Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kloor - Cl (0)

1 Hindamata
Punktid

KLOOR  - CL
M I I N A   H Ä R M A   G Ü M N A A S I U M
ÜLDISELOOMUSTUS
• VIIA rühma element, 3. periood
• Järjenumber 17, aatommass 35,453
• Prootonite ja elektronide arv 17, neutroneid 18
• O.a. ühendites –I kuni VII
• Aktiivne mittemetall ja keemilstelt omadustelt  halogeen
• Lihtainena koosneb 2 aatomilistest                         
molekulidest (Cl2), kus on  mittepolaarne                  
kovalentne side 
• Elektronskeem Cl:+17I 2)8)7)
OMADUSED
• Raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga 
gaas , mis on väga mürgine kõige elusa suhtes.
• Õhust raskem (2,5 korda)
• Sulamistemp. -100,98°C 
•  Keemistemp . 34,6°C
• Reageerib kergesti peaaegu kõikide                             
keemiliste elementidega, v.a.                              
väärisgaasidega. 
• Reageerimisel teiste ainetega eraldub                           
     soojust ja valgust.
KEEMILISED OMADUSED
1) Lahustub vees vähe (Cl2 + H2O →  kloorivesi ). 
    Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee
    puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega.
2)  Vesinikuga  reageerimisel saadakse  soolhape :
        (H2 + Cl2  → 2HCl). 
3) Metalliga reageerimisel saadakse sool:
        (2Na + Cl2 →  2NaCl , 2Fe + 3Cl2 →     2FeCl3).
4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen 
      välja: (Cl2 + 2NaBr → 2NaCl + Br2)
LEIDUMINE
• Levikult maakoores 20. element.
• Looduses  ei  ole  vabas  olekus  kloor.  Tekib  haruldates 
tingimustes  (nt.  veealuste  merevulkaanide  pursete  puhul) 
väga vähesel hulgal.
• Kõige  enamlevinud  ühendiks on  keedusool  (NaCl), mida leidub 
Maal  palju.  Seda  on  lahustunud  olekus   merede   ja  ookeanide 
vetes 
• Mereäärses õhus esineb kloori üliväikeste
    soolakristallidena, mis on moodustunud 
    mereveepiiskade aurustumisel
• Lahustunud olekus on kloori  
   sisaladavaid soolasid mineraaljärvedes, 
   soolaallikates ja –jõgedes. 
KLOORI SAAMINE
• Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl 
lahuse elektrolüüsil.
      2NaCl + 2H O --------® 2NaOH + H    + Cl  
2
2

• Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest 
oksüdaeerijate toimel  
       4HCl + MnO = MnCl  +Cl    + 2H O
2
2
2
AJALUGU
• Kloori  nimetus  tuleb  kreekakeelsest  sõnast chloros,  mis 
tähendab tõlkes kahvaturohelist. 
• Kloori 
kui 
lihtaine  
avastas  1774
aastal 
Rootsis 
teadlane Carl Wilhelm  Scheele , kui ta kuumutas  keedusoola  
ja väävelhappe segu  mineraal  pürolusiidiga. 
• 1810.a tõestas H.  Davy  tõestas, et tegu oli lihtainega (Cl) ja 
pani sellele nime.
• Kloor oli ka esimene  gaas , mida kasutati sõjanduses. 1915. 
aprill  vabastas Saksa   armee   prantslaste,  kanadalaste  ja 
aafriklaste  poole  180  tonni  kloori  gaasi.  Kannatada  sai 
umbes  20  000  inimest.  5000  neist  suri  ning  paljud  jäid 
eluks ajaks vigaseks.
KASUTUSALAD
• NaCl - 1)sooda  tooraine , mis on omakorda klaasi
                    lähteaine  ja tähtis pesemisaine.
               2)maitseainete ja toiduainete konserveerimise
                    vahend
• ZnCl – 1) puidu immutusvahend mädanemise vastu 
              2) metallide jootevedelike  koostisosa
• KCl – kaaliumväetis
• AgCl - valgustundlikkuse tõttu kasutatakse 
fotopaberite valmistamisel
• FeCl3  - reaktiivide valmistamine
• BaCl - väävelhappe ja  sulfaatide  kindlaksmääramise   
   reaktiiv
KASUTATUD KIRJANDUS
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor
•  https://annaabi.ee/Kloor-Cl2-m290.html
•  http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4tee
ma/loodus/kloor2.html
• Hergi Karik, Kalle Truus. (2003). "Elementide 
keemia”
• Hergi Karik. (2009). “ Leiutised  ja avastused 
keemias”

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldiseloomustus
  • omadused
  • Keemilised Omadused
  • Leidumine
  • Kloori saamine
  • ajalugu
  • Kasutusalad
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Kloor - Cl #1 Kloor - Cl #2 Kloor - Cl #3 Kloor - Cl #4 Kloor - Cl #5 Kloor - Cl #6 Kloor - Cl #7 Kloor - Cl #8 Kloor - Cl #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 243194 Õppematerjali autor
Keemilise elemendi kloor (Cl) esitlus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kloor- Cl
11
pptx

Kloor- Cl

Kloor - Cl Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Paiknemine perioodilisustabelis: · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta asub kolmandas perioodis. · Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453. · Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla ­I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - ·

Keemia
Kloor
9
doc

Kloor

......................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................................................8 Kasutatud allikad..............................................................................................................9 Sissejuhatus Mina teen oma referaadi kloorist ning kuna see on üks aktiivsemaid keemilisi elemente, siis on kindlasti huvitav ja kasulik tema kohta rohkem uurida. Kloor on VIIA rühma 3. perioodi mittemetall. Kloori tähis on Cl ning ta kuulub halogeenide hulka. Kloor on rohekaskollase värvusega gaas. Töö käigus sooviksin kloorist rohkem teada saada. Kavatsen uurida tema kasutusaladest, lihtaine omadustest ning kindlasti oleks huvitav rohkem teada tema funktsioonidest inimorganismis. Samuti tahaksin rohkem teada kloori ühenditest. 2 Kloori avastamine Sõna "kloor" tuleb kreekakeelsest

Keemia
Kloor - esitlus
11
pptx

Kloor - esitlus

KLOOR LIHTAINETE OMADUSED  VIIA rühma mittemetall  Järjekorranumber on 17  Aatommass on 35,453  Halogeen  Rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas  Chloros- kahvaturoheline  Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega  Enamlevinud ühendiks on keedusool  2,5 korda raskem kui õhk  Sulamistemperatuur on -100,98 °C  Keemistemperatuur -34,6 °C  Kloor lahustub vees halvasti Cl2 + H2O  HCl + HOCl  Ei reageeri ainult väärisgaasidega KLOORI AVASTAMINE  1648. aastal sai J. Glauber niiske keedusoola kuumutamisel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas “soolapiirituseks”  J. Priestley nimetas selle soolhappeks  1774. aastal leidis Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi – kloori.  1811

Keemiline Element
Kloor
14
pptx

Kloor

Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumkloriidi lahuse elektrolüüsil Vesinikk

Keemia
Keemia Halogeenühendid
7
doc

Keemia Halogeenühendid

Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.

Keemia
Halogeenid
5
odt

Halogeenid

Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu

Keemia
Kloor
8
pdf

Kloor

Jõhvi Gümnaasium Kloor Kerdu-Katty Pärss 11.c 2017 Kloori leidumine looduses Kloori aktiivsuse tõttu seda vabas looduses lihtainena väga ei leidugi. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes, näiteks veealuste merevulkaanide pursetes, siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. Küll aga on kloori ühendid looduses väga levinud. Kloori puhtal kujul toodetakse siiski kunstlikul teel. Peamiselt saadakse kloori sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsi teel ning ka laboratooriumites peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel. Kloori kui lihtainet kasutatakse

Keemia
Halogeenid
31
pptx

Halogeenid

Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun