Maali analüüs: 1. Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 15031507. 2. Õlimaal puidul. 3. Tegu on seinamaaliga. 4. See on portreemaal. 5. Tagaplaanil on järv. Enamvähem kaela kohapealt algab see. Seal allpool on näha teed ja ühte silda kaugel. Tähtsal kohal on naise käed. Naisel on väga hästi selga joonistatud riided. Peas on näha loori ja kõiki pisidetaile. Värvid on suhteliselt tumedad. Valitsev toon on rohekaspruun. Eks sellepärast, et portreemaalil on eelkõige kujutatud naist. 6. Maal on värvitud 4 aasta jooksul ja tunda on, et asja on tehtud rahulikult. Pintsilga pole väga rahmeldatud. Kõik on selline sulav. Tagataust on eriti selline ühtlane. Värvide üleminek rahulik. 7. Taiese meeleolu on minumeelest rahulik, ega portreel ei saagi midagi karjuvat väga olla. Ma usun, et ta tahtis edasi anda rahulikku Itaalia siidikaupmehe naist
· Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun- rohekaspruun. · Süttib hõlpsasti. · Tekkis 450 miljonit aastat tagasi. · Varusid on 5 miljardit tonni. · Leidub 30 riigis. · Ameerikas paiknevad kõige suuremad põlevkivi leiukohad. Ravimuda ja mineraalvesi. Ravimuda: · 2 põhirühma. Kasutatakse: · Ravi-kui ka põllu-majandus otstarbeks. Mineraalvesi: · Ravitoimega põhjavesi. · Eestis leidub põhiliselt: Värskas, Häädemeestel ja Kärdlas. Üldine Kokkuvõte.
(I) Teib (Leuciscus leuciscus) elutseb kiire vooluga jõgedes ja ojades, läbivooluga järvedes ja rannikumeres. Ta on parvekala, kes suuri rändeid ei soorita. Ta on poolsiirdekala, kes kevadel tõuseb kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. (I) Turb (Leuciscus cephalus) on paksuseljalise ja laia, kuid lamedalaubalise kalaga. Tema lai selg on enamasti tumeroheline, harvem rohekaspruun. Selja tume värvus hajub külgimööda allapoole liikudes heledamaks, omandades tavaliselt kas kuldse või hõbeja läike. Kala kõhupool on hõbevalge. Otsseisuse laia suu tipp ulatub turval silma keskpunktiga samale joonele ja ninaavad on silmnähtavalt lähemal silmadele kui ninamiku tipule. (I) Säinas (Leuciscus idus) Kasvab 3050 cm pikkuseks. Külgedelt on värvuselt hõbedane, selg mustjasrohekas, valge kõhualusega, osad uimed on punakat värvi. äinas elutseb nõrga vooluga
seemned, sest need põledes plahvatavad Hasis Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, mis pakitakse ning kuivatatakse Hasis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini Tavaliselt on hasis pressitud kookideks Pulbriline hasis on vähelevinud Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko kanepiekstrakt Esineb uimastiturul harva Siirupisarnane must või rohekaspruun üsna ebameeldiva lõhnaga segatakse tavaliselt tubakaga ja seejärel suitsetatakse Kanepi mõjud lõõgastustunne, (kerge) eufooria meelte suurenenud tundlikkus aja kulg näib aeglustuvat söögiisu suureneb tekivad keskendumis ja koordinatsioonihäired; südame löögisagedus kiireneb kehatemperatuur langeb pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad Kanepi kõrvalmõjud sõltuvuse väljaarenemine deliirium kanepipsühhoos skisofreenia ärevushäired depressioon
Sookurg Sookure välimus • Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm • Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased. • Pea ja kaela külgedel valge riba. • Jalad mustad, nokk rohekaspruun. • Saba iseloomustab suur puhmastutt. Elupaik • Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit
3) ümbrisest ehk kattelehest, mis on valmistatud parimatest tubakalehtedest. Need annavad sigarile tema välimuse ja lõpliku aroomi. Sigaritel on kaks mõõtu: pikkus ja läbimõõt. Sigaril võib olla kaks kuju: 1. sirge ehk parejos 2. mittestandartne ehk figurados Sigareid on heledamaid ja tumedamaid. Heledam on üldiselt pehkeme ja tumedam sisaldab rohkem õlisid ja suhkrut. Värvi järgi jaotatakse sigarid: 1) Topelt Claro on rohekaspruun, magusvõitu, pehme ja väikese õlisisaldusega. 2) Claro on hele, kollakas- või kahvatupruun ja neutraalse maitsega. 3) Naturaalne on helepruun, pruun ja tihedama konsistentsiga. 4) Colorado Claro on keskmiselt pruun, kollakasrpuun või merevaiguvärvi. 5) Colorado on kastanpruun, punakas või tumepruun, aromaatne ja tugeva maitsega. 6) Colorado Maduro on tumepruun, keskmise kangusega. 7) Maduro on tumeruun, kiuline, õlirikas, aromaatne ja magusavõitu.
