Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeenid (0)

1 Hindamata
Punktid
HALOGEEN
ID
TOOMAS RÜÜTEL
11.KLASS
TEXT
MIS NEED ON?
▸ Halogeenid on VII A rühma elemendid.(F, Cl, Br, I, At)
▸ Nimetus ,,Halogeen” on tulnud kreeka keelest. See 
tähendab ,,soola moodustajat”
▸ Looduses halogeen lihtainena ei leidu.
FLUOR (F)
▸ Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
▸ Floral on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19.
▸ See on normaaltingimustel kollakas  gaas .
▸ Fluor moodustab kaheaatomilisi  lihtaine molekule.
▸ Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega.
▸ Inimorganismile mõjub söövitavalt.
▸ See on kõige elektronegatiivsem element ja 
hologeenidest on kõige elektronegatiivsem.
▸ Universumis on Fluor üsna levinud element, Maal on 
ta levikult 17.  ja maakoores 13. kohal.
▸  Fluori  saadakse vedela vesinikfluoriidi ja 
kaaliumfluoriidi elektrolüüsil 100 kraadi juures.
▸ Fluori kasutatakse fluorsüsinike(nagu nt. plastmass
valmistamiseks ja tuumakütuste puhastamiseks. 
▸ Kasutatakse ka väikestes  kogustes  NaF joogivees, 
see aitab ära hoida hammaste lagunemist.
KLOOR (CL)
▸ Kloor on keemiline element järgunumbriga 17.
▸ On üks aktiivsemaid mittemetalle.
▸ Normaalolekus on rohekaskollane gaas.
▸ On tegenvalt oksüdeerijad ja vähestabiilsed.
▸ Klooril on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 
ja 37.
▸ Mürgine, kollakasroheline raske gaas
▸  Teresa  lõhnaga
▸ Väga aktiivne element.(reageerib peaaegu kõikide 
Mdega ja plajude MMdega.)
▸ Looduses kõige exam levinud halogeen.(Kõige 
rohkem esineb keedusoolana.)
▸ Kloori saadakse kloriidide või nende vesilahuste 
elektrolüüsil ja laboris vesinikkloriidhappest 
oksüdeerijate toimel
BROOM (BR)
▸ Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
▸ Broomil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 79 
ja 81.
▸ Tavatingimustel on pruun vedelik.
▸ Keemistemperatuutr on 58 kraadi.
▸ Külmumistemperatuur on -7 kraadi.
▸ Tugev lõhn
▸ Nii vedeliku kui auruna on söövitav ja ärritav .
JOOD (I)
▸ Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
▸ Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.
▸ Normaaltingimustes esineb Jood tumepruunide 
kristallidena.
▸ Sulamistemperatuur on 113  kraal  ja 
keemistemperatuur  on 184 kraal. 
▸ Keemisel tekib lillakas aur.
▸ Jood on teistest halogeenidest verdij vähem aktiivne.
ASTAAT (AT)
▸ Astaat on keemiline element järgunumbriga 85.
▸ Kõik Astaadi isotoobid on radioaktiivsed.
▸ Kõige stabilise isotoop on massiarvuga 210.
TÄNAN  
TÄHELEPANU 
EEST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis need on?
  • Fluor(F)
  • Slide 4
  • kloor(Cl)
  • Slide 6
  • Broom(Br)
  • Jood(I)
  • Astaat(At)
  • Slide 10
Vasakule Paremale
Halogeenid #1 Halogeenid #2 Halogeenid #3 Halogeenid #4 Halogeenid #5 Halogeenid #6 Halogeenid #7 Halogeenid #8 Halogeenid #9 Halogeenid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Toomas_R Õppematerjali autor
Halogeenid on kõik VIIA rühma elemendid. Omadused, saamine jms.

Sarnased õppematerjalid

Halogeenid on tugevad oksüdeerijad
3
docx

Halogeenid on tugevad oksüdeerijad

Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. VIIA rühma elemendid - fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR  Kloor on keemiline element järjenumbriga 17  Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle  Värvuselt on ta rohekas  Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv  Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises  Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR  Fluor on keemiline element järjenumbriga 9

Keemia
Nimetu
9
doc

Nimetu

..........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Jood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks

Kategoriseerimata
HALOGEENID
11
ppt

HALOGEENID

Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on ­I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor

Keemia
Halogeenid
31
pptx

Halogeenid

Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2

Keemia
Keemia Halogeenühendid
7
doc

Keemia Halogeenühendid

Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa

Keemia
Halogeenid
24
pptx

Halogeenid

Halogeenid Faktid  Halogeenid on VII A rühma mittemetallilised elemendid  Rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat  Halogeenid on tugevad oksüdeerijad  Kõik halogeenid on inimesele mürgised  Nende aktiivsus väheneb järjekorras: F>Cl>Br>I Fluor  Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem  Normaaltingimustel kollakas gaas  Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega  Inimkehale mõjub fluor söövitavalt  Elementide levikult Maal 17., maakoores 13. ja universumis 24. kohal  Kasutatakse palastiku valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks  NaF aitab ära hoida hammaste lagunemist Fluor vedelal kujul Kloor

Keemia
Halogeenid
5
odt

Halogeenid

Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid

Keemia
Halogeenid
3
doc

Halogeenid

Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII ­ A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun