Ray Eames Charles & Ray Eames 1948 a. Charles & Ray Eames 1956-1957 Eero Saarinen "Tulip" 1953 a. "Grasshopper "Womb" Modernism Euroopas pärast II maailmasõda Hans Gugelot 1957 Kasutatud materjal : http://www.hot.ee/edgarvelbri/raamat.html http://www.bonluxat.com/a/George_Nelson_Marshmallow_Sofa.html http://www.metmuseum.org/toah/works-of-art/1986.437 http://www.metmuseum.org/toah/works-of-art/1980.509 http://www.slideshare.net/rohekaskollane/stiiliajalugu2#btnNext http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_Bertoia http://www.design-museum.de/en/collection/archive-estates.html http://www.hfg- archiv.ulm.de/english/the_collections/hfg_collection/objects_photos.html http://www.design-museum.de/en/collection/100-masterpieces/detailseiten/dax- eames.html http://www.bukowskis.com/auctions/H022/90-fatolj-med-fotpall-lounge-chair- formgiven-av-charles-ray-eames http://www.slideshare.net/rohekaskollane/stiiliajalugu2#btnNext http://de.wikipedia
Ümarkooniline, kollakasvalge õun on kaetud roosapunaste joonte ja laikudega. Õigel sordiõunal on ka viljaliha roosakas. Vili valmib augustis, säilib 4 - 6 nädalat. Väga hea laua- ja mahlaõun. "Krügeri tuviõun" - on arvamusi, et puu pärineb Leedust. Õun on kooniline, kollakasvalge, õrna punaga päikesepoolsel küljel. Valmib augusti teisel poolel ja säilib 3 - 4 nädalat. Hapukasmagusa maitsega meeldiv lauaõun. "Martsipan" - pärineb Saksamaalt. Õun lameümmarguse kujuga, rohekaskollane, triibulise ilusa karmiinpunaga. Valmib augustis. 4 TALISORDID: "Talvenauding" - Pollis aretatud sort. Õun keskmise suurusega, kooniline või korrapärane, tugevate kantidega, rohekaskollane, pruunika punaga, hapumagus hea lauaõun. Vili valmib novembris - detsembris, säilib aprillini. "Antoonovka" - vana vene sort. Õun keskmise suurusega, ümar, valminult
kuid ka basseinide vete puhul. Paljud ained nagu paber, petroolium, tekstiilid, värvid, tulekustutid, plastikained ja putukamürk sisaldavad kloori või on kasutatud kloori nende valmistamiseks. Kloor oli ka esimene gaas, mida kasutati sõjanduses. 1915. aprill vabastas Saksa armee prantslaste, kanadalaste ja aafriklaste poole 180 tonni kloori gaasi. Kannatada sai umbes 20 000 inimest. 5000 neist suri ning paljud jäid eluks ajaks vigaseks. Kloor on raske (2,5 korda raskem kui õhk) rohekaskollane, terava lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elava suhtes. Kloor reageerib veega, vesinikuga ja metallidega. Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kloori kõige enam levinumaks ühendiks on keedusool. Inimese organismis on kuni 200 g keedusoola. Inimese organism vajab päevas 5g soola. Kloor oli esimene eraldatud halogeen ja tema ühendeid teatakse juba varasematest aegadest. · nimetus Kloor
Hüpoteesi tõestamiseks viisin läbi järgneva katse: panin ühe õuna külmkappi ja teise õuna tuppa ning jälgisin nende muutusi 12 päeva jooksul. 5 1. UURIMUSKATSE ALUSTAMINE 1.1 Õunte valimine ja välimus Valisin keldrist kaks samast sordist hilissügisel korjatud õuna. Õunad olid veel ilusad kuid veidi kortsulised. Oli näha, et õunad olid juba üpris pikka aega keldris seisnud. Värvus oli rohekaskollane ja läbimõõt mõlemal umbes 7cm. Õuna sordiks oli ,,Tellisaar". 1.2 Katse alustamine Katse läbiviimiseks panin ühe õuna külmkappi, kus temperatuur oli 5°C ja teise õuna panin külmkapi kõrvale väiksesse kaussi. Toatemperatuur oli keskmiselt 21-22°C. Kumbki õun ei puutunud kokku teiste toiduainetega. 6 2. KATSE LÄBIVIIMINE 1.1. Katse aeg
Kloor Margus Henning AAP-11 2012 Sisukord · Mis on kloor ? · Milline ta välja näeb ? · Milleks teda kasutatakse ? · Kus teda leidub ? · Viited Mis on kloor ? · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element · Kloor on mittemetall · Kloori järjenumber on 17. · Kloori aatommass on 35,453 Milline ta välja näeb ? · Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Milleks teda kasutatakse ? · Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis (laipade desinfitseerimiseks) · Keemiliste ühendite valmistamisel soolhappe, kloorlubja, hüpokloriitide jne. tootmisel. · Kangaste ja tselluloosi pleegitamiseks paberi ja tekstiiltööstuses Kus teda leidub ?