Latikas Liiginimi ladina keeles Abramis brama (L.) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. On peamiselt järvede ja aeglasevooluliste (0,3 m/s)
eksisteeri. Kunagi ei pruugi täpselt teada, mida sulle pakutud aine sisaldab. Kõige tuntumad narkootilised ained on: Marihuaana - puru suitsetamiseks värvus rohekas, meeldiva magusa lõhnaga Hasisi- tahked tükid, pulber või õli suitsetamiseks tahke ning õlikujuline vorm tugevalt konsentreeritud ebameeldiv lõhn reaalne oht sõltuvuse tekkimiseks Mooni ürt- peenestatud ürdist valmistatud leotis süstimiseks värvus rohekaspruun ettearvamatu toimega tekitab kiiresti tugeva sõltuvuse Heroiin- pulber nina kaudu sisse tõmbamiseks või lahus süstimiseks värvus valge, kollakas, hall või pruun tekitab kiiresti nii vaimse kui ka füüsilise sõltuvuse Kokaiin- pulber nina kaudu sissehingamiseks, lahust süstitakse värvus enamasti valge tekitab vaimse sõltuvuse Crack- kokaiinist valmistatud kristallne aine värvus valge tekitab kiiresti tugeva vaimse sõltuvuse LDS- immutatud pulber, harvemini tabletid
Peale kalade söövad nad ka limuseid. 3)Eluviis: Kammeljad on suhteliselt laia levikuga kalad. Neid elutseb Atlandi ookeani rannikul alates Loode-Aafrikast. Kammlejad koevad Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Nad koevad mai keskpaigast kuni juuni lõpuni. Koetud mari areneb 7-9 päeva, vees hõljudes ja ise arenedes. Rünt 1)Välisehitus: Rünt on väike kala sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed on tal hõbedased kaetud tumedamate laikudega. Rüngil on suunurkades poised. Tumeda seljapoole ja läbipaistvalt kõhupoole piiriks on tume triip. 2)Toitumine: Rünt eelistab toiduks putukavasteseid, limuseid, taimeosakesi ja kalamarja. Peamiselt söövad nad kiisa ja tindi marja. 3)Eluviis: Kudemise ajal on ründid väga lärmakad. Nad koevad maist augustini. Nad koevad kivisel ja mudasel põhjal. Nende mari kleepub kivide külge ja nende areng kestanb keskmiselt 8 päeva.
