Basiilika läänesuunaline. Uks läänepoolses otsas. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia katedraal. Ristkülikukujulist ruumi katab viklite-sfäärilise katedraal. Ristkülikukujulist ruumi katab viklite-sfäärilise
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele
Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
• On alguse saanud kristluse usust. • Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid(ümarkaar, silindervõlv). • Eeskuju saadi karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaania traditsioonid • Eeskätt avaldub arhitektuuris Romaani basiilika osad • Portaalid (sissepääsud, mis on kunstipäraselt kujundatud) • pikihoone(sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks) • Transept(põikihoone) • Koor (koht vaimulikele ja koorile) • Tornid (võisid puududa, või seista eraldi kiriku kõrval) • Basiilika kõrval seisnes ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik(kolmelööviline) • Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid • Tegelik levik algaski alles 11. sajandi keskpaigas. Püha Markuse kirik. Notre-Dame-la-Grande’i kirik
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood
· 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik Bütsantsi kunst 6 sajand 15 sajand · Umbes 5. Sajandil Lääne-Rooma riik hävineb, Ida-Rooma aladel tekib Bütsantsi riik, mille keskuseks on Kreeka ja Väike-Aasia lääne rannik, pealinn Konstantinoopol · Usuks õigeusk Ortodoksia · Bütsantsi kultuur sai mõjutusi idapoolsetelt aladelt
stiiliks ● Romaani stiil ● Gooti stiil ● Peamised ehitised olid kirikud Kirik ● Piklik hoone suunaga läänest itta, sissepääs läänes ● Kirikute ehitamisel püüti luua võimalikult aukartust äratavat tunnet ● Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks - löövideks ● T-tähe kujuline Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik
Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi Kabel-väike kirik või palveruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitame torne. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- ehk nelitise kohal. Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda. Romaani stiili põhitunnusaks on See tähendab, et akende ja uste avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv. Romaaniaegse kiriku lööve katsid silindervõlvid või kahe silindervõlvi ristumisel moodustunud ristvõlv. vasakul (silindervõlv) Paremal (ristvõlv) Selliste raskete võlvide kandmiseks oli tarvis tugevaid sambaid või mitmenurkseid
Madalad kirikud, sest ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid. Hildesheimi toomkirik- idas ja läänes kooriruumid. Põhiliselt ehitatud maakivist ja tellistest. PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud. Lõuna-Prantsusmaa: o Saint-Sernin kirik- palverändurite kirik, pikihoone 5 lööviline, põikihoone 3 lööviline, läänetornid puuduvad, kuid nelitise kohal suur ja võimas torn. Lääne-Prantsusmaal: mõjutusi saadud islami kultuurist. o Poitiers kirik-jumalaema kirik. Löövid väljaspoolt kaetud väikeste kuplitega (omane islami usule). Portaalid kaetud figuuridega. Väga rikkalikult kaunistatud. Sees ümarvõlvid. Ida-Prantsusmaa: o Citeaux- tsistertslaste emakirik. Lihtne ilma tornideta kirik.
50 000 pealtvaatajat. Myron. Rooma marmorkoopia. Basiilika põhiplaan. *kirikuhoone sissekäik läänepool. *lööv-pikkihoone transept-põikihoone Constantinus Suure triumfikaar. apsiid-poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Jooksjad. Mustafiguuriline amfora valgmik-akendeosa kampaniil-kui kellatorn asub eraldi.
ROMAANI STIIL KÜSIMUSED II VARIANT 1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära?
