaania keele valisin ma oma uurimustöö keeleks, sest see on väga eksootiline ja huvitav keel. See hakkas mind huvitama kui ma paar aastat tagasi Hipaanias reisil käisin ning peale seda olen tahtnud sellest rohkem teada ning nüüd avanes mul hea võimalus seda ka teha. Ajalugu Hispaania keele lätted pärinevad 1. sajandist Kastiilia piirkonnast. Sellel aja oli Hispaania aladel muhameedlaste ülemvõim ning levis Andaluusia ladina keel. Esimesel aastatuhandel ei olnud põhjust arvata, et Kastiilia murrak võiks saada eriti mõjusaks. Kuid võimuvahetused 1037. ja 1492. aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma
Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)-
Ungari Ma rie l Ka s t K2 1 2 Üldandmed Asub Kesk-Euroopas Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina,Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pealinn: Budapest Pindala: 93 000 km² Elanike arv: u 10 miljonit Kaart Religioon Katolikud on 39 % Luterlasi on 11,6 % Kalviniste on 1,8 % Muud religioonid 2,2 % Ateiste on 16,7 % Keel Räägitakse ungari keelt Soome-ugri keel Kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias ja Ukrainas. Esimesed üles tähendused ungari keeles juba 9. ja 10. sajandil Ungaris sai ungari keel ametlikuks 1844.aastal, enne seda oli ladina keel. a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö p q r s sz t ty u ú ü v w x y z zs. 18 käänet "Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse" (Tõestus, et ungari
Hispaania keele praktikum I (FONEETIKA) La fonética es la disciplina de la lingüística que estudia los sonidos del lenguaje. es la ciencia que estudia la producción, transmisión y recepción de los sonidos. La lengua es un sistema de signos que se usa para la comunicación. Los signos se componen de sonidos. Son unidades que se producen mediante la acción de los órganos articulatorios. La función de los elementos fónicos del lenguaje es, pues, la de distinguir la significación de las palabras o de las frases y asegurar así la comunicación entre el hablante y su interlocutor. fonética articulatoria → la acción de los órganos articulatorios fonética acústica → medición de las ondas sonoras que se crean en el aire fonética auditiva → la acción del oído Entendemos por fonología la disciplina lingüística que se ocupa del estudio de la función de los elementos fónicos de las lenguas, es decir, que estudia los sonidos desde el punto de vista de su funci
Keel kui süsteem
HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED
3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Mis on keel ja mis on dialekt? Suur roll on poliitikal- kas keel on riigikeel, kas tal on iseseisev staatus..oluline on ka see, kas on olemas kirjakeel. Keelt saab näha kui dialektide kogumit. Tihti vaadatakse sama keelt eraldi keeltena, just poliitilistel põhjustel. Ometi on suur hulk keeli, mille "keele"staatuses keegi ei kahtle, ning millel on selja taga iseseisev riik. Millised on iseseisva riigiga keeled, alustades suurima kõnelejate arvuga keelest. 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Sveitsis ja Põhja-Itaalias. Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral. · '' ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed) Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%) · Euroopa 225 (3%) Aasias ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist geograafilise
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi
Austraalia ja Uus-Guinea ; Põhja-Ameerika ; Lõuna-Ameerika Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuur alusel maailmas jagunenud on. Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest. Sugulaskeelte sarnasus võib tegelikult olla juhuslikult kokkulangevuse tulemus. Võib olla ka laenamise tulemus.seetõttu nõuavad
harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUR OOPA KEELKON D GERMAANI KEELED Põhjagerm aani rootsi
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. 10 Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUROOPA KEELKOND GERMAANI KEELED Põhjagermaani rootsi
Rubens, Aheldatud Prometheus Antiikaja pärand eri Rubens, Diana kojutulek kultuuriperioodidel: barokk, Rubens, Bacchus klassitsism, romantism, Rubens, Joobnud Herakles modernism... Rubens, Venuse pidu BAROKK Barokk-kirjandus 16. saj lõpp, 17. saj, 18. saj algus Stiilimõiste kasutusel 20. saj Keskused: Itaalia, Hispaania, algusest Prantsusmaa (saksa kirjandusteadus) arvatavasti < portugali barroco Teravad kontrastid sisu ja vormi (pérola osas barroca) `korrapäratu pärl' Mosaiiklik keerukus Mõiste teadaolev esmakasutus Viimistletud metafoorid 1734 (Jean- Allegooriad Philippe Rameau' ooperi Hippolyte et Palju antiikmütoloogia elementide
keegi teine seda keelt ei kõnele, siis ei saa tema õigsust kontrollida. · Allikate võrreldavus näiteks eri traditsioonid rahvaloendustel, laiemalt ka: kelle käest ja kuidas on küsitud. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt 1. mandariinihiina 873 014 298 (hiinakeel/mandariinikeel on ainult siis olemas, kui vaadatakse asja sotsioloogilisest vaatepunktist. 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10. uu 77 175 000 Keelte liigitusaluseid Keeli liigitatakse, sest sellega saab keeli kirjeldada; toime tulla keelte paljususega ja aitab mõista keelega seotud nähtusi. · Genealoogiline (sugulus ja päritolu). On võimalik, et alguses oli 1 keel (algkeel), aga siis teatud
