Enamik teadlasi on siiani arvanud, et kaldtee pidi asuma väljaspool püramiidi kas ühe sirge või siis ümber püramiidi keerduva kaldpinnana. Sirge pind ei ole kuigi usutav, sest püramiidi kõrgemaks kasvades oleks selle pikkust samuti pidanud pidevalt suurendama ning mõistliku kaldega kaldpind oleks püramiidi lõpetamisel pidanud olema 1,6 kilomeetri pikkune, kirjutas National Geographic. Prantsuse arhitekt Jean-Pierre Houdin usub aga, et on leidnud saladuse lahenduse. Nimelt arvab ta, et kaldtee asub hoopis püramiidi sisemuses. Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhule. Seal rakendati ka tõstemehhanisme, mille abil plokk täisnurga võrra teise suunda keerati, et teda mööda järgmist kaldpinda kõrgemale vedada. Houdini mudeli järgi on püramiidi sisemuses piisavalt ruumi sellisele peidetud kaldteele, mis
Pärsia sõdade ajal. Antiik-Kreeka suurteks oraakliteks (Delfi oraakel) olid arvatavasti illusionistid. Nad kas rääkisid ühe häälega ja vastasid teisega või olid nende templitesse peidetud akustilised torud. Põhiliselt oli illusionism siiski preestrite leivanumbriks. Nii näiteks võlusid nad templi seinale põleva kuujumalanna Hekate kujutise. Selle illusiooni sooritamiseks joonistati asfaldi või mõne muu põleva ainega pimeda ruumi seinale inimfiguur. Ja kui nüüd nõid publiku ees manas ja tõrvikuga vehkis, sellega justkui kogemata templi seina puudutades, lõi seal lõõmama jumalanna kujutis. See sisendas inimestesse hirmu ja tõstis nende kuulekust ja nii polegi midagi imestada, et suurte templite preestrid püüdsid illusionismi igati oma monopoliks muuta. Nad ei tunnistanud rändavaid maage ja illusioniste ning kiusasid neid taga. Kuid vaatamata sellele esinesid rändavad mustkunstnikud ikkagi Vana-Kreeka tänavatel ja väljakutel, turgudel ja
"Ragtime" Anne Borkmann, 12b Lugedes Edgar Laurence Doctorow ,,Ragtime'i" läksin ma ajas tagasi möödunud sajandi alguse ja Esimese maailmasõja vahele New Yorgi lähedale New Rochelle linna. Ma tutvusin kolme Ameerika perekonna: valge nahavärviga ülemklassi pere, parema elu eest võitleva juudi pere ja mustanahaliste pere, ning hulga ajalooliste isikutega, kelle seas oli Harry Houdini, Sigmund Freud ja ka Theodore Roosevelt. Lisaks neile oli palju väljamõeldud tegelasi väljamõeldud tegevustega. Teose algus kirjeldab Ameerika perekonda- Ema, Isa, Ema Noorem Vend, Vanaisa ning Väike Poiss. Seda, et tegu on tüüpilise Ameerika perekonnaga, tõestab kõigi perekonna rolli alguses olev suur algustäht. Sellel perel oli tegevuse edasikandmisel suur osa, mis tõestab, et iga väiksemgi isik mängib ka ühiskonnas suurt rolli. Ema esindas raamatus tüüpilis
...............................2 ILLUSIOON..................................................................................................................3 NÕIDUMINE................................................................................................................4 KASUTATUD MATERJAL........................................................................................5 2 Illusioon Maagia on kunsti näitamine , et publiku meelt lahutada luues illusioone , mis on näiliselt võimatud või üleloomulikud, kasutades üksnes looduslikke vahendeid . Selliseid vägitegusid nimetatakse maagilisteks trikkideks , mõjutamiseks või illusiooniks. Inimesed , kes selliseid illusioone täidavad nimetatakse maagiks või illusionistiks . Trikkide eesmärgid on lõbustada inimesi ja panna neid uskuma võimatusse, kuigi publik teab , et seda tehes kasutavad nad petmist
näitas muuhulgas ka Edisoni lühivilme. 1896 aastal patendeeris ta aga koos Lucien Korsteni ja Lucien Reulos'ga uue kaamera kinetograafi. Hiljem kasutas ta küll teiste leiutatud kaameraid kui enda oma. 1896 aasta kevadel tärkas koos loodusega ka Méliès´i enda uhiuus kino. Tema esimesed filmid olid lihtsad linnavaated ja argisündmuste kajastused Lumiere'ide eeskujul. Kuid peagi hakkas ta kasutama kaamerat, et dokumenteerida mustkunsti etteasteid ja trikke oma Robert-Houdini teatri lavalt. Oktoobris valmis tema esimene triki-film ,,Haihtuv daam". Samal aastal valminud õudusfilmis saavutas ta suurplaani kasutamise ning 3-minutilist vampiiriprojekti võib pidada tema esimeseks suureks filmiprojekstiks. 1897 aastal valmis koduaeda tema enda filmistuudio, mis meenutas välimuselt kasvuhoonet. Oma põhitöö kõrvalt leidis ta aega filminduse jaoks, kus ta tegi üksi ära kõik vajamineva töö, alustades