Selle valmistamiseks emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon pannakse taimeosad THC eraldamiseks on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lahustisse, mis filtreerimisel aurustub. lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Tulemuseks on siiruspisarane ebameeldiva lõhnaga lahus, mis on värvilt must või rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. Kanepiekstraktis THC-sisaldus on 10-60%. Uimastiturul üsna harva esinev toode. Marihuaana Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest.
esinemissagedust: · Suguline levik 63% · Ühiste süstalde ja nõelte kasutamine narkomaanide poolt 28% · Doonorivere ja verepreparaatide ülekandmine 3% · Nakatunud emalt lootele raseduse ajal 2% · Ebaselge levikutee 4% Mõne narkootikumi lühikirjeldus Marihuaana + puru suitsetamiseks + värvus rohekas +meeldiva magusa lõhnaga Mooni ürt + peenestatud ürdist valmistatud leotist süstitakse + värvus rohekaspruun + ettearvamatu toimega, tekitab kiiresti tugeva sõltuvuse + Heroiin + pulber nina kaudu sissehingamiseks, lahust süstitakse + värvus valge, kollakas, hall või pruun + tekitab kiiresti nii vaimse kui ka füüsilise sõltuvuse Kokaiin + pulber nina kaudu sissehingamiseks, lahust süstitakse + värvus enamasti valge + tekitab vaimse sõltuvuse Kräkk
Kasepuravikud on söögikõlblikud, kasutuskõlblikud, mahedad söögiseened, aga kasvades valmivad kiiresti ja on tihti ka vägagi ussitanud. Kuigi väikesed, kõva viljalihaga kasepuravikud tasub küll üles korjata ja targalt tarvitada värsketeks seeneroogadeks. Liivatatik Liivatatik ei ole väike ega ka suur, vaid keskmise suurusega ja paks puravikuline. Liivatatiku kübar on kumer, kollakaspruun ja vähemalt noored seened on tumedate soomustega kaetud. Torukestekiht on rohekaspruun, vajutades muudab värvi sinakaks. Poorid on väikesed ja ümarad. Jalg on kollakaspruun ja sile, viljaliha on oranzikas kollane, lõikekohtadel muutub siniseks. Liivatatik kasvab männirohketes nõmmemetsades ja rabades. Liivatatik on sage ja rohke saagikusega seen.Kõige parem on liivatatik noorena, sellal on ta sitke ja enamasti ussivaba. Ka torukestekiht on tavaliselt nii puhas, et liivatatikut võib tervenisti söögiks kasutada. Liivatatik sobib kasutamiseks
Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja kasulikkuse tõttu kaitset. 1.1. Välimus Eestis elavate apteegikaanide selgmine külg on rohekaspruun, umbra tooni. Seljal kulgeb piki keha mõlemal pool kolm ookerpunast pikitriipu, kusjuures keskmistel triipudel on mustjate südamikega silmlaigud. Kõige äärmise punase pikitriibu kõhtmisel küljel kulgeb kuldookerjas triip. Kaani kõhtmine külg on määrdunudkollane, seda ilmestab ebaühtlase tihedusega mustjas marmorjas muster. Apteegikaani keha mõlemas otsas on tahapoole laienev paeljas iminapp. See võib isendi seisundist, aktiivsusest ja vanusest olenevalt olla eri suurusega
hoiduvad. Perekond mänd (Pinus) Okaste arv lühivõrsel 2,3,5 kimbus. Okka servas hambad(tundub kare). 17) Pinus sylvestris harlik mänd *Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud, sinakasrohelised. *Pung oranz-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise ,,kahvliga"). 18) Pinus contorta keerdmänd *Võrse rohekaspruun kuni punakaspruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, keerdunud, teravatipulised, saagja servaga. *Pung hästi pikk, silinderjas, tumepruun. *Käbi ebasümmeetriline, apofüüsi tipp nõeljas, helepruun. 19) Pinus mugo subsp. Mugo mägimänd *Okkad 2 kaupa kimbus, sirged/kõverdunud, tumerohelised kinnituvad võrsele tihedalt. *Pung pruunikas- oranzid, munajas, tugevalt vaigused (valge)! *Käbi(2,5-4) sümmeetriline, apofüüsi tipp pole terav. 20) Pinus peuce makedoonia mänd
