Prindi välja!!! 1. KIRJUTA K VÕI G Rii...i, elutar....us, kau...ushüpe, vaa...u, pa...esid ku...istada Väi...e, väi...eses, väi...est, nõr..., kõi..., na...u, ko...u, viipe...a, igasu...useid, pa...esid, hii...slaslikku, huli...aan,uudisimuli...ud , roh...em kaelkirja...ute, Hul...ur, jän...u, roh...em, leo...elauliski, kii...as, ku...istada, koo...itüki kellegi, otsustadigi, tunn...ida, o...alik, lõu...as, i...a, igasu...useid. 2. KIRJUTA P VÕI B Tule tup...a! Hoo...lema, tii...u, la...sed, lõ...uks, vii...ib, hoo...les, är...les õ...etajana, õ...ilased, heliko...terit, koo...asti antiloo...ide, koo...ad 3.KIRJUTA T VÕI D Pi...i, en..., en...ale, maali...es, ülemjuha...ajal..., kas tea...e?, kallu...ada, näi...ab, hele...amini, hämmel...unult, rii...ed, lin...ude, looma..
2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV $OOMlUJQHYDVWHLROHDXWRPDDWQHVWDELOLVDDWRU 9DOPLV +LQQH 9DOLNV .XYDNRUUDJDNVDNHQ 0lUJLVWD D6RWVLDDONLQGOXVWXVPDNV /}SHWDOHYDDWXV NVLPXV E7||WXDELUDKD F0DDPDNV
Madalmaade kunst Renessanss Kü Ma J. ja Dür si sa H. er m cci van us o Eyc ed k Ke Lih Kõh Mee ha ast ne s vo es ma roh rm d, kem id tav liha apä stes rase kui ma Eva. d. Eva Eva on on roh laie kem mat tüse e da puu m. sad ega . Kõh n kipu b ette pool e Ke Ük Mõl Mõl ha s em em de jal al ad as g sam hoia en ee a, vad d s, üks õun tei jalg a ne ees vas ta ja aku ga pilk s . suu käe
Sellest osa on Võru maakonnas ja osa Valga maakonnas Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Loodus ja loomad Üheks kaitseala põhiväärtuseks on ürgilmeliste (120140aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades Haruldasemad taimed on kaunis kuidking ja paljalehelised liivateed kaunis kuidking Loomad Suhteliselt väikese asustuse ja metsade roh kuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu Siin võib kohata kotkaid (kalakotkas, väikekonnakotkas, kaljukotkas), ilveseid, hunte, karusid. Kalakotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikekonnakotkas Click to edit Master text styles Second level
C ja Hal vahel on polaarne kovalentne side C on positiivne osalaeng, sest tema aatom on elektronpilve poolest mõnevõrra vaesem Hal on negatiivne osalaeng, sest elektronpilv on suurem Elektrofiil- tühja orbitaaliga osake Elektrofiilsustsenter- elektrofiili koostisesse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaalida aatom Nukleofiil- vaba elektronpaariga osake Nukleofiilide suhteline tugevus Nõrgad nukleofiilid *Happeanionid ROOO *Halogeeniidiioonid Hal *Vesi H2O *Alkoholid ROH Tugevad nukleofiilid *Hüdroksiidid OH *Alkoksiidiioon OR *Tsüaniidioon CN *Amiinid R-NH2 CH4-metaan C2H6-etaan C3H8-propaan C4H10-butaan C5H12-pentaan C6H14-heksaan C7H16-heptaan C8H18-oktaan C9H20-nonaan C10H22-dekaan
magnetlaine, mis koosneb teineteisega ristiolevast elektri-ja magnetväljast,mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. Vaakumis c=3*10ast8 m/s 2.Ristlained 3.Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 4.Valguse mõjus osaleb elektriväli. 5.Valguse laine pikkus-U.V.380nm<<760nm I.P.(all-VSHRKOP) n=10ast- 9 6.Valgus koosneb 7värvist: punane,kollane,oranz,roheline,sinine,helesinine,violetne. põhivärvid on pun,sin,roh. 7.Difraktsioon on nähtus kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varjupiirkonda. Varjupiirkond ruumi osa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 8.Dif.ilmub kui tõkete mõõtmed on natukenesuremad valguse lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11
Näiteks nukleofiilses asendusrektsioonis on ründavaks osakeseks nukleofiil. 5. Nukleofiilne asendusreaktsioon Näide: :OH + CH3 -- CH2 -- Br CH3 -- CH2 -- OH + :Br . · Nukleofiilne asendusreaktsioon ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Ründav osake on tugevam nukleofiil kui lahkuv rühm. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. · Näiteid nukleofiilsete asendusreaktsioonide kohta: R -- Cl + NaOH ROH + NaCl (ROH alkohol) R -- Cl + NaOR ROR + NaCl (ROR eeter) R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. Valemi tuletamine: CnH2n+2-xHalx H aatomeid on Hal aatomite võrra vähem, sest 1vesiniku saab asendada 1 halogeeniga, 2vesinikku 2 halogeeniga jne. 6
*Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse sattumist varju piirkonda. Ilmneb, kui avade mõõtmed on natuke suuremad valguselainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad, siis levib valgus sirgjooneliselt.Mida kirtsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad
ALKOHOLID · Üldvalem ROH · Etanooli o Teke pärmseenekeste toimel suhkrute lahusele (käärimine) o Kasutus alkoholitööstus, ravimite valmistamine, keemiatööstus, kütus, lõhnaõli o Omadused värvitu, põletav maitse, iseloomulik lõhn, veest vähem tihedam o Ohud alkoholism, liigtarbimisel surm · Metanooli o Teke metaani oksüdeerumisel, CO redutseerumisel o Kasutus tööstuses lahustina, mootorikütusena, ainete valmistamiseks o Omadused mürgine, värvitu, põletav maitse, keemistemp. 65o C, seguneb H2Oga o Ohud surmav, rasked tervisehäired, pimedaks jäämine KARBOKSÜÜLHAPPED · Üldvalem RCOOH · Selle omadused hapu, nõrk hape, hapu lõhn, seguneb veega · Näited etaanhape (Ä), metaanhape (S) · Sipelghappe üldiseloomustus terav hapu lõhn, söövitav, natuke mürgine, seguneb veega · Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb a...
Keemilised omadused: estrite põhiom. on hüdrolüüs(reak veega), mia toimub happelises või aluselises keskkonnas. A) HAPPELINE HÜDROLÜÜS: pöördreakt., kumb toimub, sõltub tingimustest. B)ALUSELINE HÜDROLÜÜS:omab prakt. tähtsust rasvade puhul, kuna tekkib rasvhappe sool- seep. Orgaaniliste aineteklassid ja nendevaheline seos: 1) KLASSID süsivesinikud (a-küllastumata-alkeen ja alküün)(b-küllastunud- alkaanid) Alkohoolide hg.derrivaadid (lõppu -aal) Alkoholid ROH (-aal) Ketoon RCO (-oon) Aldehüüd RCHO (-aal) Karb.happed RCOOH (-hape) Karb.happe soolad RCOONa2 (-aat) Estrid RCOOR (-aat) 2)Org.ainete vaheline seos: 3)Võrrandid: Rasvhapped (RCOOH) on eriliik karb.hap., mida isel järgmised tunnused: *C-aatomite arv on paarisarv (tuntumates c-arv 10-12) *C-aatomid moodustavad rasvhapetes sirgeahela
ndatel turule antibeebipillid. välditakse teadlikult laste saamist. Meeste ja naiste positsioon ühiskonnas Patriarhaalne elukeskkond, naistel Mees otsustab naise ja laste üle, 20.saj algul saab ka naine KÕIK võrdsustub. Üha roh- puuduvad õigused. Isa otsustab laste naistel puudub varanduslik õigus. kõrgharidust.Naised tööle. Maa- kem naisi juhtpositsioonidel. tuleviku. Võrdsustub vaikselt. ilm muutub peale I maailmasõda.
59% Läks (protsent %) Tagasi tuli Protsent (%) 20 43% 3 30% 26 57% 7 70% 46 10 Naisi on rohkem läinud välismaale. Välismaalt on neid rohkem tagasi tulnud, aga ikkagi on välismaal naissoost vilistlasi roh Läks välismaale Tagasi on tulnud Klassis oli õpilasi 1 0 21 1 0 13 2 1 18 2 2 20
Interfer. ja difrakts. kasutamine: interferents kiledes; selgendavad kui kaugel mingi punkt asub äärmisest katted, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, teleskoop, asendist(1täisvõnge=2piid). Valguse intensiivsus(I): objektiiv, Newtoni rõngad. Difraktsioonivõred: läbipaistvad võred on pinnaühikut läbiv energia sekundis(mõõtüh: 1J/sm2). klaasplaadid, millel on paralleelsed jooned. Kahe naaberjoone vahelist Silm.nägemine:põhivärvid: pun, roh, sin. Valguse kaugust nim võre konstandiks (d=1/100). Peegelvõredel on samuti difraktsioon: ..on lainete paindumine tõkete taha; ..on paralleelsed jooned. Ka väikeste punktide hulk võib moodustada valguslainete kõrvalekaldumine sirgjoonelise levimise teelt, difrakts.võre. Difr.võredega lahutatakse valgust spektriteks, uuritakse esineb väikeste avade ja tõkete juures. Huygensi-Fresneli koostist. Lihtsaim difr.võre on kaksikpilu
1. Füüsikalised omadused:
• Lineaarse ahela puhul tugevad omavahelised sidemed, kõrge keemis ja madal
sulamistemperatuur, hargnenud ahela puhul vastupidi.
• Veest raskemad.
2. Füsioloogilised:
• Kõik halogeeniühendid on mürgised, kahjustavad kesknärvisüsteemi.
• Mürgisuse järjestus: RF
ALATI! Coriolis jõud: inertsjõud, mis on ting maa pöörlemisesr- kõik liikuvad kehad kalduvad otse suunast kõrvale, põhja poolkeral paremale, lõuna pk vasakule *hõõrdejõud kuni 1 km paksuses õhukihis 1.passaadid- püsivad tuuled, mis puhu väikestel laiustel ekv suunas. põhja pk kirde pas. ja lõuna pk kagu pas. (30-0-30) 2.parasv läänetuul- toob kaasa mandrite lääne osadesse niisket ja sademete roh õhku (30-60) 3. polaarsed idatuuled- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Madalrõhkkond e tsüklon- tekib piirkondades, kus on tõusvad õhuvool. ja kus tekkivad sademed MR toob kaasa alati niisket õhku ja suvel jahedat ning talvel pehmet õhku e sula. NB! Atlandi ook. nim Mr orkaan, Vaiksel taifuunideks Kõrgrõhkkond e antitüklon- tekib piirk. kus on laskuvad õhuvoolud. Kr toob kaasa alati kuiva õh ja suvel palav talvel kü
DSG 6- võ i 7- MK.3 > MK. 3 a lik o 1.4 T S 1.4 T I 90kW t oriv o S (,,roh I 90kW e Blue c co 1.4 T lisem" o M o SI 11 eelm otion 2.0 T 8 isest o SI 15 kW ) 2.0 T 4k W S
koormataks pidevalt selga. Töötooli seljatoel peab olema spetsiaalne seljatoekumerus ja kuju seljatugi tuleb reguleerida nii, et nimmenõgusus toetaks vastu seljatoekumerust. Vajadusel kasutada lamedal tooliseljatoel seljatoepatja. Ergonoomilises toolis meenutab tööasend roh- kem põlvitamist kui istumist. Vaatamata sellele, et osadel neil seljatugi isegi puudub, on tagatud selline asend, et inimene ise 3 hoiab oma rühi paigas. Koormus ülakehale on väiksem ja töö- taja ei väsi nii kiiresti. kalle Seljatoe kalle peab olema reguleeritav. Seljalihastele kõige
õhuhapniku mõjul, oksüdatsioonisaadused reageerivad edasi moodustades keeruka koostise ja sageli tumeda värvusega ainete segud. Fenoolide leidumine looduses, saamine. Leidub puu-, põlevkivi-, kivisöetõrvas, fenoolsed ühendid- kõigis kehavalkudes leiduv aminohape türosiin, kõigis taimeorganites leidub, kus neid ka sünteesitakse, sünteesivad ka bakterid, puitunud taimedes ligniin, taimsed parkained tanniinid. C-, E-, P- vitamiin. Leidub kohvis, punases veinis, roh tees, kakaos. Saamine kivisöe-, põlevkivitõrvast, valm sünteetiliselt, aniliini redutseerimisel vesinikuga. Kasutamine Värvainete tootmisel, saadakse polümeere plastmasside tootmiseks, ravimid, antiseptikud, kiudainete tootmisel (nailon). Keemist', lahustuvus. C6H6 ja C6H5CH3(kõige väiks) on vähepolaarsed ja seetõttu on nende lahustuvus väike. C6H5OH ja C6H5NH2 moodustavad vesiniksidemeid ja seetõttu on neil lahustuvus suur
probleem, kuna selle tarvitamine läheb tihtipeale liiale ja selle narkootilise aine toime all tehakse palju lollusi ning see rikub ka inimeste tervist. Looduses esineb alkoholi vähesel määral ,kuna see lendub kergesti madala keemistemperatuuri tõttu. Sellepärast hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis on tekkinud nii, et süsivesiniku molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga. Nende üldvalem on ROH. Alkoholi tootmine sai alguse Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Etüülalkohol võib tekkida anaeroobse käärimise pärmseente toimel jääkproduktina. Lähtematerjalina võidakse kasutada nii tööstuslikult toodetud suhkru lahust, kui ka tärklist, mida saadakse teraviljadest ja kartulimugulatest ja ka tselluloosi, mida saadakse nt. puidust jm. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine.