· Tsentaalehitis-ringi, hulknurkse või risti kujuliselt ehitatud ehitis kus on keskel torn(äärmised punktid on keskmest ühekaugusel) · Sibulkuppel-usupüha leek. Keskine suurem kui teised Paaritu arv · Oreool, mandoria-pühakute pea ümber maalitud aupaiste. Mandoria on aupaiste on kogu keha ümber ovaalsel kujul. · Ikonostaas-ikooni seinkirikus · Book of Kells-kuulus raamat kus rahvakunst seguneb kristliku sisuga(tekstiga) · Pärgamnet-vasikanahast paber · Nelitis-ühenduskoht põikihoone ja pikihoone ühenduskoht, seal tavaliselt nelitustorn · Krüpt -kabel kooriruumi all
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad.-pikihoone,põikihoone,koor,kooriümbriskäik, kabelite pärg, apsiid, löövid, nelitis,krüpt,võidukaar,piilar. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda puulaega, jäet ehitamata lagi, silindervõlviga või ristvõlvidega 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi?polnud vastupidav 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus?-ümarkaar, silinder-ja ristvõlv 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas
11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist · Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium · Empoos- rõdu külglöövi kohal 2
vaid profaanhooneid ( profaan-ilmalik ) ntks. kohtu- ja turuhooned. Varakristlik kirik algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega. ( aatriumiga), kuhu viis tänavalt värav. väravavastas küljel on pääs kirikusse. Kiriku pikihoone on jagatud kolmeks või viieks lööviks. Kesmine lööv on tunduvalt laiem ja kõrgem külglöövidest. Kesklöövi ülemises osas on aknad. kuna aknaklaasi ei tuntud olid nad kaetud õhukesteks lihvitud marmorplaatidega.Pikihoone idaosas on põikihoone ehk transept. Ristumiskohas pikihoonel ja ristihoonel on kooriruum, seal paiknes ka altar. koori taha jääb poolümarväljaehitis ehk apsiid. muust kirikust eraldab seda triumfikaar, seal asus aken. KIRIKUD IDA LÄÄNE SUUNALISED. Altar / apsiid jääb alati itta. Uks ehk protaal alati läände. hommikuste jumalateenistuste tõttu. varakristlased ei osanud võlvida. Tolleaegne kirik lameda puulaega. Basiilika põhiplaan
Kujusid tehti valitsejatest ja sportlastest Realistlik kujutuslaad Ees Aasias tekkis uus usund, mida nimetatakse Ristiusuks Aastal 0 tekkis Kristlasi hakati tagakiusama, et vältida uue usu levikut Roomlased nägis ristiusus riski, kuna see väitis, et valitseja ja ori on võrdsed, ohustades niiviisi orjade ülestõusu Koosviibimised toimusid katakombides Seinu hakati kaunistama Kristlike motiividega Karjade kaitsja Hermes Akti kunst kadus ära 15. Sajandiks Pikihoone ja põikihoone Basiilika stiilis kirikud Lääne osas on uks Altar asub alati Lääne suunas Varakristlikes kirikudes alati lage ei olnud Pühakud Aastal 395 Rooma riik lagunes Jaguned lääne ja Ida Roomaks Bütsants Ida-Rooma Minaretid Ehitatud türklaste poolt Hävitati kunstiteosed ära Religioone või poliitiline põhjus
· 1.-2. saj kunsti ainsad allikad · leitud Lähis-Idas, Itaalias jm · Esimesed varakristliku kunstiteosed (seina- ja laemaalid) · Kristlik sümboolika · Kohmakavõitu katakombid Basiilikad - Varakristlik kirik. Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas ruumi 3-ks kitsaks osaks ehk lööviks. · Kirik lääne-idasuunaline. Uks läänes, altar idas. · Pikihoone idapoolse osa vastas võis olla Transept - kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. (põikihoone) · Transeptist ida poole madal ja kitsas poolringikujulise põhiplaaniga ruum ehk Apsiid. · Põhiplaanilt ristikujuline · Sambaile toetuv talastik sirge või sambad ühendatud kaartega · Kesklöövi kaaristu (arkaadide) kohal nimetatakse Valgmikuks( aknad) · Välisilme lihte, torn puudus. Mõnikord kiriku kõrval eraldi kellatorn ehk Kampaniil · Näitede: Santa Constanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. Kujutav kunst · Seinamaalingud - mosaiigid
vitraazide kogu(üle 2500m2) 5) Johannese nael *Amiens'i katedraal- kõige suurem kirik Prantsusmaal. Mahutab umbes 10000 inimest. Kesklõõvi kõrgus 42m, pikkus 131m. Tal olemas ka labürint. *Saint Chapelle- Püha kabel Pariisis. Kõige kaunim vitraazide poolest gooti katedraal. Laes kuldne ja tumesinine(kallimad värvid) ( ultramariinsinine-ajaloo kallim värv) . See katedraal ehitati Kristuse krooni hoidmiseks( okastraadi). *Beauvais- poolik gooti katedraal. Valmis on altar ja põikihoone kõrgeim kesklõõv on 48m.*Jumalaema kirik Pariisis EHK Notre Dame.- varagootika ehitistest kõige kaunim ja tuntuim. Fassaad ei ole väga rikkalikult kaunistatud. Läänefassaadi tornid on 90m kõrgused, kesklõõvi kõrgus 35m. Roosakna läbimõõt 13m. Viollet le Duc- kõige esimene restauraator maailmas ja tema monument on kiriku katusel. Kristuse okastraat on seal kirikus. Kirikukell kaalub 13 tonni. Vaeste piibel ehk Vennad Limbourghid ,,Berry hertsogi tundideraamat."-vitraaz aknad
voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad. Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi
piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks
teravkaarelistes nisides kuningategalerii. Romaani kirik (Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Läänefassaad.) Ümarkaar ukseavade ja akende kohal ning muude ehitusosade juures. (raskus on suunatud külgedele) Kitsad ja väikesed aknad kivimasside raskuse tõttu. Nelitistorn piki- ja põikihoone ristumiskohal. Valgmik akenderida Trifoorium galeriitaoline Empoor külglöövide peal olev galerii Arkaadid - ehk kaaristu on sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. GOOTI KIRIK ROMAANI KIRIK
piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks
Varakristlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas kõrge müüriga ümbritsetud siseõuega ehk aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Õue keskel asus bassein või kaev, enne ruumi on eeskoda. Kiriku pikihoone jaotati kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on kõrgem ja laiem ja omaette katusega kaetud. Aknad olid kaetud õhukese marmorplaadiga. Lasksid valgust ainult keskmisse ossa. Kirikud alati ida-lääne suunalised. Idapoolses osas risthoone. Kus piki ja põikihoone kokku saavad, paiknes altar. Ristumiskoht on kooriruum. Altari taha jäi poolümar väljaehitis absiid. Muust kirikuruumist eraldas seda võidu ehk triumfikaar. Varasel perioodil ei osatud võlvida suurt hoonet. Kaeti puulaega. Basiilika (õ lk 94) kujunes välja Roomas. Lääne Euroopa kirikute aluseks on varakristlik basiilika. Neid pole säilinud. Hiljem ehitatakse kirikud ümber. Kloostrid tekivad kohe, kui ristiusk on levinud. Seal
Itaalias olid romaani stiilil Bütsantsi ja Araabia mõjud. Kirikutel puudusid tornid, nende asemel ehitati kupleid ning kiriku kõrval asus eraldiseisev kellatorn ehk kampaniil. Saksamaa kirikutele on omased arvukad, erineva kõrgusega tornid, ehitusmaterjaliks punane tellis. [19] Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest ongi kirikud. Seda ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega. Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikihoone ristumiskohal, mida nimetati neltiseks. [20] Romaani kiriku basiilika põhiplaan on esitatud joonisel 18. Joonis 18. Rooma kiriku põhiplaan. [ibid] 14 5. GOOTIKA Gootika on järgmine kunstistiil Lääne-Euroopa, mis valitses aastatel 1150-1500. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16
Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika. Kristlaste hulk on suurenenud ja seetõttu ka kiriku tüüp muutub. Muutunud olud tingisid vanas skeemis olulisi muudatusi. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsemasse otsa, kus laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõimumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli põikihoone pärandast tavaliselt kõrgem ja koori all on vahel kabel krüpt, kuhu maeti suurnikke. Kiriku põhiplaan läheneb ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kesklöövi osas polnud. Uksed asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Romaani stiili silmapaistvamaid tunnuseid on ümarkaar
mitmete kaitsemüüride ja -tornidega. Linna üheks peamiseks ehitiseks kujunes katedraal (e peakirik, toomkirik, münster). Religioossete teenistuste läbiviimise kõrval tähistati seal ka riiklikke tähtsündmusi, toimusid loengud, teatrietendused jne. Ehitustüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid. Põhijaotus jäi katedraalil samasuguseks nagu romaani ajastulgi – kolme- kuni viielööviline pikihoone oli läbi lõigatud mitmelöövilise põikihoone e transeptiga, millele järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Niisugune ruumijaotus jättis alles juba romaani ajastust tuttava ladina risti kujulise põhiplaani. Ehitustehniliselt on gooti katedraalid võrreldes eelnenud ajajärguga suureks sammuks edasi. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa avarad aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse
Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Põhijaotus jäi katedraalil samaseks nagu romaani ajastulgi - kolme- kuni viielööviline pikihoone oli läbi lõigatud põikihoone e. transeptiga, sellele järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Gooti katedraalides loobuti tavaliselt koori all asuvast krüptist, seetõttu on kooriosa põrand samal kõrgusel, kui 53 ehitise teistes osades. Pikihoone külglöövid olid pikendatud kooriümbriskäiguni, sellega liitunud kabelid moodustasid kabelipärja
annaabi.ee 