Õnnetus kui õnn Tänapäeva kirjandusklassika hulka kuuluvaid teoseid on lihtne iseloomustada sõnadega `morbiidne', `kurjakuulutav' või `ängi täis'. Lugedes erinevaid teoseid nagu "Stepihunt" või "Protsess" tunnetame pidevat tormi saabumist või koormat nii üksikisiku kui terve ühiskonna õlgadel. Tõeline õnnetunne ongi justkui nagu illusioon või pettekujutelm, mille endile loome, et karmis ja ebaõnne täis maailmas ellu jääda. Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub ka minu Ragtime-i arutlus. 20. sajandi kirjanduse tippkuju Ernest Hemingway on öelnud "Õnn tarkade inimeste hulgas on harvim asi, mida ma näinud olen." See ütleks meile justkui, et intelligentsed inimesed omavad palju täielikumat pilti maailmas tänu tugevamale ühiskonnatunnetusele, kui keskmine inimene
„Ragtime“ 1) Fiktsiooni ja fakti põimumine teoses, näited (vähemalt 5) – ja analüüsi ja põhjenda sellise vormivõtte väärtust. Teoses tehakse palju vihjeid tuttavatele ajaloolistele sündmustele ja isikutele, kuid autor muudab sageli ka teatud üksikasju või muudab asjaolusid täielikult. Niiviisi võtab romaan omaks nii fantaasiaelemendi kui ka ajalooliste kirjelduste subjektiivsuse. Ajalugu käsitletakse üksikisikute tegelaste erinevate reaktsioonide, sündmuste ja oludega, mis annab põhjaliku ülevaate sotsiaalsetest suundumustest tollel ajaperioodil. ● Harry K. Thaw tulistas ja tappis ka päriselus arhitekt Stanford White'i ning ta oli tõesti abielus Evelyn Nesbitiga. ● Emma Goldman skeemitas ka tegeligult Alexander Berkmaniga Henry Clay Fricki mõrvamises. ● Houdini põgenemine vanglast 2 minuti jooksul- terve jutt ei olnud küll sõna sõnalt nii kuidas see päriselt küll juhtus, kuid ta sai siiski vanglast välja. ●
Ooper ühiskondliku nähtusena. Ka "Estonia" sügishooaja esimene esietendus, Giuseppe Verdi ,,Aida" (koostöös Malmö Ooperiga), mõjus värskelt. Etendused ei toimunud kesklinna ooperitemplis, vaid linnaäärses "Onistari" tennisekeskuses, võiks öelda "Õismäe Ooperis". Etenduste ühiskondlik kõlapind oli võimas, tennishalli suunas voorivad inimmassid on senini silme ees. Näib, et "Estonia" tabas kahe naelapea pihta: tõi esile uue perspektiivi ooperi ja Tallinna publiku suhetes ning näitas esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt lavastatud ,,Aida" sobis tennishalli hästi, ehkki laiaks venitatud ristkülikukujuline lava tekitas reziile ja osatäitjatele omaette raskusi: kui üks tegelane pidi teatud repliigiks jõudma teise tegelase juurde, alustas ta oma teekonda juba varakult, et õigeks ajaks kohale jõuda. Samuti püüdis lavastaja Marianne Mörck (Malmö) täita lava
E.Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" 1.Mille nimel ja miks võitleb Robert Jordan Hispaanias? Robert Jordan osaleb Hispaania kodusõjas. Robert Jordani ja tema partisanide ülesandeks on sild õhku lasta. "Mees võitleb selle eest, millesse usub." Jordan vihkab fasismi ning kahtleb selles, mille eest tuleb tappa. Robert Jordani peategelase lugu illustreerib ehedalt kadunud põlvkonna saatust-võitleb võõral maal ideaalide eest, milles tihtipeale kahtleb. Need ideaalid ei teostu. 2.Too näiteid, kuidas suhtuvad hispaanlased ameeriklastesse. Partisanid mägedes (koopas) võtavad Robert Jordani vastu osalt austavalt, osalt aga tõrjuvalt. Üldjuhul suhtusid partisanid Robertisse üllatavalt hästi , vahel võis tulla ette mõni pilkamine. Rohkem olid nad siiski austavad. Nt. Pilar oli see, kes suhtus Robertisse väga heasüdamlikult, ta oli tark naine, kes oskas näha inimese sisemusse, ta nägi südamega ja ennustas ette seda, et Robert selle sõja käi
Marilyn Monroe (sünninimega Norma Jeane Mortenson, ristinimega Norma Jean Baker; 1. juuni 1926 Los Angeles, California osariik 5. august 1962 Los Angeles, California osariik) oli USA näitlejanna, laulja ja modell. Teda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsaimaks näitlejannaks ja seksisümboliks. Aastal 1953 oli ta esimene ajakirja Playboy kaanetüdruk. 29. juunil 1956 abiellus ta kirjanik Arthur Milleriga. Nad lahutasid abielu 1961. aastal. Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta esitas laulu ,,Happy Birthday, Mr. President". Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid. Ööl vastu 5. augusti 1962 leiti Marilyn Monroe oma Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos. Tema surma üle on käibel mitmed vandenõuteooriad. Kõ
"Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Etendamislugu Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimu
Paldiski Gümnaasium Raamatu kokkuvõte Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Girti Suun Anselmo ja Robert Jordan lamasid metsa all ja vaatlesid, kus asuvad valvepostid ja sild. Anselmo käskis tal oodata ja läks Pablo 't kutsuma. Robert Jordan meenutas, kuidas Golz talle käsu andis sillad täpselt õigel ajal õhata. Anselmo oli Robert Jordan 'i teejuht. Kui Pablo jõudis Robert Jordan 'i juurde, ja sai sillaõhkamise plaanist teada, siis talle ei meeldinud see. Anselmo ja Pablo sõimlesid sellel teemal ja lõpuks oli Pablo nendega ühte meelt. Nad jõudsid hobusteni ja Pablo eputas nendega Robert Jordan' i ees. Robert Jordan tundis juba siis, et Pablo on äraandja. Nad jõudsid laagriplatsi ja ees ootas neid mustlane. Nad rääkisid juttu ja said hästi läbi. Neil tuli juttu eelmise õhkija kohta ja Robert valetas, et ta tappis end ise, kuigi seda tegi Robert Jordan. (Et piinad lõpetada). Ma
Kokkuvõttes kirjutas ta oma elu jooksul 16 operetti ja ühe ooperi, enamus neist olid ka väga edukad, ent praeguseks on nad kõik suuremalt jaolt unustusehõlma vajunud, kuna tema hilisemad libretistid polnud eriti andekad. Tema operetid, valsid, polkad ja marsid on tihti väga suurte Viini-stiili mõjutustega ning tänu tema suurele populaarsusele peavad paljud teda Austria rahvus- heliloojaks. Kui tema lavatöid esimest korda Viini teatris esitati, siis oli publiku menu alati suur ning peale paljusid numbreid nõudis publik lärmakalt ikka veel lisapalu. 1 Jacques Offenbach'i pilti vaata Lisa 1 2 Ernest Newman, Louis Biacolli's, toim. The Opera Reader(New York: McGraw-Hill) 3 Johann Strauss Jr. pilti vaata Lisa 3 6 Franz von Suppe, nii öelda tänapäeva Strauss, modelleeris oma operette suuresti Offenbach'i omade järgi. Viini traditsioone kandsid 20-ndal sajandil edasi Franz Lehar,
Antsla Gümnaasium Robert Samarüütel 12.B Robert Louis Stevensoni ,,MUST NOOL" referaat Juhendaja: õp. Iiri Reile Antsla 2006 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Robert Louis Stevenson 1.1 Elulugu ja looming....................................................................................4 2. ,,Must Nool" 2.1 Teose lühikokkuvõtte.................................................................................6 2.2 Tegelaste iseloomustus.......................................................................................................7 3. Oma arvamus.......................................................................................................................8 Kokkuvõte ................................................................................................................................9 Kas
kokkuseadmine aga raskem. Kõige kindlam oleks valida kõikidest osadest keskmine ehk laud 7.75'', truckid 5.25'', rattad 52-56 mm ja 99a ning laagrid ABEC 5. Eestis müüvad rula varustust Surfhouse, Exit Sport, Sportland, Motel Paradise ja Hawaii Express. (Ibid) 11 2.2. Trikid Rulatamise trikk või lihtsalt trikk on rulaga sõites manöövri tegemine. Uute trikkide õppimine ja nende korda saatmine on põhieesmärk rulatamises neile, kes ei kasuta seda ainult liikumisvahendina, vaid tegelevad sellega kui ekstreemspordialaga. Rulatamise trikke liigitatakse nelja kategooriasse. (Stradlen 2008.) · Vabastiili trikid sisaldavad mingi muu laua osa peal tasakaalu hoidmist kui neli ratast, nagu näiteks ühe ratta või kahe ratta peal sõitmine, rula taili, või rula äärte peal libisemine
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD............................................
,,Kellele lüüakse hingekella" Janika Hiiuväin, 12B Ernest Hemingway 1.Uuri, mida tähendab Hemingway loomingu puhul mõiste kadunud põlvkond. Kuidas selle mõiste valguses põhjendate Hemingway tegelaste käitumist: julm ja egoistlik või humanistlik? Põhjenda arvamust. 20. sajandi esimesel poolel toimunud maailmasõjad vapustasid tervet maailma, ning sellel ajal elanud põlvkonda nimetataksegi kadunud põlvkonnaks. Ernest Hemingway oli üks selle aja juhtivaid kirjanikke. Ta oli ja läbi elanud nii mõlemad maailmasõjad, kui ka Hispaania kodusõja õudused. Tolle aja inimestele oli omane julmus ning egoism, mis olid otseselt sõdadest põhjustatud iseloomuomadused. Hemingway romaanis on need mõlemad tunnused ka välja toodud. Toimub ju tegevustik otse Hispaania kodusõja südames, vaenlase tagalas, kus vaid kolme päeva vältel kavandatakse kohaliku silla õhkimis
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1.4 Isa surm..........
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea l
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksiku
"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) kindral, pealetungi juht Pablo (P) partisanirühma juht Rafael (RA) mustlane Maria partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) Pablo naine El Sordo (S) teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) partisan Andrés (AN) partisan Marty (MA) prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha j
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Carl Robert Jakobson Referaat Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teema andis õpetaja. Töö eesmärgiks on tutvumine rahvusliku liikumisega Eestis. Proovin rohkem teada saada Eesti ajaloost, rahvuslikust liikumisest üldiselt, rahvusliku liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aast
ka abstraktsionismimeelseid züriisid. Seda sinist värvi, mis olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist, nimetas ta International Klein Blue'ks (IKB)(tõlkes - Kleini sinine) ning patendeeris selle kogu kosmoses. Kümnend hiljem kinnitas ta lõuendile esemeid ning kattis siis need sama värviga, tuntuim töö selles laadis on ,,Käsna reljeef" (1958). ,,Kleini sinist" kasutas ta veel ,,antropomeetriates", kus ülikondades publiku silme all värviga kokkumätsitud ilusad alasti naised põrandale laotatud lõuendil üksteist lohistasid ning taustaks kõlas Kleini komponeeritud ,,Monotoonse sümfoonia" orkesti esitluses. Klein lõi ka ,,kosmogooniaid", mis on pidid, millel on kuivamata värvi loodusjõud (tuul, vihm jms) mõjutanud ning ka ,,tulemaalinguid", kus ta põletas leegiheitjaga lõuendile kujundeid. Kõik, mis ta tegi, on huvitav, naljakas või meeldejääv, näiteks
Robert Hooke Jüri 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Rakkude aastamine 4 Näide valgusmikroskoobist 6 Väike ülevaade: Robert Hooke 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuidas Robert Hooke nägi esimest korda taimerakku ja ehitas mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse. Hooke nägi mikroskoobis ainul
Sisukord Jakobsoni lapsepõlv........................................................lk 2 Jakobsoni tööaastad........................... ..............................lk 3 Ajalehe ,,Sakala" sünd......................................................lk 6 Jakobsoni panus eesti hariduse arengusse................................lk7 Kokkuvõte...................................................................lk 9 Pildid........................................................................lk 10 Lisa 1........................................................................lk 12 Lisa 2........................................................................lk13 Kasutatud kirjandus........................................................lk14 Jakobsoni lapsepõlvest Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841. aastal Tartus. Tal oli õde Natalie Magnus Johanson-Pärna ja vend Eduard Magnus Jakobson. Carl Robert elas noorpõl