9DOPLV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD D6XXUHPDGLQWUHVVLPllUDGMD NVLPXV VLVVHWXOHNXG E9}UGVXVWDYMDRWDPLQH F.}UJHPDGPDNVXPllUDGMDLQIODWVLRRQ G.lVXPDMDQGXVOLNSODQHHULPLQHMD OLVDYllUWXVHG H6RRYWDUELGDNRKH .VLPXV 0DMDQGXVDUHQJKLVNRQQDVHLROHLOPVHOWHVLOH 9DOPLV NXWVXWXG +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD NVLPXV D7||M}XKDULGXVWDVHPHW}XVXVW E5DKYDVWLNXMXXUGHNDVYXWHPSR VXXUHQHPLVHVW F,QYHVWHHULQJXWHVWXXHWHKQRORRJLD MXXUXWDPLVHNV G$UHQHQXGS}OOXPDMDQGXVWHKQRORRJLD
pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem- ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esinev rütmiüksus. 1) + - tragi, kala 2) +- - kollane, tormakas, punane 3) + ma, pink, poiss, kehv, kõhn Harjutus: a)- + banaan, halvaa b)- + - artikkel, orkester, paranks c) - - + egoist, d)- + - - geograafia, bioloogia, fantastika VÄLDE Esineb ainult rõhulises rilbis. 1
Prügikott 28L valge 100tk rullis 570x520x0,014 Prügikott 30L must 50tk rullis 580x560x0,030 Prügikott 40L must 30tk rullis 850x600x0,035 Prügikott 50L läbipaistev 25tk rullis 880x610x0,030 Prügikott läbip. Wall-Up prügikastile 900x750x0,030 Prügikott 75L must 20tk rullis 1000x650x0,040 Prügikott 100L must LD 10tk rullis 1150x710x0,040 Prügikott 150L valge 10tk rullis 1150x750x0,048 Prügikott 150L sangad.läbip. 20tk rullis 1400x750x0,040 Prügikott LD Extra 150L must/roh 5tk rullis 1150x750x0,055mm Prügikott LD 150L must 10tk rullis 1150x750x0,050 Prügikott 200L must 10tk rullis 1150x900x0,050 Kilekott LD läbipaistev 1250x2035x0,035 100tk rullis Prügikott 340L must 10tk rullis 115x140cm Prügikott 250L must 10tk rullis 1400x900x0,055 Prügikott MD särksang läbipaistev (450tk) Prügikott 350L must 5 tk rullis 1200x1500x0,050 Kilekott läbipaistev 3 kg kilepakis Kilekott läbipaistev 500tk rullis Kilekott perf.sang beez 7kg 250tk rullis
sisaldavate ainete kääritamisel. Teravili ja kartul: tärklis glükoos(viinamarja suhkus) pärmi seened etanool+CO2 2. Tehniliseks tarbeks(lahustid, lakid, värvid...) toodetakse etanooli enamasti naftatöötlemisel saadud eteenist. Vähemal määral ka puidutöötlemise jääkidest(saepuru) 3. Üldiseks alkoholide saamise võimaluseks on alkaanide halogeen derivaatide reageerimine leelistega. RHal(F, Cl, Be, J) RCl + NaOH ROH + NaCl CH3Cl + NaOH CH3OH + NaCl Klorometaan metanool Mitmehüdroksüülsed alkoholid Kõige tuntum ja kõige enam kasutatav neis on propaantriool(propaan-1,2,3-triool) e glütserool e glütseriin. On värvuseta, magusa maitsega, õlias viskoosne vedelik. Kasutatakse põhiliselt nahka pehmendava vahendina kosmeetikas ja lähteainena lõhkeainete tootmisel(nitroglütseliin - dünamiit).