kulgeva 6-9 külgroodude paariga. Pealt on lehed tumerohelised ja alt on lehed hallikasrohelised ja pehmekarvased. Vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ploomipuul on viljaks lihakas luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on kattunud vahakirmega. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi küljevagu on hästi nähtav. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt magus, kuid osadel sortidel leidub ka magushapusid ploome. Vili on tihke ja mahlakas, ning sisaldab palju taimset suhkrut (7-13%). Võrdlemisi palju leidub seal ka vitamiine ja pektiin aineid. Olenevalt sordist valmib vili juuli lõpust oktoobrini. Ploomipuude õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (enamasti kahekaupa). Ploomipuude õied on valged, rohekad või roosakad. Õitseb lehtede puhkemise ajal, mais. Õied umbes 2 cm läbimõõdus.
Kloor Kloor Kloori järjenumber on 17. Kloori aatommass on 35,453. Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Kloor Kloor Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Kloori aktiivsus "hävitas" ka kloori enda. Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kloori ajalugu Keedusool avab klooriühendite ja ka kloori kunstliku saamise ajaloo
Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem. Pühajärve tekkimise kohta on teada mitmed erinevad muistendid. Ühe muistendi järgi olevat Otepää elanikud arvanud, et suur ja vägev taevaisa elab Munamäel ning näeb ja kuuleb sealt kõike, mis ümberkaudu toimub. Muidu oli kõik korras, ainult vett olnud vähe
Iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Kloor on oksüdeerija. Na + H2S04 Kloori kasutusalad Tekstiili-ja paberitööstuses kasutatakse seda pleegitajana, veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Keemiatööstuses rakendatakse kloori orgaaniliste ühendite, vesinikkloriidhappe ja kloriidide tootmisel. Kloori oksiidid on happelised . Ta on normaalsetel tingimustel rohekaskollane gaas. Hüpokloorishape Kloori o.-a. on seal 1 . Väga nõrk hape, ebapüsiv, teda saadakse klooriveest, väga tugev oksüdeerija . Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik . ( HClO). Kasutatakse pleegitamiseks paberi-ja tekstiilitööstuses . Kloorlubi Saadakse kloori juhtimisel lubjavette. Tahke kloorlubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn .Kasutatakse pleegitamiseks . See on kuiv desinfitseeriv aine.
Nende aktiivsus väheneb järjekorras: F>Cl>Br>I Fluor Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Normaaltingimustel kollakas gaas Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub fluor söövitavalt Elementide levikult Maal 17., maakoores 13. ja universumis 24. kohal Kasutatakse palastiku valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks NaF aitab ära hoida hammaste lagunemist Fluor vedelal kujul Kloor Normaaltingimustel rohekaskollane gaas Mürgine ja terava lõhnaga Kasutatakse peamiselt paberi ja kangaste valgendamiseks ning pestitsiidide, kemikaalide, kummi ja lahustite valmistamiseks Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid Kloor gaasilisel kujul Broom
esineb ka kuni 40 meetri pikkuseid puid. Tema tüve läbimööt ulatub 0,4-1,0 meetrini. Vöra ja oksad algavad maapinnast alles paarikümne meetri körgusel. Elliptilised vöi muna-kujulised lehed on 30-60 cm pikad ja kuni 35 cm laiused. Tiikpuu öitseb ainult vihmaperioodil (juunist kuni septembrini), kuival ajal heidab ta lehed maha. Kasvab troopilistes piirkondades. Maltspuit ei leia tööstuslikku kasutust, lülipuit on toorelt rohekaskollane. Peale kuivamist muutub mustade triipudega tumepruuniks. Väga dekoratiivse ehitusega puit, millel on rasvane läige. Puit sisaldab hulgaliselt mitmesugusied õlisid. Tiikpuu on rõngassooneline puuliik, aastarõngaste kevadosas on suured sooned selgelt nähtavad, Puidul on teatud sarnasus tammepuiduga. Omadused · Kergelt kuivatatav · Puidus leiduv räni annab puule suure kulumiskindluse · Vastupidav mädanikele, putukatele, tule ja hapete vastu
Hambakroon suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses.