3. Kirjuta "Meistrist ja Margaritast" välja mõte, mis sulle eriti meeldis. Kirjuta põhjendus, miks mõte sulle meeldib, jälgi, et tekiks seotud tekstiga lõik. 1.) Romaan ,,Meister ja Margarita" on teos, mida on raske sõnadega iseloomustada, seda tuleb kogeda. See on raamat, mis paneb mind järele mõtlema elu enda üle ning maailma, mis meid ümbritseb ning selle üle, kas meie elu on vaid üks näitemäng. Nagu vihjab raamatu tsitaat: ,, Elu on kui teatrietendus, mustkunst on selle osa". Selles raamatus on kõike, mida üks teatrietendus vajab: armastust, surma, nalja ja mustkunsti, mida tegid saatan ja tema käsilased. Selle raamatu keerukus ja tase on nii kõrge, et see on lausa hämmastav, kui hästi suudab üks inimene oma mõttekäike vedada nii keerukalt nagu Bulgakov seda tegi, sealjuures säilitades teoses tekstide omavahelise seose ja mõtte. Raamat on küll tõsine, kuid see ei riku veel seda ära, sest sealt võib
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011..................................................................................................
Esimene "Vampiiride tantsu" lavastus väljaspool Austriat ja Saksamaad toimuski Tallinnas, seejärel on teost mängitud veel USAs (Broadway), Poolas, Jaapanis ning Ungaris. Muusikal on püsivalt olnud Saksamaal laval alates selle Saksamaa esmaettekandest. Septembris 2010 alustasid vampiirid oma "tantsu" esmakordselt Belgias Antwerpenis. Kuuldusi on liikunud lavastuse peatsetest Hollandi ja Rootsi versioonidest. Hooaeg 2011/2012 toob "Vampiiride tantsu" soome publiku ette Seinäjokis ning venelastele Peterburis. Tegemist on üsna traditsioonilise vampiirilooga. Imekaunis ja kirglik peatselt täisealine neiu Sarah põgeneb kõrtsipidajatest vanemate Rebecca ja Chagali turvalisest kodust lähedalasuvasse vampiirkrahvi Von Krolocki lossi. Isa Chagal, valmis tütart päästma, langeb aga ise vampiiri küüsi ning viib hiljem endaga igavikku ka oma armukese, kuraasika ja rinnaka kõrtsiteenijanna Magda
Püünsi Kool 1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS. Õpimapp Koostaja: Sten-Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajal
LIIKIDE TEKKIMINE Käesoleva essee aluseks on maailmakuulsa loodusuurija Charles Robert Darwini teos ,,Liikide tekkimine". Õigemini püüan anda ülevaadet selle raamatu 2012 aastal Mart Nikluse poolt väljaantud eestikeelsest tõlkest. Järgnevatel lehekülgede eesmärgiks on näidata selle raamatu ja ka kogu darvinismi tekkeloopõhipunkte, tuues välja olulisemad punktid alustades saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882) teosele ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", et Darwin oli veendunud oma uuringute õigsusest ning sellest, et see võinuks seletada lahti palju, toona justkui veel arusaamatuid, imesid looduse mitmepalgelisusest. Ta nägi potentsiaali, vajadust ja võimalust oma teooria tõlkimisega erinevatesse keeltesse, anda ka teiste riikid
Kellele lüüakse hingekella E. Hemingway Ilmus 1940 peetakse Hemngway üheks kuulsamaks ja silmapaistvamaks romaaniks. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus 1936-1939. Hemingway püüab läbi peategelase Robert Jordani silmade anda pilti selleagsetest sündumustest. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisanide ülesanne on tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu, sest vaenlane on plaanist juba kuulnud. Jordan viib sellegipoolest käsu täide ja õhkab silla. Teoses leiavad veel aset sündmused, mis muudavad peategelase elu ja viimsed päevad enne traagilist surma meeldivaks. Jordan armub Mariasse, kellega saab koos olla vaid 72 tundi. Jordan saab raskesti haavata ja katab kaaslaste taganemist. Ta sureb teadmises, et on võideldes seisnud õigel poolel ning armastus Maria vastu on talle veel kord näidanud, mis tähendab olla õnnelik. Läbivaks mõtteks on idee, et s
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist t�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