Keemia kontrolltöö 4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures)
kasvuga. VAHEMERE Lähistroopiline kliima, Suved Loorberipuu, Iseloomulike liike Pruunmullad, kui Karjakasvatus,Turis Lilekstamm, loorber, Maksja-torkivvõsa(Pr) LINE kuumad ja sademete vaesed, Torkivad madalad vähe, Känguru, nad ei ole välja m. Taimekasvatus : pitsaatsia, olender, Goriig(Itaalias) PÕÕSASTIK talved pehmed ja sademete roh. võsad, pekaari. kunatud või sitrus, viinamarjad, oliivipuu korgipuu Chaparra (Ameerikas) JA METS erroteeritud. oliivid, Kalapüük, ROHTLA Parasvõõtme lõunaosa kliima Kuivalembelised, Närilised, Mustmuld-kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp
1. Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahhariidid on kõrgmol
valguse osakesi valguskvantideks e. footoniteks. (korpuskulaarteooria=kvantteooria) Young tõestas, et valgusel on lainelised omadused. Maxwell tõestas teoreetiliselt, et olemas on elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses. Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõigi lainete puhul, kui ava mõõtmed lainepikkusele lähedased on, kuid mitte suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon. Laine põhja ja harja koht.) 1)monokromaatne valgus-ühe kindla
PLWWHNDVXWDWXGWXOX FSHUHNRQQDDNWLYDWHVXPPDPLLQXV NRKXVWXVHG GWHDWXGSHULXRRGLOVDDGXGWXOXPLVRQ NDVXWDWXGDLQXOWYllUWSDEHULWHRVWPLVHNV MDRQSDLJXWDWXGSDQND HWXOXPLVRQVDDGXGPLQJLSHULRRGL HHVWPLVHLROHNDVXWDWXGHLWDUELPLVHNV HLYllUWSDEHULWHRVWPLVHNVHJDSDQND SDLJXWDPLVHNV .VLPXV .HQHVYlLGDEHWHUDWDUELPLVHNXOXWXVHG 9DOPLV ULLJLVV}OWXYDGHHON}LJH +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD NVLPXV DWDUELMDHOXNRKDVW ESHUHOLLNPHWHYDQXVHVW
1170- 75 1,18x 8,85m c) Karl Suure vaip 1230-40. Gerona kirik: u 1100. Tekstiil, mis on lõigatud tükkideks (Nürnbergis, Lyonis, Londonis tükke). Tugeva Bütsantsi mõjuga võitlevate deemonite figuuridega. 12.saj pakub telgedel kootud vaipu püst-, vertikaal või horisontaalsetel telgedel. Arvatakse, et umbes 8.saj tõid araablased Euroopasse lõimevaibad. NB! Koelõngade arvu järgi loetakse väärtust: neid 8-30. Tänapäeval värvimõju on kadunud. Must kadunud, roh muutunud siniseks jne. Napoleon lasi vaiba Pariisi tuua, sealt Inglismaale. Hitler tahtis endale. 1) Halberstadti St Miikaeli kirikus: Kõik kolm on lõimevaibad, suhteliselt hästi säilinud. Alates reformatsioonist kuni 19s neid ei kasutatud. Luterlased ei vajanud kaunistusi. 1930ndatel Pühavaimu kirik müüs Wotke altari. Niguliste tagastamine. A) Kas püst- või vertikaaltelgedel, värvilaikude kaupa tehtud. Mõnikord tuntud ka Miikaeli ja inglite vaibana
+LQQH NUXVHLURGHVMDNXLSDOMXNUXVHLURQH NLQJDSDDUGROODULWHV 0lUJLVWD NVLPXV 9DOLNV DNUXVHLURWMD E NUXVHLURWMD F NUXVHLURWMD GNUXVHLURWMD HhNVNLHLROH}LJHYDLGKRRSLVNL .VLPXV (NVSRUGLVXEVLLGLXPLWHQDY}LPHNlVLWOHGD 9DOPLV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD D2WVHVHLGOLVDWDVXVLG NVLPXV E0DNVXVRRGXVWXVLHNVSRUWLMDWHOH F0DGDODLQWUHVVLPllUDJDODHQH HNVSRUWLMDWHOH G$ELDUHQJXSURJUDPPLGHOlELYLLPLVHNV H
· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend alkaanid, kus on kaksik(alkeen CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu
toimega, kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused Keemilised omadused • Polaarne kovalentne side • Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil), teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (—OH), see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem.
1) Kirjuta alkoholide ja karboksüülhapete üldvalemid ning tähtsamate esindajate valemid ning nimetused. Alkoholide üldvalem on ROH (metanool CH3OH , etanool CH3CH2OH, propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH) ja karboksüülhapete üldvalem on RCOOH (Metaanhape HCOOH, etaanhape CH3COOH) 2) Millised on metanooli ja etanooli omadused? Metaan on gaas, mis lahustub vees vähe ning ei ole mürgine. Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65 °C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Etanool on metanooliga välimuse, lõhna ja maitse poolest väga sarnane
happelises keskkonnas (tavaliselt H2SO4 juuresolekul). HSO CHCOOH + CHOH CHCOOCH +HO. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni. 5. Millised reaktsioonid on omased amiididele? Kuidas amiide saadakse? Amiidid reageerivad leelistega, tekivad sool ja ammoniaak. Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon (NH). Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. R -- COOR + R'NH2 R -- CONHR' + ROH 6. Milleks estreid kasutatakse ja kus neid esineb? Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfümeeriatööstuses. Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele ja neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Suurtes kogustes vajatakse estreid plastmasside ja kiudainete tootmiseks. 7. Mis on mineraalhapete estrid? Mida kujutab endast nitroglütseriin? Too
3) mateeriaosakesed ehk aineosakesed nn aine ehituskivid: kvargid (tugeva vastastikmõjuga) ja leptonid (pole tugeva vastastikmõjuga), vaheosakesed footonid (elektromagnetilise jõu kandjad) ja gluuonid (vahendavad tugevat vastastikmõju kvarkide vahel), 4) kvark jääv elementaarosa, mis osaleb tugevas vastastikmõjus, ei saa olla värvitu, tugeva vastastikmõju omamiseks on igal kvargil värvilaeng ( pun, roh, sinine, mis koos annavad valge), mille abil moodustatakse elementaarosakesed, mis on valged, 5) antiosakesed on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga ja antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne, antiosake saab tekkida vaid koos vastava osakesega ning tekkida võib ka kergemaid osakese-antiosakese paare, selliselt loodud antiosakesed siiski annihileeruvad (kaovad nii, et kogu nende mass
SHDOHPDNVXGHWDVXPLVW GDQWXGPDDOHUDVllVWXGHDUYHO NXMXQHQXGVXPPD H6.3PLLQXVDPRUWLVDWVLRRQ .VLPXV 6LLUGHPDNVHG±QHHGRQ 9DOPLV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD DYlOMDPDNVHGNRGXPDMDSLGDPLVWHOHPLV NVLPXV HLROHVHRWXGQHQGHSRROWNDXSDGHY}L WHHQXVWHPJLJD EULLJLSRROWWHKWDYDGPDNVHGWHDWXG LVLNXWHOH FWXOXNRPSRQHQWPLGDHLOOLWDWD UDKYDWXOXDUYHVWXVVH GN}LNSXQNWLGHVD E F ORHWOHWX HN}LNWRRGXGYDVWXVHGRQYDOHG .VLPXV
1. ruumi värvimine 9 18 0 18 1200 palju, kui võimalik, 2. ruumi värvimine 16 24 24 0 1700 paneelmaja ruumid 3. ruumi värvimine 6 11 11 0 750 valget, 18 l pruuni, 4. ruumi värvimine 10 14 0 14 1000 24 l pruuni, 24 l roh 11 l pruuni ja 11 l ro 14 l pruuni, 14 l hal Materjali kogus 370 400 140 225 paneelmaja ruumid