(mis see on ja millest koosneb ? ) Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori lühend on Cl. Milleks kasutame kloori tänapäeval ? Vaba kloor - Osa vees olevast kogukloorist mis ei ole muundatud bakterite, vetikate või muu orgaanilise aine poolt ja millel on suur oksüdeerimise ja desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge. Peab märkima, et vaba kloori desinfitseerimisvõime sõltub ka pH tasemest
Emissioon, füüsikas osakeste siirdumine tahkisest või vedelikust gaasilisse keskkonda või vaakumisse (nt elektroniemissioon). 3 2 I osa – kvalitatiivne analüüs 2.1 Töö käik ja tulemused Absorbeeritava Absorbeeritav värvus Täiend- ehk valguse piirkonnad, 400-440 Violetne vastasvärvus Rohekaskollane 440-480 Sinine Kollane 480-490 Rohekassinine Oranž 490-500 Sinakasroheline Punane 500-560 Roheline Purpur 560-580 Rohekaskollane Violetne 580-595 Kollane Sinine 595-610 Oranž Rohekassinine
Emissioon, füüsikas osakeste siirdumine tahkisest või vedelikust gaasilisse keskkonda või vaakumisse (nt elektroniemissioon). 3 2 I osa kvalitatiivne analüüs 2.1 Töö käik ja tulemused Absorbeeritava Absorbeeritav värvus Täiend- ehk valguse piirkonnad, 400-440 Violetne vastasvärvus Rohekaskollane 440-480 Sinine Kollane 480-490 Rohekassinine Oranz 490-500 Sinakasroheline Punane 500-560 Roheline Purpur 560-580 Rohekaskollane Violetne 580-595 Kollane Sinine 595-610 Oranz Rohekassinine
TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses (paberi pleegitamiseks, ravimite tootmiseks, Broom (Br) · Tavatingimustel tugeva lõhna, pruunika
ta levikult 17. ja maakoores 13. kohal. ▸ Fluori saadakse vedela vesinikfluoriidi ja kaaliumfluoriidi elektrolüüsil 100 kraadi juures. ▸ Fluori kasutatakse fluorsüsinike(nagu nt. plastmass) valmistamiseks ja tuumakütuste puhastamiseks. ▸ Kasutatakse ka väikestes kogustes NaF joogivees, see aitab ära hoida hammaste lagunemist. KLOOR(CL) ▸ Kloor on keemiline element järgunumbriga 17. ▸ On üks aktiivsemaid mittemetalle. ▸ Normaalolekus on rohekaskollane gaas. ▸ On tegenvalt oksüdeerijad ja vähestabiilsed. ▸ Klooril on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. ▸ Mürgine, kollakasroheline raske gaas ▸ Teresa lõhnaga ▸ Väga aktiivne element.(reageerib peaaegu kõikide Mdega ja plajude MMdega.) ▸ Looduses kõige exam levinud halogeen.(Kõige rohkem esineb keedusoolana.) ▸ Kloori saadakse kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil ja laboris vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel BROOM(BR)
Järve kõrgus merepinnast on normaalveeseisu korral 36,62 m, pindala 9,75 km2, kaldajoon 15,3 km, pikkus 4,8 km, laius 3,2 km, suurim sügavus 5,2 m, keskmine sügavus on 2,5 m ja vee hulk 32,87 miljonit m3. Ülemiste järve taimestik on suhtselt liigirikas 28 liiki. Järvest on leitud haruldane ränivetikas. Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. esineb peledit. Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. Aastatega on Ülemiste järv korduvalt üle uputanud ja tekkitanud üleuputusi. Praegu Ülemiste järve vesi enam linna ei ohusta. Viimati oli järve veetase ohtlikult kõrge 2004. aastal. Järves on ka olnud õnnetusi 1938. aasta septembril kukkus järve Poola purilendur, 1966 jaanuaris maandus järve jääle Tallinn-Saaremaa liini reisilennuk ja 18. märtsil 2010 tegi
Ahven Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Sotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes.