vorminähtustes. · Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled o Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) o Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) o keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopa) c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) · Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k vanagermaani p, t, k, f, , h · Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Jaava saare kaavi keelest 1836-39 o Keelefilosoofia: · Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. · Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. ·Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne. o Keelte morfoloogiline tüpoloogia:
selgitada keelte sugulust) -astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled -Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) -Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) -keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopas) c) 19. sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) *Vennad Grimid lõid 1822 häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k ⇒ vanagermaani p, t, k, f, Ө, h *Wilhelm von Himboldt rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keele tüpoloogiale. Liigitas keeled tüpoloogiliselt: isoleeriv, aglutineeriv, flekteeriv, polüsünteetiline *Noorgrammatikud (A.Brungmann ja H.Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid – häälikuseadustes ei ole erandeid, tunnistatakse vaid analoogiat. d) 20. sajandil(strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) *Strukturalism
Teda peetakse keeletüpoloogilise lähenemise rajajaks. Keele tüpoloogiline liigitus: isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline. Ta tegeles paljude eri keelte struktuuride uurimisega ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Võrdlev-ajalooline keeleteadus (komparativistika) tekkis 18.sajandi lõpul. 19.sajand oli võrdlev-ajaloolise ja laiemalt ajaloolise võidukäigu sajand. Seda peetakse tänapäeva keeleteaduse aluseks. Taanlane Rasmus Rask (1787-1832) oli üks indoeuroopa keelte uurimise rajaja. Franz Bopp avaldas 1816, et keeltes on sarnasusi sanskrit (Indias), kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning, et sellel on sama päritolu. Jacob Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Originaalis on võrdlev ajalooline keeleteadus kirjutatud saksa keeles. 19.sajandi lõpul arenes ajalooline keeleteadus edasi noorgrammatikute poolt. Uuriti
kunstniku enda raskes saatuses. ToulouseLautrec ar mastas eriti litograafiat e kivitr ükki. Tal on suuri teeneid tänapäevase reklaamplakati väljakujune misel. BAROKK (baroc c o portugali ke eles ,, pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on e eskätt Euroopa stiil, kuid esi m ene, mis kolonistide kaudu jõudis ka A m e erikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vasturefor matsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk kunst e elkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus, esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile on omane: a) rahutus b) dünaamilisus c ) kirglik tunneteväljendus d) e m otsionaalsus e ) elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris
Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng)
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad
Kood Asukoht Firma A1 Prantsusmaa Michelin A2 Brasiilia Lee A3 Illinois - USA General A4 Korea Hung-A A5 Poola Z.O.S. A6 India Apollo A7 Tai Bridgestone A8 Indoneesia Bridgestone A9 Ohio - USA General AA Ohio - USA General AB Texas - USA General AC P. Carolina - USA General AD Kentucky - USA General AE Hispaania General AF Portugal General AH Mehhiko General AJ Michigan - USA Uniroyal AK Massechusetts - USA Uniroyal AL Wisconsin - USA Uniroyal AM California - USA Uniroyal AN Alabama - USA Uniroyal AO India Wearwell AP Oklahoma - USA Uniroyal AT Inglismaa Avon AU Ontario - Kanada Uniroyal AV Ohio - USA Seiberling AW Iisrael Samson AX Saksamaa Phoenix
" See annab keeletarvitajale kindlustunde: kui kasutada nime originaalkujul, on see igal juhul õige. 1983. a tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon otsuse ladinakirjaliste (või omaladinaga) maade ja nende pealinnade nimede kirjutamise kohta. Eestikeelseid ja mugandnimesid jäeti alles võimalikult vähe, eelkõige: 1. ia-liitelised riiginimed, nagu Albaania, Austraalia, Austria, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Bulgaaria, Etioopia, Hispaania, Indoneesia, Itaalia, Libeeria, Malaisia, Nigeeria, Sambia, Somaalia, Tansaania; 11 2. liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa, Svaasimaa, Uus-Meremaa; 3. eesti mitmuse tunnusega riiginimed: Filipiinid, Komoorid, Maldiivid, Seisellid; 4