Kiletasku, A4, U, läikiv, tk Kirjaklamber, värv-ne 26mm/100 tk Kirjaklamber, vask 26mm/100 tk Kirjaklamber, vask 26mm/1000 tk Kirjaklambri magnettops, B80477, tk Kirjaplokk 50 lehte, A4, ruuduline, liimk., aug., tk Kirjaplokk 80 lehte, A4, ruuduline, klamberk., tk Klambriemaldaja lukuga, tk Kontoriraamat 96 lehte, A4, ruuduline, tk Korrektuurlint, tk Käärid 13cm, PS01, tk Käärid 20cm, PUSC08, tk Liim PVA 100ml, tk Liimipulk 25 g, PUGSY25, tk Liimipulk 8 g, PUGSY8, tk Marker permanent, pun-roh-sin, tk Märkmekuubik 90*90*750, 5 värvi, tk Märkmekuubik 90*90*750, valge, tk Märkmekuubik karbis, 7,5*8, tk Märkmepaber 50*40, kollane, liim, tk Märkmepaber 50*75, kollane, liim, tk Märkmepaber 100*75, kollane, liim, tk Märkmik 80 lehte, A5, ruuduline, klamberk., tk Märkmik 80 lehte, A6, ruuduline, klamberk., tk Märkmik 80 lehte, A7, ruuduline, klamberk., tk Paber Copy, YesBronze A3, 80 gr/m2, 500 l/pakk Paber Copy, YesBronze A4, C-kat., 80 gr/m2, 500 l/pakk
Sellisel juhul suurendab kõrgem hind kogutulu. meste aja kasutamise, raha teenimise võimaluste ja Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse kulutamise otsuseid. Ettevõtted, kelle eesmärk on juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid teenida kasumit, peavad samuti valima, kuidas muudavad. Nõudluse suurenemine tähendab aga, tegutseda, ning oma tegevuses piirprintsiipi arvestama. et inimesed soovivad osta iga hinnaga roh kem Tarbijad, ettevõtted ja valitsus moodustavad majandussüsteemi. kaupa. Nõudluse vähenemise korral on ini mesed Iga majandussüsteem peab vastama valmis ostma iga hinnaga vähem kaupa. kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas Hinnamõju on liikumine mööda olemasolevat toota ja kellele toota? nõud luskõverat. Nõudluse muutust näitab kogu
· LÕUNA-KOREA SUURT VAPPI kasutatakse ainult tähtsatel riiklikel dokumentidel. Ta omab ainult ajaloolist, sümboolset tähendust. Pitser millega kujutist tehakse on 18 karaadisest kullast ja kaalub 2,15 kilogrammi. Tema pindala on 10,1 cm ja kõrgus 10 cm. Tema käepide on fööniksipaari kujuline ja fööniksipaaril on lootose oks nokkade vahel. ASUKOHT JA ANDMED Keel: korea Pealinn: Seoul President: Roh Moo-hyun Peaminister: Han Myung-sook Pindala: 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit. Rahvaarv: (2005) 48 422 644 Rahvastiku tihedus: 490,3 in/km² Iseseisvus: 13. august 1948 Rahaühik: won Ajavöönd: maailmaaeg +9 Riigihümn: Aegukga Ajakirjandus: poliitiline tsensuur puudub Haldusjaotus: 9 provintsi ja seitse keskalluvusega linna
Siin e paik ond eristub ümbritsevast maastik ust oma trep jate astangute ja pik like nõlvadega. Ta on mitu soo sat pakkumist tagasi lük anud. Võr sust ei saa kunagi olla ja ebavõr sus suureneb veel i. Üm berkau setes met sades leidub roh kesti jahisaa ki. Auto metal ne korp us oli viga saanud. Laps i muut us rõõmsamaks, kui poemüü a talle magusat jook i pakkus. Lin lased pole sageli at ra ja vik la näinud i.
halogeenderivaat alkohol 2 2 liitumine asendus vahetus H2 O LIITUMINE Üldiseks alkoholide saamise viisiks on alkaanide halogeenderivaatide reageerimine leelistega: CH 3 Cl + NaOH CH 3 OH + NaCl klorometaan metanool e. alkohol RCl + NaOH ROH + NaCl võib olla CH 3 ; CH 3 CH 2 Harjutused Nimeta alkoholid CH 3 CH 2 CH CH CH 3 pentaan-2,3-diool | | OH OH HO CH 2 CH 2 CH 3 propaan-1-ool CH 3 CH (CH 3 ) CH (OH) CH 3 3-metüülbutaan-2-ool C 5 H 11 OH pentaan-1-ool OH pentaan-1,3-diool OH 3
3' rae? 8... H4... 4. I/la... llpe.r.torx Bonpocu MYXCKOh POA XEHCKHH POA CPEAHHH POA 6o,rluofi (c,roH) -oft 6oriuac (r'ruLuu) -aA 6oluuroe (xnuorHoe) 'oel xoporurft (lpyr) -uir KpacHafl (nepvarxa) KpacHoe (no,rorenue)
d, ebaküdoonia suhkrusiirupis, ke edis, mesi, piim, k alkohoolsed joogid oor, . Valmistatakse ka teejooke, mis jahu külmi tatakse koos lisan koh ditega Erinevad Teed: Punane tee Long Isla nd Ice Tea Must tee Roh elin teee Earl Grey mmi k Tee Le Mi n u Earl Grey on mus ta tee sort, millel iseloomulik maits on e ja aroom, mis t bergamoti apelsin uleneb i koorest välja pre Bergamoti apelsin ssitud õlist. on väga
valuaistingu eest A-delta kiud-kiire info edastamine, vastutab valu eest, mida inimene kogeb kohe pärast vigastuse saamist. C-kiud-ilma müeliinita, seega aeglasemad, allikaks tuimale valule, mis püsib kaua pärast vigastuse teket Nägemine. Trikromaatiline värvuste nägemine-põhimte, mis on inimese värvuste nägemise aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. PUN,ROH,SIN Vastandprotsessi teooria-teooria, mis väidab et on olemas kolm vastandvärvi paari: pun-roh, sin-koll, mus-valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. P-rakud-ganglionrakud, mis olulised värvi ja vormi tajumisel M-rakud-ganglionrakud, mis olulised liikumise ja sügavuse tajumisel (värvipimedad) 5.Taju vormitaju algab joontunnuste tuvastamisest.
Toiduaine Kogus rasvad süsivesikud Toiduenergia valgud nimetus retsepti kcal s kg 100 retsepti 100 retsepti 100 retsepti 100 g retsept g s g s g s is Kartul 0,126 1,7 2,14 0,1 0,13 17,2 21,7 77,7 97,9 Roh. Paprika 0,025 1,3 0,33 0,5 0,13 6,4 1,6 35,8 8,9 Mait. jogurt 0,099 4,4 4,3 0,2 0,19 6 5,9 44,1 43,7 Kokku: 0,250 7,4 6,77 0,8 0,45 29,6 29,2 157,6 150,5 1
kesknärvisüsteemi. CF2Cl2 (freoon)
• Mürgisuse järjestus: Pestitsiidid DDT
RF
keem; pinna katmine. Cu on hea püsivusega kk-s. vasesulamid sisaldavad üle 50% Cu. Korrosioonikindlus 1. Välis kk-s vaske väh 80%, 2. Vees sama. 3. Maasees on Cu püsiv, kui seal ei ole tuhka.. kokkupuutel teiste metallidega, vaadata galvaaniel teket. Cu eh materjalina: torud, profiilitooted, traat. Liitmine jootmise, neetimise, keevituse teel. Pinna käsitlemine: kiir oks kihi teket või patineeritakse; email, värv, lakk, keem töötl, on võimal muuta värvus siniseks, halliks, roh, pruun; nikeldamine, kroomimine. Kõvasulamid saad keraamiliste materjalide lisamisel. Ei kaota om temp tõustes. Bituumen ja tõrv omadused: 1. Sitkus, määr teat temp nõelkatsega; 2. Murdumiskatse määr painutatavus neg temp juures; 3. Pehmenemistäpp; 4. Viskoossus; 5. Duktiilsus e. venivus. Tooted: bituumen, kasut teehituses, lisat kautsuk, saad elastsem, mida kasut katusel; bit hapendamisel O-ga kasut ehitusmat tootm;
1.Organismide toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus. Autotroofid Heterotroofid Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ainete lõhustamisel
5. Nukleofiilne asendusreaktsioon Näide: :OH + CH3 -- CH2 -- Br CH3 -- CH2 -- OH + :Br . · Nukleofiilne asendusreaktsioon ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Ründav osake on tugevam nukleofiil kui lahkuv rühm. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. · Näiteid nukleofiilsete asendusreaktsioonide kohta: R -- Cl + NaOH ROH + NaCl (ROH alkohol) R -- Cl + NaOR ROR + NaCl (ROR eeter) R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1
annaabi.ee 