HCl sooli nimetatakse kloriidideks Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl Cl2 ajalugu 1774 a. leidis Rootsi keemik Scheele, et HCl kuumutamisel MnO2 `ga annab kollakasrohelise gaasi kloori Tehnika arenguga hakkas Cl kasutusala üha laienema U 1830 a. kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul Esimese MS'i ajal kasutati massihävitusrelvana Cl2 huvitavat Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast chloros (rohekaskollane) Inimorganismis (70kg) on 95g kloori Keskmine lubatav piirkontsentratsioon õhus on o,oo3 mg/ Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html Pildid: www.google.com H. Karik, Elemendid meis ja meie ümber, Koolibri 1994, leheküljed 50-55 H. Karik, Leiutised ja avastused keemias, Ilo 2009, leheküled438-440 Õpilase Teadusentsüklopeedia, Valgus 1989, lehekülg 598 Tänan kuulamast!
KLOOR - CL MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM ÜLDISELOOMUSTUS · VIIA rühma element, 3. periood · Järjenumber 17, aatommass 35,453 · Prootonite ja elektronide arv 17, neutroneid 18 · O.a. ühendites I kuni VII · Aktiivne mittemetall ja keemilstelt omadustelt halogeen · Lihtainena koosneb 2 aatomilistest molekulidest (Cl2), kus on mittepolaarne kovalentne side · Elektronskeem Cl:+17I 2)8)7) OMADUSED · Raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes. · Õhust raskem (2,5 korda) · Sulamistemp. -100,98°C · Keemistemp. 34,6°C · Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, v.a. väärisgaasidega. · Reageerimisel teiste ainetega eraldub soojust ja valgust. KEEMILISED OMADUSED 1) Lahustub vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega
KARASTUSJOOKIDES Tähis Nimetus Aine Kõrvalmõjud omadused; lisamise põhjus E102 Tartrasiin Asovärv. Põhjustab Kollane või allergilist nohu punakas ja ja halvendab värvaine astmat. E104 Kinoliinkollane Kollane või Nõgeslöövet ja rohekaskollane angioödeemi värvaine. süvendav. Sünteetiline. E120 Karmiin, Punane Võib tekitada karmiinhape värvaine. astmat ja Looduses eluohtlikke esinev aine. allergilisi KAHJULIKUD AINED KARASTUSJOOKIDES Tähis Nimetus Aine Kõrvalmõjud omadused; lisamise
Spektrite mõõtmine: 1. Nullida spektrofotomeeter dest. veega (BASE CORRECTION). 2. Valida MODE MENU režiim „Spectrum“. 3. Valida lainepikkuste vahemik (280-700 nm) ja intensiivsus (0.00-1.00 A). 4. Täita küvett lahusega (1mL), panna see õigetpidi masinasse ning vajutada START. 2.2 Tulemused Lainepikkus, nm Absorbeeritav värvus Täiend- ehk vastasvärvus 390-420 Violetne Rohekaskollane 420-440 Violett-sinine Kollane 440-470 Sinine Oranž 470-500 Sinakasroheline Punane 500-520 Roheline Purpur 520-550 Rohekaskollane Violetne 550-580 Kollane Violett-sinine 580-620 Oranž Sinine
Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor Keemiline element järjenumbriga 17. Oksüdatsiooniaste -1. Oksiidid happelised. Vesinikuga moodustab vesinikkloriidi. Rohekaskollane gaas. Reageerib kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Looduses vabas olekus ei leidu. Kõige enamlevinud ühekdiks keedusool. Broom Keemiline element järjenumbriga 35. Metallidega reageerides tekitab bromiide. Punakaspruun vedelik. Toatemperatuuril vedel mittemetall. Terava lõhnaga mürgine aine. Tugev oksüdeerija. Inimkehale söövitav ja ärritav. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks ( H 2 + Br2 = 2HBr ). Jood
· Füüsikalised omadused väga püsivad. · Keemiliste omaduste puudumine ja põhjendus kuna ei loovuta ega liida elektrone. · Kasutamine 11. Võrdle fluori, kloori, broomi, joodi · Olekut i. Vedel Br2 ii. Tahke I2 iii. Gaas Cl2, F2 · Värvust i. Kollane F2 ii. Rohekaskollane Cl2 iii. Must I2 iv. Punakas Br2 · Mürgisust kõik on mürgised 12. Miks on ammoniaagi vesilahusel aluseline keskkond? · 13. Millisel lihtainel ja millisel liitainel esineb sublimatsioon? · I2, H2O 14. H2SO4 ja HNO3 eriomadused. · H2SO4 · HNO3 15. Oska kirjutada võrrandeid H2, O2, NH3, H2SO4, HNO3 saamise kohta. · H2 keskmise aktsiivsusega metalli reakts
kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven ehk rooahven, kes elab kalda ääres, ja suur järveahven ehk avaveeahven.