teha ei ole siiski võimalik. Kui taimelt on nõre kogutud, siis ülejäänud taimeosi enam narkootikumideks ei peeta Eestis on hasisi kohta levinud slänginimed plastiliin, has ja maroko. Kanepiekstrakt Kanepiekstrakt (hasisiõli ehk vedel kanep ehk nastoika) on kõige kontsentreeritum looduslik kanepitoode. Selle valmistamiseks pannakse taimeosad lahustisse, mis filtreerimisel aurustub. Tulemuseks on siirupisarnane ebameeldiva lõhnaga lahus, mis on värvilt must või rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakti segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. Kanepiekstrakt on uimastiturul üsna harvaesinev toode. Kanepi mõju Füüsiline mõju Kanep tekitab kehaseisundi, millel on järgmised tunnused: · Suured või laienenud pupillid · Punased silmad(silmavalgetes veresooned) · Ripuvad silmalaud · Kiire pulss ja kõrgenud vererõhk · Suu kuivus · Oksendamine ja üldine halb enesetunne Psüühiline mõju
kuivatatakse. Nii saadaksegi hasisit, mis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi kuumutatakse ja filtreeritakse
Kanepist valmistati köisi, seemneist sai loomasööta, kanepiõisi kasutatakse praegugi mõningate õllesortide keetmisel.(1) Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti.(1) MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest. (1) HASIS e. KANEPIVAIK: Hasis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini.(1) KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode.(1) OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse.(1) MORFIIN: Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, - sidrun- või viinhapet ning seejärel kuumutatakse - nii saadakse vajalik lahus, sest otse ta muidu vees ei lahustu.(1) HEROIIN: Suitsetamiseks mõeldud heroiin on nii pulbriline kui ka teraline.(1)
kuivatatakse. Nii saadaksegi hasisit, mis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi
Pinus peuce - Makedoonia mänd · võrse karvadeta · rohekas (sügistalvel), hiljem muutub hallikaspruuniks · noored võrsed oliivrohelised, hiljem rohekaspruunid · pungad kuni 1 cm pikad, pruunid, vaigused, terava tipuga · okkad sinakasrohelised · lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes, pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, 7-12 mm pikad · küllalt jäigad, kolmetahulised, õhulõheread kahel külgmisel tahul · käbi väga suur ja suurte soomustega · käbi rohekaspruun Pinus strobus - Valge mänd · võrse paljas ja võrsete tipus pikad pehmed okkatuustid · okkad rohelised, valge jutiga · 5-okkaline · käbi suur, pikk ja kitsas · soomused suured · helepruun, valged vaigupisarad Pinus cembra subsp. sibirica - Siberi seedermänd · võrse jäme ja karvane · 5-okkaline, jämedad okkad · imelik hele käbikogumeid Nulu perekond Abies balsamea - palsaminulg · võrse on sile (ei ole näsakesi, ei ole vaoline nagu kuusk)
SOOKURG Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal
kakkude paarid ühe hooaja. Isased jäävad tavaliselt oma pesapiirkonnale aastate vältel truuks. Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus. · Eluviis. Karvasjalg-kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev. · Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg. · Arvukus. Eestis pesitseb 200-500 paari, Euroopas 110 000-350 000 paari. Metsvint · Välimus. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. · Kus võib kohata.Parkides, metsas, samuti linnas. · Eluiga. Tüüpiline eluiga 3 aastat, pikim teadaolev eluiga pea 18 aastat. · Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, marju. · Pereelu
Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi kvaliteet ja TCH-sisaldus sõltuvad tootmisviisist. Kehvades säilitamisoludes võib kvaliteet halveneda. Kanepiekstrakt ehk vedel kanep ehk nastoika on uimastiturul samuti harva esinev kaup. See on kõige konsentreeritum looduslik kanepitoode. Selle valmistamiseks pannakse taimeosad THC eraldamiseks lahustisse, mis filtreerimisel aurustub. Tulemuseks must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. Kanepiekstrakti THC-sisaldus on 10-60%. Kanepi tarvitamisega kaasnevad sümptomid... Positiivne · Parem tuju · Lõdvestus · Loov mõtlemine · Kõrgenenud tunnetus · Meeldivad kehaaistingud · Valu kadumine · Iiveldustunde vähenemine · Vähenenud stress
rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas. Hasis (kanepivaik) Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasis on iseloomuliku imalmagusa lõhnaga, sõltuvalt kasvualast kas helepruun, rohekaspruun, pruun või isegi must. Hasisit suitsetatakse enamasti sigaretis või piibus. Kanepivaik mõjustab motoorseid funktsioone, tema kasutamine võib põhjustada vigastusi, kuna inimese kontsentreerumisvõime väheneb. Annuse mõju kestab tavaliselt 2-4 tundi. Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltumus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamiselundeis suitsetamisega seotud probleeme. Ecstasy
kuivatatakse. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla teraline kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva. THC-sisaldus võib-olla hasisis 5-25%. Kanepiekstrakt on kõige kontsentreeritum looduslik kanepitoode. Selle valmistamiseks pannakse taimeosad THC eraldamiseks lahustisse, mis filtreerimisel aurustub. Tulemuseks on siiruspisarane ebameeldiva lõhnaga lahus, mis on värvilt must või rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. Kanepiekstraktis THC-sisaldus on 10-60%. Uimastiturul üsna harva esinev toode. Kanepi mõju. Kui ainet neelatakse või kui seda mälutakse, saavutatakse mõju poole tunni või tunniga. Joove võib kesta 3-5 tundi, suuremate annuste korral ka kauem. Kanep mõjub suitsetades juba mõne minuti jooksul ning seisund kestab annusest või selle kordamisest sõltuvalt mõne tunni.
Metsvint Saabuvad märtsi viimasel nädalal või aprilli algul. Isaslinnud tulevad varem kui emaslinnud. Lahkuma hakkavad augustis septembris. Noored lahkuvad enne vanemaid. Euroopas väga levinud lind. Levinud ka LääneAasias ja LoodeAafrikas. Ränne toimub päeval suurte parvedena. Talvituvad Lõuna Euroopas, atlantilises Euroopas. Samuti Loode Aafrikas ja Kesk Euroopas. Osad soojemas kliimas elavad linnud on paiksed. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. Maapinnal hüppab kiirelt ja kergelt või kõnnib. Seltsiv lind, kes tegutseb peamiselt puu otsas. Laul on tal kiiretempoline ja lühike. Eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu. Laulmise lõpetavad juuni lõpul. Inimestega kohaneb kergesti.