Kõige tõhusamalt avalduvad toimet kõhunäärme eritav glükagoon ning neerupealisesäsi adrenaliin. Mõlemad suurendavad tsüklilise AMP kaudu glükogeeni lõhustamist. Maksa kapillaarvõrgustikus esinevad õgirakud puhastavad maksa tuleva värativeeni vere mikroobidest, mida alati teatavas koguses satub soolestikust verre. Portaalsüsteemi veri ei ole steriilne, kuid maksa läbinud veri tavaliselt on. Maks eritab seedimisesse sappi (kibeda maitsega rohekaskollane vedelik), mille koostisosad osalevad sooletikus rasvade emulgeerimises. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ning toimib seega ka erituselundina. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator ehk koguja, vere varula ning loote vererakkude tekkekoht. Lisaks kontrollib maks vere glükoosisisaldust ning osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises.
Kloor asub perioodilisustabeli VIIA rühma 3. perioodis. Ta kuulub mittemetallide hulka, samuti ka halogeenide hulka, mida näitab ka tema kuuluvus VIIA rühma. Kloor on p- element. Kloori järjenumber on 17, aatommass on 35,453. Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 Elektronskeem: +17|2)8)7) Lihtaine omadused Kloor on raske (2,5 korda raskem kui õhk) rohekaskollane, terava lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elava suhtes. Kloori aatommass on 35,452. Agregaatolek toatemperatuuril on gaasiline. Kloori sulamistemperatuur on -100,98 °C, keemistemperatuur aga -34,6 °C. Selle rohekaskollase gaasi tihedus on 0,003214 g/cm 3 ehk 3.214kg/m3 Kloori elektronegatiivsus on 3, 16. Kloori oksiiditüüp on tugevhappeline. Kloor lahustub vees halvasti, kuid kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi
Virsik Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 510 cm pikk ja kaalub keskmiselt 7075 g. Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid. Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid. Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt.
tulemusena. Küll aga on kloori ühendid looduses väga levinud. Kloori puhtal kujul toodetakse siiski kunstlikul teel. Peamiselt saadakse kloori sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsi teel ning ka laboratooriumites peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel. Kloori kui lihtainet kasutatakse väga paljudes erinevates keemiatööstuse harudes ja seega on selle tootmine päris suur. Füüsikalised ja keemilised omadused Kloor kui lihtaine on rohekaskollane, terava ja lämmatava lõhnaga, kergesti veelduv gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Oma värvuse tõttu klooriks nimetatud gaasi mürgisus on seotud tema suure keemilise aktiivsusega, reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Sellisel suurel keemilisel aktiivsusel on peamiselt kolm põhjust: kloriidide suur sidemeenergia, suur elektronafiinsus, Cl
liitainetena, mille tulemusena tekivad vastavate elementide oksiidid. 2Mg + O2 = 2MgO CH4 + O2 = CO2 + H2O hapnikku kasutatakse energeetikas, ehk põhiliselt põlemisreaktsioonide läbi viimiseks. osooni kasutatakse vee desinfitseerimiseks ehk saadakse lahti bakteritest. veel kasutatakse seda väga ägedate kopsuhaiguste raviks. HALOGEENID ..on 7a rühma elemendid Cl, Br, I, F. lihtainena on kõik 2aatomilised molekulid Fluor on kahvatukollane Kloor on rohekaskollane Broom on punakaspruun vedelik Iood on hallikas must aine, lilla auruga Füüsikalised omadused: rühmas ülevalt alla värvus muutub tumedamaks F, Cl on toatemperatuuril gaasid Br vedelik toatemperatuuril I on tahke keemistemp. ülevalt alla suurenevad vees lahustuvus samas suunas väheneb lihtained on kõik mürgised ioonidena ja mikroelementidenaa on nad meile vajalikud Keemilised omadused: keemiline aktiivsus väheneb rühmas ülevalt alla kõik reageerivad vesinikuga H2+F2=2HF
..VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - · Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO = MnCl2 +Cl2 - + 2H2O Kloori saamine ja tõestamine: http://www.chemicum.com/?video=28 Omadused: · Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas. · Sulamistemperatuur on -100,98°C · Keemistemperatuur on 34,6°C · Kloor reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, sealhulgas ka paljude metallidega. Ei reageeri ainult väärisgaasidega. · Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. · Kloor on keemiliselt väga aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Omadused: ·
Isetolmleja. Vili on keskmise suurusega, valminult oranzkollase põhivärvusega, kaetud vaarikapunase jumega. Viljade koristus oktoobri alguses, heades oludes säilib kuni kevadeni. Viljaliha keskmise tihedusega, sulav, mahlane ja kivisrakkudeta. Mullastiku suhtes leplik. Piisavalt talve- ja kärntõvekindel. 'Karmla'- Sügissort. Valmib septembris, säilib paar nädalat. Vili keskmine kuni suur, tömpkooniline. Põhivärvus rohekaskollane, kaetud pruunikaspunase kattevärvusega. Viljaliha kollakasvalge, kore, magushapu, mahlane. Kivisrakke vähe. Puu on tugevakasvuline, võra noorelt püramidaalne, hiljem laiuv. Talvekindlus rahuldav. Vastupidavus kärntõvele hea. 'Mliivska rannja' - Vili keskmise suurusega. Maitsev ja mahlane. Sulava viljalihaga, mis on ilma kivisrakkudeta. Ei säili kuigi kaua. Tarbimisküpsus augustist, viljad valmivad puul järkjärgult
KEEMIA · Halogeenide aatomiehitus: F Cl Br I F2 Cl2 Br2 I2 gaas gaas vedelik tahke kollane rohekaskollane punakaspruun must hõbehalli läikega +9| 2)7) +17| 2)8)7) +35| 2)8)18)7) +53| 2)8)18)18)7) 2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a
Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp- kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses. Lümf- läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud peenikesed verekapillaarid . Kusiaine- orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust. Uriin- koosneb organismile mittevajalikest ainetest liigne vesi ja soolad. 17
kujundatakse erineva kõrgusega astmed. 2. Mõlemad read istutatakse samal ajal. Kõrgema hekiastme taimed on 2...3 aastat vanemad ja seega suuremad. 3. Kõrgema astme taimed istutatakse mõni aasta varem, kui madalama astme taimed. 2. Mõlemad astmed on pügatavad, kuid moodustatakse eri värvi lehtedega (okastega) taimedest. Kõrgem hekk võib olla nt roheline või tumeroheline ja madal hekk kollakasroheline või rohekaskollane. Võib kasutada nii ühte liiki ja tema sorte kui erinevaid liike ja sorte. 3. Mõlemad astmed pügatakse erikujuliselt, liik on sama või erinev. Madal hekk on lihtne, kõrgem aga nt topiaarhekk ja pealt nt lainjas. 4. Mõlemad astmed on vabakujulised ja moodustatakse eri taimedest. Tänavaäärne hekk · Hekkide rajamine on üks tänuväärsemaid võimalusi elamukruntide ja aedade eraldamiseks tänavast ja naaberaiast. · Hästi hooldatud hekk on tihe ja
Iseloomulik läige, aga küllaltki haprad ja raskesti töödeldavad. Elektrijuhtivus on halvem, kui metallidel, aga siiski juhivad. Perioodilisus tabelis on metallide / mittemetallide joone lähedal. Kui on rohkem metallilisi omadusi, siis on metallide hulgas (germaanium, antimon) ja vastupidi on räni ja arseen. Mittemetallide füüsikalised omadused. Väga erineva värvusega (väävel kollane, fosfor valve/punane, räni hall, vesinik/lämmastik/hapnik värvusetud, kloor rohekaskollane jne). Ei juhi elektrit (erand on süsiniku allotroop grafiit)! Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed (molekulidest), teised mittemolekulaarsed (polümeerse ehitusega). Molekulaarsed on tavatingimustes gaasilised H2, N2, O2, F2, CL2. Mida suuremad on molekulide mõõtmed, seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur. Mittemolekulaarsed ained on kristalsed ained, polümeersed, kovaentse sidemega
kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene 2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene. 3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus, liigirikkad, produktiivsed, vesi rohekaskollane. 4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine. Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus, näiteks mida rohkem lõuna poole me läheme seda soolasemad on järveveed, näiteks Surnumeri, mis on maailmas
Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast. Loodekalda juures on allikas. Suurvee ajal tõuseb veetase kuni 1m; sellest nähtub, et järve valgala on võrdlemisi suur. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega ja üsna hästi segunev. Vee reaktsioon on aluseline (pH 7,6- 8,4) ; mineraalaineid on vees üsna palju, orgaanilisi aineid vähesel hulgal. Taimestik oli 1954. aastal keskmise rohkusega, hõivas neljandiku järvest ja koosnes üsna paljudest liikidest (23). Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvekaisel; veepinnal oli rohkem kollast vesikuppu vähem vesiroose ja penikeelt. Veesisestest taimedest esinesid peamiselt
vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. kloor :Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril –33 kraadi Celsiust.Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. allumiinium :on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C.Keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine.Reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.Amfoteersuse tõttu reageerib
Vee kvaliteet Võrtsjärv on rohkelt toitaineid sisaldav järv. Järve reostavad väetisained (lämmastik ja fosfor) pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Seetõttu on viimastel aastatel järvekallastel roostik kiirelt laienenud ja elustiku liigilisuse mitmekesisus vähenenud. Võrtsjärve vee soolsus 0. Vesi on sogane, kollakasroheline või rohekaskollane, läbipaistvusega 1 m ringis. Vetikate seas on valdavad sinivetikad. Sogasust suurendab ka lainetuse poolt põhjast ülestõstetud 4 muda. Elustik- taimed, loomad Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele. Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki, neist 56 vahetult järvel. Järves elab 35 liiki kalu
selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile kehtestaud alammõõduga võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Ahven · Selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga · Saba ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. · Silmad on oranzid. · Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. · Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. · Ahven võib ka kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 2025 aastaseks. · Ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni. · Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island,
10 Kogrejärv, Kävandu (Kavandi) Suur- ja Väikejärv. Pangodi järv on väga sopilise, ebakorrapärase kujuga veekogu. Läänest järve ulatuv Pikksaare poolsaar jagab järve kaheks suuremaks osaks: Väikejärveks ja Suurjärveks. Tervikuna on järve pindala 115 ha. Järves asuvad kaks saart - Väikesaar Väikejärves ja Kivisaar Suurjärves. Läbivool Pangodi järvest pole kuigi tugev. Järve vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,0 m) (Mäemets 1977: 153). Nõuni järve (ka Suur Nõuni järv) pindala on 82,1 ha. Suurim sügavus on 14,7 m ja keskmine sügavus 6,1 m (Keskkonnaregister. Nõuni järv, 2015). Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille suurim järv on Nõuni järv. Järv asub Otepäält 6,5 km põhja pool ja selle absoluutne kõrgus on 107,3 m. Nõuni järv on kirde-edela suunas piklik, põhjaosa on laiem
Süstemaatiline Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda nurmenukk. kuuluvus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10...25 (38) Eluvorm cm. 3 Mõlemasugulised kaheli õiekattega lühiraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, teravate tipmetega, 1,2...1,6 cm pikkune. Kroon erekollane, kellukjas, 1,8...2,2 cm pikkune, umbes tupe pikkuse putkeosaga, neeluosas 5 oranzika täpiga. Krooni servis on lõhestunud äraspidisüdajateks, laia Õis sisselõikega hõlmadeks. Õied asuvad 5...16-kaupa õisikuvarba tipus, veidi ühekülgses sarikõisikus longus raagudel. Õisiku alusel on