ka ta eluiga pikk - see ulatub 4 a. LINASK. (keha paks, uimed ümardunud, sabauim nõgus) Linask on paks ja ümar kala, kelle keha katab tugev ja läbipaistev limane marrasknahk. Värvus sõltub rohkem elupaigast, kuid tavaliselt on ta selg tõmmu-oliivroheline ja metalse läikega, küljed aga kollakasrohelised. RÜNT.( keha rulljas, väike kala) Rünt on väike kala rulja ja sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed hõbedased, 6 kaetud sinakate või mustade laikudega. Tumeda seljapoole ja läbipaistvalt rasvvalge kõhupoole piiriks on tume küljetriip. Suunurkades on poised. Ründid on keskmiselt 6...11 cm pikad ning kaaluvad 3...21 g. Rünt on levinud üle kogu Eesti. Ta eelistab liivase põhjaga veekogusid. Üldiselt on ta hapnikurikaste jõgede ja järvede asukas,
pakitakse ning kuivatatakse. Nii saadaksegi hasisit, mis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. 5 OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium
kriimustuste j a muude nahavigastuste puhul. Tuleb teada, et kibuvitsa pika ja suurtes annustes tarvitamise korral veri pakseneb, mis mõjub südame ja kõhunäärme talitlusele. Sang- ehk must lepp Ainus glutinosa Sanglepp kasvab lodumetsades, niisketes segametsades j a puisniitudel, veekogude kallastel ja jõelammidel, aga ka madalamatel liivaluidetel. See on noorest peast põõsas, täiskasvanuna aga kuni 30 m kõrgune puu. Noore puu koor on rohekaspruun, sile ja läikiv, vanema puu koor on tumepruunja krobeline. Tüvi on sirge, ladvas on ümmargune võra. Pungad on punakaspruunid ja kleepuvad, ümmargused või äraspidimunajad, lehed on pealt tumerohelised, alt helerohelised ja kaetud näärmetäppidega. Sanglepa õied on ühesugulised, isas- ja emasurvad paiknevad 3-5-kaupa okste tipus. Sanglepp õitseb märtsis-aprillis. Vili on ühe seemnega käbi, mis valmib küll sama aasta sügisel, kuid avaneb alles järgmise aasta veebruaris-märtsis
Linnu rind lehtmetsades, ja kõht on puhasvalged. Ülapool on okasmetsades kuuse- maheroheline, enamikul on segametsades *Mets-lehelind hoosulgedest ereroheline ääris. *Metskiur Värvulised Laul on tal kiiretempoline ja lühike Emaslind on rohekaspruun, alapool Parkides, metsas, samuti rohekashall. Isaslinnu eesselg on linnas. kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Nokk on lühike ja *Metsvint kooniline. Must-kärbsenäpp *Mustpea-
kübarad poolringjad, korrapärased, Veel ka põrandalaudade kõikumine. konsooljad, terve servaga. Ülakülg Majakõbjas (majavääts) viljakeha määrdunud kollakas, hallikas, pruun, resubinaatne, nahkjas, ümbritsetud valkja ja seeneliha valge, aniisi lõhnaga. Hümenofoor õhema mütseelivalliga. Hümenofoor koosneb laburüntjatest pooridest. Suured, kollakas kuni rohekaspruun. Seeneliha põhjustab valget südamemädanikku. Eestis õhuke kuni 1mm, poorid ebaselged, lainete, sage. Suitsik kübarad omavahel liitunud, kurdudena nurgelised. Eosed majavammi poolringjad. Ülakülg viltjas karvane või ka omadest poole väiksemad. Niiskussisaldus paljas, pruunikashall. Seeneliha sitke 30-50%. Majamädik viljakeha liibunud määrdunud kollane. Poorid või narmad on nahkjas, sarnane vammiga. Eosed suitshallid
Lehed paaritusulgjad, mis on Kahekojaline; õied väikesed, Amuuri korgipuul on lülipuit hallikas- korgipuu kasvad piklikmunajad, teritunud tipuga, väga kollakasrohelised. Vili kerajas 200-300a. kuni rohekaspruun; maltspuit kollane, Amuuri a Ussuuri jõe peensaagja servaga. Hõõrumisel marjataoline must luuvili, valmib ilusa tekstuuriga; vesikonnas, Koreas, lõhnavad. sept-okt.