Maost peensoole algussossa liikunud toidukörti hakkavad seal mõj. Soole enda nõre ja kahe olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre.Peensooles sedub lõplikult enamik toitaineid.Süsivesikud ja valgud on siiajõudes juba osaliselt seedunud,rasvade lõhustumine aga algab kaksteistsõrmiksooles. Maks asetseb mao kõrval ülakõhus paremal.Maks toodab sappi.Maksa küljes paikneb põietaoline kotike sapipõis.Sinna koguneb sapp, mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik. Sappi moodustub pidevalt.Ülejääk talletub sapipõies ja seda kasut. siis kui inimene sööb rasvarikast toitu.Sapp ise seedeensüüme ei sisalda kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks: rasvad muutuvad väikesteks tilgakesteks mida ensüümid hiljem lõhustavad.Sapipõies võivad tekida sapikivid,mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist.Peale sapi sünteesile on maksal ka teisi ül. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest
tehtud Pakri + Muuga lahest aastatel 2007-2009 2 Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven võib ka kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 2025 aastaseks. Ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni.(www.wikipedia.org) Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island,
oleks kergesti segunev, tuntud ka Hansa kollase nime all. Kollane erinevates keeltes: Indoeuroopa keeles on algsõnaks ghel või ka gohl, mis on tähendanud nii kollast kui ka rohelist. Ladina keelest kollakasroheline galbus on sõna gold ehk kullatooni kirjeldav. Araabia keelest pärineb kollast tähistav sõna zafran. Heraldikas tähistab kollast sõna or. Ladina keeles flavus (hele, kirgas kollane), fulvus (tumekollane). Prantsuse keeles jaune, jaunisse (rohekaskollane), hispaania keeles amarillo, amarillento, itaalia keeles giallo, giallastro, saksa keeles gelb, kreeka keeles chloros (rohekaskollane), vene keeles zolotyi, zolotoi, hiina keeles hwang suh, jaapani keeles kiiro, ki, kariyasu, Punane Kõik teavad, et kollane, oranz ja punane tekitavad mõtteid õnnest ja rikkusest. Delacroix Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega osa
Sidruniõli toimib desinfitseerivalt ja põletikuvastaselt, hingele mõjub see aga ergutavalt. Sidruniõli kasutada: · külmetushaiguste profülaktika; · maohaavad; · nahalööbed, rasune nahk ja juuksed; · reumaatilised vaevused, podagra; · depressioonid, keskendumisraskused. Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, sisaldavad 5...7% sidrunhapet.Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor läigib. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastujooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsub nagu apesinilgi. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeka maitsega sidrunilõhnaline vedelik
Juhul kui magu on vigastatud siis soolhape ja pepsiin võivad lagundada magu ennast. Valgud ei seedu maos täielikult. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja maksa ning kõhunäärme nõre. Peensooles seedub lõplikult enamik toitaineid. Maks asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus (1,5kg). Maks toodab sappi. Maksa küljes on põietaoline kotike-sapipõis. Seal on sapp, mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik. Seda tekib pidevalt ja kuna seda pole nii palju vaja, siis talletub ülejääk sapipõies ja seda kasutatakse, kui süüakse rasvarikast toitu. Sapp muudab rasvad kergemini seeditavaks. Muutuvad tilgakesteks, mida hiljem lõhustatakse. Sapipõies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. Maks puhastab meid mittevajalikest ainetest. Soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ja maksaensüümid muudavad mürgised ühendid kahjutuks
SIDRUN : Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, sisaldavad 5 7% sidrunhapet. Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembrikuus, millal ongi tavaline koristusaeg. Sidrunipuid kasvatatakse ka nõnda, et nende saaki saaks aastaringis kolmel perioodil koguda, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist novembrini, detsembrist maini ja juunist septembrini. Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor läigib. Sidruni eriti suure C-vitamiini-sisalduse juttudega on liiale mindud. 100 grammis sidrunis on 40 milligrammi C-vitamiini. Sama palju sisaldavad C-vitamiini ka apelsinid ja tomatid. Tomateid tarbitakse aga meil võrratult rohkem. Valge peakapsas ja punane sõstar jäävad sidrunist C-vitamiini sisalduse poolest vaid neljandiku võrra maha, aga must sõstar ületab sidruni C-vitamiini-sisaldust seitsmekordselt.
annaabi.ee 