Areneb välja psüühiline sõltuvus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamisega seotud probleeme (Taidre, Tappel 2000). 2.2.3 Kanepiekstrakt Kanepiekstrakt (hasisiõli ehk vedel kanep ehk nastoika) on kõige kontsentreeritum looduslik kanepitoode. Selle valmistamiseks pannakse taimeosad THC eraldamiseks lahustisse, mis filtreerimisel aurustub. Tulemuseks on siirupisarnane ebameeldiva lõhnaga lahus, mis on värvilt must või rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakti segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse (Narkootikumid 2004). Kanepiekstrakti THC-sisaldus on 10-60%. Mõnikord püütakse saada ka väheväärtuslikku ekstrakti, mille THC-sisaldus on 1-2%. Selleks eraldatakse viimasedki THC jäägid taime jämedatest varreosadest. Kanepiekstrakt on uimastiturul üsna harvaesinev toode (Narkootikumid 2004). 2.3 Opiaadid Oopiumimooni ehk unimagunat (vt. lisa joonist 9) on kasvatatud tuhandeid aastaid, sama
Paleoheterodonta (Palaeoheterodonta) (hõlmab näiteks järve- ja jõekarpe) Palaeotaxodonta Pteriomorphia (siia kuuluvad näiteks austrid ja rannakarbid) Hari järvekarp Kiiljas ovaalse kujuga, peenem ots moodustab nokisetaolise lohu. Pealt kollakas punakaspruun, servades pruunikasmust. Pärlmutterkiht sinakasvalge, tagaosas paksem ja valge. Suur järvekarp Ovaalse , munajas- kiilja kujuga. Pealt kollakasroheline kuni rohekaspruun. Pärmutterkiht sinakasvalge, määrdunud välimusega. Koor suhteliselt õhuke. Kasvab kuni 20 cm pikkuseks. Õhuke ebajärvekarp Ovaalse, otsast sirglõikelise nürinurkse kiilu kujuga. Pealt pruunikas kuni mustjaspruun. Karbi koor on õhuke Paksukojaline jõekarp Paksu kojaga Ovaalse kuni kergelt neerja kujuga. Pealt tumepruun kuni must, noortel pruunikasroheline toon. Portselankiht sinakasvalgest kuni kollakasroosani. Lukusti servad kumerad ja hästi eristunud hammastega.
samblikud, islandi käokõrv. LOOD-JÕHVSAMMAL Tume või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune). Vars tihedalt kaetud pruunide risoididega, lehed kuni 4mm pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas. Sammal on väga sage lubjarikkal pinnasel, paljakutel, harvem kividel. LOODEHMIK Tume, rohekaspruun, okste tipud kollakasrohelised, korrapäraselt lihtsulgjas sammal. Varrelehed on nii väikesed ja tihedalt vastu oksa või peavart surutud, et me palja silmaga vaadates neid lihtsalt ei märka. Seega paistavad loodehmiku oksad kui kollakasrohelised nöörid. Erinevalt niiduehmikust, tema nöörjad oksad ei harune üldse. Kasvab liivasel ja lubjarikkal mullal, niitudel ja loopealsetel. Loodehmikut võib pidada
Mullastiku suhteson vähenõudlik. Taime juurestik on tugev ja plastiline. Mägimänd on lühiealine, elades kuni 70 aastat. Mägimändi kasutatakse karjääride metsastamiseks ja nõlvade kinnitamiseks. Kasvatatakse mitmeid teisendeid ja võravorme. 55 1. 2. 3. 4. 1 - emasõitega võrse; 2 - isasõitega võrse; 3 - rohelised okkad 2-kaupa ja rohekaspruun võrse; 4 - käbid; Mägimänd on väga vastupidav tugevatele tuultele, lume raskusele ja laviinidele, sest oksad on väga painduvad. Miinuskraade talub puu kuni 34...40° C. Liik talub hästi põuda ja kasvab kergematel liivmuldadel, märgadel turvasmuldadel, samuti kivistel ja rasketel savimuldadel. Mägimänd on ta väga populaarne ilupõõsas parkides, haljasaladel ja koduaedades. Dekoratiivsest
metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab nende kuumutamisega muuta. Tähtsamad looduslikud mineraalpigmendid ja nende värvused: Looduslik mineraalpigment Värvus maalrikriit valge ooker kollane, pruun või punakas rauamennik punane või pruun umbra pruun või rohekaspruun glaukoniit roheline Mineraalsed tehispigmendid. Neid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Värvuse järgi liigitatakse neid: valged - tinavalge, tsinkvalge, litopoon; punased - tinamennik, tehis-rauamennik, rohelised - kroomroheline, tsinkroheline, plii-kroomroheline; kollased - kroomkollane, pliikollane; sinised - lasuur, ultramariin;
annaabi.ee 
